Tartu Ringkonnakohus Tiit Lõhmus, Tanel Saar, Maili Lokk 11.07.2022 3-22-688 Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla tegevuse peale
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Nikiforovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.06.2022. a määruse resolutsiooni punktide 1, 2, 6 ja 7 peale Kaebaja ‒ Aleksei Nikiforov
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Võtta esitatud määruskaebus menetlusse osas, milles taotletakse Tartu Halduskohtu 07.06.2022. a määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 6 tühistamist.
2.Tagastada määruskaebus osas, milles taotletakse Tartu Halduskohtu 07.06.2022. a määruse resolutsiooni punkti 7 tühistamist.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.06.2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
4.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.06.2022. a määruse resolutsiooni punkt 6 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
1.Aleksei Nikiforov esitas 15.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida hiljem täiendas. Kaebaja märkis, et teda karistatakse regulaarselt koristajana töötamisest keeldumise eest kartseriga ja leidis, et koristajana töötamisest keeldumise eest määratavad kartserikaristused on ebaseaduslikud. Kaebaja väitis, et on läbinud vanglas kohustusliku kohtueelse menetluse, viidates Viru Vangla 17.02.2022. a vaideotsusele nr 6-12/533-6 ning 02.03.2022. a
vaideotsusele nr 6-12/560-4. Samuti viitas kaebaja, et esitas vaide Viru Vangla 05.01.2022. a käskkirjale nr 6-3/4-1, 04.02.2022. a käskkirjale nr 6-3/92-1 ja 17.02.2022. a käskkirjale nr 6-3/135-1, millega vangla karistas teda koristajana töötamisest keeldumise eest kartserisse paigutamisega. Kaebaja oli seisukohal, et vangla õigusvastaselt määratud kartserikaristused tekitavad talle moraalset ja füüsilist kahju, alandades tema inimväärikust ning rikkudes õigusi. Kaebaja taotles rahalist hüvitist alusetult kartseris viibitud aja eest. Samuti palus kaebaja kohtul peatada/lõpetada koristajana töötamisest keeldumise eest karistamise süsteem Viru Vanglas. Kaebaja taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning riigi õigusabi. Samuti palus ta ühendada praeguse asja haldusasjaga nr 3-22-970.
2.Viru Vangla esitas l6.05.2022 halduskohtule vaidlusega seonduvate haldusmenetluste dokumendid ning teatas, et kaebaja esitas kaebuse asjaoludega seoses üksnes kahjunõude nr 6-16/57-1 ja rohkem hiljutisi kahjunõudeid, pöördumisi ja seonduvaid vaideid kaebaja vanglale esitanud ei ole.
3.Tartu Halduskohus leidis 07.06.2022. a määruses, et kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tuleb tagastada osas, mis puudutab kartseris viibimist Viru Vangla 05.11.2021. a käskkirja nr 6-3/982-1, 05.01.2022. a käskkirja nr 6-3/4-1, 04.02.2022. a käskkirja nr 6-3/92-1 ja 17.02.2022. a käskkirja nr 6-3/135-1 alusel (resolutsiooni p 1) ja ka nõude osas keelata Viru Vanglal määrata kaebajale kartserikaristusi koristajana töötamisest keeldumise eest (p 2). Halduskohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel (p 3); võttis kaebuse menetlusse nõuete osas tühistada Viru Vangla 05.11.2021. a käskkiri nr 6-3/982-1, 06.12.2021. a käskkiri nr 6-3/1074-1, 05.01.2022. a käskkiri nr 6-3/4-1, 04.02.2022. a käskkiri nr 6-3/92-1 ja 17.02.2022. a käskkiri nr 6-3/135-1 ning hüvitada Viru Vangla 06.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1074-1 alusel kartseris hoidmisega tekitatud mittevaraline kahju (p 4); kohustas Viru Vanglat kaebusele vastama ja asjakohased dokumendid esitama hiljemalt 08.08.2022 (p 5); jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (p 6); jättis kaebaja taotlus haldusasjade nr 3-22-688 ja nr 3-22-970 liitmiseks rahuldamata (p 7) ning rahuldas kaebaja taotluse tõlkekuludest vabastamiseks (p 8). Halduskohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.
