lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1668/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiOsaliselt jõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 11.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1668/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.08.2022
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
968
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1668

Määruse kuupäev

11.08.2022

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

M. Simtsovi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – M.Simtsov Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta läbivaatamata kaebaja menetlusabi taotlused kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest ja kohtudokumentide tõlkimise kuludest vabastamiseks.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada Ringkonnakohtule

kättetoimetamisest arvates

määruskaebuse otse Tartu päeva jooksul määruse

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT

1.Kinnipeetav Mikhail Simtsov (38705052224, edaspidi kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse. Kaebaja märgib, et Viru vangla käskkirja nr. 3-20/1-2/409 erivahendite ebaseaduslikust kohaldamisest tema suhtes ta vaidlustas Tartu halduskohtus ja see on võetud menetlusse 30.04.2021.a. nr. 3-21-25. Kaebaja esitab kahju hüvitamise nõude summas 2000 eurot seoses käeraudade ebaseadusliku kasutamisega tema suhtes. Kaebaja taotleb ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 4.
3.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude kohustuslik kohtueelne menetlus tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8, mille kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

3-21-1668 korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

4.Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
5.Kaebaja leiab, et ta on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas.
6.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas kaebaja kahjunõuded tagastati õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines kahjunõude läbivaatamist takistav puudus.
7.Põhiseaduse §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.
8.Kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491. Kuni 13.02.2022 kehtinud VSkE redaktsiooni § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lg 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE § 491 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE § 491 lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas, VSkE § 491 lg 5 kohaselt, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
9.VSkE §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
10.Viru Vangla asus kohtueelses menetluses seisukohale, et kaebaja oskab oma õiguste kaitsmiseks ehk eestikeelse kahjunõude koostamiseks piisaval määral eesti keelt ning sellest tulenevalt ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelsete kahjunõuete vangla kulul tõlkesse edastamist.

3-21-1668

11.Kaebaja esitas 06.04.2021 (dateeritud 30.03.2021) vene keelse kahjunõude. Kuna kaebaja keeldus tõlke eest tasumast, ei edastanud vangla kaebaja kahjunõuet vangla kulul tõlkimisse (ette valmistatud dokument 6-16/57-2), sest vanglale teadaolevalt valdab kaebaja piisaval määral eesti keelt, et ta saaks kahjunõude esitada ka eesti keeles. Vangla tegi kaebajale puuduste kõrvaldamise ettepaneku (6-16/57-3), kus andis võimaluse esitada kahjunõude tõlge ning hoiatas, et tõlke esitamata jätmisel kahjunõue tagastatakse. Alles peale seda, kui kaebaja ei olnud puuduseid kõrvaldanud, tagastas vangla kahjunõude läbivaatamatult. Halduskohus nõustub Viru Vanglaga, et selliselt käitudes juhindus vangla kaebaja poolt viidatud kohtuasjades kohtute poolt antud juhistest (vt nt TrtRKK 29.04.2021. a k/m 3-21-181 p-d 1820) ning kaebaja esitatud kahjunõue oli olulise puudusega, mis jäi kaebaja poolt kõrvaldamata. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vangla on kaebaja kahjunõude tagastanud õiguspäraselt, sest kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne kahjunõue.
12.Kohus selgitab, et seonduvalt kaebuse tagastamisega jätab kohus menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest ja kohtudokumentide tõlkimise kuludest vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium