Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
MÀÀruse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-746
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tÀhtaja pikendamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitaja â Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja EL Puudutatud isik â X, volitatud esindajad MH ja UP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. mai 2022. a mÀÀrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X mÀÀruskaebus
Asja lÀbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.JÀtta X mÀÀruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. mai 2022. a mÀÀrus asjas nr 3-22-746 muutmata.
2.Asendada kohtulahendi avalikustamisel puudutatud isiku nimi tÀhemÀrgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
MÀÀruse resolutsiooni punkti 1 peale vÔib esitada mÀÀruskaebuse Riigikohtule 15 pÀeva jooksul mÀÀruse kÀttetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 265 lg 5). MÀÀruse punkt 2 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tuvastas 29.03.2022 Setomaal Ulitina kĂŒla lĂ€histel Venemaa Föderatsiooni kodaniku X (sĂŒnd. XX.XX.XXXX) ebaseadusliku piiriĂŒletuse Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Isikul puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mistĂ”ttu peeti ta 29.03.2022 kl 19.14 vĂ€ljasĂ”idukohustuse ja sissesĂ”idukeelu seaduse (VSS) alusel kuni 48 tunniks kinni. Isik selgitas ametnikele, et soovis minna lĂ€bi Eesti Ukrainasse Venemaa vĂ€gede vastu sĂ”dima. Ta ĂŒritas varem siseneda Euroopa Liitu LĂ€ti kaudu, kuid esimesel korral peeti ta enne piiri kinni ning teisel korral oli maastik raske ja tal ei olnud vĂ”imalik seda lĂ€bida. Isiku sĂ”nul oli Eesti ainus variant, mille kaudu saab lihtsalt ebaseaduslikult piiri ĂŒletada, et Venemaalt lahkuda. Isik selgitas, et on Venemaal sĂ”javĂ€es teeninud ja hiljem tegevvĂ€elasena töötanud vanemsnaipri ametikohal. Isikul oli kaasas hulk erinevaid venekeelseid dokumente, sh sĂ”javĂ€eteenistust kinnitavad ja iseloomustavad
3-22-746 dokumendid, haridust kinnitavad dokumendid ja kohtuotsus, mille kohaselt tunnistati ta 2021. a sĂŒĂŒdi teiste isikute massilises koroonaviirusega nakatamises.
2.X esitas 29.03.2022 kl 23.13 rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta vÀitis, et ei saa Venemaale tagasi pöörduda, kuna on poliitiliselt tagakiusatud. Isik peeti 29.03.2022 kl 23.13 vÀlismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kuni 48 tunniks kinni.
3.Tartu Halduskohus andis 31.03.2022 mÀÀrusega asjas nr 3-22-746 VRKS alusel PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks mitte kauemaks kui 2 kuuks. Tartu Ringkonnakohus jÀttis 18.05.2022 mÀÀrusega halduskohtu mÀÀruse muutmata. Riigikohus jÀttis 21.06.2022 mÀÀrusega X mÀÀruskaebuse menetlusse vÔtmata.