3.1.Kaebaja osutas sellele, et peab õigusvastaseks talle tööst keeldumise eest kartserikaristuste määramist. Kaebaja märkis, et on vanglas läbinud kohtueelse menetluse - ta sai oma vaietele vastuseks Viru Vangla 17.02.2022. a vaideotsuse nr 6-12/533-6 ja 02.03.2022. a vaideotsuse nr 6-12/560-4. Nende vaideotsustega lahendati kaebaja vaided Viru Vangla 05.11.2021. a käskkirja nr 6-3/982-1 ja 06.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1074-1 peale. Lisaks viitas kaebaja sellele, et on vaided esitanud ka Viru Vangla 05.01.2022. a käskkirja nr 6-3/4-1, 04.02.2022. a käskkirja nr 6-3/92-1 ja 17.02.2022. a käskkirja nr 6-3/135-1 peale. Viru Vangla jättis need vaided 24.03.2022. a vaideotsustega nr 6-12/57-4 ja 6-12/95-4 rahuldamata. Kuna kaebaja pidas eelmainitud viit käskkirja õigusvastaseks ning tal on nimetatud käskkirjade osas vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 5 sätestatud kohustuslik vaidemenetlus läbitud ja ta pöördus kohtusse HKMS § 47 lõikes 2 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul, mõistab kohus kaebust nii, et kaebaja soovis nende käskkirjade peale esitada tühistamisnõude (HKMS § 37 lõike 2 punkt 1). Kohus selgitas kaebajale, et hindab praeguses asjas üksnes eelmainitud viie käskkirja õiguspärasust ja et kaebajal tuleks iga distsiplinaarkäskkiri vaidlustada eraldiseisva kaebusega, mis registreeritakse eraldi haldusasjana. Praeguse kaebuse pidev täiendamine uute käskkirjadega on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ja pole lubatud. Kui kaebaja seda selgitust ei järgi, registreerib kohus ise kaebaja avaldused eraldiseisvate haldusasjadena ja see on ka põhjus, miks kohus registreeris kaebaja 28.04.2022 kohtusse saabunud avalduse uue haldusasjana nr 3-22-970. Kaebaja sellest avaldusest nähtus tahe vaidlustada Viru Vangla
23.03.2022. a käskkirja nr 6-3/236-1. Tegemist on vahepeal antud uue käskkirjaga, mida kaebaja praeguses asjas kohtule esitatud kaebuses pole maininud ja mis tuli seetõttu vaidlustada uue eraldiseisva kaebusega.
3.3.Kaebaja taotles ka alusetult kartseris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus mõistis kaebust nii, et kaebaja on hüvitamisnõude esitanud seoses samade käskkirjadega, mille peale ta esitas tühistamisnõude, s.o Viru Vangla 05.11.2021. a käskkiri nr 6-3/982-1, 06.12.2021. a käskkiri nr 6-3/1074-1, 05.01.2022. a käskkiri nr 6-3/4-1, 04.02.2022. a käskkiri nr 6-3/92-1 ja 17.02.2022. a käskkiri nr 6-3/135-1. VangS § 11 lõige 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 47 lõikest 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Viru Vangla teatas 16. mai 2022. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja esitas vanglale kaebuse asjaoludega seoses üksnes kahjunõude nr 6-16/57-1. Kahjunõudest nähtub, et kaebaja taotles kahju hüvitamist seoses vangla 06.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1074-1 alusel kartseris viibimisega. Viru Vangla 05.11.2021. a käskkirja nr 6-3/982-1, 05.01.2022. a käskkirja nr 6-3/4-1, 04.02.2022. a käskkirja nr 6-3/92-1 ja 17.02.2022. a käskkirja nr 6-3/135-1 alusel kartseris viibimisega seoses ei ole kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotlusi esitanud. Kaebaja on kaebuses ka ise viidanud vaid kahjunõudele nr 6-16/57-1. Viru Vangla 04.02.2022. a käskkirja nr 6-3/92-1 ja 17.02.2022. a käskkirja nr 6-3/135-1 peale esitatud vaides nr 6-12/95-1 viitas kaebaja vangla poolt moraalse kahju tekitamisele, kuid ei ole esitanud taotlust kartseris viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni VangS § 11 lõikes 8 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast osas, milles ta taotleb kohtus kahjuhüvitist Viru Vangla 05.11.2021. a käskkirja nr 6-3/982-1, 05.01.2022. a käskkirja nr 6-3/4-1, 04.02.2022. a käskkirja nr 6-3/92-1 ja 17.02.2022. a käskkirja nr 6-3/135-1 alusel kartseris viibimisega seoses ning kaebus ei ole nimetatud osas tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav. Kaebus on lubatav vaid osas, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses 06.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1074-1 alusel kartseris viibimisega. Kohus selgitas, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus märkis, et kaebajal on siiski mõtet kohtusse pöörduda alles siis, kui tal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
