Võlaõigus › Töövõtulepingud

kolmkümmend

kuus

eurot

ja

kakskümmend

senti),

s.o

administreerimisega seotud kulud summas 536,20 eurot ning kohtueelse õigusabi kulud summas 800 eurot, XxxxOÜ kasuks.

hinnapakkumisele. Lepingu sõlmimist kinnitab nii kostja 23.09.2015 meilikiri kui ka 24.09.2015 toimunud nõupidamisel hinnapakkumisele antud aktsept. Kostja soovis 16.11.2015 saadetud meilikirjas muuta varasemalt s.o. 17.09.2015 pakkumise alusel kokkulepitud pakendite kogust. Kostja soovis muuta tellimust selliselt, et tellimus moodustaks 2500 tk väiksema ja 2500 tk suurema juuksepikenduste pakendit ja sleev ́idele (nimetatud ka kui vutlar) koguses 2000 tk. Õiguslikus mõttes on tegemist kostja tahteavaldusega uue töövõtulepingu sõlmimiseks. Hageja pakkus vähendatud kogust kogumaksumuseks kokku 18 170 eurot +km, kuid kostja seda pakkumist ei aktsepteerinud, seega jäi saavutamata kokkulepe koguste vähendamiseks. Hageja saatis 17.12.2015 kostjale ülevaatamiseks juuksepikenduste pakendite tehnilised joonised. Kostja tegi 17.12.2015 hagejale tahteavalduse, mida asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt tuleb pidada töövõtulepingu ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 mõttes. Nimelt teatas kostja oma 17.12.2015 kirjas, et katkestab lepingu ning võtab konkureerivad pakkumised. Hageja tegi kõik endast oleneva lepingu täitmiseks, sh kaaludes ja pakkudes kostjale erinevaid võimalusi kostja muutunud soovide rahuldamiseks koostades erinevaid jooniseid ja tehes erinevaid võimalikke tootenäidiseid. Olukorras, kus tellija ütles töövõtulepingu üles pärast pakendite tehniliste jooniste (tööfailide) kättesaamist 17.12.2016, mil vastavalt tellijalt saadud juhistele oli juuksepikenduste pakendite tootearendus lõpule viidud ning pakendite ja sleev ́ide tootmiseks vajalikud materjalid muretsetud, tööriistad kohandatud ja trükiettevalmistuse kulud tehtud, puudub alus kokkulepitud tasust midagi maha arvata, kuna töövõtja ei ole lepingu ülesütlemise tõttu midagi kokku hoidnud või säästnud. Töövõtjal (hagejal) on õigus nõuda pooltevahelises suhtes kokkulepitud tasu summas 27 000 eurot, millele lisandub juuksepikenduste pakendite tootearenduse kulu mahus 81h summas 4050 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku lepingujärgne tasu summas 31 050 eurot. Lepingu ülesütlemine ei vabasta kostjat hagejale kokkulepitud tasu maksmise kohustusest. Käesoleva hetkeni ei ole kostja hagejale tasunud kokkulepitud tasust sentigi. Alternatiivselt esitas hageja lepingueelsete läbirääkimiste pahatahtliku katkestamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 10 442,97 eurot. Kostja, aktsepteerides 23.09.2015 hinnapakkumist tekitas hagejas mõistliku ootuse, et leping 10 000 tk juuksepikenduste pakendi tegemiseks on sõlmitud. Sellest ootusest lähtudes asus hageja tegema reaalseid kulutusi lepingu täitmiseks. Nähtuvalt faktilistes asjaoludes toodud poolte kirjavahetusest avaldas kostja korduvalt pakkumiste sobivust, esitades aga seejärel uusi ja esialgseid tellimusi muutvaid nõudmisi. Algselt, saades kostjalt 23.09.2015 aktsepti oma pakkumisele ning eeldades lepingu olemasolu, arvestas hageja xxxx OÜ-lt 24.09.2015 võetud hinnapakkumise järgi tootearenduskuludega summas 1330 eurot +käibemaks, kuid tellija vastuolulistest juhistest tingitult suurenes tootearenduse töömaht ligi neli korda. Konstruktor-joonestaja suhteliselt suure mahu tingis asjaolu, et töös oli kolm erinevat eset (kaks erineva suurusega karbid ja sleeve ́id) ja kostja pidev juhiste muutmine. Kokku tegi hageja konstruktor/joonestaja kostja tellitud pakendite