4.PPA esitas 23.05.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tĂ€htaja pikendamiseks 4 kuu vĂ”rra VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 362 lg 5 alusel. X saabus Eestisse ebaseaduslikult (VSS § 68 p 8). Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriĂŒletus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku vĂ€itel on ta varem kahel korral ĂŒritanud ebaseaduslikult siseneda LĂ€ti Vabariiki, kuid kuna see ei Ă”nnestunud, otsustas ta tulla Eestisse. Isiku eesmĂ€rk ei olnud saabuda Eestisse, vaid lĂ€bi Eesti jĂ”uda Ukrainasse. X selgitas ametnikele, et Eestisse saabudes soovis ta minna Ukraina saatkonda vĂ”i Ukrainasse edasi liikuda, et sĂ”dida Venemaa vastu. Ligi 4 tundi pĂ€rast kinnipidamist esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse poliitilise tagakiusu tĂ”ttu. PĂ”hjendatud ja vajalik on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. AinuĂŒksi esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole vĂ”imalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Esineb isiku pĂ”genemise oht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivĂ”imudele kĂ€ttesaadav (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2022 mÀÀrus asjas nr 3-22-746, p 12). Isiku esmane soov ei olnud taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, vaid kasutada Eestit transiidina. PPA ei ole jĂ”udnud sisuliselt rahvusvahelise kaitse menetlusega alustada. Vajadus on isikuga korraldada vestlused, et selgitada vĂ€lja kaitsevajadus. VRKS § 361 lg 2 p-s 5 peetakse silmas varjupaigataotluse esitamist selleks, et lahkumiskohustuse sundtĂ€itmine (vĂ€ljasaatmine) vĂ”i isiku tagasisaatmine edasi lĂŒkata vĂ”i nurjata. Varjupaigataotleja ĂŒlal nimetatud eesmĂ€rkidele vĂ”ivad viidata nt tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud, sh taotluse esitamise aeg, varasemad ĂŒtlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilĂŒkkamise korral olla enam kĂ€ttesaadav, samuti tema vĂ€idete eluline usutavus (Riigikohtu 29.01.2019 mÀÀrus asjas nr 3-31-52-14, p 12). X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ligi 4 tundi pĂ€rast ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna kinnipidamist. Isik selgitas korduvalt, et ei soovi Eesti riigilt midagi, vaid tahab edasi liikuda Ukrainasse vĂ”i Ukraina saatkonda, et minna Venemaa relvajĂ”udude vastu sĂ”dima. X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna sai aru, et tema edasine liikumine on Eesti ametivĂ”imude poolt takistatud ning ta saadetakse tagasi Venemaa Föderatsiooni. VRKS §-s 29 sĂ€testatud jĂ€relevalvemeetmeid ei ole vĂ”imalik isiku suhtes tĂ”husalt kohaldada, kuna esineb pĂ”genemisoht (vt Riigikohtu 16.06.2017 mÀÀrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Isiku kehtivate reisidokumentide hoiule vĂ”tmine ning elama suunamine kindlaks mÀÀratud elukohta ei vĂ€henda temast tulenevat pĂ”genemisohtu. Isik on teadlikult ja tahtlikult ĂŒritanud korduvalt ĂŒletada ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning viimasel korral see ka Ă”nnestus. Samuti nĂ€htub isikuga kaasas olnud kohtuotsusest, millega ta tunnistati sĂŒĂŒdi tahtlikus koroonaviiruse levitamises, et isik ei soovi jĂ€rgida tema suhtes
2(7)
3-22-746 rakendatud meetmeid. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistÀhtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse pÔhimÔtte ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega.
5.Tallinna Halduskohtu 25.05.2022 mÀÀrusega rahuldati PPA taotlus ning anti luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tĂ€htaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse Ă€ralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.09.2022 (kaasa arvatud). Isik sisenes Eestisse ebaseaduslikult selleks mitte ette nĂ€htud kohas omavoliliselt piiri ĂŒletades. Isiku kĂ€itumine piiril ja pĂ€rast seda seab kahtluse alla isiku tegeliku eesmĂ€rgi Eestisse saabumisel. Isik soovis kasutada Eestit transiitriigina, et minna Ukrainasse. Alles mitu tundi hiljem, kui selgus, et teda ei lasta lĂ€bi Eesti Ukrainasse ja teda ootab tagasisaatmine pĂ€ritoluriiki, esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse ja hakkas pĂ”hjendama oma vĂ€idetavat poliitilist tagakiusamist Venemaal. COVID-19 piirangute rikkumise eest rahatrahvi mÀÀramist ei ole pĂ”hjust pidada poliitiliseks tagakiusamiseks. Sellised reeglid seatakse avalikes huvides, et kaitsta rahvast viiruse