X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.05.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12204050201-1 tühistamise nõudes, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaadi abi Rando Usin Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Mirja Sarap ja Evelin Tuur Kohtuistung 10.08.2022
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 20.05.2022 otsus nr 12204050201-1 kaebajale sissesõidukeelu kehtestamise osas. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit sissesõidukeelu kohaldamine esimesel võimalusel uuesti läbi vaatama.
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 14.09.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
4.PPA on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust, kaalutlusõigust ja uurimispõhimõtet. PPA on menetlusosalise ütlusi tõlgendanud valesti, mis on koosmõjus toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise ja seega on haldusakt õigusvastane. Haldusmenetlus ei ole korrektselt läbi viidud, kui PPA soovib vestluse käigus leida üksnes vastuolusid isiku ütlustes, et seda isiku vastu ära kasutada. PPA peaks kaebajaga läbi viima uued vestlused, et kõik vastuolud ja kahtlused kõrvaldada.
5.Kuivõrd kaebaja kuulus X opositsioonilisse parteisse (XXX) ja osales X meeleavaldustel, on kaebaja sattunud X politsei huviorbiiti, mille tõttu teda otsitakse ka taga. Kaebaja sai meeleavaldusel politsei vägivalla käigus viga. Peale meeleavaldust asus kaebaja ennast varjama, kuna sai ka oma naabrilt teada, et politsei otsib teda taga. Kõnealust asjaolu kinnitab ka kaebaja naabri saadetud e-kiri. Seetõttu võib kaebaja tagakiusajaks pidada riigivõimu VRKS § 19 lg 5 alusel. Kaebaja puhul on täidetud VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tingimused.
6.Kaebaja ei nõustu, et tema ütlused on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad. Rahvusvahelise kaitse menetluse vestlusel ei olnud kaebajal ütluste jaoks spetsiaalselt ettevalmistatud tekste. Kaebaja nn protokolli stiilis kirjutatud märkmed on tehtud selleks, et valmistuda ette vestluseks ning mõeldes küsimustele, mida võidakse küsida. Peamiselt otsis kaebaja informatsiooni internetist asüüliprotsessi kui sellise kohta, st kaebaja soovis teada, mis teda ees ootab. Seega ei saa kõnealuseid tekste pidada kaebaja ütlusteks. On inimlikult mõistetav, et kui isikul on temale olulise kaaluga haldusasi, siis püüab ta selleks heauskselt valmistuda. Peab arvestama, et isik peab osalema haldusmenetluses võõras riigis ja kultuuriruumis, kus tal ei ole haldusmenetlusest ja selle põhimõtetest aimu. Seetõttu on ka arusaadav, miks ei kattunud kaebaja enda ütlused tekstiga. Kuna isikuga seotud sündmused toimusid Xs rohkem kui aasta tagasi, siis ei pruugigi kõik kuupäevad õigesti meeles olla ning need kuupäevad võivad ka segamini minna tekstiga, mida isik oli lugenud, st et mälu on moonutatud.
7.PPA jättis tähelepanuta asjaolu, et kaebaja osales ka X meeleavaldustel, mille tõttu ta politsei huviorbiiti sattus. Eelmainitud asjaolu ja sellest lähtuvat ohtu ei ole PPA uurinud ega hinnanud. PPA ei ole põhjendanud, miks ta jättis selle asjaolu tähelepanuta.
8.Kaebaja viitas kohe vestluse algfaasis võimalikule terviseprobleemile või asjaolule, mille tõttu ta ei ole võimeline täpseid kuupäevi mäletama. PPA läbi viidud intervjuudest ega otsusest ei nähtu kuidagi, et kaebaja poolt väljatoodud probleemi seoses kuupäevade mäletamisega oleks intervjuude käigus arvestatud. Järelikult ei ole seda arvestatud ka otsuse tegemisel. Probleem, mis on seotud kuupäevade mäletamisega, selgitab, miks kaebaja omakäeliste märkmete ning vestlusel antud ütluste võrdlemisel olid kuupäevades vastuolud. Kuupäevade mäletamise probleemist tulenevalt pidas kaebaja ilmselt vajalikuks ka valmistuda vestluseks. Kaebaja mainis ka 10.05.2022. a toimunud vestlusel, et oli esimese vestluse ajal (20.04.2022) väga närvis. Kõik need asjaolud kogumis võisid kuupäevade mäletamise probleemi ja segaste ütluste andmist veelgi süveneda.
