Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
11.07.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1334
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RL Puudutatud isik X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.06.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 18.06.2022 määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Tõlkida määrus puudutatud isikule vene keelde. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ametnikud kontrollisid 16.06.2022 kl 13.18 BerliiniTallinna liinibussis reisinud Venemaa Föderatsiooni kodanikku X. Isik esitas kontrollimiseks Luksemburgi juhiloa kehtivusega 25.06.2021–25.06.2023 ning selgitas, et ta elab Luksemburgis seaduslikult. Välismaalasel puudus kehtiv reisidokument ja dokument, mis tõendaks tema õigust viibida Schengeni alal. Isiku sõnade kohaselt reisis ta Luksemburgist Eestisse selleks, et viia Eestist tema lähisugulasele kuuluv sõiduauto Luksemburgi. 16.06.2022 tegi PPA kaks päringut Luksemburgi ametivõimudele. Esimese päringu vastusest ei selgunud kõik välismaalase Schengeni alal viibimise asjaolud ning täiendava päringu vastus saabus 17.06.2022. Isikut ei peetud kinni enne asjaolude lõplikku selgumist ning teda kutsuti Pärnu politseijaoskonda 17.06.2022 kl 09.00. X andis teada, et kui teda hakatakse Schengeni
3-22-1334 alalt välja saatma, siis ta esitab rahvusvahelise kaitse taotluse. Puudutatud isik saabus 17.06.2022 kokkulepitud ajal Pärnu politseijaoskonda. Luksemburgist saabunud vastusest nähtub, et X-le on Luksemburgis keeldutud rahvusvahelise kaitse andmisest. Luksemburgi ametiasutus on talle koostanud vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutuse ja tal oli alates 19.10.2021 kohustus 30 päeva jooksul vabatahtlikult Schengeni alalt lahkuda. 30.05.2022 on Luksemburgi ametiasutus teist korda keeldunud talle rahvusvahelise kaitse andmisest. X-l on küll õigus see otsus vaidlustada, kuid see ei vabasta teda lahkumise kohustusest. Välismaalane ei ole Luksemburgis talle koostatud lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täitnud. Isik selgitas, et pärast esimese keelduva otsuse saamist esitas ta teise rahvusvahelise kaitse taotluse uutel asjaoludel ning 30.05.2022 saadud otsuses on selgitus, et teist rahvusvahelise kaitse taotlust ei võetud vastu. Pärast seda, kui PPA oli 17.06.2022 X-le selgitanud, et PPA-l on kohustus Luksemburgi ametiasutuse koostatud lahkumisettekirjutus sundtäita ning ta tuleb välja saata kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kus välismaalasel on õigus viibida, esitas isik PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.17.06.2022 kl 11.15 peeti X 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ning lg 2 p-de 5 ja 7 alusel.
3.PPA esitas 17.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p-de 5 ja 7 alusel kuni kaheks kuuks. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA hinnangul on selle kinnipidamise aluse eeldused täidetud, kuivõrd isik teavitas PPA-d juba 16.06.2022, et kui teda hakatakse Schengeni alalt välja saatma, siis ta esitab rahvusvahelise kaitse taotluse. 17.06.2022 esitas X rahvusvahelise kaitse taotluse, kui selgus, et ta kuulub väljasaatmisele. VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitset taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. X on kahel korral esitanud Luksemburgis rahvusvahelise kaitse taotluse, samuti on talle Luksemburgis koostatud lahkumisettekirjutus, mida ta ei ole täitnud. Kuna isikul puudub reisidokument, ei ole võimalik isikut üle anda 48 tunni jooksul ning reisidokumenti ei ole võimalik 48 tunni jooksul hankida. Samuti ei ole võimalik 48 tunni jooksul kooskõlastada Luksemburgiga isiku üleandmist. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemise oht ning isikul puuduvad Eestis elukoht, sidemed ning reisidokument, mida PPA saaks hoiule võtta. Isikul on Eestis kasutada sõiduk, millega tal on võimalus lahkuda Eestist ning menetlustoimingutelt kõrvale hoiduda. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 1 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta ei ole Schengeni alalt lahkunud pärast lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ning p 6 järgi esineb põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
2(6)
3-22-1334
