Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 27.05.2016 esitas Balt Impex Paper OÜ (praeguse ärinimega PackWell Estonia OÜ, hageja) Harju Maakohtule hagi Osaühingu Tradehouse (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 31 050 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 6,85 eurot päevas alates hagi esitamisest 27.05.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Alternatiivselt palus hageja lepingueelsete läbirääkimiste pahatahtliku

katkestamisega kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise summas 10 442,97 eurot ja viivise kahjunõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 27.05.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 23.09.2015 töövõtuleping, mille kohaselt hageja kohustus välja töötama ja tootma 10 000 pakendit juuksepikendustele ja kostja kohustus tasuma tehtud töö eest vastavalt 17.09.2015 hinnapakkumisele. Lepingu sõlmimist kinnitab nii kostja 23.09.2015 meilikiri kui ka 24.09.2015 toimunud nõupidamisel hinnapakkumisele antud aktsept. Kostja soovis 16.11.2015 saadetud meilikirjas muuta varasemalt s.o. 17.09.2015 pakkumise alusel kokkulepitud pakendite kogust. Kostja soovis muuta tellimust selliselt, et tellimus moodustaks 2500 tk väiksema ja 2500 tk suurema juuksepikenduste pakendit ja sleev ́idele (nimetatud ka kui vutlar) koguses 2000 tk. Õiguslikus mõttes on tegemist kostja tahteavaldusega uue töövõtulepingu sõlmimiseks. Hageja pakkus vähendatud kogust kogumaksumuseks kokku 18 170 eurot + km, kuid kostja seda pakkumist ei aktsepteerinud, seega jäi saavutamata kokkulepe koguste vähendamiseks. Hageja saatis 17.12.2015 kostjale ülevaatamiseks juuksepikenduste pakendite tehnilised joonised. Kostja tegi 17.12.2015 hagejale tahteavalduse, mida asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt tuleb pidada töövõtulepingu ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 mõttes. Nimelt teatas kostja oma 17.12.2015 kirjas, et katkestab lepingu ning võtab konkureerivad pakkumised. Hageja tegi kõik endast oleneva lepingu täitmiseks, sh kaaludes ja pakkudes kostjale erinevaid võimalusi kostja muutunud soovide rahuldamiseks koostades erinevaid jooniseid ja tehes erinevaid võimalikke tootenäidiseid. Olukorras, kus tellija ütles töövõtulepingu üles pärast pakendite tehniliste jooniste (tööfailide) kättesaamist 17.12.2016, mil vastavalt tellijalt saadud juhistele oli juuksepikenduste pakendite tootearendus lõpule viidud ning pakendite ja sleev ́ide tootmiseks vajalikud materjalid muretsetud, tööriistad kohandatud ja trükiettevalmistuse kulud tehtud, puudub alus kokkulepitud tasust midagi maha arvata, kuna töövõtja ei ole lepingu ülesütlemise tõttu midagi kokku hoidnud või säästnud. Töövõtjal (hagejal) on õigus nõuda pooltevahelises suhtes kokkulepitud tasu summas 27 000 eurot, millele lisandub juuksepikenduste pakendite tootearenduse kulu mahus 81h summas 4050 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku lepingujärgne tasu summas 31 050 eurot. Käesoleva hetkeni ei ole kostja hagejale tasunud kokkulepitud tasust sentigi. Alternatiivselt esitas hageja lepingueelsete läbirääkimiste pahatahtliku katkestamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 10 442,97 eurot. Kostja, aktsepteerides 23.09.2015 hinnapakkumist tekitas hagejas mõistliku ootuse, et leping 10 000 tk juuksepikenduste pakendi tegemiseks on sõlmitud. Sellest ootusest lähtudes asus hageja tegema reaalseid kulutusi lepingu täitmiseks. Algselt, saades kostjalt 23.09.2015 aktsepti oma pakkumisele ning eeldades lepingu olemasolu, arvestas hageja Algus on Ilus OÜ-lt 24.09.2015 võetud hinnapakkumise järgi tootearenduskuludega summas 1330 eurot+käibemaks, kuid tellija vastuolulistest juhistest tingitult suurenes tootearenduse töömaht ligi neli korda. Konstruktorjoonestaja suhteliselt suure mahu tingis asjaolu, et töös oli kolm erinevat eset (kaks erineva suurusega karbid ja sleeve ́id) ja kostja pidev juhiste muutmine. Kokku tegi hageja konstruktor/joonestaja kostja tellitud pakendite väljatöötamiseks tööd 81 h kogumaksumusega 4050 eurot. Nähtuvalt lisatud fotost on kostja kasutanud hageja poolt väljatöötatud töömaterjale pakendite tellimisel hageja konkurentidelt. Seega juhul, kui kostja eeldas, et lepingut hagejaga ei ole sõlmitud, on kostja poolt toote väljatöötamise tööde tellimine pahatahtlik. Arvestades, et kostja on hagejalt saadud materjalide alusel tellinud pakendid hageja konkurentidelt ning turustab nendega oma tooteid, on tootearendustöö tehtud kostja huvides. Nimetatud asjaolud annavad aluse tootearenduskulude sissenõudmiseks kostjalt VÕS

§ 14 lg 3 ja 4 ning § 115 lg 1 alusel sõltumata töövõtulepingu olemasolust. Katkestamise pahatahtlikkust näitavad ainuüksi kostja 26.11.2015 elektronkiri, milles kostja teatab, et ta kavatsebki loksutada oma nõudmisi ja pakkumisi kuni enda soovitud hindade saamiseni ning 17.12.2015 elektronkiri, milles kostja teavitab, et ei tunnista varasemaid kokkuleppeid ning soovib hageja poolt kogutud andmete ja tehtud tööde alusel võtta võrdlevad pakkumised. Lähtudes kostja poolt 23.09.2015 esitatud nõustumusest hageja pakkumisega ning eeldades lepingu olemasolu, tekkis hagejal projekti administreerimise seotud kulusid kokku summas 536,20 eurot, millest müügijuhi tööjõukulud moodustavad 302,20 eurot ja sõidukulud 234 eurot. Hageja äriühingust Kohilast kostja äriühingusse Tallinna on 78 km. Sõidupäeviku kannete kohaselt on hageja müügijuht sõitnud perioodil 24.09 kuni 17.12.2015 kümnel korral kostja juurde nõupidamistele, mis teeb läbisõiduks 780km (10 x78km). Kuna kostja soovis pakendid saada kätte 11.01.2016, siis tellis hageja 08.12.2015 kostja pakendite valmistamiseks vajaliku materjali ja materjali ettevalmistamise (poognate formaati lõikamine ja omavahel kokku liimimine) ning stantsi, trükiplaadid, öösipressi ja öösid. EcoBox OÜ on esitanud hagejale tellitud materjali ja stantsi, trükiplaatide, ööspressi ja ööside valmistamise eest arve nr 160023 summas 5056,77 eurot ilma käibemaksuta. Kuna tegemist on kostjale spetsiifilise, konkreetsete mõõtudega pakendite valmistamiseks tellitud materjali ja stantsi, trükiplaatide, ööspressi jmt, siis kuulub hageja poolt tehtud kulutus kostja poolt hüvitamisele summas 5056,77 eurot. Hageja on kasutanud olukorrale kohtuvälise lahendi leidmiseks Mandatum Õigusbüroo OÜ teenuseid. Hagejal tekkis kohtueelse õigusabikulude tõttu kahju kokku summas 800 eurot ilma käibemaksuta. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ja kostja vahel puudus juuksepikenduste pakendite tootmiseks leping ning sellel põhjusel ei ole hagejal ka õigust nõuda lepingujärgset tasu juuksepikenduste pakendite tootmise eest. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe juuksepikenduste pakendite tootmise hinnas, esemes ja kvaliteedis ning seisuga 23.09.2015 ka toodetavates kogustes. Hagejal ei ole õigust nõuda juuksepikenduste pakendite tootearenduse kulusid, kuivõrd hageja ja kostja ei leppinud kokku, et kostja need kulud kandma peab. Alternatiivselt, et ole hagejal õigust tootearenduse kuludele, kuivõrd hageja teostas tootearenduse puudustega. Kostja ei ole 17.09.2015 pakkumuse hindasid aktsepteerinud. Allkiri pakkumisel on hinnapakkumise kättesaamise kinnitus, arvestades pakkumise 30 kalendripäevast tähtaega, mis ei tähenda, et kostja oleks hindadega lõplikult nõustunud. Allkiri ei tõenda antud juhul hinnale aktsepti andmist. Hagejal ei ole usalduskahju nõuet, kuivõrd kostja ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt katkestanud ega turustanud tooteid hagejalt saadud materjalide alusel. Igal juhul ei ole hagejal õigust usalduskahjule summas 10 443,97 eurot, kuivõrd hageja poolt nõutu näol ei ole suures osas tegemist usalduskahjuga ning kahju tekkimine on tõendamata. Maakohtu otsus 29.12.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1336,20 eurot, s.o administreerimisega seotud kulud summas 536,20 eurot ning kohtueelse õigusabi kulud summas 800 eurot ja viivise põhivõlalt (s.o 1336,20 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.05.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus 87% ulatuses hageja kanda