9.Kaebaja on PPA-le selgitanud, et kaotas autoõnnetuses oma pereliikmed. Peale seda kasvatas kaebajat tema onu, kes vägistas kaebajat u kuus aastat. Sellised läbielamised tekitavad noorele inimesele vaimseid traumasid, sh võivad need tekitada hirmu, ärevust ja probleeme mäluga. Kuivõrd PPA ei ole arvesse võtnud kaebajale omaseid asjaolusid, ei ole PPA kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust vaadanud läbi individuaalselt.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA on vastavalt VRKS § 18 lg 2 sätestatule vaadanud rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning kontrollinud esitatud tõendite ja andmete õigsust ning taotleja väidete usutavust. Otsus on kaalutletud, proportsionaalne ning motiveeritud ning vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1, HMS § 6 ning HMS § 40 sätestatud nõuetele.
2 (7)
11.PPA andis kaebajale piisavalt võimalusi ja suunas oma küsimustega kaebajat andma selgemaid ning üheselt mõistetavaid vastuseid. Kaebaja muutis ise oma vastustes korduvalt fakte ja asjaolude selgitusi. Kaebaja vestles PPA menetlejaga kolm korda, kus tal oli võimalus PPA kahtlusi kummutada. Samuti oli kaebajal võimalik esitada oma olukorra ja asjaolude kohta kirjalikult selgitusi.
12.Kaebaja ei ole ohus tulenevalt rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse või ühiskondliku rühmitusse kuulumise pärast, mis on 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja VRKS § 4 p 1 alusel võimalikeks pagulaseks tunnustamise asjaoludeks. Menetluse käigus tuvastati, et kaebaja ei vasta pagulase staatuse andmise kriteeriumitele. Kaebaja subjektiivne hinnang enda asjaolude kohta ei ole objektiivsete asjaoludega tõendamist leidnud. PPA ei pea tõenäoliseks, et kaebaja tagasipöördumisel Xsse saaks talle osaks tagakius tema poliitiliste veendumuste tõttu.
13.Kaebaja 05.04.2022 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus VRKS § 201 p 1 alusel on selgelt põhjendamatu, kuna kaebaja päritoluriiki on alus pidada kaebaja jaoks turvaliseks. Kaebaja väiteid on põhjust lugeda ebausaldusväärseteks.
14.Kuigi kaebaja selgitustes esines viiteid VRKS § 19 lg-le 5 ehk tema tagakiusukartuse allikaks võiks pidada riiki, siis tegelikkuses ei leidnud see asjaolu kinnitust. Kaebaja hirm tagakiusamise ees Xs osutus põhjendamatuks, kuna kaebaja antud ütlused ja selgitused on väga kaootilised. Kaebaja enda selgitused poliitilisel alusel tagakiusamisest ei ole usutavad. Kaebajat ei ohusta koduriigis tagakiusamine. Seega ei ole tema subjektiivne tagakiusukartus objektiivsete asjaoludega tõendamist leidnud. PPA otsusest nähtuvad järeldused ning põhjendused, kuidas järeldusteni jõuti. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu PPA seisukohtadega, ei tähenda et need järeldused oleksid väärad.
15.Kõik rahvusvahelise kaitse taotlejad on üldjuhul rahvusvahelise kaitse taotlemisel kogenematud. Vestlus ei ole eksam, mille pärast tuleks ettevalmistusi sellisel määral teha, et internetist küsimusivastuseid otsida. Vestlus viiakse läbi vabas vormis ja vastata tuleb küsimustele, mis puudutavad otseselt kaebajat ja temaga juhtunut. Arusaadav, et kaebajale oli menetluse ja vestluse protsess uus, kuid puudus vajadus internetist informatsiooni otsida ja kirjalikult 20 lehekülge ettevalmistavat teksti kirjutada, sh pisidetailidega. Kaebajal oli korduvalt (kaebajaga viidi läbi kolm vestlust) võimalus oma olukorra ja juhtumite kohta selgeid ja üheselt mõistetavaid selgitusi anda, kuid seda kaebaja ei teinud. Vaatamata PPA suunavatele küsimustele, vestlustel tekkinud vastuolusid haldusmenetluse käigus kaebaja ei kõrvaldanud. Kaebaja üldine usaldusväärus ei ole kindlaks tehtud. Kaebaja on andnud menetluse käigus vastuolulisi ütlusi, mida ta ei ole vaatamata menetleja poolt korduvalt pakutud võimalustele täpsustada suutnud.