leviku ja ulatusliku nakatumise eest ning tagada tervishoiusĂŒsteemi ja riigi toimepidevus. Puuduvad tĂ”endid selle kohta, milline on isiku tegelik poliitiline meelestatus, kas see on valitseva vĂ”imu meelsusega vastuolus, kas valitsev vĂ”im on teadlik isiku poliitilisest meelsusest ja soovib seda takistada. PPA selgituste kohaselt ei ole veel jĂ”utud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt menetlema hakata. Praegune sĂ”jaline olukord Ukrainas on seadnud PPA-le suure koormuse rahvusvahelise ja ajutise kaitse taotluste lahendamisel, mistĂ”ttu vĂ”ib menetlus vĂ”tta tavapĂ€rasest kauem aega. Samas vajab isiku varjupaigataotlus pĂ”hjalikku sisulist hindamist. Selleks peab isik olema PPA-le asjaolude vĂ€ljaselgitamiseks kĂ€ttesaadav. Esineb isiku pĂ”genemise oht. Arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust, on ka vaatamata ajutiselt piiridel teostatavale dokumentide kontrollile vĂ”imalik viisaruumi sees liikuda kontrollimatult ringi. Isiku kinnitust, et ta on nĂ”us jĂ€rgima jĂ€relevalvemeetmeid, ei ole pĂ”hjust uskuda, sest isik on seni kĂ€itunud kehtivaid reegleid eirates (ebaseaduslik piiriĂŒletus, rahvusvahelise kaitse sĂŒsteemi tĂ”enĂ€oline Ă€rakasutamine, COVID-19 piirangute teadlik rikkumine). X Eestisse saabumise tegelikud motiivid on ebaselged. Isik on lĂ€binud hiljuti Venemaal sĂ”jalise vĂ€ljaĂ”ppe ja töötanud FSB-s nuhina. Isik kinnitas, et soovib saada elukutseliseks sĂ”javĂ€elaseks. Sellise taustaga ja sĂ”jaliselt motiveeritud isiku puhul ei pruugi tema tegelikud eesmĂ€rgid olla sellised, nagu neid vĂ€ljendatakse. Ukraina vĂ€gede abistamise asemel vĂ”ib tema eesmĂ€rk olla hoopis Ukraina vĂ€gede hulgas spioneerimine vĂ”i nende tegevuse saboteerimine. Arvestades Venemaa Föderatsiooni vaenulikku suhtumist Eesti Vabariiki ja selle elanikesse, ei saa vĂ€listada isikust tulenevat ohtu Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale. PĂ”genemisohu korral ei ole leebemate jĂ€relevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tĂ”hus. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses ligi 2 kuud. Menetlust ei saa pidada suurenenud halduskoormust arvestades pĂ”hjendamatult pikaks. Puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse vĂ”i tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub 09.06.2022 mÀÀruskaebuses tĂŒhistada Tallinna Halduskohtu 25.05.2022 mÀÀrus ning teha uus mÀÀrus, millega jĂ€tta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest. 3(7)
3-22-746 Riigikohus leidis asjas nr 3-20-2119, et pĂ”genemisohtu ei saa jĂ€reldada ebaseadusliku piiriĂŒletuse faktist. Riigikohus on pidanud pĂ”genemisohu hindamisel oluliseks arvesse vĂ”tta seda, kui ebaseaduslikult piiri ĂŒletanud isik on kohe vĂ”i pĂ€rast Eestisse sisenemist ise politseivĂ”i piirivalveametnike vĂ”i muu avaliku vĂ”imu esindajatega ĂŒhendust vĂ”tnud ja veel samal pĂ€eval esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Riigikohtu hinnangul vĂ”ib see asjaolu kinnitada isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine, mida kohtul tuleb isiku pĂ”genemisohu hindamisel arvestada koostoimes teiste tĂ”enditega (mÀÀruse p 28). Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine 4 tundi pĂ€rast piiriĂŒletust ei tĂ€henda, et X puhul kaitsevajadust ei eksisteeriks. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei ole kohustus, vaid vĂ”imalus. Praegusel juhul oli isiku soov minna Ukraina poolele sĂ”dima, kuid see ei tĂ€henda, et ta ei oleks Venemaal taga kiusatud ning tal puuduks rahvusvahelise kaitse vajadus. Isik soovis minna Ukrainasse seaduslikul teel, st taotleda vÔÔrleegioniga ĂŒhinemist Ukraina saatkonnas Tallinnas. Eesti on X jaoks esimene turvaline riik ning tema meelsust kinnitab tema varem filmitud ja Instagrami konto kaudu postitatud video (26.03.2022), kus ta mĂ”istab hukka Venemaa Föderatsiooni reĆŸiimi ning kutsub inimesi sĂ”da Ukrainas peatama. Halduskohus lĂ€htus COVID-reeglite rikkumise puhul eeldusest, et see juhtus demokraatlikus riigis. Tegelikkuses kasutasid vĂ”imuorganid COVID-vastaseid meetmeid ettekÀÀndena, et vaigistada opositsiooni. See info on vabalt kĂ€ttesaadav internetis. X karistati poliitilise tegevuse eest (protsessi osaliseks oli ka nt AN lĂ€him poliitiline vĂ”itluskaaslane LS). KĂ”ik isikud, keda nimetatud asja raames karistati (sh X), olid opositsioonipoliitikud. Lisaks tegi X enne miitingutele minemist PCR-testi, mis oli negatiivne.