ning 13% ulatuses kostja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Samuti rahuldas kohus hageja 22.11.2016 taotluse protokolli parandamiseks ning määras parandada 21.11.2016 istungi protokolli. Hageja esitatud protokolli parandamise taotluse lahendamisel tugines kohus TsMS § 50 lg-le 1, pidades hageja taotlust põhjendatuks ning parandades 21.11.2016 protokolli hageja soovitud viisil. Esmalt hindas kohus, kas poolte vahel oli töövõtuleping, mille alusel oleks hagejal õigus tasu nõuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Seega on töövõtuleping tasuline leping, töövõtjale töövõtulepingu objektiks oleva töö tegemise eest makstava tasu suurus määratakse poolte kokkuleppega. Töövõtjale makstav tasu hõlmab nii tasu töövõtja poolt tehtud töö eest kui ka hüvitist töövõtja poolt töö tegemiseks kantud kulutuste eest, lisaks kokkulepitud tasule saab töövõtja tellijalt hüvitamist (nt hüvitist töö tegemiseks kasutatud materjalide eest) nõuda üksnes juhul, kui lepingu pooled on selles eraldi kokku leppinud. Praktikas sõlmitakse tasukokkulepped sageli töövõtja poolt tellijale hinnapakkumise ja selle aluseks oleva tööde eelarve esitamise ning nende tellijapoolse aktsepteerimise teel (vt eeltoodu osas ka Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koost. P.Varul jt. Tallinn: Juura 2009; § 637). Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostja pöördus 02.09.2015 hageja poole päringuga juuksepikenduste pakendite tootmiseks ja palus hagejal teha pakkumus (kd I lk 14). Hageja esitas kostjale hinnapakkumise 17.09.2015 (kd I lk 22), mis on allkirjastatud kostja tootejuhi AL poolt 24.09.2015. Hageja hinnangul kinnitab lepingu sõlmimist nii kostja 23.09.2015 e-kiri (kd I lk 19), kui ka 24.09.2015 toimunud nõupidamisel hinnapakkumisele antud aktsept (kd I lk 22). Kohtu hinnangul ei kinnita aga 23.09.2015 saadetud e-kiri ega ka 17.09.2015 hinnapakkumine (mis on allkirjastatud 24.09.2015 kostja tootejuhi poolt) pooltevahelise töövõtulepingu olemasolu. VÕS § 8 lg-le 1 ja § 9 lg-tele 1 ja 3 tuginedes selgitas kohus, et piisavalt selgeks tuleb lugeda olukorda, kus kokkulepe sisaldab sõlmitava lepingu tingimusi niisugusel määral, mis võimaldab järeldada tahet olla õiguslikult seotud (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-111-11 p 13). Iga lepinguliigi puhul tuleb eristada teatud tingimusi, milles peab olema kokkulepe saavutatud, et lugeda leping sõlmituks. Piisavalt selgeks võib lugeda kokkulepet, mis sisaldab lepingu täitmiseks vajalikke tingimusi või tingimusi, mille alusel on lepingu sisu võimalik kindlaks määrata. Vastavalt §-le 27 sõltub olulistes tingimustes kokkuleppe saavutamisest lepingu kehtivus. Olulistes tingimustes kokkuleppe sõlmimisest sõltub, kas lepingu võib lugeda sõlmituks. Üheks oluliseks tingimuseks tasuliste lepingute puhul on hind. Majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et leping on tasuline (§ 28 lg 1). (vt eeltoodu osas ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koost. P.Varul jt. Tallinn: Juura 2016, § 9). Hageja 17.09.2015 saadetud hinnapakkumine sisaldab järgnevaid tingimusi: pakend juuksepikendustele (kmpl) 105x520x30, 5000 tk hinnaga 2,00 EUR/tk; pakend

juuksepikendustele (kmpl) 105x720x30, 5000 tk hinnaga 3,20 EUR/tk; ettevalmistuskulud, kogus 2, hind ca 500 EUR; tootearenduskulud, 1 h, hind 50 EUR. Pärast hinnapakkumise kättesaamist on kostja palunud lahti kirjutada, mis hinnas sisaldub, s.o mis komponendid ja mis tööd (kd I lk 20, kostja 17.09.2015 e-kiri). 23.09.2015 e-kirjas on kostja tootejuht AL hagejale kirjutanud „palun tee meile esimene näidis“ (kd I lk 19). Kohtu hinnangul ei saa 23.09.2015 e-kirjast välja lugeda, et pooled oleksid sõlminud töövõtulepingu ning kostja oleks andnud hagejale kohustuse välja töötada ja toota 10 000 pakendit juuksepikendustele (s.o vastavalt saadetud hinnapakkumisele). Seda kinnitab ka kostja tootejuhi samas e-kirjas märgitu, et „kui me pakendite tootmisega edasi läheme...“, millest võib järeldada, et esialgu (s.o enne näidise saamist) pakendite tootmist ei soovitud. Kohtu hinnangul ei saa ka hinnapakkumisel olevat allkirja lugeda kostja poolseks aktseptiks. Kuigi tunnistaja AL on 21.11.2016 toimunud kohtuistungil selgitanud, et on allkirjastanud hinnapakkumise, kuna hinnapakkumine sobis, siis on ta ka kinnitanud, et volitust lepinguid kostja nimel sõlmida tal ei olnud (kd II lk 28, 28 pöördel). Samuti oli kohus seisukohal, et sobiv hinnapakkumine ei tähendada automaatselt töövõtulepingu sõlmimist. Töövõtulepingu sõlmimisel kohustub siiski üks pool tegema kokkulepitud tööd ning teine pool lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest kokkulepitud tasu maksma. Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostja oleks tootmiseks oma nõusoleku andnud. Samuti leidis kohus, et kui ka hinnapakkumises märgitud tingimustel (s.o hind, kogus, pakendite suurus) võis kostjale hinnapakkumine näida sobiv, siis edasisest kirjavahetusest ei nähtu, et hinnapakkumise näol oleks tegemist olnud töövõtulepinguga või et pooled ise oleksid pidanud hinnapakkumist töövõtulepinguks. Pärast seda, kui kostja on palunud näidise tegemisega alustada, on 07.10.2015 saatnud hageja kostjale joonised disainimiseks (kd I lk 23). 09.10.2015 e-kirjas on kostja teatanud, et stantsi joonis võib veidi muutuda (kd I lk 26, kostja arendusjuhi K Li e-kiri). 12.10.2015 e-kirjas on kostja palunud täpsustada asjaolusid seoses sleeve ́ide tootmisega, soovinud kirjutada korra läbi ka veel hinna ning teatanud, et „teeme esialgu proovipartii 1000 karpi, mis see hind praeguse prognoosi kohaselt tulema peaks?“ (kd I lk 27, kostja arendusjuhi K Li e-kiri). 13.10.2015 on hageja sellele e-kirjale vastanud, kuid ei ole hinda täpsustanud ega ka välja toonud, et hind oleks poolte vahel juba kokku lepitud või leping konkreetsete tingimustega juba sõlmitud (kd I lk 148). 14.10.2015 on hageja saatnud kostjale muudetud stantsijoonise ja teavitanud, et sooviks järgmise sammuna näidise lasta teha (kd I lk 28). 15.10.2015 on kostja saatnud hagejale artiklite tabeli, kus on kirjas mitu sleeve ́i on erinevatele artiklitele vaja (kd I lk 30-32). Ka 15.10.2015 ning 16.10.2015 on pooled täiendavalt suhelnud pakendite teemal, kus on muuhulgas täpsustatud ja muudetud karpide suurust (kd I lk 33-35). 19.10.2015 on kostja hagejale tagasisidet andnud nii pakendi paksuse kui karbi sügavuse kohta ning soovinud ka uut pakkumist (kd I lk 35). 20.10.2015 e-kirjaga on hageja vastanud (kd I lk 149). Muuhulgas on hageja märkinud, et pakkumine oli tehtud 5000 pikemale ja 5000 lühemale pakendile, s.h ilma sleeve ́ideta ning kirjutanud, et „oli kokkuleppe, et sobiva näidise korral tuleb tellimus“. Hagejat on ka huvitanud, millised on lõplikud kogused ja millele on uusi hindu vaja. Seega on kohtu hinnangul hageja viimati nimetatud e-kirjas ise kinnitanud, et tellitud sisuliselt veel midagi ei oldud. 21.10.2015 e-kirjaga on kostja vastanud, et soovib aru saada, mis on tegelik prognoositav kulu ning mis oleks 1000+1000 pakendi tootmise kulu ja palju sleeve ́ide tootmine sinna juurde maksab. Samuti soovis kostja teada, mis oleks hinnavahe kui toodame 5000+5000 pakendit ning lisanud, et ei telli pimesi suurt kogust pakendit, mis pärast ei pruugi neile üldse meeldida (kd I lk 150). 02.11.2015 kirjutab hageja muuhulgas, et laseb lõplikud hinnad üle vaadata (kd I lk 151). Ka nendest e-kirjadest nähtub, et poolte vahel puudus endiselt kokkulepe, mis kogustes ja mis hinnaga pakendeid lõpuks tellitakse. 06.11.2015, 12.11.2015,