4.Tallinna Halduskohus andis 18.06.2022 määrusega PPA-le loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.08.2022 (k.a). X võib kinni pidada, sest järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5) ning esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 2 p 7). X 16.06.2022 suuline avaldus PPA-le, et kui teda hakatakse Schengenist välja saatma, siis esitab ta rahvusvahelise kaitse taotluse (mittevaieldav asjaolu), viitab sellele, et 17.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotlus võib olla esitatud väljasaatmise vältimiseks. Arvestades ka asjaolu, et puudutatud isik pole täitnud talle Luksemburgis koostatud lahkumisettekirjutust vabatahtlikult, on võimalik järeldada põgenemise ohtu. Põgenemisohu tõttu on isiku kinnipidamine ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (tagada tema kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks). Seejuures arvestab meede piisaval määral X-ga seotud asjaoludega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 18.06.2022 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Halduskohtu määrusest ei selgu, mille alusel on tuvastatud isiku põgenemise oht. Kohus ei ole tuginenud VSS §-s 68 sätestatud alustele. Sellele, et isik lahkus Luksemburgist ilma loata, ei saa põgenemisohu tuvastamisel tugineda, sest Luksemburg on pannud isikule kohustuse riigist lahkuda. Määruskaebuse esitaja ütles PPA-le, et kui Luksemburg ei taha läbi vaadata tema rahvusvahelise kaitse avaldust, siis ta palub seda teha Eestil, kuna Eesti võtab sellisel juhul endale rahvusvahelise kaitse avalduse läbivaatamise kohustuse. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik kavatsusega saada rahvusvahelist kaitset, aga mitte väljasaatmise ohu tõttu. Rääkimine õigusest jääda rahvusvahelise kaitse taotlemise korral riiki ei saa tähendada seda, et avaldus rahvusvahelise kaitse saamiseks on esitatud eesmärgil lükata väljasaatmist edasi. Määruskaebuse esitaja palub esitada Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse taotlus, selgitamaks välja, kas Eesti õigusnormid on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
6.PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Luksemburgi ametivõimud andsid X-le ja tema perele 19.10.2021 30 päeva aega vabatahtlikuks lahkumiseks Schengeni alalt. Ta ei ole lahkumiskohustust seniajani täitnud. Samuti on X selgesõnaliselt PPA-le teada andnud, et Venemaale ta ei saa tagasi minna, kuna tegeleb inimõiguste kaitsmisega (on jurist ja ajakirjanik) ning Venemaal jälitavad teda võimuorganid. Luksemburg on rahvusvahelise kaitse menetluse käigus isikuga seotud asjaolusid hinnanud ning teinud taotluse kohta negatiivse otsuse. 17.06.2022 tuli kaebaja küll vabatahtlikult menetlustoimingutele, kuid PPA arvates tegi seda vaid seetõttu, et tema staatus Eestis ei olnud selge (kas ta kuulub väljasaatmisele või mitte). Samuti ei olnud X teadlik, et ka rahvusvahelise kaitse taotlejaid võib vajadusel kinni pidada. X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui PPA selgitas talle, et ta kuulub väljasaatmisele. Kuna isik ei ole seniajani täitnud lahkumiskohustust, ei pruugi tema vabatahtlik naasmine Luksemburgi anda soovitud tulemust ja ta võib jätkuvalt hoida eemale temale ebameeldivatest menetlustoimingutest ning määratud kohustustest. 04.07.2022 alustas PPA Dublini III määruse järgi isiku Luksemburgile üleandmise menetlust. Kui Luksemburg rahuldab tagasivõtmispalve, siis antakse isik Luksemburgile üle ning tema väljasaatmise Venemaa Föderatsiooni otsustab Luksemburg.
3(6)
3-22-1334
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
8.X saabus Eestisse seadusliku aluseta, rikkudes sellega VSS §-i 2. Korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine Luksemburgis ei andnud talle õigust jääda Schengeni alale (vt Luksemburgi immigratsiooniameti 30.05.2022 kirja lk 8 alt kolmas lõik, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL art 9 lg 2) ning PPA-l oli vastavalt VSS § 14 lg-le 2 alus saata X välja Venemaa Föderatsiooni. Olukord muutus 17.06.2022, kui X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik omandas sellega VRKS § 10 lg 2 p 2 alusel õiguse viibida Eestis ning VSS temale enam ei kohaldunud, nagu kinnitas ka PPA oma 07.07.2022 vastuses ringkonnakohtu kohtunõudele. Kuna Luksemburgi pädevalt asutuselt saadud vastusest ilmnes, et X on varem esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused Luksemburgis, oli PPA-l alust eeldada, et ka isiku Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Luksemburg vastavalt Dublini III määrusele. Selle määruse art 18 lg 1 p d sätestab, et käesoleva määruse kohaselt vastutav liikmesriik on kohustatud võtma artiklites 23, 24, 25 ja 29 sätestatud tingimustel tagasi kolmanda riigi kodaniku, kelle taotlus on tagasi lükatud ja kes on esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis.
