X kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 40 eurot
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebuse esitaja nimi tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 26.04.2022 Tartu Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks. Kahju seisnes selles, et 22.04.2022 õhtuse loenduse ajal palus valvur kinnipeetaval pestud riided kuivatustorult eemaldada, kuna need asusid peegli ees. Et vältida öösel üles ajamist võttis X oma särgi ja pani selle radiaatori peale kuivama. Hommikuks oli tema musta värvi Calvin Kleini särk roosasid roosteplekke täis. Seetõttu taotleb X varalise kahju hüvitamist summas 40 eurot.
Tartu Vangla jättis 22.06.2022. a otsusega nr 1-13/129-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt kontrolliti menetluse käigus kõnealust särki ja selgus, et tegemist ei saa olla roosteplekkidega. Samuti kontrolliti X kambris (22.04.2022 seisuga E-3 eluosakonna kamber nr 1093) asuva radiaatori seisukorda. Inspektor-kontaktisik Terje Lille võrdles plekke särgil ja radiaatori ilma värvita pindade suurusi ning tema hinnangul on särgil olevad plekid selgelt suuremad radiaatoril asuvatest värvita kohtadest. Kuivõrd plekid kinnipeetava särgil ei ole iseloomulikud roosteplekkidele, mis võinuks tekkida särgi radiaatoril kuivatamisest ning plekid on selgelt suuremad nendest kohtadest, kus radiaatoril on värv maas, siis ei ole tuvastatud vangla õigusvastane tegevus ja selle tulemusel saabunud kahjulik tagajärg.
3.X esitas Tartu Halduskohtule 27.06.2022 kaebuse, milles palub kohtul kaebaja kasuks Tartu Vanglalt välja nõuda varaline kahju 40 eurot. Kaebuse kohaselt sai 22.04.2022 rikutud valvuri nõudmise tõttu kaebaja T-särk Calvin Klein, summas 40 eurot. Kaebaja pani särgi kuivama selleks ettenähtud torude peale, mis on kinnitatud seina peale. Kaebaja kirjeldab kaebuses, et torude keskel on plastikust peegel, mille otstarve on lihtsustada valvurite vaadet kinnipeetava voodile. Kui asjad torudel kuivavad, on valvuritel võimatu teostada
järelvalvet ja kinnipeetaval oht saada ettekanne. Kaebaja ei ole rahul torude asukohaga. 22.04.2022 õhtuse loenduse ajal palus valvur panna kaebajal T-särk rippuma mujale. Kaebaja vastas, et tal ei ole seda kuskile mujale kuivama panna ja radiaator rikub riideid roostega. Valvur kordas korraldust ja lisas, et ta hakkab siis teda öösel üles ajama. Selle vältimiseks pani kaebaja särgi kuivama radiaatorile. Kaebaja väitel oli radiaatoril ribide pealt paljudest kohtadest värv maas. Kaebaja särk sai kahjustada käisest käiseni ning rinnaku/seljaosa kohalt. Särgi must värv ja korrosiooni oranž värv võivad keemilise reaktsiooni korral anda tumeroosa värvi. Kaebaja pesi särki tavalise seebiga ja seda ei saanud rikkuda pesupulber. Kaebaja leiab, et roostes kohtade võrdlemine särgil olevate plekkidega on vangla poolt olnud samuti ebapädev, sest märja kanga kokkupuutel roostes metalliga hajub plekk suuremaks. Kaebaja hinnangul on menetlus olnud ebaprofessionaalne.
4.Koos kaebusega esitas X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna kaebajal puudub sissetulek vanglas viibimise tõttu. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebaja leiab, et temale tekkis varaline kahju valvuri korralduse täitmise tõttu, sest ainus võimalus oli järgida valvuri korraldust, kuna ta ei tahtnud, et valvur teda öösel üles ajama hakkaks, ning kõik muud lubatud kohad pesu kuivatamiseks olid kinni teiste riiete tõttu. Kohus mõistab, et kaebaja ei nõustu Tartu Vangla 22.06.2022. a otsusega nr 1-13/129-2 ning samuti on kaebajal etteheited tema kahju hüvitamise taotluse menetluse toimingute osas (radiaatori kontroll). Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitamist summas 40 eurot.
7.Praeguses asjas saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesolevas asjas jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades seega pidada väheintensiivseks.
8.Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja T-särk on plekiline. Tartu Vangla pole vastuväiteid esitanud ka särgi väärtuse osas. Pooled on erinevatel seisukohtadel, mis põhjustas särgi määrdumise. Kaebaja hinnangul on kahju tekkimises süüdi vangla.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
10.Kohus leiab, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vaatamata sellele, et kahju olemasolus pole vaidlust ja eeldades, et kaebaja särgile võisid tekkida plekid siiski radiaatoril ilma värvita pindadel kuivamise tõttu, on täitmata ülejäänud kahju hüvitamise eeldused.
11.Kohtu hinnangul oli Tartu Vangla valvuri 22.04.2022 loenduse ajal kaebajale antud korraldus eemaldada särk kuivatustorult selleks, et tagada järelevalve kinnipeetava üle, selgelt õiguspärane. Kaebaja ei ole vastupidist ka väitnud. Kaebaja on kaebuses hoopis nõustunud asjaoluga, et kui riided torudel kuivavad, on valvuritel võimatu teostada järelvalvet. Seega andis valvur 22.04.2022 kaebajale õiguspärase korralduse eemaldada särk peegli ees asuvalt kuivatustorult ning vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. Samuti ei saa vangla vastustada süüliselt selle eest, et kaebaja ei soovinud, et teda öösel üles äratakse, mis põhjusel ta väidetavalt koheselt särgi kuivatustorult eemaldas. Vastutus, et kaebaja otsustas oma särki pesta ja kuivatada ajahetkel, kui teised kuivatustorud olid hõivatud muude suurte riietusesemetega, lasub samuti kaebajal, mitte vanglal. Kaebaja peab vanglas viibimisel paratamatult arvestamaa ebamugavustega ega saa eeldada, et vangla kambrite radiaatorid on ideaalse värvikihi all või et kaebajal on võimalik korraga kuivatada paljusid riideesemeid. Kaebajal oli praegusel juhul endal võimalik kahju tekkimist vältida. Elukogemusele tuginedes soovitab kohus, et kaebaja võiks proovida oma särki uuesti pesta, mille tulemusel peaksid raua korrosioonist tekkinud plekid trikotaažilt eemalduma.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus ei olnud õigusvastane, kaebajale tekkinud kahju on vähene ning vanglalt rahalise hüvitise välja mõistmine kaebaja kasuks ebatõenäoline. Kokkuvõttes leiab kohus, et täidetud on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning peab põhjendatuks kaebuse tagastamist sel alusel.
13.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus sisuliselt. Kohus jätta kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
15.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.