Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
25.05.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.09.2022 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tuvastas 29.03.2022 Setomaal Ulitina küla lähistel ebaseadusliku piiriületuse Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Piiriületajana tuvastati Venemaa Föderatsiooni kodanik X (sünd. XX XX XXXX). Isikul puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mistõttu peeti ta 29.03.2022 kl 19.14 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kuni 48 tunniks kinni. Isik selgitas ametnikele, et soovis minna läbi Eesti Ukrainasse Vene vägede vastu sõdima. Ta üritas varem Euroopa Liitu Läti kaudu siseneda, kuid esimesel korral peeti ta enne piiri kinni ning teisel korral oli maastik raske ja tal ei olnud võimalik seda läbida. Isiku sõnul oli Eesti ainus variant, mille kaudu saab lihtsalt ebaseaduslikult piiri ületada, et Venemaalt lahkuda. Isik selgitas, et on Venemaal sõjaväes teeninud ja ka hiljem tegevväelasena töötanud vanemsnaipri ametikohal. Isiku sõnul oli ta varem sõjaväeteenistuse ajal Ukraina piiri ääres. Isikul oli kaasas hulk erinevaid venekeelseid dokumente, sh sõjaväeteenistust kinnitavad ja iseloomustavad
dokumendid, haridust kinnitavad dokumendid ja kohtuotsus, mille kohaselt tunnistati ta 2021. a süüdi teiste isikute massilises koroonaviirusega nakatamises.
2.Isik esitas 29.03.2022 kl 23.13 rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta väitis, et ei saa Venemaale tagasi pöörduda, kuna on poliitiliselt taga kiusatud. Isik peeti 29.03.2022 kl 23.13 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kuni 48 tunniks kinni.
3.Tartu Halduskohus andis 31.03.2022 määrusega asjas nr 3-22-746 VRKS-i alusel PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks mitte kauemaks kui 2 kuuks. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.05.2022 määrusega halduskohtu määruse muutmata.
4.PPA esitas 23.05.2022 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 362 lg 5 alusel taotluse Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:
4.1.Isiku puhul esineb põgenemisoht (VSS § 68 lg 8). Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik kinnitas ka ise, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku väitel on ta vähemal 2 korral üritanud ebaseaduslikult siseneda Läti Vabariiki, kuid kuna see ei õnnestunud, otsustas tulla Eestisse. Isiku eesmärgiks ei olnud saabuda Eestisse, vaid läbida Eestit transiidina, et jõuda Ukrainasse. Isiku sõnul ei olnud Venemaalt Ukrainasse otse lahkuda võimalik. Eestisse saabus ta sooviga minna Ukraina saatkonda või Ukrainasse edasi liikuda, et Venemaa vastu sõdida. Ligi 4 tundi pärast kinnipidamist esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse poliitilise tagakiusu tõttu. Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks on põhjendatud ja vajalik. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ja puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isiku esmane soov ei olnud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid kasutada Eestit transiidina Ukrainasse jõudmiseks ja sedagi alles siis, kui ebaseaduslikud piiriületuse katsed Läti Vabariiki ebaõnnestusid. Käesolevaks ajaks ei ole PPA jõudnud sisuliselt rahvusvahelise kaitse menetlusega alustada. Menetlus on algfaasis, isikuga seotud asjaolusid ei ole välja selgitatud. Isikuga on vaja vestelda, et selgitada välja kaitsevajadus.
4.2.Praegusel juhul on alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ligi 4 tundi pärast ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna kinni pidamist. Ta selgitas korduvalt, et ei soovi Eesti riigilt midagi, vaid tahab edasi liikuda Ukrainasse või Ukraina saatkonda, et minna Ukrainasse Vene vägede vastu sõdima. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna sai aru, et tema edasine liikumine on Eesti ametivõimude poolt takistatud ja teda saadetakse tagasi Venemaa Föderatsiooni.
4.3.Järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma tema varasem käitumine. Isiku kehtivate reisidokumentide hoiule võtmine ning elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu. Isik on teadlikult ja tahtlikult üritanud korduvalt ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ületada ning viimasel korral see ka õnnestus. Samuti nähtub isikuga kaasas olnud kohtuotsusest, et ta ei soovi järgida tema suhtes rakendatud meetmeid. Isik, olles nakatunud koroonaviirusesse, eiras teadlikult ja tahtlikult karantiinikohustust, seades sellega ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Isiku selline käitumine 2(5)
3-22-746
annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki.