väljatöötamiseks tööd 81 h kogumaksumusega 4050 eurot. Nähtuvalt lisatud fotost on kostja kasutanud hageja poolt väljatöötatud töömaterjale pakendite tellimisel hageja konkurentidelt. Seega juhul, kui kostja eeldas, et lepingut hagejaga ei ole sõlmitud, on kostja poolt toote väljatöötamise tööde tellimine pahatahtlik. Arvestades, et kostja on hagejalt saadud materjalide alusel tellinud pakendid hageja konkurentidelt ning turustab nendega oma tooteid, on tootearendustöö tehtud kostja huvides. Nimetatud asjaolud annavad aluse tootearenduskulude sissenõudmiseks kostjalt VÕS § 14 lg 3 ja 4 ning § 115 lg 1 alusel sõltumata töövõtulepingu olemasolust. Lähtudes kostja poolt 23.09.2015 esitatud nõustumusest hageja pakkumisega ning eeldades lepingu olemasolu, tekkis hagejal projekti administreerimise seotud kulusid kokku summas 536,20 eurot, millest müügijuhi tööjõukulud moodustavad 302,20 eurot ja sõidukulud 234 eurot. Hageja äriühingust Kohilast kostja äriühingusse Tallinna on 78 km. Sõidupäeviku kannete kohaselt on hageja müügijuht sõitnud perioodil 24.09 kuni 17.12.2015 kümnel korral kostja juurde nõupidamistele, mis teeb läbisõiduks 780km (10 x78km). Kuna kostja soovis pakendid saada kätte 11.01.2016, siis tellis hageja 08.12.2015 kostja pakendite valmistamiseks vajaliku materjali ja materjali ettevalmistamise (poognate formaati lõikamine ja omavahel kokkuliimimine) ning stantsi, trükiplaadid, öösipressi ja öösid. Xxxx OÜ on esitanud hagejale tellitud materjali ja stantsi, trükiplaatide, ööspressi ja ööside valmistamise eest arve nr 160023 summas 5056,77 eurot ilma käibemaksuta. Kuna tegemist on kostjale spetsiifilise, konkreetsete mõõtudega pakendite valmistamiseks tellitud materjali ja stantsi, trükiplaatide, ööspressi jmt, siis kuulub hageja poolt tehtud kulutus kostja poolt hüvitamisele summas 5056,77 eurot. Hageja on kasutanud olukorrale kohtuvälise lahendi leidmiseks Mandatum Õigusbüroo OÜ teenuseid. Hagejal tekkis kohtueelse õigusabikulude tõttu kahju kokku summas 800 eurot ilma käibemaksuta Katkestamise pahatahtlikkust näitavad aga ainuüksi kostja 26.11.2015 elektronkiri, milles kostja teatab, et ta kavatsebki loksutada oma nõudmisi ja pakkumisi kuni enda soovitud hindade saamiseni ning 17.12.2015 elektronkiri, milles teavitab kostja, et ei tunnista varasemaid kokkuleppeid ning soovib hageja poolt kogutud andmete ja tehtud tööde alusel võtta võrdlevad pakkumised. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 31 050 eurot ja viivis tasumata põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 6,85 eurot/päevas alates hagi esitamisest 27.05.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Alternatiivselt palus hageja lepingueelsete läbirääkimiste pahatahtliku katkestamisega välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise summas 10 442 eurot ja 97 senti ning viivise kahjunõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 27.05.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja vastus Kostja palus jätta oma vastuses hagiavaldus rahuldamata.