9.Kui riik soovib Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isiku üle anda selle taotluse läbivaatamise eest vastutavale liikmesriigile, on lubatud isikut kinni pidada üksnes Dublini III määruse art-s 28 sätestatud alustel ja tingimustel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus asjas nr 3-22-56, p-d 16 ja 18; 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1943, p 22). PPA halduskohtule esitatud taotlusest järeldub, et PPA soovis X kinni pidada selleks, et tagada tema üleandmist Luksemburgile Dublini III määruse järgi. Seega sai kinnipidamise aluseks olla vaid VRKS § 361 lg 2 punkt 7, mitte lg 2 punkt 5, sest Dublini III määrus ei näe muid kinnipidamise aluseid ette. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja jätta välja kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p 5.
10.Õige on määruskaebuse väide, et põgenemisohu osas on halduskohtu määrus puudulik. Kuid alljärgnevatel põhjendustel oli lõppkokkuvõttes VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldamine asjas õigustatud. Ringkonnakohus muudab ja täiendab vastavalt halduskohtu määruse motiive alljärgnevalt.
11.Riigikohus on selgitanud, et kui isik, kelle kinnipidamist PPA teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil taotleb, on rahvusvahelise kaitse taotleja, tuleb VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et seda isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht ning on täidetud muud Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1943, p 22). VRKS § 361 lg 21 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Praegusel juhul esines puudutatud isiku tausta ja varasemat käitumist arvestades tema põgenemise oht nii VSS § 68 p-s 9 kui ka VRKS § 361 lg-s 21 nimetatud asjaolu tõttu. X rahvusvahelise kaitse taotlust on Luksemburgi immigratsiooniamet hinnanud ning selle 17.08.2019 otsusega põhjendamatuks tunnistanud, seejuures jättis Luksemburgi halduskohus 19.10.2021 otsusega rahuldamata kaebuse kaitse tagasilükkamise otsuse peale (vt Luksemburgi immigratsiooniameti 30.05.2022 kirja lk-d 1 ja 2). Sellega muutus puudutatud isikule tehtud lahkumisettekirjutus sundtäidetavaks ning ta pidi koos oma perekonnaliikmetega lahkuma Luksemburgist 30 päeva jooksul alates 19.10.2021. Seejuures jättis Luksemburgi immigratsiooniamet 26.11.2021 rahuldamata puudutatud isiku 26.10.2021 taotluse lükata lahkumistähtaeg edasi (vt Luksemburgi immigratsiooniameti 30.05.2022 kirja lk-d 1 ja 2). 4(6)
3-22-1334 22.12.2021 esitas X korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mille Luksemburgi immigratsiooniamet luges 30.05.2022 põhjendamatuks, märkides mh, et korduv taotlus oli esitatud väljasaatmise vältimiseks ning korduva taotluse esitamine ega keeldumise võimalik edasikaebamine ei anna alust jääda Luksemburgi territooriumile. Seega kohaldus puudutatud isikule ajal, kui ta hakkas Luksemburgist Eestisse sõitma, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ (tagasisaatmise direktiiv).