4.4.Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalusse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega. Kuigi kinnipidamine riivab isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.
5.PPA jäi istungil oma taotluse juurde. Eesmärk, miks isik riiki sisenes (soov minna Ukraina eest sõdima), ei ole oluline. Oluline on see, et isik sisenes riiki ebaseaduslikult. PPA ei ole jõudnud seni temaga vestlust läbi viia. Seaduse järgi tuleb seda teha hiljemalt 6 kuu jooksul. Ukraina sõja tõttu on Eestis palju rahvusvahelise ja ajutise kaitse taotlejaid, seetõttu võtavad menetlused kauem aega. PPA ei venita tahtlikult menetluse läbiviimisega.
6.Xi selgitas istungil, et esitas kohe PPA-le kõik dokumendid ja andmed. PPA on neid ebaõigesti tema vastu kasutanud. Isikut ei ole küsitletud, temalt andmeid kogutud. Isik tegeles kodumaal opositsioonilise tegevusega ja osales miitingutel, mille tõttu algatati tema suhtes ka kriminaalasi viitega koroonareeglite rikkumisele. Tegelikult oli ta miitingul osaledes terve. Kriminaalasjas oli 11 süüdistatavat, kõik tuntud opositsionäärid. Teda kiusatakse tema poliitiliste vaadete tõttu taga. Teda ähvardab kodumaal uus kriminaalasi. Seetõttu palubki poliitilist varjupaika. See, et ta avaldas soovi Ukraina poolel sõdida, ei välista temal rahvusvahelise kaitse vajaduse olemasolu. Isik ei soovi põgeneda. Tal on Eestis käendaja/abiline, kes pakuks talle elupaika ja aitaks tal ühiskonnas adapteeruda. Ta on seadusekuulekas. Talle ei määratud selle 13 aasta jooksul, mis ta Venemaal elas, ühegi administratiivset karistust. Isik palus jätta PPA taotluse rahuldamata.
7.Xi riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et PPA taotlus on põhjendamata. PPA ei ole väitnud ega tõendanud, et isik ei ole koostööaldis. PPA viivitab isiku tahteavalduse täitmisega. Isik soovis, et Ukraina saadik tuleks tema juurde. PPA vastusest võib järeldada, et rahvusvahelise koostöö võimalust ei ole isegi arutatud ega üritatud isikut aidata. PPA soovib menetlusega venitada ja teda kinni hoida. Isik ei ole enda kohta valetanud. Tal on rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ja ta võiks viibida Vao majutuskeskuses. Isikul ei oleks vabaduses viibides võimalik põgeneda, sest PPA saaks teada lennuki- või laevapileti ostmisest. Samuti on Ukraina sõja tõttu taastatud Läti piiril dokumentide kontroll. Venemaale isik tagasi minna ei soovi. Tal ei ole võimalik kuhugi minna.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.VRKS § 36 1 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 8) välismaalane on
3(5)
3-22-746
kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.
9.Praegusel juhul sisenes isik Eestisse ebaseaduslikult selleks mitte ette nähtud kohas omavoliliselt piiri ületades. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku käitumine piiril ja pärast seda PPA-ga vesteldes seab kahtluse alla isiku tegeliku eesmärgi Eestisse saabumisel. Kui isikul olnuks tegelikult rahvusvahelise kaitse vajadus, esitanuks ta kohe piiril või vahetult pärast seda PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik seda ei teinud, vaid põhjendas oma riiki sisenemist muude eesmärkidega. Ta soovis kasutada Eestit transiitriigina, et edasi Ukrainasse minna. Ta väitis PPA-le, et ta ei soovi Eesti riigilt midagi saada. Alles mitu tundi hiljem, kui selgus, et teda ei lasta läbi Eesti Ukrainasse edasi ja teda ootab tagasisaatmine päritoluriiki, esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse ja hakkas põhjendama tema väidetavat poliitilist tagakiusamist Venemaal. Kohtu hinnangul võib sellisest käitumisest järeldada, et tegelikult ei põgenenud ta Venemaalt eesmärgiga saada Euroopas poliitilist varjupaika ja teda ei pruugi Venemaal mingi tõsine poliitiline tagakius ees oodata. Covid-reeglite rikkumise eest rahatrahvi määramist ei ole põhjust pidada poliitiliseks tagakiusuks. Selliseid reeglid seatakse avalikes huvides, et kaitsta rahvast viiruse leviku ja ulatusliku nakatumise eest ning tagada tervishoiusüsteemi ja riigi toimepidevus. Selliseid reegleid on seatud ka Eestis ja Eesti kohtute praktikas on peetud