Hageja ja kostja vahel puudus juuksepikenduste pakendite tootmiseks leping ning sellel põhjusel ei ole hagejal ka õigust nõuda lepingujärgset tasu juuksepikenduste pakendite tootmise eest. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe juuksepikenduste pakendite tootmise hinnas, esemes ja kvaliteedis ning seisuga 23.09.2015 ka toodetavates kogustes. Hagejal ei ole õigust nõuda juuksepikenduste pakendite tootearenduse kulusid, kuivõrd hageja ja kostja ei leppinud kokku, et kostja need kulud kandma peab. Alternatiivselt, et ole hagejal õigust tootearenduse kuludele, kuivõrd hageja teostas tootearenduse puudustega. Kostja ei ole 17.09.2015 pakkumuse hindasid aktsepteerinud. Allkiri pakkumisel on hinnapakkumise kättesaamise kinnitus, arvestades pakkumise 30 kalendripäevast tähtaega, mis ei tähenda, et kostja oleks hindadega lõplikult nõustunud. Allkiri ei tõenda antud juhul hinnale aktsepti andmist ja arusaamist mõlema poole poolt, et hindades on nüüd kokku lepitud. Hagejal ei ole usalduskahju nõuet kuivõrd kostja ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt katkestanud ega turustanud tooteid hagejalt saadud materjalide alusel. Igal juhul ei ole hagejal õigust usalduskahjule summas 10 443,97 eurot, kuivõrd hageja poolt nõutu näol ei ole suures osas tegemist usalduskahjuga ning kahju tekkimine on tõendamata. Kohtu põhjendused

I lk 14). Hageja esitas kostjale hinnapakkumise 17.09.2015 (kd I lk 22), mis on allkirjastatud kostja tootejuhi Xxxxpoolt 24.09.2015. 4.3 Hageja leiab, et poolte vahel sõlmiti 23.09.2015 töövõtuleping, mille kohaselt hageja kohustus välja töötama ja tootma 10 000 pakendit juuksepikendustele ja kostja kohustus tasuma tehtud töö eest vastavalt 17.09.2015 hinnapakkumisele. Hageja hinnangul kinnitab lepingu sõlmimist nii kostja 23.09.2015 e-kiri (kd I lk 19), kui ka 24.09.2015 toimunud nõupidamisel hinnapakkumisele antud aktsept (kd I lk 22). Kohtu hinnangul ei kinnita aga 23.09.2015 saadetud e-kiri ega ka 17.09.2015 hinnapakkumine (mis on allkirjastatud 24.09.2015 kostja tootejuhi poolt) pooltevahelise töövõtulepingu olemasolu. 4.4 VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 3 kohaselt, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et piisavalt selgeks tuleb lugeda olukorda, kus kokkulepe sisaldab sõlmitava lepingu tingimusi niisugusel määral, mis võimaldab järeldada tahet olla õiguslikult seotud (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-111-11 p 13). Iga lepinguliigi puhul tuleb eristada teatud tingimusi, milles peab olema kokkulepe saavutatud, et lugeda leping sõlmituks. Piisavalt selgeks võib lugeda kokkulepet, mis sisaldab lepingu täitmiseks vajalikke tingimusi või tingimusi, mille alusel on lepingu sisu võimalik kindlaks määrata. Vastavalt §-le 27 sõltub olulistes tingimustes kokkuleppe saavutamisest lepingu kehtivus. Olulistes tingimustes kokkuleppe sõlmimisest sõltub, kas lepingu võib lugeda sõlmituks. Üheks oluliseks tingimuseks tasuliste lepingute puhul on hind. Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et leping on tasuline (§28 lg 1). (vt eeltoodu osas ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koost. P.Varul jt. Tallinn: Juura 2016, § 9). 4.5 Hageja 17.09.2015 saadetud hinnapakkumine sisaldab järgnevaid tingimusi: pakend juuksepikendustele (kmpl) 105x520x30, 5000 tk hinnaga 2,00 EUR/tk; pakend juuksepikendustele (kmpl) 105x720x30, 5000 tk hinnaga 3,20 EUR/tk; ettevalmistuskulud, kogus 2, hind ca 500 EUR; tootearenduskulud, 1 h, hind 50 EUR. Pärast hinnapakkumise kättesaamist on kostja palunud lahti kirjutada, mis hinnas sisaldub, s.o mis komponendid ja mis tööd (kd I lk 20, kostja 17.09.2015 e-kiri). 23.09.2015 e-kirjas on kostja tootejuht Xxxxhagejale kirjutanud, et „palun tee meile esimene näidis“ (kd I lk 19). Kohtu hinnangul ei saa 23.09.2015 e-kirjast välja lugeda, et pooled oleksid sõlminud töövõtulepingu ning kostja oleks andnud hagejale kohustuse välja töötada ja toota 10 000 pakendit juuksepikendustele (s.o vastavalt