7.PPA palus jĂ€tta mÀÀruskaebuse rahuldamata. Halduskohus on Ă”igesti hinnanud isikust tulenevat pĂ”genemisohtu. Halduskohus ei vĂ€listanud isiku kaitsevajadust, vaid seadis selle kahtluse alla (mÀÀruse p 9). Isikul on jĂ€tkuvalt plaan minna Ukrainasse (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2022 mÀÀrus asjas nr 3-22-746, p 11). VRKS § 14 lg 1 sĂ€testab, et rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada PPA-le viivitamatult pĂ€rast Eestisse saabumist. Vastustaja hinnangul ei anna seadus vĂ”imalust jĂ€tta isikul kaitsevajaduse korral taotlus esitamata. SĂ€tte eesmĂ€rk on tagada nĂ”uetekohane rahvusvahelise kaitse menetlus ĂŒhes liikmesriigis ning vĂ€ltida varjupaiga poodlemist ja ebaseaduslikku teisest rĂ€nnet. X kinnitas esmastel menetlustoimingutel, et soovib minna Ukraina saatkonda, et lahkuda Ukrainasse. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pĂ€rast seda, kui talle selgitati, et kuna ta viibib Eestis ebaseaduslikult, saadetakse ta tagasi kodakondsusjĂ€rgsesse riiki. Isik selgitas menetlustoimingutel, et oli enne Eestisse saabumist ĂŒritanud kahel korral jĂ”uda ebaseaduslikult LĂ€ti Vabariiki, kuid katsed ebaĂ”nnestusid. Selline kĂ€itumine nĂ€itab valmidust kĂ€ituda seadusevastaselt, et saavutada soovitud eesmĂ€rk. Sotsiaalmeediasse ĂŒles laetud video kinnitab isiku soovi minna Ukrainasse. Isik ei ĂŒritanud minna Ukrainasse seaduslikult, sest vastasel juhul oleks ta esitanud Ukraina saatkonnale sellekohase avalduse e-kirja teel juba Venemaa Föderatsioonis viibides. Vastustajale teadaolevalt esitati esmane taotlus alles kinnipidamiskeskuses. Vastustaja ei vĂ€lista, et isikul on kaitsevajadus, kuid Ukrainasse sĂ”tta minemise soov ei ole vĂ”rdvÀÀrne kaitse taotlemise vajadusega. Vabaduses viibimise korral jĂ€tkaks isik teekonda Ukraina poole ega oleks menetlustoiminguteks kĂ€ttesaadav. Isikuga tehti esmane intervjuu 15.06.2022.