13.11.2015 e-kirjavahetusest ei nähtu samuti, et pakendite tellimist oleks otsustatud (kd I lk 36, 37). 16.11.2015 on kostja kinnitanud koguseks 2500 lühikest + 2500 pikka karpi (kd I lk 38). Hageja on vastanud, et laseb sellest lähtudes hinna teha (kd I lk 152). Kohtu hinnangul ei ole seega poolte vahel olnud eelnevalt kokkulepet hinna ega konkreetse koguse osas. Ka poolte vahel peetud edasises e-kirjavahetuses ei ole pooled kokkulepet saavutanud. Kostja on teinud parandusettepanekuid ning saatnud ka uue hinnapakkumise, mis ei ole kostjale sobinud (e-kirjad kd I lk 39, 41, 42, 44, 45-62). Seega nähtub tsiviilasja materjalidest, et pärast hinnapakkumise saamist asusid mõlemad pooled läbirääkimisi pidama ja pakendite osas muudatusi tegema – hageja üritas pakendite joonistesse sisse viia kõik muudatused, mida kostja nõudis ning seega mõlema poole läbirääkimiste tulemusena muutus lähteülesande algne joonis (kd I lk 158), mille kostja hagejale hinnapakkumise saamiseks esitas ja millele hageja ka esialgse hinnapakkumise tegi. Hageja ei asunud töid tegema vastavalt lähteülesande algsele joonisele. Arvestades, et hageja ei asunud töid tegema algse joonise järgi vaid läbirääkimiste tulemusena joonised muutusid, ei saa 17.09.2015 hinnapakkumist koos kostja algse joonisega pidada töövõtulepinguks. Samuti oli kohus seisukohal, et juhul, kui 17.09.2015 hinnapakkumine oleks käsitletav töövõtulepinguna, siis oleks pidanud hageja alustama vastavaid töid. Hageja poolt väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et hageja töid ka tegi (s.h tootnud 10 000 pakendit). Kuna hageja ei ole töid teinud, siis ei esine alust hinnapakkumises toodud tööde hüvitamiseks ka siis, kui poolte vahel oleks kehtiv töövõtuleping (vt ka § 637 lg 3). Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et kuna poolte vahel puudus kokkulepe töövõtulepingu esemes, kvaliteedis ja hinnas, siis puudus poolte vahel ka töövõtuleping. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks andnud kinnituse töövõtulepingu esemele ehk kostja ei kinnitanud kordagi, et pakend sobib ja läheb tootmiseks. Tuginedes eeltoodule ei ole hageja nõue 31 050 eurot väljamõistmiseks VÕS § 655 lg 1 alusel põhjendatud ning kohus jättis selle rahuldamata. Seega ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue põhinõudelt 31 010 eurot. Alternatiivselt on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingueelsete läbirääkimiste pahatahtliku katkestamisega seoses kahjuhüvitise summas 10 442,97 eurot ja viivise kahjunõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 27.05.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohtu hinnangul saab pooltevahelist suhet pidada lepingueelseteks läbirääkimisteks, arvestades sellega, et hageja on teinud kostjale hinnapakkumise, pooled on pidanud läbirääkimisi, kus on muutnud algseid jooniseid, samuti on hageja lõpuks esitanud kostjale uue hinnapakkumise, mis kostjale ei ole liiga kõrge hinna tõttu sobinud. Kohus on eelnevalt leidnud, et poolte vahel puudus töövõtuleping. Samas on kohtu poolt eelnevalt viidatud ekirjavahetusega tõendamist leidnud asjaolu, et pooled pidasid läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Viidates VÕS § 14 lg-le 3 märkis kohus, et seega VÕS § 14 lg 3 teise lause järgi ei või isik pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada (pahausksest käitumisest hoidumise kohustus). Selle kohustuse eesmärgiks on mh ära hoida kahju (usalduskahju) tekkimine (vt VÕS § 127 lg 2). Lepingueelsetel läbirääkimistel pahauskse käitumise keelu rikkumise korral on kahjustatud poolel õigus esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel. Kohus tugines otsuses ka Riigikohtu lahendi 3-2-1-168-14 p-s 12 selgitatule ning märkis, et seega ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidavatel pooltel kohustust saavutada kokkulepet ning läbirääkimiste ebaõnnestumine ei ole iseenesest alus nõuete esitamiseks teise poole vastu. Pahauskseks katkestamiseks võib lugeda aga keeldumist lepingu sõlmimisest pärast pikaajalisi läbirääkimisi, mille käigus on teine pool teinud olulisi kulutusi või sõlminud

lepinguid kolmandate isikutega, uskudes mõistlikult, et leping sõlmitakse. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul hageja usaldust lepingu sõlmimise vastu rikutud ning kostja on katkestanud läbirääkimised ilma mõjuva põhjuseta pärast seda, kui hagejas oli tekitatud usaldus, et leping sõlmitakse. Sellises situatsioonis kostja poolt läbirääkimiste katkestamine ja lepingu sõlmimine kolmanda isikuga on kohtu hinnangul pahauskne. Kostja on avaldanud 23.09.2015 e-kirjas vastuseks hageja hinnapakkumisele, et asjaga võib edasi minna. Lisaks on kostja 09.12.2015 e-kirjas (kd I lk 48) avaldanud, et kui ta saaks suurema pakendi hinna alla või terve tellimuse hinna alla, siis saaks selle kohe ära kinnitada. Lisaks nähtub ka kohtu poolt eelnevalt viidatud e-kirjavahetusest, et pooled püüdsid leida pakendite suhtes sobivat lõppvarianti, mille saaks kinnitada. Muuhulgas on kostja ka avaldanud, et kavatseb jooniseid senikaua edasi tagasi loksutada kui kõik on õigesti tehtud (kd I lk 42). Seega võis hageja mõistlikult eeldada, et joonistesse paranduste sisseviimisel leping lõpuks ka kostjaga sõlmitakse. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja lõpuks katkestanud hagejaga läbirääkimised seoses hinnaga (hageja viimane hinnapakkumine oli kostja jaoks liialt kõrge, 17.12.2015 ekiri, kd I lk 58). Läbirääkimiste käigus on pooled mitmel korral hinnast rääkinud. Detsembris peetud läbirääkimistel (kd I lk 48, 49) on kostja soovinud hinnast alla saada 1200 eurot (hind oleks olnud 18 170, kostja oleks tahtnud alla 17 000). Kohtu hinnangul ei ole hinnaerinevus niivõrd suur, mille tõttu läbirääkimised katkestada. Seega kohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja tõstis oluliselt ja ootamatult hinda. Kuigi kostja on korduvalt hagejalt hinda küsinud, siis ei olnud ka e-kirjavahetusest nähtuvalt kuni läbirääkimiste lõpuni päris täpselt selge, millises koguses kostja pakendeid tellib. Hageja on aga ka selgitanud, et tellitud kogustest sõltub ka tüki hind. Tuginedes eeltoodule oli kohus seisukohal, et kostja katkestas läbirääkimised hagejaga pahauskselt. Kohus leidis, et hageja väited seoses sellega, et kostja on kasutanud hageja poolt väljatöötatud töömaterjale pakendite tellimisel hageja konkurentidelt, on jäänud tõendamata. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud pilt nimetatut ei tõenda (kd I lk 87). Järgnevalt tuvastas kohus, kas hageja on kandnud kahju ja kas see kuulub kostja poolt hüvitamisele. Seejuures tugines kohus VÕS § 115 lg-le 1 ja § 127 lg-le 1. Samuti tugines kohus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-89-06 p-s 16 selgitatule, mille kohaselt VÕS § 14 lg 3 rikkumisest tuleneva vastutuse eesmärgiks saab pidada usalduskahju hüvitamist (eelkõige lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud kulutused). Usalduskahjuna saab kolleegiumi arvates käsitada näiteks kulutusi, mis on kantud seoses läbirääkimiste pidamisega enne kehtiva lepingu sõlmimist: läbirääkimistega kaasnenud sõiduja ajakulud, lepinguprojektide koostamise kulud jms. Samuti on Riigikohus otsuse nr 3-2-1168-14 p-s 15 selgitanud, et kuigi üldjuhul tuleb usalduskahjuna hüvitada läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutused (läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulu, lepinguprojektide koostamise kulu jms), võib kohustuse rikkumise asjaoludest tulenevalt käsitletava kahju hüvitamise nõue hõlmata ka lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud muid kulutusi. Seega tuleb usalduskahju hüvitamise nõude korral kahjustatud isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingueelseid läbirääkimisi ei oleks toimunud. Hageja alternatiivne nõue summas 10 442,97 eurot koosneb hagiavalduse kohaselt hageja konstruktor/joonestaja poolt pakendite väljatöötamiseks tehtud tööst 81 tunni ulatuses summas 4050 eurot, hageja projekti administreerimisega seotud kuludest summas 536,20 eurot (s.h müügijuhi tööjõukulud 302,20 eurot ja sõidukulud 234 eurot), materjali ja materjali