saadetud hinnapakkumisele). Seda kinnitab ka kostja tootejuhi samas e-kirjas märgitu, et „kui me pakendite tootmisega edasi läheme...“, millest võib järeldada, et esialgu (s.o enne näidise saamist) pakendite tootmist ei soovitud. 4.6 Kohtu hinnangul ei saa ka hinnapakkumisel olevat allkirja lugeda kostja poolseks aktseptiks. Kuigi tunnistaja Xxxxon 21.11.2016 toimunud kohtuistungil selgitanud, et on allkirjastanud hinnapakkumise, kuna hinnapakkumine sobis, siis on ta ka kinnitanud, et volitust lepinguid kostja nimel sõlmida tal ei olnud (kd II lk 28, 28 pöördel). Samuti on kohus seisukohal, et sobiv hinnapakkumine ei tähendada automaatselt töövõtulepingu sõlmimist. Töövõtulepingu sõlmimisel kohustub siiski üks pool tegema kokkulepitud tööd ning teine pool lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest kokkulepitud tasu maksma. Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostja oleks tootmiseks oma nõusoleku andnud. 4.7 Samuti leiab kohus, et kui ka hinnapakkumises märgitud tingimustel (s.o hind, kogus, pakendite suurus) võis kostjale hinnapakkumine näida sobiv, siis edasisest kirjavahetusest ei nähtu, et hinnapakkumise näol oleks tegemist olnud töövõtulepinguga või et pooled ise oleksid pidanud hinnapakkumist töövõtulepinguks. Pärast seda, kui kostja on palunud näidise tegemisega alustada on 07.10.2015 saatnud hageja kostjale joonised disainimiseks (kd I lk 23). 09.10.2015 e-kirjas on kostja teatanud, et stantsi joonis võib veidi muutuda (kd I lk 26, kostja arendusjuhi Xxxx ekiri). 12.10.2015 e-kirjas on kostja palunud täpsustada asjaolusid seoses sleeve ́ide tootmisega, soovinud kirjutada korra läbi ka veel hinna ning teatanud, et teeme esialgu proovipartii 1000 karpi, mis see hind praeguse prognoosi kohaselt tulema peaks? (kd I lk 27, kostja arendusjuhi Xxxx e-kiri). 13.10.2015 on hageja sellele e-kirjale vastanud, kuid ei ole hinda täpsustanud ega ka välja toonud, et hind oleks poolte vahel juba kokku lepitud või leping konkreetsete tingimustega juba sõlmitud (kd I lk 148). 14.10.2015 on hageja saatnud kostjale muudetud stantsijoonise ja teavitanud, et sooviks järgmise sammuna näidise lasta teha (kd I lk 28). 15.10.2015 on kostja saatnud hagejale artiklite tabeli, kus on kirjas mitu sleeve ́i on erinevatele artiklitele vaja (kd I lk 30-32). Ka 15.10.2015 ning 16.10.2015 on pooled täiendavalt suhelnud pakendite teemal, kus on muuhulgas täpsustatud ja muudetud karpide suurust (kd I lk 33-35). 19.10.2015 on kostja hagejale tagasisidet andnud nii pakendi paksuse kui karbi sügavuse kohta ning soovinud ka uut pakkumist (kd I lk 35). 20.10.2015 e-kirjaga on hageja vastanud (kd I lk 149). Muuhulgas on hageja märkinud, et pakkumine oli tehtud 5000 pikemale ja 5000 lühemale pakendile, s.h ilma sleeve ́ideta ning kirjutanud, et „oli kokkuleppe, et sobiva näidise korral tuleb tellimus“. Hagejat on ka huvitanud, millised on lõplikud kogused ja millele on uusi hindu vaja. Seega on kohtu hinnangul hageja viimati nimetatud e-kirjas ise kinnitanud, et tellitud sisuliselt veel midagi ei oldud. 21.10.2015 e-kirjaga on kostja vastanud, et soovib aru saada, mis on tegelik prognoositav kulu ning mis oleks 1000+1000 pakendi tootmise kulu ja palju sleeve ́ide tootmine sinna juurde maksab. Samuti soovis kostja teada, mis oleks hinnavahe kui toodame 5000 +5000 pakendit ning lisanud, et ei telli pimesi suurt kogust pakendit, mis pärast ei pruugi neile üldse meeldida (kd I lk 150). 02.11.2015 kirjutab hageja