3.4.Kaebaja esitas ka nõude peatada/lõpetada koristajana töötamisest keeldumise eest karistamise süsteem Viru Vanglas. Teisisõnu palus kaebaja kohtu hinnangul, et kohus keelaks Viru Vanglal kaebajale töötamisest keeldumise eest kartserikaristusi määrata. HKMS § 44 lõikest 1 tulenevalt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et isik võib kaebuse esitada ainult mõne oma subjektiivse õiguse kaitseks. Kui isikul sellist subjektiivset õigust ei ole, pole tal ka kaebeõigust. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus selgitas, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et talle ei määrataks enam tööst keeldumise eest kartserikaristusi. Vanglal on VangS §-st 63 tulenevalt õigus reageerida igale kinnipeetava distsipliinirikkumisele ning kaaluda, kas ja millist distsiplinaarkaristust
kinnipeetavale rikkumise eest määrata. Karistamise kaalutlused sõltuvad iga konkreetse juhtumi asjaoludest. Kohtul ei ole võimalik teha vanglale tulevikku suunatud ettekirjutust eesmärgiga keelata kaebajale teatud rikkumiste eest kartserikaristuste määramine. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta distsiplinaarkäskkirjade vaidlustamisega.
3.5.Kaebaja on kaebuse täiendustes osutanud ka sellele, et ta sai 2021. a novembris pärast 13 ööpäeva kartseris viibimist avatud sektoris olla ainult 4 ööpäeva, 2022. a veebruaris ei saanud ta kartserikaristuste täitmisele pööramisel tehtud vaheajal viibida avatud sektoris, 45-ööpäevaste kartserikaristuste täitmisele pööramisel võidakse teha lühemaid kui 7-ööpäevaseid vaheaegu ning teda karistati 2022. a veebruaris kartseriga kaks korda. Kaebaja märkis, et vaidleb vangla sellisele tegevusele vastu, kuid ei ole eelnimetatud asjaoludega seoses kohtule ühtegi HKMS § 37 lõikes 2 sätestatud nõuet esitanud. Kohus ei jätnud seetõttu kaebust käiguta ega teinud kaebajale ettepanekut nende asjaoludega seoses nõuete esitamiseks, sest halduskohtu hinnangul ei saa praegusel juhul ükski nõue lubatav olla. Kui kaebaja leiab, et kartserikaristuste täitmisele pööramisel tehtavad vaheajad on liiga lühikesed, on tal võimalik vanglale esitada vaie nõudega võimaldada pikemaid vaheaegu ja kui vaidemenetlus ei osutu edukaks, saab ta kohtule esitada kohustamiskaebuse. Kaebaja ei ole viidanud sellele, et tal oleks vastava kohustamisnõude osas kohustuslik vaidemenetlus läbitud. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral ei ole kohustamiskaebus lubatav ja kohtul tuleks see HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastada. Ka ei ole kaebaja viidanud ja vangla vastusest kohtunõudele ei nähtu, et kaebajal oleks kartserikaristuste täitmisele pööramisel tehtavate liiga lühikeste vaheaegadega seoses kahjunõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seega kuuluks ka vastav hüvitamiskaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele. Samuti ei saa kaebaja kartserikaristuste täitmisele pööramisel tehtavate liiga lühikeste vaheaegadega seoses esitada tuvastamisnõuet. Kaebaja selgitas, et 2022. a veebruaris ei saanud ta kartserikaristuste kandmise vahel avatud sektoris olla, sest kelleltki leiti keelatud ese ja seetõttu oli sektor pikemaks ajaks läbiotsimiseks suletud. Kaebaja ei ole osutanud ning ka Viru Vangla vastusest kohtunõudele ei nähtu, et kaebajal oleks selle asjaoluga seoses kohtule kohustamis- või hüvitamisnõude esitamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seetõttu ei oleks kohustamis- ja hüvitamisnõuded lubatavad ning kuuluksid HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele. Samuti ei saaks kaebaja tõhusamate õiguskaitsevahendite (kohustamis- ja hüvitamisnõue) olemasolu tõttu 2022. a veebruari juhtumiga seoses tuvastamisnõuet esitada. Kaebajal ei oleks ilmselgelt kaebeõigust ka osas, mis puudutab kaebajale kaks korda kuus kartserikaristuste määramist. Üheski õigusaktis ei ole reguleeritud, kui sageli võib vangla kinnipeetavale kartserikaristusi määrata. Distsiplinaarkaristuste määramise sagedus sõltub kinnipeetava enda käitumisest, st sellest, kui sageli kinnipeetav rikkumisi toime paneb. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et talle ei määrataks kartserikaristusi kaks korda kuus või sagedamini. Vastavas osas tuleks kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