ettevalmistamise ning stantsi, trükiplaadi, öösipressi ja ööside kulust summas 5056,77 eurot ning õigusabikuludest summas 800 eurot. Esmalt hindas kohus kulutusi seoses hageja konstruktor/joonestaja poolt pakendite väljatöötamiseks tehtud tööga 81 tunni ulatuses summas 4050 eurot. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks konstruktor/joonestaja tööde nimekirja (kd I lk 63-66). Kohtu hinnangul on usutav, et konstruktor/joonestaja on nimekirjas märgitud töid ka reaalselt teinud. Samas ei tõenda hageja poolt esitatud tööde nimekiri kahju tekkimist hagejale. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, kui palju, mille eest ja millal konstruktor/joonestajale reaalselt maksti. Esitatud tõendist nähtub üksnes, mis töid on tehtud. Kahju tekkimist hagejale ei tõenda ka hageja poolt esitatud Algus on Ilus OÜ 24.09.2015 hinnapakkumine summas 1330 eurot (käibemaksuta) (kd I lk 89, 90). Hinnapakkumine üksi ei tõenda vastavate kulude kandmist. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, siis ei pidanud kohus vajalikuks eraldi tööde nimekirjas olevaid töid ja neile kulunud aega hinnata. Seega ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista konstruktor/joonestaja poolt pakendite väljatöötamiseks tehtud tööde kulu summas 4050 eurot. Administreerimisega seotud kulud summas 536,20 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja on lisanud kulude tõendamiseks õiendi, millest nähtub, et perioodil 24.09-15.12.2015 on kulunud müügijuhil HŠl tellijaga nõupidamistele tööaega 20 tundi ning sellega seoses on tööandjapoolne kulu müügijuhi töötasule olnud 302,20 eurot (kd I lk 92). Samuti on hageja lisanud väljavõtte sõidupäevikust (kd I lk 94-95). Sõidupäeviku kannetest nähtub, et hageja müügijuht on sõitnud perioodil 24.09 kuni 17.12.2015 kümnel korral kostja juurde nõupidamisele, mis teeb läbisõiduks 780 km (hageja äriühingust Kohilast kostja äriühingusse Tallinnasse on 78 km – kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud). Kohus nõustus hagejaga, et sõidukuludena hüvitava summa saab kindlaks määrata Vabariigi Valitsuse määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitamise maksmise korra„ § 5 kohaselt. Nimetatud sätte kohaselt hinnatakse sõiduauto kasutamise ühe kilomeetri hinnaks 0,30 eurot. Seega on hagejale kostja poolt oma kohutuste rikkumisega tekitatud kahjuna hüvitamisele kuuluva sõiduauto kasutamise kulude suurus kokku 234 eurot (780 km x 0,30 eurot). Kuigi müügijuhil ei olnud kohustust sõita kostja juurde, siis ei saa sõitmist iseenesest pidada ebavajalikuks kuluks. Läbirääkimiste pidamine n.ö silmast-silma võib ära hoida üksteisest möödarääkimisi. Kohus leidis, et materjali ja materjali ettevalmistamise ning stantsi, trükiplaadi, öösipressi ja ööside kulu summas 5056,77 eurot väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Hageja on märkinud, et tellis 08.12.2015 kostja pakendite valmistamiseks vajaliku materjali ja materjalide ettevalmistamise (poognate formaati lõikamine ja omavahel kokku liimimine) ning stantsi, trükiplaadid, öösipressid ja öösid. Hageja väitel telliti need, kuna kostja soovis pakendid kätte saada 11.01.2016. Hageja on lisanud hagiavaldusele EcoBox OÜ poolt esitatud arve nr 160023 summas 5056,77 eurot ilma käibemaksuta (kd I lk 97). Hageja leiab, et kuna tegemist on kostjale spetsiifilise, konkreetsete mõõtudega pakendite valmistamiseks tellitud materjali ja stantsi, trükiplaatide, öösipressi jmt, siis kuulub hageja poolt tehtud kulutus kostja poolt hüvitamisele summas 5056,77 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei ole pakendite tootmist kinnitanud, s.h ei ole seda tehtud ka enne 08.12.2015, millal väidetavalt on hageja materjalid tellinud. Tõendeid selle kohta, et materjalid oleksid 08.12.2015 tellitud, hageja esitanud ei ole. Kohus märkis, et EcoBox OÜ on esitanud arve 15.01.2016. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja teavitanud hagejat juba detsembris, et hinnad on liiga kõrged ja nad võtavad teised hinnapakkumised. Samuti on kostja hagejale teatanud, et hageja materjale ei telliks (kd I lk 58, 59). Kohtu hinnangul ei ole mõistlik tellida materjale enne, kui on olemas kliendi kinnitus selle kohta, et kõik on korras ning võib töödega

alustada. Seega ei ole põhjendatud kahjuna nõuda kostja pakendite valmistamiseks vajaliku materjali ning stantsi, trükiplaatide, öösipressi ja öösi kulude hüvitamist kokku summas 5056,77 eurot. Samuti on hageja kasutanud Mandatum Õigusbüroo OÜ teenuseid. OÜ Mandatum Õigusbüroo OÜ arvete kohaselt on õigusabi osutamise maht järgmine: pooltevahelise meilikirjavahetuse analüüs tekkinud kahju kindlakstegemiseks; nõude esitamine kostjale 25.01.2016, kostja vastuse analüüs ja kostja vastusele seisukoha koostamine 05.02.2015. Töö maht kokku 10 tundi hinnaga 80 eurot tund, kokku 800 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on esitanud kulu tõendamiseks OÜ Mandatum Õigusbüroo arve nr 005/16 summas 580 eurot (ilma käibemaksuta) ning arve nr 022/16 summas 220 eurot (ilma käibemaksuta) (kd I lk 9899). Kohtu hinnangul hagejale enne kohtumenetlust tekkinud kulutused on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, sest hageja pidi tegema kulutusi õigusabile poolte vahel tekkinud vaidluse tõttu. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-138-10 selgitanud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kolleegium leidis otsuse punktis 29, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtueelse õigusabi kulud summas 580 eurot. Tuginedes eeltoodule rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena 1336,20 eurot, s.o administreerimisega seotud kulud summas 536,20 eurot ning kohtueelse õigusabi kulud summas 800 eurot. Vastavalt hageja taotletule mõistis kohus kostjalt välja ka viivise summalt 1336,20 alates 27.05.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotamisel tugines kohus TsMS § 162 lg-le 1 ja § 163 lg-le 1, märkides, et kuna kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud 87 % ulatuses hageja kanda ja 13 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg-tele 2 ja 4 viidates märkis kohus, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus 30.01.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 29.12.2016 otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja esimese alternatiivina esitatud nõude ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi esimese alternatiivina esitatud nõude alusel täies ulatuses või alternatiivselt saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et esimese alternatiivina esitatud nõude alusel ei ole võimalik hagi rahuldada, palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti osaliselt summas 9106,77 eurot rahuldamata lepingueelsete läbirääkimiste pahatahtliku katkestamisega tekitatud kahjuhüvitise nõue ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav kahjuhüvitis summas 9106,77 eurot ja viivis põhivõlalt alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni või alternatiivselt saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja määrata kindlaks kulude rahaline suurus. Maakohus on leidnud vastuoluliselt tõendeid ja fakte käsitledes, et poolte vahel puudub töövõtuleping. Selline maakohtu järeldus on väär. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et hinnapakkumise aktsepteerimise meili 23.09.2015 on koostanud ja saatnud ning 24.09.2015 allkirjastanud kostja brändijuht AL, kes oma 21.11.2016 kohtuistungil tunnistajana antud ütlustes märkis selgesõnaliselt, et: “Küsisin hinnapakkumisi 5 ettevõttest, 3-ga oli personaalne

kohtumine. Kaks olid suutelised pakendit nullist ise ära tootma. Tegemist oli keeruka ja komplektse ülesandega. Nendest kahest, kes olid valmis projekti läbi viima, siis hageja pakkumine oli nendest kõige soodsam. Otsuseid ei võtnud ma üksi vastu. Kui mind projektijuhiks määrati, siis mul oli õigus hinnapakkumisi küsida. Saadud hinnapakkumised arutasime läbi oma turundustiimis ja juhatusega. Kui ühe hind on kaks korda soodsam, kui teine, siis ei tekkinud pikka mõttekohta.“ Nimetatust nähtub üheselt, et tegemist ei olnud pelgalt brändijuhi tahtega ja tema poolt volituste ületamisega, vaid kostja kui äriühingu tahtega – hinnapakkumise aktsepteerimine oli läbi räägitud ja kooskõlastatud juhatusega. Lisaks kinnitas brändijuht oma tunnistuses, et kokkulepe oli kõigis olulistes tingimustes – nii märgib tunnistaja 21.11.2016 toimunud kohtuistungil vastuseks hageja küsimusele kas tunnistaja teavitas hagejat ka sellest, et nende pakkumine on parim ja võib tööle hakata, et „Jah, seda me rääkisime ja teavitasin.“ Kohus jättis andmata hinnangu sellele, et kostja andis hagejale selged korraldused reaalseks tööks, s.t näidiste valmistamiseks ja stantsijooniste tegemiseks ning jättis reaalselt tehtud töö eest tasu välja mõistmata. Kostja ei ole eitanud, et hageja tegi näidiseid ja stantsijooniseid tema korraldusel, seega tuleb lugeda leping igal juhul sõlmituks, sest eeldada tuleb, et reaalse töö tegemine on tasuline. Ainuüksi asjaolu, et kostja lasi hagejal tööd teha s.t aktsepteeris seda, et hageja koostas stantsijoonised ja tootenäidised on tegevuseks, mis näitab kostja tahet astuda lepingulistesse suhetesse. Olukorras, kus üks pool asub lepingut täitma ja teine pool seda aktsepteerib, loetakse leping sõlmituks nn konkludentsete tegudega avaldatud tahteavaldustega. Nii asus hageja koostama pakendite jooniseid ja näidiseid, kostja aga andma juhiseid pakendite väljatöötamiseks/kohandamiseks – mõlemad pooled talusid teise poole poolt lepingu täitmist. Kohus on hinnanud lepingu sõlmimise asjaolusid ja seda kinnitavaid tõendeid pealiskaudselt, valikuliselt ja eranditult kostja kasuks, rikkudes sellega TsMS § 7 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet. Kohus on jätnud tähelepanuta ning sisuliselt hindamata nii hageja 17.09.2015 hinnapakkumise, kostja 23.09.2015 vastuse hinnapakkumisele aga ka tunnistaja ALi ütlused, kuidas ja mis põhjustel andis ta kostja esindajana hagejale loa tööde alustamiseks ning selle kohta, et kostja oli teadlik ALi tegevusest 23.09.2015 meilikirja koostamisel ja 24.09.2015 hinnapakkumise allkirjastamisel (sobivuse kinnitamisel). Tavapärane äripraktika Eestis on lepingute sõlmimine viisil, et ühe poole toote- või projektijuht saadab hinnapakkumise ja teise poole toote- või projektijuht aktsepteerib selle. Maakohus on vääralt käsitlenud poolte, eelkõige kostja tegevust alates 09.10.2015 kuni 17.12.2015 lepingueelsete läbirääkimistena – tegemist oli pigem kostja püüdlustega muuta esialgu sõlmitud kokkuleppe tingimusi. Seoses maakohtu etteheitega nagu oleks puudunud poolte vahel kokkulepe valmistatavas tootes, rõhutab hageja, et tegemist on tootearendus- ja toomise lepinguga ehk lepingu sõlmimise ajaks ei olnud ega pidanudki olema valmis täpne toote kirjeldus, stantsijoonised ja näidised. Pooled olid teadlikud, et toote lõplik väljakujundamine on töövõtulepingu osa (mida näitab üheselt ka hageja 17.09.2015 hinnapakkumine) ning esialgsesse toote kavandisse võib tulla muutusi. Veel 15.12.2015 kinnitas kostja oma meilikirjas, et toode sobib. Kohtu järeldus on vastuolus ka kostjat lepingu sõlmimisel esindanud tunnistaja ALe 21.11.2016 kohtuistungil antud ütlustega, kes selgesõnaliselt kinnitas, et olemas olid kokkulepped nii kogustes, hindades kui ka tootes endas ning sellesse võis tulla muudatusi vaid tehnilist laadi, mis ei muuda varasemalt sõlmitud lepingu kehtivust. Väär on ka kohtu järeldus, nagu oleks puudunud poolte vahel kokkuleppe toote hinnas. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja väitis selgesõnaliselt, et kostja aktsepteeris hageja 17.09.2015 hinnapakkumist.