muuhulgas, et laseb lõplikud hinnad üle vaadata (kd I lk 151). Ka nendest e-kirjadest nähtub, et poolte vahel puudus endiselt kokkulepe, mis kogustes ja mis hinnaga pakendeid lõpuks tellitakse. 06.11.2015, 12.11.2015, 13.11.2015 e-kirjavahetusest ei nähtu samuti, et pakendite tellimist oleks otsustatud (kd I lk 36, 37). 16.11.2015 on kostja kinnitanud koguseks 2500 lühikest + 2500 pikka karpi (kd I lk 38). Hageja on vastanud, et laseb sellest lähtudes hinna teha (kd I lk 152). Kohtu hinnangul ei ole seega poolte vahel olnud eelnevalt kokkulepet hinna ega konkreetse koguse osas. Ka poolte vahel peetud edasises e-kirjavahetuses ei ole pooled kokkulepet saavutanud. Kostja on teinud parandusettepanekuid ning saatnud ka uue hinnapakkumise, mis ei ole kostjale sobinud (e-kirjad kd I lk 39, 41, 42, 44, 45-62). 4.8 Seega nähtub tsiviilasja materjalidest (kohtu poolt eelnevalt viidatud e-kirjad), et pärast hinnapakkumise saamist asusid mõlemad pooled läbirääkimisi pidama ja pakendite osas muudatusi tegema – hageja üritas pakendite joonistesse sisse viia kõik muudatused, mida kostja nõudis ning seega mõlema poole läbirääkimiste tulemusena muutus lähteülesande algne joonis (kd I lk 158), mille kostja hagejale hinnapakkumise saamiseks esitas ja millele hageja ka esialgse hinnapakkumise tegi. Hageja ei asunud töid tegema vastavalt lähteülesande algsele joonisele. Seega arvestades seda, et hageja ei asunud töid tegema algse joonise järgi vaid läbirääkimiste tulemusena joonised muutusid, ei saa 17.09.2015 hinnapakkumist koos kostja algse joonisega pidada töövõtulepinguks. 4.9 Samuti on kohus seisukohal, et juhul, kui 17.09.2015 hinnapakkumine oleks käsitletav töövõtulepinguna, siis oleks pidanud hageja alustama vastavaid töid. Hageja poolt väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et hageja töid ka tegi (s.h tootnud 10 000 pakendit). Kuna hageja ei ole töid teinud, siis ei esine alust hinnapakkumises toodud tööde hüvitamiseks ka siis, kui poolte vahel oleks kehtiv töövõtuleping (vt ka § 637 lg 3). 4.10 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna poolte vahel puudus kokkulepe töövõtulepingu esemes, kvaliteedis ja hinnas, siis puudus poolte vahel ka töövõtuleping. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks andnud kinnituse töövõtulepingu esemele ehk kostja ei kinnitanud kordagi, et pakend sobib ja läheb tootmiseks.