3.6.Kaebaja esitas taotluse talle riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. Taotletava riigi õigusabi liigina on ta märkinud isiku esindamine haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamine. Kaebuses märkis kaebaja, et palub advokaati enda esindamiseks kohtus. Kohus sai aru, et kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks praeguses haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7
lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja põhjendas riigi õigusabi vajadust asjaoluga, et tal ei ole juriidilist haridust. Kohtu hinnangul on kaebaja praeguses haldusasjas ise võimeline oma õigusi kaitsma. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Kohus selgitab kaebuse edasiseks menetlemiseks vajalikud asjaolud, õigusnormid ning kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Kaebaja ülesanne on eelkõige kirjeldada, mis probleemiga ta on kohtusse pöördunud ja mida ta kohtus nõuab. Kohus on kaebuse põhjal välja selgitanud, mis nõudeid praeguses asjas menetleda saab. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline edasises menetluses oma seisukohti vajaduse korral täpsustama. Kohus leidis, et riigi õigusabi andmine ei ole seetõttu vajalik ega põhjendatud. Arvestades eeltoodut ja lähtudes RÕS § 7 lõike 1 punktist 1, jättis halduskohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3.7.Kaebaja esitas taotluse haldusasjade nr 3-22-688 ja nr 3-22-970 liitmiseks. HKMS § 48 lõige 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohtu hinnangul ei ole haldusasjade liitmine põhjendatud. Kohus märkis, et mõlemas haldusasjas on vastustajaks Viru Vangla, kuid vaidlustatud on vangla erinevaid distsiplinaarkäskkirju. Kohus möönis, et kuigi vaidluse all on sarnane õiguslik küsimus, siis menetluste liitmine ei võimalda praegusel juhul asjade kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Käesoleva haldusasja raames vaidlustas kaebaja viit erinevat distsiplinaarkäskkirja, mistõttu on praegune asi juba niigi mahukas. Haldusasja nr 3-22-970 liitmine praeguse asjaga muudaks asja veel mahukamaks, mis võib aga asja menetlemise venimist põhjustada, sest mida mahukam on haldusasi, seda kauem võib selle menetlemine aega võtta. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-22-688 ja nr 3-22-970 liitmiseks rahuldamata.
4.A. Nikiforov sai toimikus oleva väljastusteate kohaselt halduskohtu 07.06.2022. a määruse ja selle tõlke kätte 09.06.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.A. Nikiforov esitas 20.06.2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse ja hiljem määruskaebuse esitamise tähtaja sees veel korduvalt määruskaebuse täiendusi, milles taotles halduskohtu 07.06.2022. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 6 ja 7 tühistamist ja tema poolt esitatud kaebuse tervikuna menetlemist ning taotluste rahuldamist. Kokkuvõtvalt leidis kaebaja järgmist.
5.1.Vaidlustada peaks saama ka määruse resolutsiooni p-i 7, sest halduskohus jättis ju taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata. Kaebaja on selle vastu, kuna kaebuses oli kirjas, et see, mis 28.04.2022 kohtusse jõudis, on täiendus asja juurde, kus kaebajat karistati kartseriga töötamisest keeldumise eest. Ei ole õige, et sellest kaebusest tehti uus haldusasi. Selline kohtu õigusvastane tegevus tekitab kaebajale kahju ja on solvav.
5.2.Kõik vead, mida kaebaja teeb, räägivad tema suurest juriidilisest harimatusest, aga kohus ei andnud riigi kulul advokaati. Kaebaja ebakompetentsust näitab ka see, et ta käis vanglaga palju kordi kohut, aga ei võitnud ühtegi asja. Kaebaja on kindel, et neis asjades, kus ta vanglale kaotas, oli tal tegelikult õigus. Kaebaja hinnangul ei ole ta seega võimeline oma õigusi ise kaitsma, kuigi halduskohus seda väidab.