4(7)
3-22-746 Usutav ei ole halduskohtu istungil esitatud vĂ€ide, et isik oli ĆĄokiseisundis ja seetĂ”ttu ei esitanud ta kohe rahvusvahelise kaitse taotlust. X on Venemaal saanud sĂ”jalise erivĂ€ljaĂ”ppe (snaiper). Isik on eelnevalt tabatud piiriĂŒletuse katselt Venemaa Föderatsiooni territooriumil, kuid teda ei karistatud selle tegevuse eest. See seab kahtluse alla tema vĂ€ited poliitilise tagakiusamise kohta. Vastustaja ei pea eluliselt usutavaks, et isik, kes ei tule toime pingeliste olukordadega ja satub kohe stressi, avaldaks soovi minna Ukrainasse sĂ”dima. Samuti jÀÀb arusaamatuks kaitsevajadus, kui isik soovib minna Ukrainasse Venemaa Föderatsiooni vastu vĂ”itlema, kus vĂ”idakse teada samuti kinni pidada (vt ka Tallinna Halduskohtu 25.05.2022 mÀÀrus asjas nr 322-746, p 11). Samuti peab PPA hindama isiku esitatud veebilehekĂŒlgede usaldusvÀÀrsust.
RINGKONNAKOHTU PĂHJENDUSED
8.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on pĂ”hjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud jĂ€relevalvemeetmed ei ole VRKS § 36 1 lg-s 2 sĂ€testatud eesmĂ€rkide saavutamiseks tĂ”husad. VRKS § 361 lg 2 pâde 1â5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sĂ€tetes nimetatud toimingute tegemine. KĂ”igi nende sĂ€tete kohaldamist saab pĂ”hjendada ka pĂ”genemisohuga, olenemata sellest, et pĂ”genemisohtu on nimetatud ĂŒksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 4. PĂ”hjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb pĂ”genemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid ĂŒksnes asjaolu, mis Ă”igustab VRKS § 361 lg 2 p-de 1â5 ja 7 alusel sinna paigutamist (nt Riigikohtu 29.01.2015 mÀÀrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). PPA tugines 23.05.2022 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5.
9.VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vĂ€ltimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tĂ€htsust omavate asjaolude vĂ€ljaselgitamiseks, eelkĂ”ige juhul, kui on olemas pĂ”genemise oht. SĂ€tte eesmĂ€rk on tagada, et taotleja oleks PPA-le asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt Ă€rakuulamiseks) kĂ€ttesaadav. Samuti on sĂ€tte eesmĂ€rk takistada ennetavalt taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki erinevuste tĂ”ttu vastuvĂ”tutingimustes (Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus asjas nr C-18/16, p 39; Riigikohtu 30.01.2018 mÀÀrus asjas nr 3-17-792, p 18.1). VĂ€ljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse aluseks olevate vĂ€idete kontrollimist nagu tagakiusukartust pĂ”histavad asjaolud, pĂ€ritoluriigis ĂŒmberpaiknemise vĂ”imalikkusega seostuv jms, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kĂ€ttesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 mÀÀrus asjas nr 3-17-792, p 18.2). PĂ”genemise ohu jaatamiseks peab vĂ€ltimatult esinema mĂ”ni VRKS § 361 lg-s 21 vĂ”i VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu lĂ”plikuks kindlakstegemiseks peab hindama isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 mÀÀrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema pĂ”hjendatud kahtlus, et isik vĂ”iks kinnipidamiseta Eestist lahkuda vĂ”i asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 mÀÀrus asjas nr 3-17-792, p-d 18â 18.4).
10.Halduskohtule esitatud taotluses selgitas PPA, et selleks ajaks ei olnud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusega veel alustatud. Vastuses mÀÀruskaebusele mÀrkis PPA, et isikuga peeti 15.06.2022 esimene rahvusvahelise kaitse vestlus. Seega on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus endiselt pooleli (vt ka VRKS § 18 lg-d 2 ja 4). Esitatud taotlusega seonduvad asjaolud vajavad vÀljaselgitamist ning PPA tehtavad menetlustoimingud eeldavad X isiklikku osavÔttu. Seejuures pole PPA vÀitnud, et X taotlus oleks perspektiivitu, vaid seda, et isiku esitatud vÀiteid ning tÀiendavaid tÔendeid tuleb menetluse kÀigus uurida. Selleks on vajalik, et isik oleks menetlustoiminguteks PPA-le kÀttesaadav. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et 5(7)
3-22-746 isiku pikaajaline kinnipidamine asjaolude vÀljaselgitamise eesmÀrgil ei ole lubatav. Menetlust, mille jaoks isikut kinni peetakse, tuleb lÀbi viia vÔimalikult kiiresti. Need haldusmenetlused, kus menetlusosaliselt on vÔetud vabadus, tuleb lÀbi viia muudest menetlustest kiiremini. Kui menetlustoimingute tegemine toimub pÔhjendamatu viivitusega, muutub isiku kinnipidamine ebaproportsionaalseks. Kuna mÀÀruskaebuse esitamise jÀrel alustati menetlustoimingute tegemisega kiiresti, ei anna varasem viivitus alust mÀÀruskaebuse rahuldamiseks.