6.1 Esmalt märgib kohus, et kohtu hinnangul saab pooltevahelist suhet pidada lepingueelseteks läbirääkimisteks, arvestades sellega, et hageja on teinud kostjale hinnapakkumise, pooled on pidanud läbirääkimisi, kus on muutnud algseid jooniseid, samuti on hageja lõpuks esitanud kostjale uue hinnapakkumise, mis kostjale ei ole liiga kõrge hinna tõttu sobinud. Kohus on eelnevalt leidnud, et poolte vahel puudus töövõtuleping. Samas on kohtu poolt eelnevalt viidatud e-kirjavahetusega tõendamist leidnud asjaolu, et pooled pidasid läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. 6.2 VÕS § 14 lg 3 sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Seega VÕS § 14 lg 3 teise lause järgi ei või isik pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada (pahausksest käitumisest hoidumise kohustus). Selle kohustuse eesmärgiks on mh ära hoida kahju (usalduskahju) tekkimine (vt VÕS § 127 lg 2). Lepingueelsetel läbirääkimistel pahauskse käitumise keelu rikkumise korral on kahjustatud poolel õigus esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-168-14 p 12 märkinud, et VÕS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Õiguslikud tagajärjed võivad saabuda aga siis, kui isik VÕS § 14 lg 3 teise lause järgi lepingueelsed läbirääkimised pahauskselt katkestab. Pahauskne on läbirääkimiste katkestamine juhul, kui see toimub ilma mõjuva (kaaluka) põhjuseta pärast seda, kui teises pooles on tekitatud usaldus, et jõutakse lepingu sõlmimiseni. Läbirääkimiste katkestamise põhjuse kaalukust tuleb hinnata mitte läbirääkimised katkestanud poole, vaid teise poole seisukohalt, st tuleb hinnata, kas läbirääkimiste katkestamise põhjused olid mõjuvad teise poole jaoks ja kas tema usaldust lepingu sõlmimise vastu on rikutud. Usaldus lepingu sõlmimise vastu tekib eelkõige siis, kui läbirääkivad pooled on kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes, kuid ei ole veel lepingut nõuetekohaselt vormistanud, on teinud läbirääkimistele tuginedes kulutusi või teinud tulevase lepinguga tõttu mingeid sooritusi. VÕS § 14 lg 3 teise lause alusel usaldusvastutuse tekkimise eelduseks on seega läbirääkimiste käigus teises pooles tekitatud usalduse rikkumine. Usaldusvastutus võib tekkida näiteks juhul, kui keeldutakse lepingu sõlmimisest pärast pikki läbirääkimisi, mille käigus teine pool on teinud olulisi kulutusi, uskudes mõistlikult, et leping sõlmitakse, või kui pool keeldub läbirääkimistest ilma mõjuva põhuseta, olles enne käitunud selliselt, et teisel poolel oli alust uskuda, et leping sõlmitakse temaga sellistel tingimustel, nagu läbirääkimistel oli lubatud. Seega ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidavatel pooltel kohustust saavutada kokkulepet ning läbirääkimiste ebaõnnestumine ei ole iseenesest alus nõuete esitamiseks teise poole vastu. Pahauskseks katkestamiseks võib lugeda aga keeldumist lepingu sõlmimisest pärast pikaajalisi läbirääkimisi, mille käigus on teine pool teinud

olulisi kulutusi või sõlminud lepinguid kolmandate isikutega, uskudes mõistlikult, et leping sõlmitakse. 6.3 Kohtu hinnangul on käesoleval juhul hageja usaldust lepingu sõlmimise vastu rikutud ning kostja on katkestanud läbirääkimised ilma mõjuva põhjuseta pärast seda, kui hagejas oli tekitatud usaldus, et leping sõlmitakse. Sellises situatsioonis kostja poolt läbirääkimiste katkestamine ja lepingu sõlmimine kolmanda isikuga on kohtu hinnangul pahauskne. Kostja on avaldanud 23.09.2015 e-kirjas vastuseks hageja hinnapakkumisele, et asjaga võib edasi minna. Lisaks on kostja 09.12.2015 e-kirjas (kd I lk 48) avaldanud, et kui ta saaks suurema pakendi hinna alla või terve tellimuse hinna alla, siis saaks selle kohe ära kinnitada. Lisaks nähtub ka kohtu poolt eelnevalt viidatud e-kirjavahetusest, et pooled püüdsid leida pakendite suhtes sobivat lõppvarianti, mille saaks kinnitada. Muuhulgas on kostja ka avaldanud, et kavatseb jooniseid senikaua edasi tagasi loksutada kui kõik on õigesti tehtud (kd I lk 42). Seega võis hageja mõistlikult eeldada, et joonistesse paranduste sisseviimisel leping lõpuks ka kostjaga sõlmitakse. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja lõpuks katkestanud hagejaga läbirääkimised seoses hinnaga (hageja viimane hinnapakkumine oli kostja jaoks liialt kõrge, 17.12.2015 e-kiri, kd I lk 58). Läbirääkimiste käigus on pooled mitmel korral hinnast rääkinud. Detsembris peetud läbirääkimistel (kd I lk 48, 49) on kostja soovinud hinnast alla saada 1200 eurot (hind oleks olnud 18 170.-, kostja oleks tahtnud alla 17 000). Kohtu hinnangul ei ole hinnaerinevus niivõrd suur, mille tõttu läbirääkimised katkestada. Seega kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja tõstis oluliselt ja ootamatult hinda. Kuigi kostja on korduvalt hagejalt hinda küsinud, siis ei olnud ka ekirjavahetusest nähtuvalt kuni läbirääkimiste lõpuni päris täpselt selge, millises koguses kostja pakendeid tellib. Hageja on aga ka selgitanud, et tellitud kogustest sõltub ka tüki hind. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et kostja katkestas läbirääkimised hagejaga pahauskselt. 6.4 Hageja on lisaks märkinud, et kostja on kasutanud hageja poolt väljatöötatud töömaterjale pakendite tellimisel hageja konkurentidelt. Juhul, kui kostja eeldas, et lepingut hagejaga ei ole sõlmitud, on kostja poolt toote väljatöötamise tööde tellimine pahatahtlik. Arvestades, et kostja on hagejalt saadud materjalide alusel tellinud pakendid hageja konkurentidelt ning turustab nendega oma tooteid, on tootearendustöö tehtud kostja huvides. Kohus märgib, et hageja sellekohased väited on jäänud tõendamata. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud pilt nimetatut ei tõenda (kd I lk 87).