16.PPA ei ole jätnud kaebaja väidetavat X’i meeleavaldusel osalemist tähelepanuta ning viitab PPA otsuse leheküljele 11, kus on antud asjaolu analüüsitud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu PPA seisukohtadega, ei tähenda, et otsus oleks tehtud haldusmenetluse põhimõtteid rikkudes.
17.PPA otsus rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta on õiguspärane, mistõttu on ka ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamine õiguspärased.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.PPA 20.05.2022 otsus nr 12204050201-1 on rahvusvahelise kaitse ja väljasõitmiskohustuse osas õiguspärane, piisavalt põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL (edaspidi direktiiv 2011/95/EL) ja Genfi pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub kohtul alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub nimetatud PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastustaja on oma otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, et kaebaja ütlused olid üldised ning ta ei ole toonud ühtegi näidet sellest, et keegi teda või tema lähedasi oleks soovinud ülesse leida või karistada. Kaebaja ei vaja kaitset ei X päritoluriigi ega X saabumise pärast. Kohus tühistab aga kaebajale määratud sissesõidukeelu.
3 (7)
Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise osas
19.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3, direktiivi 2011/95/EL art 2 p f, art 15).
20.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on X kodanik, pärit Xst ja elanud enamuse oma elust X. Kaebaja on kinnitanud PPA-ga 20.04.2022 peetud vestlusel, et ta astus X suurimasse opositsioonilisse parteisse X X (XXX) 01.04.2020, ning kokku on ta käinud kahel parteiliikmete kogunemisel, mille käigus ühtlasi valmistuti X meeleavalduseks Xs, samuti osales 28.10.2020 liikumise X meeleavaldusel.
21.PPA kogutud päritolumaainfo kohaselt kutsusid 2020. aasta oktoobris noored inimesed üle terve X lõpetama (politsei)vägivalda ja saatma laiali vägivaldse politseiüksuse X ehk X. Liikumise nimeks sai #X. Julgeolekujõud kasutasid lõpuks #X meeleavaldajate suhtes vägivalda, mille tulemusena said inimesed tõsiselt vigastada ja ka surma.1 Protestidel oli ka laiem eesmärk: näidata, et (peamiselt noored) inimesed ei ole rahul Xs vohava korruptsiooniga ja valitsejate üldise võimetusega riiki juhtida.2 Vastuseks esimestele meeleavaldustele otsustas X president X 10.10.2020 X-i laiali saata. See aga ei toonud kaasa meeleavalduste lõppemist, sest need olid üle riigi levinud ja nende sihtmärgiks olid juba võimude üldised möödalaskmised. Üheks põhjuseks oli ka see, et kohe kui X-i laiali saatis, lõi ta kohe uue politseiüksuse X (X).3 X võimud külmutasid meeleavalduste ajal nende inimeste ja liikumiste pangakontod, kes toetasid rahaliselt, korjasid raha või jagasid raha (#X) meeleavaldajatele. Samuti seati #X liikumise kuulsatele toetajatele liikumispiiranguid.4 Rahutused läksid vägivalgseks peamiselt X ja X. Kaebaja väidetud 28.10.2020 meeleavalduse kohta on piisavalt avalikult internetist kättesaadavaid andmeid.5 Seega ei ole vaidlust selles, et taolised rahutused ja meeleavaldus aset leidsid.