Väär on maakohtu väide, et hageja ei asunud töövõtulepingut täitma. Vastupidi – ka kohus ise on tuvastanud, et hageja on 07.10.2015, 14.10.2015, 06.11.2015, 27.11.2015, 15.12.2015 ja 17.12.2015 andnud kostjale üle erinevad stantsijoonised, parandades neid vastavalt kostja kui tellija soovile ja 09.11.2015 ka digitrükis näidised, samuti andis hageja kostjale 17.12.2015 üle tööfailid s.t kogu failide komplekt, mis võimaldab asuda pakendeid tootma ja trükkima – nimetatu on tõendatud hagile lisatud elektronkirjavahetusega. Arusaamatu on kohtu väide, et töövõtuleping on olemas vaid juhul kui selle lõpptulem on valmis või tellija on töö heaks kiitnud. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et töövõtuleping sõlmiti mitte ainult pakendite tootmiseks vaid ka nende väljatöötamiseks. Pakendi väljatöötamine ongi stantsijooniste koostamine ning näidiste tegemine. Lisaks märgib hageja, et antud juhul ei oma tähtsust kui palju hageja tööd tegi või milline oli tööde valmidusaste. Ka riigikohus on rõhutanud, et VÕS § 655 lg 1 kohaldamise seisukohast ei oma tähtust see, millises ulatuses olid tööd hageja poolt lepingu ülesütlemise ajaks tegelikult lõpetatud ning kas kostja oli tööd vastu võtnud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 13). Eelneva alusel leiab hageja, et poolte vahel sõlmiti 23.09.2015 (ehk kostja tootejuhi ALi meilikirjas toodud aktseptiga ning töödeks loa andmisega) töövõtuleping pakendite väljatöötamiseks ja tootmiseks. See, et kostja pahatahtlikult erinevate uute tingimuste seadmisega või küsimuste esitamisega koguste muutmisel hinna kohta üritas välja pressida lepingu muutmist koguste vähendamiseks, ei oma esialgse lepingu kehtivuse osas enam tähtsust. Leping nagu see sõlmiti 17.09.2015 oferdi ja 23.09.2015 aktseptiga jäi kehtima, kuna selle muutmises, s.h toodete kogustes või hinna muutmises, ei jõutud kokkuleppele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja loobus tellimusest seetõttu, et ei soovinud pakendeid omandada 23.09.2015 kokkulepitud koguses ja hinnas. Seega tuleb lugeda pooltevaheline töövõtuleping üles öelduks VÕS § 655 lg 1 alusel tellija poolt ilma mõjuva põhjuseta. Seega on põhjendatud ka hageja nõue töövõtulepingus kokkulepitud tasu nõudmiseks VÕS § 655 lg 1 alusel. Hageja on tõendanud, et tema töö tulemust on kostja kasutanud tellides hagejalt saadud joonistele ja tööfailidele vastava pakendi kolmandatelt isikutelt, Hageja on seda tõendanud pakendi foto ja kostja poest selle ostu kinnitava ostutšekiga. Hageja leiab, et foto on dokumentaalseks tõendiks ning sellelt on näha pakendi sarnasus tööfailidega. Asjaolu, et hageja ei jõudnud pakendite tootmiseni võiks olla aluseks kaaluda VÕS § 655 lg 1 kohase tasu vähendamist, kuid mitte aluseks väita, et tootearenduse ja tootmise lepingut ei sõlmitud. Olukorras, kus kostja pidevalt tuletas meelde, et pakenditega on kiire (vt 23.09.2015 või 08.12.2015 kostja meilikirju) oli hageja pidevas tootmisvalmiduses ning hankis olulise osa materjalidest ja tööriistadest, mis on tõendatud 15.01.2016 EcoBox OÜ arvega. VÕS § 655 lg 1 kohase tasu vähendamise tõendamiskoormis lasub kostjal. Kohtuotsus on vastuoluline ning materiaalõigust valesti kohaldades ja menetlusnorme rikkudes lahendatud ka osas, millega kohus jättis hageja alternatiivnõudest rahuldamata nõude summas 9106,77 eurot (konstruktor/joonestaja tööde hüvitamiseks summas 4050 eurot ja materjalide ja tööriistade kulude hüvitamiseks summas 5056,77 eurot). Hageja leiab, et läbirääkimiste pahatahtlikuks lõpetamiseks ei saa lugeda vaid hinnaerinevuste vähest määra, vaid ka seda, et kostja korduvalt ning tegelikult pahatahtlikult lasi hagejale teha läbirääkimiste käigus tööd. Kostja pahatahtlust näitab ainuüksi kostja 26.11.2015 meilikirjas väljendatu, kus kostja teatas, et lasen hagejal niikaua muudatusi teha, kuni enda tahtmise saan. Lisaks märgib hageja, et hageja alternatiivnõude puhul oli tegemist kahju hüvitamise nõudega. Nimetatu tähendab seda, et kohus peab kahju tekitamise fakti tuvastamisel mõistma VÕS § 127 lg 6 kohaselt välja hüvitise isegi juhul, kui ta ei nõustu hageja kahju arvestusega. Kui kohus ei tahtnud ise kahjuhüvitist mõistlikkuse põhimõttest lähtudes määrata, oleks kohus pidanud tegema pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, sealhulgas pidanuks kohus vajadusel uuendama menetluse TsMS § 437 alusel, kui tõendite puudumise ning nende küsimata jätmise

asjaolu avastas kohus alles otsuse koostamisel. Maakohus on alternatiivnõude mitterahuldamisel rikkunud eelkõige TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 ettenähtud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuna ei hinnanud tõendeid, mille alusel tuli tuvastada, kas hagejale tekitati kahju ja kas kostja oli hageja arvel rikastunud. Hageja on tõendanud enda kahjusid, mille maakohus jättis hüvitamata, konstruktor/joonestaja tööde nimekirjaga, Algus on Ilus OÜ 24.09.2015 hinnapakkumisega ning Ecobox OÜ 15.01.2016 arvega. Maakohus on ka ise otsuses tuvastanud, et hageja esitatud konstruktor/joonestaja tööde nimekiri on usutav ning selliseid töid on ka tehtud. Järelikult on kohus tuvastanud, et kostjal on tekkinud hüvitamiskohustus. Edasi on aga maakohus ekslikult leidnud, et nimetatud tööde eest peab tasu olema kuidagi eraldi välja makstud. Hageja rakendas oma konstruktor/joonestajat, kellele eraldi projekti eest tasu ei makstud. Väär on maakohtu seisukoht nagu tõendaks kahju tekkimist üksnes rahaline väljamakse. Ka hageja enda pingutused ja töö tuleb lugeda kahjuks, kui ta ei saa selle eest tasu – selles ongi usalduskahju mõte, et kahju tekitaja peab hüvitama kahju kannatanu pingutused. Antud juhul ei ole vaidlust, et hageja poolt tööde hindamisel tasutud tunnihind 50 eurot konstruktor/joonestaja töö eest on tavapärane. Olukorras, kus puudub vaidlus töö ja kulude üle ning üks pool on esitanud selle töö hindamiseks ka tõendi, ei saa seda tõendit tagasi lükata vaid põhjusel, et kostja sellega ei nõustu. Selline kohtu lähenemine on TsMS § 7 sätestatud poolte võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine, kuna kohus on lükanud tõendamiskoormise ainuüksi hageja kanda. Kohus oleks pidanud hageja kasuks välja mõistma mõistliku tasu isegi juhul, kui tõendeid poleks üldse esitatud - kohus oleks pidanud tegema seda mõistlikkuse põhimõttest ning elukogumusest lähtudes. Kohus jättis täitmata oma diskretsioonikohustuse – konstruktor/joonestaja tehtud tööde eest õiglase kahjuhüvituse määramise kohustuse. Arusaamatu ja seadusele mittetuginev on ka maakohtu järeldus, mille kohaselt ei saa lugeda kahjude suuruse tõendiks hageja poolt esitatud 15.01.2016 EcoBox OÜ arve nr 160023 materjalidele ja tööriistadele summas 5056,77 eurot, kuivõrd arve on esitatud pärast läbirääkimiste lõppu ja ei näita seega hageja kulusid/kahjusid. Hageja märgib, et juriidilistel isikutel tekivad kulud ja kahjud tekkepõhiselt, mitte aga kassapõhiselt. Seega ainuüksi arve esitamine tarnitud kaupade eest on reaalne kahju hagejale, sest hagejal on tekkinud maksekohustus summas 5056,77 eurot, mis ongi hageja kahjuks. Väär on ka kohtu järeldus, nagu oleks hageja saanud materjalide ja tööriistade kulu/kahju ära hoida, kuna kostja ei andnud selgesõnaliselt aktsepti tootmise alustamiseks. Hageja rõhutab, et materjalide ja tööriistade tellimine enne tootmise alustamist oli tingitud asjaolust, et kostja rõhutas pidevalt vajadust saada pakendid kätte võimalikult kiiresti. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõista väljamõistetud menetluskuludelt välja ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Vastuapellatsioonkaebus 20.02.2017 esitatud vastuapellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 29.12.2016 otsus osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1336,20 eurot ja viivise põhivõlalt (1336,20 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.05.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on vääralt leidnud, et hagejal on usalduskahju nõue summas 1336,20 eurot. Kostja