7.1 VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 7.2 Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-89-06 (p 16) selgitanud, et VÕS § 14 lg-s 3 sätestatud kohustuste rikkumise korral tuleb asetada kahjustatud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks läbirääkimistele tuginenud, ja kõrvutada seda kahjustatud isiku tegeliku varalise olukorraga. Seega saab hüvitada kahju, mis tekkis kahjustatud isikul lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kõnealuse sätte rikkumisest tuleneva vastutuse eesmärgiks saab pidada usalduskahju hüvitamist (eelkõige lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud kulutused). Usalduskahjuna saab kolleegiumi arvates käsitada näiteks kulutusi, mis on kantud seoses läbirääkimiste pidamisega enne kehtiva lepingu sõlmimist: läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulud, lepinguprojektide koostamise kulud jms. Samuti on Riigikohus otsuse nr 3-2-1-168-14 p-s 15 selgitanud, et kuigi üldjuhul tuleb usalduskahjuna hüvitada läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutused (läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulu, lepinguprojektide koostamise kulu jms), võib kohustuse rikkumise asjaoludest tulenevalt käsitletava kahju hüvitamise nõue hõlmata ka lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud muid kulutusi. Seega tuleb usalduskahju hüvitamise nõude korral kahjustatud isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingueelseid läbirääkimisi ei oleks toimunud. 7.3 Hageja alternatiivne nõue summas 10 442,97 eurot koosneb hagiavalduse kohaselt hageja konstruktor / joonestaja poolt pakendite väljatöötamiseks tehtud tööst 81 tunni ulatuses summas 4050 eurot, hageja projekti administreerimisega seotud kuludest summas 536, 20 eurot (s.h müügijuhi tööjõukulud 302,20 eurot ja sõidukulud 234 eurot), materjali ja materjali ettevalmistamise ning stantsi, trükiplaadi, öösipressi ja ööside kulust summas 5056,77 eurot ning õigusabikuludest summas 800 eurot. 7.4 Esmalt hindab kohus kulutusi seoses hageja konstruktor/joonestaja poolt pakendite väljatöötamiseks tehtud tööga 81 tunni ulatuses summas 4050 eurot. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks konstruktor/joonestaja tööde nimekirja (kd I lk 63-66). Kohtu hinnangul on usutav, et konstruktor/joonestaja on nimekirjas märgitud töid ka reaalselt teinud. Samas ei tõenda hageja poolt esitatud tööde nimekiri kahju tekkimist hagejale. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, kui palju, mille eest ja millal konstruktor/joonestajale reaalselt maksti. Esitatud tõendist nähtub üksnes, mis töid on tehtud.