5.3.Kaebaja vaidleb vastu vangla kartserikaristuse süsteemile tervikuna, mis tekkis 2021. a jaanuaris, kui Viru Vanglas hakati iga kuu karistama kartseriga tööst keeldumise eest. Senini
karistati selle eest umbes 2 korda aastas. Nüüd suureneb karistus iga kord kuni 45 ööpäevani välja ja vahepeal saab avatud sektoris olla vaid 3-4 päeva. See on karistamine inimese mõtete, vaadete ja veendumuste eest, mis kaebajal vanglaga lahknevad. Kaebaja arvates ei ole sel põhjusel tööst keeldumine distsipliinirikkumine. Koristajana töötamisest keeldumisega ei tekita kaebaja vanglale mingit materiaalset kahju.
5.4.Kaebaja ei ole näinud sellist vangla käskkirja, millega 2021. a jaanuarist vanglas selline karistamissüsteem loodi. Kui kõik need karistused koristajana töötamisest keeldumise eest tulenevad sellest süsteemist, siis tagastas kohus keelamiskaebuse valesti. Vaidlustades seda karistussüsteemi tervikuna vaidlustab kaebaja kohe kõiki karistusi -nii käesolevaid kui tulevasi. Sel juhul pole mõtet vaadelda iga käskkirja kartserikaristuse määramise kohta eraldi. Kohus peaks läbi vaatama kogu seda karistussüsteemi, mitte eraldi antud karistamise käskkirju.
5.5.Kaebaja arvates ei sõltu distsiplinaarkaristuste määramise sagedus tema enda käitumisest, vaid sellest, et kui tihti vangla temalt koristajana tööle asumist nõuab. Sellisel juhul võib iga päeva karistuse saada, vahest isegi mitu. Kaebaja vaidleb sellele süsteemile vastu. Tööst keeldumise eest karistamine on karistamine mitte millegi eest. On vajalik, et kohus vaatleks kartserikaristuste määramise süsteemi ennast, mis tekkis vanglas 2021. a. Ainult eraldi distsiplinaarkaristuste määramise käskkirju vaadeldes ei ole asjal mõtet, sest see ei näita vangla kuritegelikkust ja süsteemi ebaseaduslikkust. Vangla käitumine on lihtsalt kartserikaristustega kaebaja tagakiusamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.
6.1.Kuna kaebuste (haldusasjade) liitmisest keeldumine ei ole HKMS-i järgi määruskaebemenetluse korras vaidlustatav, siis tagastab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse eeltoodust tulenevalt nõude osas, milles taotletakse Tartu Halduskohtu 07.06.2022. a määruse resolutsiooni punkti 7 tühistamist.
6.2.Ülejäänud nõuete osas on esitatud määruskaebus ja selle täiendused tähtaegsed ning lubatavad ja vastavad määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab määruskaebuse menetlusse võtta. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse seega menetlusse nõuete osas, millega taotletakse Tartu Halduskohtu 07.06.2022. a määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 6 tühistamist.
7.Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 6 muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse vastavate põhjendustega kaebuse tagastamisel mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
osas, mis puudutas kaebaja kartseris viibimist Viru Vangla 05.11.2021. a käskkirja nr 6-3/982-1, 05.01.2022. a käskkirja nr 6-3/4-1, 04.02.2022. a käskkirja nr 6-3/92-1 ja 17.02.2022. a käskkirja nr 6-3/135-1 alusel (resolutsiooni p 1) ning kaebuse tagastamisel nõude osas keelata Viru Vanglal määrata kaebajale kartserikaristusi koristajana töötamisest keeldumise eest ja ka põhjendustega, mille alusel jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi käesolevas määruses korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski A. Nikiforovi määruskaebuses ja selle täiendustes esitatud ja eeltooduga seotud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 07.06.2022. a määruse tühistamiseks vaidlustatud osas.