ei ole lepingueelised läbirääkimisi pahauskselt katkestanud, kuivõrd kostja ei tekitanud hagejas usaldust, et kindlasti jõutakse lepingu sõlmimiseni ning läbirääkimiste katkestamine ei toimunud mõjuva põhjuseta. Maakohus on tuginedes kostja töötaja 23.09.2015 ja kostja esindaja 09.12.2015 kirjadele vääralt järeldanud, et nendest tuleneb kinnitus, mis sai hagejas tekitada usalduse, nagu ilmselt jõutakse lepingu sõlmimiseni. Kostja märgib, et 23.09.2015 kirjast tuleneb: „Kui me pakendite tootmise edasi läheme /---/“ (vt kd I, lk 19). Seega erinevalt kohtu poolt väljatoodust ei ole kostja veel otsustanud/kinnitanud, kas tellib ka vaidlusalused juuksepikenduste pakendid hagejalt. 09.12.2015 kirjast tuleneb: „Kui ma saaks suure pakendi hinna /----/, siis ma saaks selle kohe ära kinnitada.“ (vt kd I, lk 19). Jällegi tuleneb e-kirjast erinevalt maakohtu poolt järeldatust, et pooltel ei ole veel ka detsembris kokkulepet, kas lepingu sõlmimiseni jõutakse. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja esitatud tõendid, kust tuleneb, et poolte vahelises suhtluses oli algusest peale teada, et kostja tellib juuksepikenduste karbid hagejalt vaid juhul, kui jõutakse kokkuleppele ja kostja kinnituseni joonises ning hinnas. Kostja on pidevalt ka kirjavahetuses korranud, et tellimust ei tule enne, kui kostja on joonise projekti kinnitanud ja sellega rahul: „Kogused 1000+1000 on tingitud asjaolust, et me ei ole lõppprodukti näinud“ ja „/---/ me ei telli pimesi suurt kogust pakendit, mis pärast ei pruugi meile üldse meeldida“ (vt kd I, lk 150). Tingimusest, et enne näidises kokkuleppele jõudmist edasi ei liiguta, on kirjutanud ka hageja ise. 20.10.2015 kirjutab hageja esindaja: „oli kokkulepe, et sobiva näidise korral tuleb tellimus /---/“ (vt kd I, lk 149). Hinna osas ei jõudnudki pooled kokkuleppele. Kostja küsis küll korduvalt, milliseks kujuneb lõplik hind. Mh on kostja seda teinud 12.10.2015, 19.10.2015, 21.10.2015,26.11.2015 kirjades, kuid hageja on seda küsimust ignoreerinud (vt hinda puudutavate asjaolude osas kostja vastuse p 2.1 kd I, lk 124-125). Kohus on kostja e-kirja sõnadest: „ma kavatsen jooniseid senikaua edasi loksutada kui õigesti tehtud“ tuleneb kinnitus, et lepingu sõlmimiseni jõutakse. Vastupidi, sellest e-kirjast ja lausest tuleb just see, et lepingu sõlmimisest ei saa enne rääkida, kui kokkleppele on jõutud joonises ja see on kinnitatud. Silmas tuleb pidada ka seda, et vastava kommentaari avaldas kostja teadmises, et hind oluliselt 16.09.2015 pakutust ei muutu. Veel 26.11.2015 küsib kostja esindaja, kas 2 EURi karp hind on realistlik (vt kd I, lk 41). Seega oli hageja teadlik, et lepinguni võidakse ka mitte jõuda ja hagejas ei saanud tekkida tõsikindlat usaldust, et kindlasti jõutakse lepingu sõlmiseni. Kohus on vääralt leidnud, nagu ei oleks kostjal olnud läbirääkimiste katkestamiseks mõjuvat põhjust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja joonestas ja konstrueeris karbi näidised korduvalt puudustega ning muutis viimasel hetkel oluliselt hinda. Kostja on esitanud tõendid, et nt tagasikeeratav kinnitusaas pidi olema väliskarbi asemel sisesahtli põhjas, kuid seda muudatust ei viidud ka kuuendal katsel sisse (vt kostja vastuse p 2.22 kd I, lk 130). Hageja ilmselt ei lugenud ega analüüsinud tähelepanelikult lähteülesannet ja just seetõttu jäi tal tähelepanuta, et kostja on soovinud tellida ka sleev’e (vt „karpi kattev ümbris A“, kd I, lk 158). Kohus on vääralt leidnud justkui ei oleks hinna tõstmine olnud oluline ja mõjuvaks põhjuseks, et leping sõlmimata jätta. Kostja leiab, et hinnatõus 46% on oluline hinnatõus. Kuivõrd kostja ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt katkestanud, siis ei saa hageja ka usalduskahju nõuda. Isegi kui kohus leiab, et hagejal on teatud osas usalduskahju nõue, siis projekti administreerimisega seotud kulusid 536,20 eurot tulnuks kohtul vähendada. Kohus on tähelepanuta jätnud, et olenemata müügijuhi kohale tulemisest tuli ikkagi kostjal osadele puudustele ka kuus korda tähelepanu juhtida, kusjuures mõned puudused jäid sisuliselt kuni lõpuni kõrvaldamata. Juba ainuüksi seetõttu tuleb asuda seisukohale, et müügijuhi kohalkäigud kostja juures olid sisuliselt täiesti ebavajalikud. Seega ei täitnud müügijuhi isiklik kohaletulek oma eesmärki ja tekitas kulusid, mida kostja ei pea kandma.

Vastus vastuapellatsioonkaebusele Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.12.2016 otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja alternatiivse nõude tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, millega hagi jäeti rahuldamata põhinõude 33 500 euro osas. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega nimetatud osas, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus üksikasjaliku hinnangu andnud. Vastuseks PackWell Estonia OÜ apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud juba maakohtule esitatud seisukohti, millele on maakohus hinnangu andnud. Hageja põhinõue 31050 eurot Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 31 050 eurot VÕS § 655 lg 1 alusel. Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel oli 23.09.2015 sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt hageja kohustus välja töötama ja tootma 10 000 pakendit juuksepikendustele ja kostja kohustus tasuma tehtud töö eest vastavalt 17.09.2015 hinnapakkumisele. Kostja on vastuväidetes jäänud seisukohale, et hageja ja kostja vahel puudus leping. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 3 kohaselt, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Iga lepinguliigi puhul tuleb eristada teatud tingimusi, milles peab olema kokkulepe saavutatud, et lugeda leping sõlmituks. Piisavalt selgeks võib lugeda kokkulepet, mis sisaldab lepingu täitmiseks vajalikke tingimusi või tingimusi, mille alusel on lepingu sisu võimalik kindlaks määrata. Maakohus leidis õigesti, et sobiv hinnapakkumine ei tähenda automaatselt töövõtulepingu sõlmimist. Töövõtulepingu sõlmimisel kohustub siiski üks pool tegema kokkulepitud tööd ning teine pool lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest kokkulepitud tasu