22.Samas ei nähtu kaebaja kui lihtsalt ühe meeleavaldustest osavõtja (kellesuguseid oli kaebaja enda väidete kohaselt 5-7 miljonit) suhtes mingeid konkreetsed samme tema tuvastamiseks, tagaotsimiseks ja kinni pidamiseks. 20.04.2022 toimunud vestluse 8. küsimuse vastusena on kaebaja kirjeldanud, et osales 28.10.2020 X protestil, samas oli seal tema kinnitusel 5-7 miljonit inimest. Vaidlust ei ole selles, et selline protest aset leidis ning et politsei ajas selle jõuga laiali. Isegi aga kui kaebaja ise politsei vägivalda oma nahal tunda sai (väidetavalt pisargaasi ja kumminuia), siis ei ole mingit põhjust arvata, et politsei jätkuvalt otsiks ühte osalist nendest 5-7 miljonist protestijast. Naabri väidetav telefonikõne kaebajale hotelli, kus kaebaja end väidetavalt peale 28.10.2020 protesti varjas, et kaebajat on käidud kodus otsimas ning et ta peaks end varjama, ei ole usutav. Kaebajal ei olnud protesti korraldamisel mingit kandvat rolli ning ei ole usutav, et politsei oleks suutnud tuvastada vahetult peale protesti 5-7 miljonit inimest ning tegeleks tagaotsimisega. Kaebaja ei ole selgitanud, et üldse või mil viisil ja millal politsei tema isiku identifitseeris. Seda, et kaebajat ei ole tuvastatud kui protestijat ning et teda ei otsita hetkel Xs taga, kinnitab samuti asjaolu, et kaebaja viibis veel 14 kuud peale protesti Xs ning lahkus X mitte rahvusvahelist kaitset saama, vaid õppima. Kaebajale on Xs väljastatud kodakondsusjärgne pass 07.05.2021 ja 20.04.2022 vestlusel (vastus 38) on kaebaja veel selgitanud, et ta ka X migratsiooniametis rääkis ametnikule, et ta osales protestil ja et politsei otsib
1 XXXXX
2 XXXXX
3 XXXXX
4 XXXXX
Nt XXXXX
4 (7)
teda taga (sellise selgituse mõte jääb kohtule küll arusaamatuks). Sellest saab teha järelduse, et kaebaja ei saanud ennast Xs alates 2020. aasta oktoobrist sellisel kujul peita nagu ta on seda kirjeldanud. Kaebaja oma sõnade järgi varjas ta ennast kodus peale 2020. aasta oktoobri meeleavaldusi. Kaebaja selgitused X liikumise kohta on üldised ja põhinevad internetist avalikult kättesaadaval teabel.
23.Kaebaja on väitnud 20.04.2022 vestlusel, et ühel parteiliikmete kogunemisel tungis politsei nende kogunemiskohta ning vahistas nad, viies nad jaoskonda, mille käigus kuulati teda mitmete päevade jooksul üle ning peksti ja piinati. Kaebaja lasti hiljem vabaks ning talle öeldi, et ta läheks haiglasse ennast ravima. Kohtule ei ole need väited usutavad, kuna nende kohta ei ole mingeid tõendeid ning need väited ei ole kooskõlas kaebaja poolt antud muude ütlustega. 20.04.2022 vestluse 8. küsimuse vastusena on näha PPA kommentaarist, et kaebaja luges teksti politseivägivalla intisendi kohta omakäelisest väljakirjutusest maha. Vaidlust ei ole selles, et PPA palvel andis kaebaja lõpuks nende kätte 20.04.2022 vestlusel kasutatud omakirjutatud küsimused ja vastused, mis järgisid PPA rahvusvahelise kaitse andmise menetluse vestluse stiili. Kaebaja selgitas istungil, et oli teinud märkmeid ühe õpetliku video põhjal, kus õpetatakse inimesi välja taotlema varjupaika Ameerika Ühendriikides, kaebajal endal ei ole Ameerika Ühendriikide viisat olnud, tal ei ole olnud selle riigiga mingit pistmist. Seega ei ole kaebaja väljakirjutatud tekstid seotud kaebaja enda elulooga ja ka vasturääkivused kirjutise ja suuliste segituste vahel, millele PPA on osundanud, ei oma tähtsust. Kohtu hinnangul on PPA õigesti järeldanud, et kaebaja on püüdnud end vestluseks ette valmistada nii, et anda PPA-le n-ö õigeid vastuseid, mis tagaksid talle rahvusvahelise kaitse andmise. Selline vastamisstrateegia ei ole usaldusväärne ning kinnitab samuti seda, et kaebaja ei ole andnud usaldusväärseid ütlusi enda tagakiusamise kohta, vaid üksnes püüdnud anda selliseid vastuseid, mis tagaksid talle rahvusvahelise kaitse andmise.