11.PPA hinnangul esineb isiku pĂ”genemise oht, sest ta ĂŒletas ebaseaduslikult riigipiiri (VSS § 68 p 8). VSS § 68 p 8 kohaselt esineb vĂ€lismaalase pĂ”genemise oht, kui ta on kinni peetud Eesti vĂ€lispiiri ebaseadusliku ĂŒletamise tĂ”ttu ning ta ei ole saanud luba vĂ”i Ă”igust Eestis viibida. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu vĂ€lisest riigist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 mÀÀrus asjas nr 3-21-2004, p 14). Puudub vaidlus selles, et X saabus Eestisse Venemaa Föderatsioonist. Siiski ei saa rahvusvahelise kaitse taotleja pĂ”genemisohtu jĂ€reldada ainuĂŒksi ebaseadusliku piiriĂŒletuse faktist (nt Riigikohtu 15.04.2021 mÀÀrus asjas nr 3-20-2119, p 20; 19.06.2019 mÀÀrus asjas nr 3-19-415, p 10), vaid arvestada tuleb ka muude piiriĂŒletusega seotud asjaoludega. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA ning halduskohus jĂ”udnud Ă”igele jĂ€reldusele, et esineb oht, et isik pĂ”geneb. X selgitas, et tema eesmĂ€rk ei olnud tulla Eestisse, vaid siirduda edasi Ukrainasse sĂ”dima Venemaa Föderatsiooni relvajĂ”udude vastu. Samuti mĂ€rkis isik, et on ka varem pĂŒĂŒdnud ebaseaduslikult ĂŒletada Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri, ent see pole Ă”nnestunud (vt nt dtl-d 32, 36 ja 50). Need vĂ€ited annavad aluse arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamisel ei oleks isik enam PPA-le kĂ€ttesaadav menetlustoimingute tegemiseks, kuna tema sihtriik on Ukraina. Ebaseaduslik piiriĂŒletus pole isiku liikumist varem takistanud. Seejuures ei pea isik pĂ”genemisohu jaatamiseks olema eelnevalt ĂŒritanud lahkuda vĂ”i juba korra lahkunud. Tegemist on prognoosotsusega, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki kĂ€itumise tĂ”enĂ€osust ning vĂ”imalik oht ei pea olema realiseerunud (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 mÀÀrus asjas nr 3-21-651, p 20).