maksma. Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostja oleks tootmiseks oma nõusoleku andnud. Maakohus on otsuse p-des 4.5-4.10 andnud hinnangu kõigile asjas esitatud tõenditele ja nimetatu alusel põhjendatult asunud seisukohal, et kuna poolte vahel puudus kokkulepe töövõtulepingu esemes, kvaliteedis ja hinnas, siis puudus poolte vahel ka töövõtuleping. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks andnud kinnituse töövõtulepingu esemele ehk kostja ei kinnitanud kordagi, et pakend sobib ja läheb tootmiseks või et kokkulepe oleks saavutatud hinnas. Hageja alternatiivne nõue. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-168-14 selgitanud, et läbirääkimistesse astumisega lepingu sõlmimise eesmärgil tekib poolte vahel seaduse alusel võlasuhe, mille sisuks on vastastikune kohustus arvestada võlasuhte kummagi poole õiguste ja huvidega (VÕS § 2 lg 2). Lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute kohustusi teineteise vastu reguleerib VÕS § 14. VÕS § 14 lg 1 esimese lause järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. VÕS § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatakse, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav isik peab teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Sama paragrahvi esimese lõike teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema tõesed. VÕS § 14 lg 3 teise lause järgi ei või isik lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt katkestada (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 15; Riigikohtu 6. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-12, p 14). Lisaks tuleneb hea usu põhimõttest (TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg 1) läbirääkivate poolte üldine kohustus käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. VÕS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Õiguslikud tagajärjed võivad saabuda aga siis, kui isik VÕS § 14 lg 3 teise lause järgi lepingueelsed läbirääkimised pahauskselt katkestab. Pahauskne on läbirääkimiste katkestamine juhul, kui see toimub ilma mõjuva (kaaluka) põhjuseta pärast seda, kui teises pooles on tekitatud usaldus, et jõutakse lepingu sõlmimiseni. Läbirääkimiste katkestamise põhjuse kaalukust tuleb hinnata mitte läbirääkimised katkestanud poole, vaid teise poole seisukohalt, s.t tuleb hinnata, kas läbirääkimiste katkestamise põhjused olid mõjuvad teise poole jaoks ja kas tema usaldust lepingu sõlmimise vastu on rikutud. Usaldus lepingu sõlmimise vastu tekib eelkõige siis, kui läbirääkivad pooled on kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes, kuid ei ole veel lepingut vormistanud, on teinud läbirääkimistele tuginedes kulutusi või teinud tulevase lepingu tõttu mingeid sooritusi. VÕS § 14 lg 3 teise lause alusel usaldusvastutuse tekkimise eelduseks on seega läbirääkimiste käigus teises pooles tekitatud usalduse rikkumine. VÕS § 14 lg 3 teise lause järgi ei või isik pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada (pahausksest käitumisest hoidumise kohustus). Selle kohustuse eesmärgiks on mh hoida ära kahju (usalduskahju) tekkimine (VÕS § 127 lg 2). Lepingueelsetel läbirääkimistel pahauskse käitumise keelu rikkumise korral on kahjustatud poolel õigus esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-168-14 selgitanud, et kuigi üldjuhul tuleb usalduskahjuna hüvitada läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutused, võib kohustuse rikkumise asjaoludest tulenevalt käsitletava kahju hüvitamise nõue hõlmata ka lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud muid kulutusi.

Sellise olukorraga võib olla näiteks tegemist juhul, kui pooled saavutavad läbirääkimiste käigus lepingu tingimustes kokkuleppe, kuid üks pool hoiab hea usu põhimõtte vastaselt kõrvale vormikohase lepingu sõlmimisest, lubades samal ajal teisel poolel pikema aja vältel teha lepingueelsetele läbirääkimistele tuginevaid kulutusi ja kinnitades kehtiva lepingu vormistamist tulevikus. Pärast kulutuste tegemist aga katkestab lepingu sõlmimist lubanud pool kahjustatud poolega pahatahtlikult läbirääkimised ja keeldub lepingule kehtiva vormi andmisest. Sellisel usalduse kuritarvitamise juhtumil oleks usalduskahjuna hüvitatava kahju piiramine vaid läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutuste hüvitamisega kahjustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kahjustatud poole usalduse kaitse vajadusest lähtuvalt võib seega sel juhul kahjustatud pool VÕS § 14 lg-s 3 sätestatud kohustuse rikkumise korral nõuda, et lisaks läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutustele hüvitataks ka muud kulutused, mida ta tegi, tuginedes mõistlikult teise poole lubadusele sõlmida kehtiv leping. Maakohus leidis asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates, et käesoleval juhul on hageja usaldust lepingu sõlmimisel rikutud ning kostja on katkestanud läbirääkimised ilma mõjuva põhjuseta pärast seda, kui hagejas oli tekitatud usaldus, et leping sõlmitakse. Sellises situatsioonis kostja poolt läbirääkimiste katkestamine ja lepingu sõlmimine kolmanda isikuga on maakohtu hinnangul pahauskne. Kostja on avaldanud 23.09.2015 e-kirjas vastuseks hageja hinnapakkumisele, et asjaga võib edasi minna. Lisaks on kostja 09.12.2015 e-kirjas (kd I lk 48) avaldanud, et kui ta saaks suurema pakendi hinna alla või terve tellimuse hinna alla, siis saaks selle kohe ära kinnitada. Lisaks nähtub ka maakohtu poolt viidatud e-kirjavahetusest, et pooled püüdsid leida pakendite suhtes sobivat lõppvarianti, mille saaks kinnitada. Muuhulgas on kostja ka avaldanud, et kavatseb jooniseid senikaua edasi tagasi loksutada kui kõik on õigesti tehtud (kd I lk 42). Seega võis hageja mõistlikult eeldada, et joonistesse paranduste sisseviimisel leping lõpuks ka kostjaga sõlmitakse. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja lõpuks katkestanud hagejaga läbirääkimised seoses hinnaga (hageja viimane hinnapakkumine oli kostja jaoks liialt kõrge, 17.12.2015 ekiri, kd I lk 58). Läbirääkimiste käigus on pooled mitmel korral hinnast rääkinud. Detsembris peetud läbirääkimistel (kd I lk 48, 49) on kostja soovinud hinnast alla saada 1200 eurot (hind oleks olnud 18 170.-, kostja oleks tahtnud alla 17 000). Maakohtu hinnangul ei ole hinnaerinevus niivõrd suur, mille tõttu läbirääkimised katkestada. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja tõstis oluliselt ja ootamatult hinda. Kuigi kostja on korduvalt hagejalt hinda küsinud, siis ei olnud ka e-kirjavahetusest nähtuvalt kuni läbirääkimiste lõpuni päris täpselt selge, millises koguses kostja pakendeid tellib. Hageja on aga ka selgitanud, et tellitud kogustest sõltus ka tüki hind. Tuginedes eeltoodule asus maakohus seisukohale, et kostja katkestas läbirääkimised hagejaga pahauskselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-89-06 (p 16) selgitanud, et VÕS § 14 lg-s 3 sätestatud kohustuste rikkumise korral tuleb asetada kahjustatud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks läbirääkimistele tuginenud, ja kõrvutada seda kahjustatud isiku tegeliku varalise olukorraga. Seega saab hüvitada kahju, mis tekkis kahjustatud isikul lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kõnealuse sätte rikkumisest tuleneva vastutuse eesmärgiks saab pidada usalduskahju hüvitamist (eelkõige lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud kulutused). Usalduskahjuna saab kolleegiumi arvates käsitada näiteks kulutusi, mis on kantud seoses läbirääkimiste pidamisega enne kehtiva lepingu sõlmimist: läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulud, lepinguprojektide koostamise kulud jms.

Samuti on Riigikohus otsuse nr 3-2-1-168-14 p-s 15 selgitanud, et kuigi üldjuhul tuleb usalduskahjuna hüvitada läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutused (läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulu, lepinguprojektide koostamise kulu jms), võib kohustuse rikkumise asjaoludest tulenevalt käsitletava kahju hüvitamise nõue hõlmata ka lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud muid kulutusi. Seega tuleb usalduskahju hüvitamise nõude korral kahjustatud isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingueelseid läbirääkimisi ei oleks toimunud. Hageja alternatiivne nõue summas 10 442,97 eurot koosneb hagiavalduse kohaselt hageja konstruktor/joonestaja poolt pakendite väljatöötamiseks tehtud tööst 81 tunni ulatuses summas 4050 eurot, hageja projekti administreerimisega seotud kuludest summas 536, 20 eurot (s.h müügijuhi tööjõukulud 302,20 eurot ja sõidukulud 234 eurot), materjali ja materjali ettevalmistamise ning stantsi, trükiplaadi, öösipressi ja ööside kulust summas 5056,77 eurot ning õigusabikuludest summas 800 eurot. Hageja nõue konstruktor / joonestaja poolt pakendite väljatöötamiseks tehtud tööst 81 tunni ulatuses summas 4050 eurot. Esmalt hindas maakohus kulutusi seoses hageja konstruktor/joonestaja poolt pakendite väljatöötamiseks tehtud tööga 81 tunni ulatuses summas 4050 eurot ning leidis, et kahju tekkimine hagejale ei ole tõendatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud piisavalt konstruktor/joonestaja poolt tehtud tööde mahtu. Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja on teinud konstruktor/joonestaja tööd ning kostjale on juuksepikenduste karpide joonised esmakordselt 07.10.2015 edastatud (t.l.23-24, I kd). Seda kinnitavad ka kostja 09.10.2015 e-kirjad (t.l.25, I kd). 09.10.2015 e-kirjas teatas kostja hagejale järgmist: kas saad sa läbi tulla ja vaatame korra üle, võib juhtuda, et muutub veidi stantsi joonis (t.l.26, I kd). Kostja 14.10.2015 e-kirja kohaselt tuleb muuta stantsi jooniseid (t.l. 28, I kd). Samuti on kostja palunud teha muudatusi 15.10.2015 e-kirjas (t.l. 33, I kd), 19.10.2015 e-kirjas (t.l. 35, I kd). Et hageja konstruktor ka kõik nõutud muudatused sisse viis, seda kinnitab kostja ja hageja vaheline 06.11.2015 e-kirjavahetus (t.l. 36, I kd). 16.10.2015 e-kirjaga edastas hageja kostjale femelli juuksepikenduste pakendi parandusettepanekud (t.l.38, I kd). 17.11.2015 e-kirjas esitatakse hagejale järgnevad parandusettepanekud (t.l. 39, I kd). 25.11.2015 edastab kostja e-kirjaga hageja palvel juuksepikenduste lühema karbi joonised (t.l.40, I kd). 26.11.2015 e-kiri sisaldab samuti täiendavaid ettepanekuid kostja konstruktorile – kavatsen jooniseid senikaua edasi tagasi loksutada, kui kõik on õigesti tehtud ja ma olen veendunud, et pakend tuleb selline, nagu me oleme rääkinud (t.l.41, I kd). 27.11.2015 e-kirjaga edastab hageja kostjale uuendatud joonised ja pakkumise. 15.12.2015 e-kirjas leidis kostja, et vaja on muuta nii suure kui ka väikese sisemise sahtli otsa kujundust, millele on hageja samal päeval vastanud, et laseb kinnitusfailid ümber teha (t.l.51-52, I kd). 17.12.2015 e-kirjaga on kostja edastanud failid hagejale (t.l.5357, I kd). Seega on 14.10.2015, 06.11.2015, 27.11.2015, 15.12.2015 ja 17.12.2015 antud üle erinevad (kostja/tellija soovidest täiendatud) stantsijoonised ja 09.11.2015 ka digitrükis näidised, samuti andis hageja kostjale 17.12.2015 üle tööfailid. Nimetatud töö hinnaks märkis hageja oma 17.09.2015 hinnapakkumises 50 eurot/tund ning kostja ALi isikus seda ka aktsepteeris.