Kahju tekkimist hagejale ei tõenda ka hageja poolt esitatud Algus on Ilus OÜ 24.09.2015 hinnapakkumine summas 1330 eurot (käibemaksuta) (kd I lk 89, 90). Hinnapakkumine üksi ei tõenda vastavate kulude kandmist. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, siis ei pea kohus vajalikuks eraldi tööde nimekirjas olevaid töid ja neile kulunud aega hinnata. Seega ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista konstruktor / joonestaja poolt pakendite väljatöötamiseks tehtud tööde kulu summas 4050 eurot. 7.5 Administreerimisega seotud kulud summas 536,20 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja on lisanud kulude tõendamiseks õiendi, millest nähtub, et perioodil 24.0915.12.2015 on kulunud müügijuhil Xxxx tellijaga nõupidamistele tööaega 20 tundi ning sellega seoses on tööandjapoolne kulu müügijuhi töötasule olnud 302,20 eurot (kd I lk 92). Samuti on hageja lisanud väljavõtte sõidupäevikust (kd I lk 94-95). Sõidupäeviku kannetest nähtub, et hageja müügijuht on sõitnud perioodil 24.09 kuni 17.12.2015 kümnel korral kostja juurde nõupidamisele, mis teeb läbisõiduks 780 km (hageja äriühingust Kohilast kostja äriühingusse Tallinnasse on 78 km- kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud). Kohus nõustub hagejaga, et sõidukuludena hüvitava summa saab kindlaks määrata Vabariigi Valitsuse määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitamise maksmise korra„ § 5 kohaselt. Nimetatud sätte kohaselt hinnatakse sõiduauto kasutamise ühe kilomeetri hinnaks 0,30 eurot. Seega on hagejale kostja poolt oma kohutuste rikkumisega tekitatud kahjuna hüvitamisele kuuluva sõiduauto kasutamise kulude suurus kokku 234 eurot (780 km x 0,30 eurot). Kuigi müügijuhil ei olnud kohustust sõita kostja juurde, siis ei saa sõitmist iseenesest pidada ebavajalikuks kuluks. Läbirääkimiste pidamine n.ö silmast-silma võib ära hoida üksteisest möödarääkimisi. 7.6 Kohus leiab, et materjali ja materjali ettevalmistamise ning stantsi, trükiplaadi, öösipressi ja ööside kulu summas 5056,77 eurot väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Hageja on märkinud, et tellis 08.12.2015 kostja pakendite valmistamiseks vajaliku materjali ja materjalide ettevalmistamise (poognate formaati lõikamine ja omavahel kokku liimimine) ning stantsi, trükiplaadid, öösipressid ja öösid. Hageja väitel telliti need, kuna kostja soovis pakendid kätte saada 11.01.2016. Hageja on lisanud hagiavaldusele Xxxx OÜ poolt esitatud arve nr 160023 summas 5056,77 eurot ilma käibemaksuta (kd I lk 97). Hageja leiab, et kuna tegemist on kostjale spetsiifilise, konkreetsete mõõtudega pakendite valmistamiseks tellitud materjali ja stantsi,

trükiplaatide, öösipressi jmt, siis kuulub hageja poolt tehtud kulutus kostja poolt hüvitamisele summas 5056,77 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei ole pakendite tootmist kinnitanud, s.h ei ole seda tehtud ka enne 08.12.2015, millal väidetavalt on hageja materjalid tellinud. Tõendeid selle kohta, et materjalid oleksid 08.12.2015 tellitud, hageja esitanud ei ole. Kohus märgib, et Xxxx OÜ on esitanud arve 15.01.2016. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja teavitanud hagejat juba detsembris, et hinnad on liiga kõrged ja nad võtavad teised hinnapakkumised. Samuti on kostja hagejale teatanud, et hageja materjale ei telliks (kd I lk 58, 59). Kohtu hinnangul ei ole mõistlik tellida materjale enne, kui on olemas kliendi kinnitus selle kohta, et kõik on korras ning võib töödega alustada. Seega ei ole põhjendatud kahjuna nõuda kostja pakendite valmistamiseks vajaliku materjali ning stantsi, trükiplaatide, öösipressi ja öösi kulude hüvitamist kokku summas 5056,77 eurot. 7.7 Samuti on hageja kasutanud Mandatum Õigusbüroo OÜ teenuseid. OÜ Mandatum Õigusbüroo OÜ arvete kohaselt on õigusabi osutamise maht järgmine: pooltevahelise meilikirjavahetuse analüüs tekkinud kahju kindlakstegemiseks; nõude esitamine kostjale 25.01.2016, kostja vastuse analüüs ja kostja vastusele seisukoha koostamine 05.02.2015. Töö maht kokku 10 tundi hinnaga 80 eurot tund, kokku 800 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on esitanud kulu tõendamiseks OÜ Mandatum Õigusbüroo arve nr 005/16 summas 580 eurot (ilma käibemaksuta) ning arve nr 022/16 summas 220 eurot (ilma käibemaksuta) (kd I lk 98-99). Maakohtu hinnangul hagejale enne kohtumenetlust tekkinud kulutused on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, sest hageja pidi tegema kulutusi õigusabile poolte vahel tekkinud vaidluse tõttu. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-138-10 selgitanud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kolleegium leidis otsuse punktis 29, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtueelse õigusabi kulud summas 580 eurot.

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis summalt 1336,20 alates 27.05.2016. a kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.