12.VRKS § 361 lg 2 p-s 5 peetakse silmas varjupaigataotluse esitamist selleks, et lahkumiskohustuse sundtĂ€itmine (vĂ€ljasaatmine) vĂ”i isiku tagasisaatmine edasi lĂŒkata vĂ”i nurjata. SĂ€te on mÀÀratud takistama varjupaiga taotlemise Ă”iguse kuritarvitamist lahkumiskohustuse sundtĂ€itmise vĂ”i tagasisaatmise edasilĂŒkkamise eesmĂ€rgil. Sellega vĂ€lditakse vĂ”imalust, et vĂ€lja- vĂ”i tagasisaadetav isik saaks varjupaigataotluse esitamise Ă”iguse kuritarvitamisega eelise. Samuti on see sĂ€te mÀÀratud tagama seda, et isik ei hoiaks oma vĂ€ljasaatmisest (sh tagasisaatmisest) lĂ”plikult kĂ”rvale (ei pĂ”geneks) ning oleks varjupaigataotluse tagasilĂŒkkamise korral kĂ€ttesaadav selleks, et vĂ€ljasaatmine saaks jĂ€tkuda (Riigikohtu 29.01.2015 mÀÀrus asjas nr 3-3-1-52-14, p-d 10â12). VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sĂ€testatud kinnipidamise alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pĂ€rast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtĂ€itmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide pĂ”hjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ĂŒksnes eesmĂ€rgiga lĂŒkata edasi lahkumiskohustus vĂ”i vĂ€ltida vĂ€ljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 mÀÀrus asjas nr 3-20-2119, p-d 12â13; 17.04.2020 mÀÀrus asjas nr 3-19-1068, p-d 16â17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 mÀÀrus asjas nr 3-19-2377, p-d 23â24 ja seal viidatud kohtupraktika). VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamiseks ei pea isikule olema tehtud lahkumisettekirjutust, mille tĂ€itmise rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine katkestab. Seega tuleb VRKS § 361 lg 2 p-i 5 mĂ”ista nii, et viidatud sĂ€tte alusel isiku kinnipidamiseks peab isik olema eelnevalt aru saanud, et tal puudub seaduslik alus riigis viibimiseks, tema suhtes alustatakse vĂ€ljasaatmistoimingute tegemist ning isik esitab seejĂ€rel rahvusvahelise kaitse 6(7)
3-22-746 taotluse, et toimingute tegemist vĂ€ltida. Toimiku materjalidest nĂ€htub, et X peeti esmalt 29.03.2022 kl 19.14 kinni VSS alusel ning seejĂ€rel kl 23.13 VRKS alusel. PPA selgitas, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pĂ€rast seda, kui talle sai selgeks, et teda ei saadeta Ukrainasse, vaid tagasi Venemaa Föderatsiooni. Kuigi isiku kinnipidamise protokollidest ei nĂ€htu, et isikule oleks selgitatud, millised tagajĂ€rjed kaasnevad talle tema VSS alusel kinnipidamisel (seejuures on asjaolude kirjelduse osas VSS ja VRKS alusel koostatud kinnipidamise protokollid sisult identsed (vrdl dtl-d 8â9 ja 11â12)), puudub alus kahelda selles, et PPA esitas isikule need selgitused. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamisel pole kĂŒll mÀÀrav ajavahemik, mis jÀÀb isiku VSS alusel kinnipidamise ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise vahele, kuid praegusel juhul ei ole vĂ€listatud, et X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmĂ€rgiga lĂŒkata lahkumiskohustuse tĂ€itmine edasi. Kui isiku seletusi pidada usutavaks, on vĂ€heusutav, et varjupaigataotlus esitati lahkumiskohustuse edasilĂŒkkamiseks vĂ”i vĂ€ltimiseks. Sellisel juhul on alust arvata, et isik lahkub kiiresti Schengeni alalt ja EL piirest. VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinnipidamiseks ei oleks alust ka juhul, kui isiku eesmĂ€rk oli liikuda Ukrainasse selleks, et tĂ€ita Venemaa Föderatsiooni eesmĂ€rke. SĂ”ltumata sellest, kas pidada lubatavaks isiku kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel olukorras, kus isikuga seotud faktilised asjaolud on suuresti vĂ€lja selgitamata, on kinnipidamiseks piisav alus sama lĂ”ike p 4 jĂ€rgi.
13.Isikul puuduvad Eestiga perekondlikud ja majanduslikud sidemed. Puudub alus arvata, et isiku kÀttesaadavus oleks saavutatav VRKS §-s 29 sÀtestatud jÀrelevalvemeetmete kohaldamisega. Isiku jÀtkuv kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Praeguseks ajaks on X viibinud kinnipidamiskeskuses ca 3 kuud.
14.Eelnevast tulenevalt jÀÀb X mÀÀruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.05.2022 mÀÀrus muutmata.
15.Kohtulahendi avaldamisel tuleb isiku nimi asendada tÀhemÀrgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.