12.Tagasisaatmise direktiivi kohaselt peab selle kohaldamisalasse kuuluv isik naasma oma päritoluriiki või muusse kolmandasse riiki, millesse isik otsustab vabatahtlikult tagasi pöörduda ning milles ta vastu võetakse (art 3 p 3). Kolmanda riigina ei ole käsitatav teine liikmesriik. Direktiivi üldisest mõttest ja art 6 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et tagasipöördumiskohustusega isikul on õigus liikuda teise liikmesriiki üksnes juhul, kui asjaomase liikmesriigi pädev ametiasutus on talle andnud selleks loa. Sellist tõlgendust kinnitab ka Euroopa Komisjoni tagasisaatmise käsiraamatu1 p-s 1.7 toodud selgitus: „Suundumist ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile kooskõlas artikli 6 lõikega 2 (vt allpool punkt 5.4) ei saa käsitada vabatahtliku lahkumisena. Vabatahtliku lahkumise määratlus eeldab alati lahkumist kolmandasse riiki. Erisätted, mis käsitlevad teiste liikmesriikide läbimist mööda maismaad vabatahtliku lahkumise raames, on esitatud allpool punktis 6.4.“ Praegusel juhul on puudutatud isiku enda selgitustest selge, et ta ei saabunud Eestisse „maismaatransiidi“ korras, et täita oma kohustust pöörduda tagasi Venemaa Föderatsiooni. Puudutatud isikul ei olnud õigust Eestisse tulla ning tema riiki saabumise põhjuse kohta on teada vaid tema paljasõnaline väide, et ta tuli siia sõidukile järele, et viia see Luksemburgi. Ehkki sõiduk siin tõesti oli, ei saa see välistada muud, tegelikku eesmärki, mille varjamiseks võib Schengeni alalt väljasaatmisele kuulunud isikul olla põhjust. Oma käitumisega on puudutatud isik näidanud, et ta ei allu õiguslikele nõuetele ning liigub sisepiirideta Schengeni alal oma äranägemise järgi. Lubades tal vabalt liikumist jätkata, võib isik muuta ennast kättesaamatuks ametivõimudele, arvestades tema teadmist, et nüüdseks on ka tema korduv kaitse taotlus tagasi lükatud kui põhjendamatu ning teda ja perekonnaliikmeid ootab ees tagasisaatmise menetlus. Seega on X puhul põgenemisohu kriteeriumid täidetud VRKS § 361 lg 21 ja VSS § 68 p 9 järgi.
13.Kokkuvõtvalt, X kinnipidamine on proportsionaalne meede, et anda ta üle Luksemburgile, kes saab tagasisaatmise direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL alusel otsustada teise korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isiku liikumisvabaduse üle, arvestades mh teiste liikmesriikide julgeoleku huve. PPA ja halduskohus on õigesti leidnud, et leebemad, sama tõhusad alternatiivsed sunnimeetmed puuduvad. Isikul on kasutada sõiduk, mida kasutada edasiliikumiseks enda varjamise eesmärgil.
14.Praeguses asjas ei ole tarvis küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, kuna asjaomased Euroopa Liidu õiguse normid on selged ja pole ka põhjendatud kahtlust, et Eesti õigusnormid võiksid olla vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
15.Seoses puudutatud isiku taotlustega pääseda KPK-s ligi õigusaktidele, tõlkele, esindajale ja sidevahenditele, märgib ringkonnakohus järgmist. KPK-s kinni peetava õigused on tagatud VRKS-i, VSS-i ning KPK sisekorraeeskirja ja kodukorraga. Ringkonnakohtule teadaolevalt saavad kinni peetavad isikud kasutada esindajat ja tõlki, samuti valdavad ilmselt mitmed KPK töötajad ka ise vene keelt. Siinses kohtuasjas on puudutatud isik selgesõnaliselt märkinud, et ei soovi endale esindajat, edasistes menetlustes tuleb puudutatud isikul esindaja andmed KPK-le ja PPA-le ise teatavaks teha. PPA 07.07.2022 vastusest ringkonnakohtule nähtub, et KPK-s on kinni peetud isikule tagatud ligipääs Eesti Vabariigi seadustele (sh tõlked vene keelde) ning Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16. november 2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel.
5(6)
3-22-1334 mitmele veebilehele2. Kui veebipõhist ligipääsu seadustele pole, siis tagatakse võimaluste piires asjassepuutuvate seaduste jm õigusaktide tõlge kirjalikult. Puudutatud isikul on KPK-s isiklikul arvel 294 eurot, mis on piisav, et soovitud isikutega ühendust võtta. Ringkonnakohus märgib, et kui üleandmismenetluses läheb isikul vaja esindajat, tõlki, õigusakte ja sidepidamisvõimalusi ning PPA ei taga neid vastuolus kehtivate normidega, on tal võimalik need toimingud vaidlustada vaides PPA-le või kaebuses halduskohtule.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.06.2022 määrus muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi.