Määruse tegemise aeg ja koht 20.07.2022, Tallinna Halduskohus Haldusasja number
3-22-1552
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Donets; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (sündinud xx xx xxxx Venemaal)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 20.07.2022 (videokonverents)
Resolutsioon
Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.08.2022 (kaasa arvatud)
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
ASJAOLUD JA TAOTUSE SISU
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 20.07.2022 taotluse loa saamiseks X (sündinud xx xx xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Vastavalt VRKS §361 lg 21 esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §-s 68 p 6 nimetatud asjaolu ehk välismaalane on PPAle teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:
Kanada kodanik X (edaspidi isik) oli kinni peetud 18.07.2022 kell 16:35 VRKS § 361 lg 2 p 2 ja 5 alustel 48-tunniks ja toimetatud PPA kinnipidamiskeskusesse. Isik saabus Schengeni viisaruumi viimati 10.04.2022 ning isiku eesmärgiks ei olnud jääda Schengenisse ega Eestisse. Isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid ehk reisidokumendid. 18.07.2022 oli isikule koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052257566. Isik oli suunatud
3-22-903 rahvusvahelisse migratsiooni organisatsiooni, kuid isik muutis oma meelt ning teatas organisatsioonile kui ka PPA-le, et ta keeldub eelmainitud lahkumisettekirjutust täitmast ning 18.07.2022 esitas ta suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse, mis oli PPA poolt vastu võetud 18.07.2022 ja menetlusse suunatud.
1.2.18.07.2022 oli X ehk isiku suhtes alustatud illegaalimenetlust selles osas, et ta viibis Schengeni viisaruumi territooriumil omamata selleks õiguslikku alust ning isikul puudus kehtiv reisidokument ehk pass. Illegaalimenetluse raames oli läbiviidud küsitlus, millest selgus, et isik saabus Schengeni viisaruumi viimati 10.04.2022 kasutades selleks oma Kanada kodaniku passi nr xxxxxxx (kehtivus 16.06.2020-16.06.2022). Isiku sõnade kohaselt, tema esialgne Schengeni saabumise eesmärk oli esialgu läbida Schengeni liikmesriikide territooriumid transiidina ja suunduda Venemaale. Isik sisenes Schengeni viisaruumi teades, et tema Kanada pass aegub 16.06.2022. Isik oli pöördunud Eesti Vabariigis Venemaa Föderatsiooni saatkonda eesmärgiga taotleda Venemaa viisat, kuid Venemaa Föderatsiooni saatkond keeldus mitmel korral isiku taotluse vastuvõtmisest põhjendades seda asjaoluga, et isikul ei ole piisavaid tõendeid viisa taotlemiseks. Selle järel otsustas isik minna Rootsi ja pöörduda seal Venemaa Föderatsiooni saatkonda. Lisaks soovis isik pöörduda Rootsis ka Kanada saatkonda ning püüda taotleda uut reisidokumenti. Rootsis asuvas Venemaa Föderatsiooni saatkonnas ei saanud isik järjekordselt midagi taotleda ning Kanada saatkonnas passi taotlemiseks ei olnud isikul rahalisi võimalusi (passi taotlemine oleks võtnud aega umbes 2 kuud, kuid isikul ei olnud piisavaid rahalisi vahendeid, et tagada endale ajutine elamiskoht). Isik suundus tagasi Eesti Vabariiki. Olles Eestis püüdis isik 15.05.2022 siseneda Venemaa Föderatsiooni, kuid talle ei antud riiki sisenemiseks luba ja 16.05.2022 sisenes isik tagasi Schengeni viisaruumi. Isikul oli õigus vaidlustada Venemaa poolt tehtud sisenemiskeeld ühe kuu jooksul, kuid illegaalimenetluse läbiviimise hetkeks ei olnud isik seda teinud. PPA suunas isiku rahvusvahelisse migratsiooni organisatsiooni (edaspidi IOM), kes pidi tegelema isikule majutuse otsimisega ja tagasipöördumisdokumentide vormistamisega. Olles IOM-s otsustas isik, et ta ikkagi ei soovi Kanadasse minna ning tungivalt soovis minna Venemaale. Isikule oli selgitatud, et Venemaale minemiseks puuduvad tal õigused ning ta on kohustatud täitma PPA poolt koostatud talle lahkumisettekirjutust, mille tagajärjel esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel oli kinnitatud, et isikul puuduvad igasugused kehtivad isikut- ja kodakondsust tõendavad dokumendid ja isikusamasuse kinnitamine oli võimalik kehtetu dokumendi ja Kanada saatkonna kinnituse alusel. 18.07.2022 esitas X suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse, mistõttu oli vajalik isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 ja 5 alustel 48- tunniks.
1.3.Kogu teabe alusel on PPA arvamusel, et isik otsustas esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eesti Vabariigis tema suhtes uute asjaolude ilmnemisel ja et vältida väljasaatmist Kanadasse. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise raames selgus, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse süsteemi väärkasutamise eesmärgiga. Enne Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist puudus isikul seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengenis viibimiseks. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise menetluse raames oli isikuga läbiviidud küsitlus, millest selgus, et isik oli Kanadast lahkunud aastal 2020 ning elanud ajutiselt Ukraina Vabariigis ning otsustas tulla läbi Schengeni liimesriikide territooriumi, et saada Venemaale. Isikul ei olnud eesmärki jääda Eestisse.
1.4.PPA hinnangul on isiku kinnipidamine ning kinnipidamiskeskuses paigutamine VRKS § 362 lg 2 alusel vajalik, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja lg 2 punktides 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.
1.5.PPA on seisukohal, et isiku puhul on põgenemisoht VSS § 68 p 6 kohaselt. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et 2(4)
3-22-903 ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik oli tahtlikult sisenenud Schengeni liikmesriikide territooriumile teades, et tema Kanada pass on aegumas ning lisaks soovis isik minna Venemaa Föderatsiooni. Eesti Vabariigi territooriumil viibimiseks puuduvad isikul vastavad alused. PPA on seisukohal, et kui isik vabadusse lasta, asub isik oma soovi lõpule viima ning lahkub omavoliliselt ja tahtlikult Venemaa Föderatsiooni ilma kehtivate reisidokumentideta, millega võib rikkuda Schengeni välispiiride eeskirju ja Eesti Vabariigi riigipiiri seadust.
1.6.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning nende hankimine isiku kodakondsusjärgsest riigist on aeganõudvad. PPA on seiskohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks. Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul pidada valitud abinõu ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.
2.X selgitas kohtuistungil taustsituatsiooni ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise põhjuseid. Taotlus kui selline oli talle arusaadav.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
4.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu kinnipidamise alused on üles loetletud VRKS 361 lõikes 2. Osundatud lõike punktide 4 ja 5 kohaselt võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §- s 68 nimetatud asjaoludega.
5.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tema puhul esineb põgenemisoht, samuti on alust arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks.
6.1.PPA on põhjendanud põgenemisohtu viidates VSS § 68 p-le 6, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et 3(4)
3-22-903 ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Antud juhul oli isik sisenenud tahtlikult Schengeni liikmesriikide territooriumile, teades, et tema Kanada pass on aegumas ning lisaks on ta väljendanud Kanadasse naasmise osas vastumeelsust ning soovinud jõuda Venemaale. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et PPA on põgenemisohtu ebaõigesti hinnanud.
6.2.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohus nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul on alust arvata, et X on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks, sest rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud lahkumisettekirjutusest teadasaamise järgselt. Kohus nõustub PPA-ga, ka selles et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele või nõustamisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Nimetatud ohtu on aga PPA isiku hoiakute ja käitumise pinnalt asjakohaselt hinnanud, kusjuures vastava hinnanguga mittenõustumiseks ei olnud põhjust. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kui on põgenemise oht. Seoses eelnimetatuga on aga selge, et kuigi rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud ilmselt lahkumiskohustuse edasilükkamiseks, peab isik vastava taotluse esitamise järgselt selles osas läbiviidava menetluse tarbeks kättesaadav olema. Arvestades asjaolu, et haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole isikul ka majanduslikke, sotsiaalseid ega perekondlikke sidemed Eestiga, võib Politsei- ja Piirivalveameti taotlust kokkuvõttes mõlemal alusel põhjendatuks pidada. Kohtul puuduvad andmed ka selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
6.3.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus Politsei ja Piirivalveametile loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, sest isiku suhtes kohaldub VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning § 361 lg 2 p-s 4 ja 5 sätestatud alused.
7.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.