7.1.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele siiski niipalju, et halduskohus on antud asjas õigesti ja kooskõlas HKMS-is sätestatuga välja selgitanud, milliste kaebaja poolt kaebuse esitatud nõuete osas on kaebajal kohustuslik kohteelne menetlus läbitud ja milliste osas mitte ning mida kohus sellest tulenevalt sisuliselt menetleda saab ja mida mitte ning millise nõude esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Mis puudutab kaebaja väidet, et tema karistamine tööst keeldumise eest on karistamine mitte millegi eest, siis märgib ringkonnakohus, et jätkuvalt kehtib VangS § 37 lg 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas töötama, kui puuduvad sama paragrahvi lg-s 2 märgitud alused tööst keeldumiseks. Kui need alused puuduvad, nagu antud juhul toimikus olevatest ja kaebaja suhtes koostatud distsiplinaarkaristuse käskkirjadest nähtub ning kaebaja siiski keeldub vanglas tööle asumast, on tegemist distsipliinirikkumisega ja vangla võib iga sellise rikkumise eest kaebajale distsiplinaarkaristuse määrata. Kui distsipliinirikkumine on süstemaatiline, siis on sama süstemaatiline ka see, et kaebajale määratakse rikkumise eest distsiplinaarkaristus. Halduskohus selgitas kaebajale samuti igati asjakohaselt seda, et ühe haldusasja raames ei ole võimalik vaidlustada juba olemasolevaid distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju ja täiendada algset kaebust aja jooksul pidevalt uute distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade vaidlustamisega. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et kuna tema sooviks on vaidlustada halduskohtus ühe kaebusega kogu nn. Viru Vangla distsiplinaarkorras karistuse määramise süsteem, millega karistatakse kinnipeetavat tööst keeldumise eest kartserikaristusega, mis aja jooksul karmistub, siis oleks tema kaebus esitatud kujul tulnud tervikuna menetlusse võtta. Halduskohus lähtus vaidlusaluse määruse tegemisel põhjendatult HKMS § 120 lg 1 p-dest 1 ja 8, s.o selgitas asjas välja vaidluse eseme ja kontrollis, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks ning tagastas esitatud kaebuse need nõuded, milleks esines HKMS §-st 121 tulenev kaebuse tagastamise alus. See, et kaebaja nägemus sellest, mida ja kuidas ta tahab halduskohtus vaidlustada ei lähe kokku sellega, mida ja kuidas HKMS võimaldab isikul halduskohtus vaidlustada, ei tähenda seda, et halduskohus tagastas esitatud kaebuse osad nõuded seadusevastaselt. Nõuete osas, milles HKMS võimaldas esitatud kaebuse menetlusse võtta, seda ka tehti. Viimati nimetatu on ka üks osa halduskohtu uurimisprintsiibist tulenevast abist kaebajatele, kes ei oma juriidilist haridust ja esitavad halduskohtule kaebuse iseseisvalt. Kuna kaebaja oli ise võimeline esitama kohtule kaebuse, millest vähemalt osa oli võimalik HKMS-i järgi ka menetlusse võtta, siis jättis halduskohus põhjendatult kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata. See, et kaebajat esindab riigi õigusabi korras advokaat, ei taga iseseivalt kuidagi seda, et esitatud kaebus kohtus rahuldatakse. Kaebuse rahuldamise aluseks ei ole ka üksnes kaebaja veendumus oma arusaama õigsusest, vaid see, et kaebus on põhjendatud ja selles toodud võimalikud etteheited haldusorgani haldusaktidele või tegevusele leiavad halduskohtumenetluses ka reaalselt kinnitust, sh halduskohtu poolt teostatava uurimisprintsiibi abil. Eeltooduga seonduvalt juhtis halduskohus iseenesest õigesti kaebaja tähelepanu sellele, et esitatud kaebuse pidev täiendamine samasisuliste seisukohtadega ei aita samuti kuidagi paremini saavutada kaebaja soovitud tulemust (et tema kaebus rahuldataks) ja on pigem käsitletav oma menetlusõiguste pahauskse kasutamisena, mis pealegi takistab asja lahendamist
mõistliku aja jooksul, mis on HKMS § 2 lg 2 järgi üks halduskohtumenetluse üldpõhimõtetest. Sama tähelepanek (määrus)kaebuse pideva täiendamise kohta samasisuliste seisukohtadega on asjakohane ka käesolevas määruskaebemenetluses.
8.Kuna esitatud määruskaebus tagastatakse nõude osas, milles taotleti Tartu Halduskohtu 07.06.2022. a määruse resolutsiooni punkti 7 tühistamist (jäeti rahuldamata kaebaja taotlus haldusasjade nr 3-22-688 ja nr 3-22-970 liitmiseks), siis jätab ringkonnakohus määruskaebuses ja selle täiendustes toodud ja viidatud nõudega seotud põhjendused tähelepanuta.
9.Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta need määruskaebuse ja selle täienduste põhjendused, mis ei ole seostatavad halduskohtu 07.06.2022. a määruse resolutsiooni p-dega 1, 2 ja 6 ning halduskohtu vastavate põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.