Hageja on tootearenduskulud esitanud kokkuvõtvalt tabelis, millest nähtub, et konstruktor on kulutanud tootearenduseks 81 tundi. Tunni hinnaks 50 eurot (t.l. 63-66, I kd). 18.12.2016 esitas hageja kostjale arve, mille kohaselt kuulub tasumisele juuksepikenduste pakendite tootearenduse eest 4050 eurot ja digitrükise näite eest 50 eurot, s.o kokku 4920 eurot (t.l. 67, I kd). Ringkonnakohus leiab, et antud tabelis on konstruktori töömaht ilmselgelt üle paisutatud ega ole kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. Hageja on esitanud kostjale 27.11.2015 hinnapakkumise, kui juba enamus tööd tootearenduseks oli juba tehtud (t.l. 44, I kd). Nimetatud hinnapakkumise kohaselt olid ettevalmistuskulud kokku 2x560 eurot, millele lisandus digitrükise näidis 50 eurot. Seega kokku 1170 eurot, millele lisanduks peale 27.11.2015 hageja esitatud tabeli kohaselt vaid 8 tundi konstruktori tööd ehk summas 400 (8x50) eurot (t.l. 65, I kd). Seega kokku 1570 eurot, mis on samas suurusjärgus ka Algus on ilus OÜ hinnapakkumisega. Hageja on esitanud tõendina ka hinnapakkumise Algus on ilus OÜ-lt, mille kohaselt on ülalnimetatud tootearenduse kulud kokku 1596 eurot (sisaldab käibemaksu) (t.l. 90, I kd). Kostja on aktsepteerinud tootearendusekulusid kompromissina suurusjärgus 1200 eurot (sisaldab käibemaksu) (t.l.75). Nimetatut kinnitas kostja ka ringkonnakohtu istungil. Hageja on lisaks märkinud, et kostja on kasutanud hageja poolt väljatöötatud töömaterjale pakendite tellimisel hageja konkurentidelt. Juhul, kui kostja eeldas, et lepingut hagejaga ei ole sõlmitud, on kostja poolt toote väljatöötamise tööde tellimine pahatahtlik. Arvestades, et kostja on hagejalt saadud materjalide alusel tellinud pakendid hageja konkurentidelt ning turustab nendega oma tooteid, on tootearendustöö tehtud kostja huvides. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja sellekohased väited on jäänud tõendamata. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud pilt nimetatut ei tõenda (kd I lk 87). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue konstruktor/joonestaja poolt pakendite väljatöötamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks 1596 euro ulatuses. Hageja nõue materjali ja materjali ettevalmistamise ning stantsi, trükiplaadi, öösipressi ja ööside kulust summas 5056,77 eurot. Maakohus leidis, et materjali ja materjali ettevalmistamise ning stantsi, trükiplaadi, öösipressi ja ööside kulu summas 5056,77 eurot väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Hageja on märkinud, et tellis 08.12.2015 kostja pakendite valmistamiseks vajaliku materjali ja materjalide ettevalmistamise (poognate formaati lõikamine ja omavahel kokku liimimine) ning stantsi, trükiplaadid, öösipressid ja öösid. Hageja väitel telliti need, kuna kostja soovis pakendid kätte saada 11.01.2016. Hageja on lisanud hagiavaldusele EcoBox OÜ poolt esitatud arve nr 160023 summas 5056,77 eurot ilma käibemaksuta (kd I lk 97). Hageja leiab, et kuna tegemist on kostjale spetsiifilise, konkreetsete mõõtudega pakendite valmistamiseks tellitud materjali ja stantsi, trükiplaatide, öösipressi jmt, siis kuulub hageja poolt tehtud kulutus kostja poolt hüvitamisele summas 5056,77 eurot. Maakohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei ole pakendite tootmiseks kinnitust andnud, s.h ei ole seda teinud ka enne 08.12.2015, millal väidetavalt on hageja materjalid tellinud. Tõendeid selle kohta, et materjalid oleksid 08.12.2015 tellitud, hageja esitanud ei ole. EcoBox OÜ on esitanud kostjale arve alles 15.01.2016. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja teavitanud hagejat juba detsembris, et hinnad on liiga kõrged ja nad võtavad teised hinnapakkumised. Samuti on kostja hagejale 17.12.2015 e-kirjaga teatanud, et hageja materjale ei telliks (kd I lk 58, 59).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt ei ole mõistlik tellida materjale enne, kui on olemas kliendi kinnitus selle kohta, et kõik on korras ning võib töödega alustada. Seega ei ole põhjendatud kahjuna nõuda kostja pakendite valmistamiseks vajaliku materjali ning stantsi, trükiplaatide, öösipressi ja öösi kulude hüvitamist kokku summas 5056,77 eurot. Administreerimisega seotud kulud summas 536,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas hagi nimetatud nõude osas põhjendatult asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates. Kuna ringkonnakohus nimetatud osas nõustub maakohtu põhjendustega, siis tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 neid ei korda. Õigusabikulud summas 800 eurot Hageja on kasutanud Mandatum Õigusbüroo OÜ teenuseid. OÜ Mandatum Õigusbüroo OÜ arvete kohaselt on õigusabi osutamise maht järgmine: pooltevahelise meilikirjavahetuse analüüs tekkinud kahju kindlakstegemiseks; nõude esitamine kostjale 25.01.2016, kostja vastuse analüüs ja kostja vastusele seisukoha koostamine 05.02.2015. Töö maht kokku 10 tundi hinnaga 80 eurot tund, kokku 800 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on esitanud kulu tõendamiseks OÜ Mandatum Õigusbüroo arve nr 005/16 summas 580 eurot (ilma käibemaksuta) ning arve nr 022/16 summas 220 eurot (ilma käibemaksuta) (kd I lk 98-99). Maakohtu hinnangul hagejale enne kohtumenetlust tekkinud kulutused on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, sest hageja pidi tegema kulutusi õigusabile poolte vahel tekkinud vaidluse tõttu. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-138-10 selgitanud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kolleegium leidis otsuse punktis 29, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega täielikult. Viivis Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise kahjunõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 27.05.2016 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjunõudelt summas 2932,90 eurot alates hagi esitamisest (27.05.2016) kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni kindla summana ja alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni protsendina põhinõudest. Viivis rahuldatud kahjunõudelt summas 2932,90 eurot alates hagi esitamisest (27.05.2016) kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 09.06.2017 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras on kokku 243,39 eurot. Vastav viivisearvestus eelnimetatud ajavahemiku kohta on järgmine: Alguspäev

Lõpp-päev

Põhivõlg

27.05.2016 30.06.2016 01.07.2016 31.12.2016 01.01.2017 09.06.2017

2932,90 2932,90 2932,90

Viivisemäär (VÕS § 113 Viivitatud päevi lg 1 + § 94 lg 1) 8,05%

8%

8%

Viivis

22,58 EUR

117,96 EUR

102,85 EUR

EUR 243,39

Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis alates 10.06.2017 kuni kahjuhüvitise summas 2932,90 euro täieliku tasumiseni. Eeltoodu alusel tuleb hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldatama. Menetluskulud Kuivõrd ringkonnakohus tühistab eeltoodud motiividel osaliselt maakohtu otsuse ja peab põhjendatuks rahuldada hageja alternatiivse nõude summas 10 442,97 eurot 2932,90 euro, s.o 28,08% ulatuses jättes rahuldamata põhinõude. Eeltoodu alusel tuleb muuta ka maakohtu menetluses määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja nõudest 33 500 eurot on rahuldatud 2930,90 eurot, siis lähtuvalt eeltoodust tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta nii maakohtus kui apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 91,25% ulatuses hageja ja 8,75% ulatuses kostja kanda. Praegusel juhul ei ole maakohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Ringkonnakohus juhindub menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses Riigikohtu poolt 20.04.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.