neid lubatavaks. Covid-viiruse leviku tingimustes massiliste kogunemiste/koosolekute pidamine võib nakkuse kiiremale ja laiaulatuslikumale levikule kaasa aidata, olenemata sellest, kas konkreetne isik sellel osaledes on haige või mitte. Viiruse leviku tõkestamiseks seatud nõuete teadlikku rikkumist ei saa pidada õiguskuulekaks, nagu kaebaja on püüdnud end näidata. Samuti ei saa selliste nõuete rikkumise eest määratud karistusi pidada poliitiliseks tagakiusuks, olenemata sellest, mis eesmärgil koosolekuid peeti. Praegusel juhul puuduvad ka tõendid selle kohta, milline on isiku tegelik poliitiline meelestatus, kas see on valitseva võimu meelsusega vastuolus, kas valitsev võim on teadlik isiku poliitilise meelsuse kohta ja soovib seda takistada. Järelikult vajab isiku taotlus põhjalikku uurimist ja asjaolude väljaselgitamist. Ilmselgelt põhjendatuks seda pidada ei saa. Tegemist võib olla otsitud põhjendusega, et vältida Venemaa Föderatsiooni tagasisaatmist.
10.PPA selgituste kohaselt ei ole veel jõutud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt menetlema hakata. Kohtule on mõistetav, et praegune sõjaline olukord Ukrainas on seadnud PPA-le suure koormuse rahvusvahelise ja ajutise kaitse taotluste lahendamisel, mistõttu võib menetluste läbiviimine võtta tavapärasest kauem aega. Samas vajab isiku esitatud varjupaigataotlus põhjalikku sisulist hindamist. Selleks peab isik olema PPA-le asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. Samuti peab isik olema kättesaadav juhuks, kui tema varjupaigataotlus osutub põhjendatuks ja ta otsustatakse Eestist välja saata.
11.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku osa võib esineda põgenemisoht. Tegemist on prognoosotsusega/hinnanguga, mis ei pea ole tõendatud. Kohus ei nõustu isiku selgitusega, et tal puuduks väljaspool kinnipidamiskeskust võimalus põgeneda. Arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust, on ka vaatamata ajutiselt piiridel teostatavale dokumentide kontrollile võimalik siiski viisaruumi sees suhteliselt vabalt ja kontrollimatult ringi liikuda. Isiku kinnitust, et ta on nõus järelevalvemeetmeid järgima, ei ole põhjust praegusel juhul uskuda, sest isik on seni käitunud kehtivaid reegleid eirates (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse süsteemi tõenäoline ärakasutamine, Covid-reeglite teadlik rikkumine). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes. Kohtu hinnangul ei saa sellist usaldus Xi suhtes olla tekkinud, sest tema tegelikud motiivid Eestisse saabumise osas on ebaselged. Isik on läbinud hiljuti Venemaal sõjalise väljaõppe ja töötanud FSB-s nuhina. Isik kinnitas, et soovib/soovis saada elukutseliseks sõjaväelaseks. Sellise taustaga ja sõjaliselt motiveeritud isiku puhul ei pruugi tema tegelikud eesmärgid olla sellised, nagu neid väljendatakse, ja isiku suhtes peab olema tavapärasest ettevaatlikum. Ukraina vägede 4(5)
3-22-746
abistamise asemel võib tema eesmärgiks olla hoopis Ukraina vägede hulgas spioneerimine või Ukraina vägede tegevuse saboteerimine. Arvestades Venemaa Föderatsiooni vaenulikku suhtumist Eesti Vabariiki ja selle elanikesse, ei saa välistada isikust tulenevat ohtu Eesti riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Seetõttu ei ole põhjust usaldada sellist isikut Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi vabalt liikuma enne, kui tema tegelikke eesmärke ei ole piisava põhjalikkusega uuritud. Kuna isiku tegelikud eesmärgid ja kavatsused ei ole teada, siis ei saa tema põgenemisohtu välistada. Põgenemisohu korral ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus.
12.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses pea 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa pidada praegust suuremat halduskoormust arvestades põhjendamatult pikaks. Isiku väited rahvusvahelise kaitse vajaduse osas vajavad kontrollimist. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
13.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel rahuldada ja pikendada Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.09.2022 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.