24.Kaebaja kohtumenetluses antud ütlused selle kohta, et tal on mälukaotus, on paljasõnalised ning ei ole eluliselt usutavad. Kaebaja ei ole adekvaatselt selgitanud, millest see mälukaotus johtus, ka ei ole tal selle kohta esitada ühtki tõendit, tema selgitused on ebamäärased ja üldised. Sellises tervislikus olukorras ei oleks kaebaja saanud ka X ülikoolis õppida, samuti on kaebajal enda väidete järgi juba üks kõrgharidus omandatud Xs. Kohtuistungil väitis kaebaja, et tal on olnud traumaatilised kogemused ja mälukaotus selle tõttu. Kohtuistungil esitatud küsimusele, millest on tal tekkinud probleemid hirmu ja ärevusega, vastas kaebaja, et lapsepõlvest, noorusest ja X protestide kogemusest. Ärevuse kui tõsise terviseprobleemi olemasolu ei ole aga tõendatud ja kaebaja seda PPA-ga peetud vestlustes sellisena välja toonud ei ole. 20.04.2022 vestluse protokolli küsimus nr 6 kõlas: „kas kaebajal on terviseprobleeme või muid asjaolusid, mis on vaja öelda, tuleb seda kohe öelda“. Kaebaja vastas sellele, et ta ei mäleta täpseid kuupäevi ja võib-olla on tal vaja vestluse ajal vaja minna tualetti. 10.05.2022 vestluse algul on PPA kaebajalt samuti terviseprobleemide kohta küsinud ning kaebaja ei ole midagi välja toonud, kinnitades samas, et mõistab, et kui tal on terviseprobleeme, siis tuleb neist kohe teada anda. Kaebaja on kinnitanud, et on võimeline intervjuud andma. 19.05.2022 vestluse lõpul kinnitas kaebaja PPA-le, et tal on tervisega kõik korras. Ärevust ja mäluprobleeme on kaebaja hakanud väitma alles kohtumenetluse käigus, seetõttu ei ole need väited kohtu hinnangul tõesed. Kaebaja peaks mäletama aasta-paari eest toimunud sündmuste umbkaudset aega, vähemalt õiget aastaaega, mitte eksima mitme kuuga. Kohtu hinnangul ei ole tõsiseltvõetavad mäluprobleemid ega muud tervisehäired tuvastatud. Eelkõige ei ole need kooskõlas kaebaja enda ütluste ja varasema käitumisega.
25.Kohtu hinnangul on kõnekas, et esmasel vestlusel PPA-ga 20.04.2022 rääkis kaebaja hoopis pikalt, kuidas Eestis elab tema pikaaegne poiss-sõber ning kuidas ta on soovinud leida võimalust tema juurde minna, kuidas ta ka X läks vaid seetõttu, et Xs X saatkond on, Eesti saatkonda aga pole. 20.04.2022 vestluse lõpus on kaebaja uurinud õppimisvõimaluste kohta Eestis ja Hollandis. Ka 19.05.2022 vestlusel kinnitas kaebaja, et peale X sõja lõppu sooviks ta jätkata õpinguid Eestis ning et X läks ta õppima vaid seetõttu, et X saatkonda Xs ei olnud, tegelik soov oli tulla õppima Eestisse (vastused 5 ja 14). Kohtu hinnangul esitas kaebaja väiteid enda tagakiusamise kohta Xs PPA-le vaid 5 (7)
seetõttu, et tema soov on asuda elama Eestisse, et elada koos oma poiss-sõbraga ja/või asuda siin õppima. See ei ole alus rahvusvahelise kaitse saamiseks.
26.Selgusetuks jääb, mis on kaebaja seos X, mille ajalugu on kaebaja samuti PPA-le selgitanud. Kaebaja on küll kristlane, kuid tema koduosariigis ei ole X märkimisväärset võimu ja kaebaja ei ole väitnud, et ta personaalselt oleks ohus. Ainus konkreetne viide oli ca 20 aasta tagusele tulistamisele kirikus.
27.Kaebajal ei ole ka õigust saada ajutise kaitse staatust sarnaselt X sõjapõgenikega. Euroopa Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsusega (EL) 2022/3826 määrati kindlaks, et X lähtub põgenike massiline sissevool direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning sellest tulenevalt on ette nähtud ajutise kaitse kohaldamine. Nõukogu otsuse määratleb, kelle suhtes ajutise kaitse regulatsioon kohaldub, ning selle kohaldamisalasse kuuluvatele inimestele grupipõhiselt juba antud automaatselt ajutine kaitse. Riigisisese menetlusega lihtsalt tuvastatakse, kas inimene kuulub soodustatud isikute hulka ja kas esineb ajutise kaitse andmist välistavaid asjaolusid. Otsuse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealust otsust kohaldatakse järgmiste isikute kategooriate suhtes, kes olid sunnitud põgenema 24.02.2022 või pärast seda kuupäeva Venemaa relvajõudude sõjalise sissetungi tõttu, mis algas sellel kuupäeval: a) enne 24. veebruari 2022 X elanud X kodanikud; b) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui X kodanikud, kellel oli X rahvusvahelint kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24. veebruari 2022; ja c) punktides a ja b osutatud isikute pereliikmed.
28.Nõukogu otsus on omakorda aluseks Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korraldusele nr 667 „Ajutise kaitse andmine“, milles on reguleeritud sama küsimust. Määruse p 1 kohaselt kohaldatakse ajutist kaitset isikutele, kes lahkusid sõjalise konflikti tõttu X alates 24. veebruarist 2022. a ja on saabunud Eestisse: 1) enne 24.02.2022 X elanud X kodanikud; 2) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui X kodanikud, kellel oli X rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24.02.2022. Seetõttu ei ole PPA rikkunud ka võrdset kohtlemist. Kaebaja oli X viisaga, X ei ole andnud talle rahvusvahelist kaitset või samaväärset kaitset. Kohtuistungil selgitas kaebaja seda, miks ta ei taotlenud X rahvusvahelist kaitset, kui ta lahkus Xst enda sõnul tagakiusukartuses, sellega, et ta soovis Xs legaalselt töötada. X ei ole küll Euroopa Liidu liige, kuid on Genfi 1951. a konventsiooni liige aastast 2002.8 Kui kaebajal oli tegelik tagakiusukartus, oleks kaebaja saanud ja pidanud esitama rahvusvahelise kaiste taotluse X, mis novembris 2021 oli veel turvaline riik. Täiendav kaitse
29.PPA leidis vaidlustatud otsuses, et kuna X on kaebaja jaoks turvaline päritoluriik, ei ähvarda taotlejat selles riigis ka VRKS § 4 lg 3 nimetatud tõsine oht (VRKS § 8 lg 2 p 5) ja ta ei vaja täiendavat kaitset. VRKS § 4 lg 3 järgi on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. X ja X vahel toimub märkimisväärne ränne ja riigisisene ränne on tavaline. X tihti elavad ja töötavad teistes riigiosades, kui see, kust nad pärit on. Paljud x pöörduvad iga aasta Xsse tagasi ning naasnutele on erinevad programmid. Puuduvad teated selle kohta, et tagasisaadetavatel või vabatahtlikult tagasipöörduvatel x oleks süstemaatilisi probleeme.9 Eelnevatel põhjustel kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset.
Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine
30.Kaebaja vaidlustab ka talle lahkumisettekirjutuse tegemist. PPA andis kaebajale kaalutlusõiguse alusel 30-päevase vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse täitmiseks olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest, kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Kaebaja ütles PPA-le 19.05.2022 vestlusel, et kui rahvusvahelise kaitse andmisest keeldutakse, siis ta on nõus lahkuma vabatahtlikult.
31.Sissesõidukeelu kohaldamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsused, mis eeldavad isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16). Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on olnud võimalus enne vaidlustatud otsuse tegemist ka lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas anda PPAle 19.05.2022 omapoolseid seisukohti.
31.Kuivõrd kaebaja on X kodanik, tal on kehtiv X pass ja ta on elanud enamiku oma elust Xs, siis määras PPA kaebajale X sihtriigiks põhjendatult (VSS § 17 lg 1). VSS § 171 lg 1 kohaselt ei tohi välismaalast saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine Xsse vastuolus VSS § 171 nimetatud põhimõtetega.
32.Vastavalt VSS § 74 lg-le 1 kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. VSS § 74 lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Sissesõidukeelu kohaldamisel ning tähtaja määramisel juhindub PPA VSS § 31 lg-s 3 sätestatust ning arvestab kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA leidis, et sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks alust ei ole ja jättis selle kehtima 3 aastaks.
33.PPA hinnangul on sissesõidukeelu kohaldamise asjaoluks see, et isik üritas peale X X sisenemist edasi minna Eestisse sooviga siia õppima jääda. Sellega kohus iseenesest nõustub. Samas ei nõustu kohus PPA hinnanguga, et kaebaja oleks pidanud saama aru juba X X sisenemisel, et ta peab esitama kohe X rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja pidas end ilmselgelt samuti X sõjapõgenikuks ning ka teised põgenikud liikusid arvukalt edasi teistesse riikidesse. Arvestades põgenike hulka ei tehtud selleks neile takistusi ning X piirivalve ei selgitanud neile, et nad peaksid kohapeal rahvusvahelise kaitse taotluse esitama. Selles olukorras ei ole õigus PPA-l, et kaebaja soovis rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. Kaebaja oli oma õigustest sel hetkel lihtsalt valel arusaamal. Seetõttu leiab kohus, et 3-aastane sissesõidukeeld Eestisse ja ühtlasi Schengeni alale on kaebaja jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalne ja tuleb tühistada.
34.Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tühistades otsuses sissesõidukeelu määramise. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
35.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.