Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 21. juuni 2022, Tartu 3-20-1898
Haldusasi
Xi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 27. juuli 2021. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 27. juuli 2021. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 21. juuli 2022).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla inspektor-kontaktisik andis 12. märtsil 2020 kinnipeetav Xi individuaalse täitmiskava Xi kambrikaaslase kätte, kuna X viibis sel ajal tööl.
2.Pärast kohtueelset vaidemenetlust esitas X kaebuse, milles palus mõista talle välja 2500 euro suurune hüvitis selle eest, et tema individuaalne täitmiskava anti teisele kinnipeetavale. Sellega seati ohtu tema julgeolek ja tema täitmiskava sai teatavaks teistele kinnipeetavatele.
3.Tartu Halduskohtu 27. juuli 2021. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti vanglalt kaebaja kasuks välja 50 eurot järgmistel põhjendustel.
Riigivastutuse seadus (RVastS) § 9 lg 1 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamise muuhulgas sõnumi saladuse rikkumise eest. Vastustaja on kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotlust rahuldamata jättes möönnud sõnumi saladuse rikkumise võimalust, st vangla tunnistas inspektorkontaktisiku ekslikku käitumist.
3.2.Vastustaja on küll esitanud kaebaja kambrikaaslase 12. augusti 2020. a kinnituse, et ta ei lugenud kaebaja individuaalset täitmiskava, kuid kohus leidis, et see ei tõenda vaidlusaluse toimingu õiguspärasust. Vangla ülesanne on tagada kinnipeetava individuaalse täitmiskava
jõudmine kinnipeetavatele konfidentsiaalselt. Selle üle järelevalve kaotamine tuleb lugeda õigusvastaseks.
3.3.Esineb ka põhjuslik seos kaebajale tekitatud kahju ja vangla õigusvastase tegevuse vahel.
3.4.Proportsionaalseks hüvitise suuruseks pidas kohus 50 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Halduskohtu otsusest ei nähtu, millistele asjaoludele tuginedes ja miks pidas kohus rikkumist sedavõrd intensiivseks, et see õigustas hüvitise väljamõistmise.
4.2.Rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Dokument jõudis vaid ühe isikuni, st kaebaja kambrikaaslaseni. Vangla on tunnistanud enda käitumise õigusvastasust. Üksnes tegevuse õigusvastasus ei anna alust hüvitise väljamõistmiseks. Riigikohus on korduvalt leidnud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine (RKHKo 3-3-1-80-09, p 12).
4.3.Ehkki individuaalne täitmiskava sisaldab isikuandmeid, ei olnud tegemist tundlike delikaatsete isikuandmetega (nt terviseandmetega). Kaebaja kohta käiv süüdimõistev kohtuotsus on avalik. Kaebaja kambrikaaslane on kinnitanud, et ta ei ole kaebaja individuaalset täitmiskava lugenud. Seetõttu ei olnud rikkumine intensiivne.
4.4.Kaebaja ei ole selgitanud, milles täpsemalt seisnes täitmiskava kolmandale isikule andmise tõttu kaebaja elu ohtu panek.
5.X palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebaja kambrikaaslane võis avalikustada kättesaadavaks saanud informatsiooni, sealhulgas võis ta panna täitmiskava stendile üldiseks lugemiseks, alandamiseks jne. Vangla ei saanud garanteerida, et kambrikaaslane ei hakka lugema ja avalikustama temale teatavaks saanud informatsiooni.
5.2.Kaebaja kartis, et kambrikaaslane hakkab informatsiooni levitama ja kaebaja üle naerma ning teda šantažeerima.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Ringkonnakohtu hinnangul pole asjas täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused. Eeskätt ei ole tõendatud hüvitamisele kuuluva kahju tekkimine kaebajal.
8.RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega sätestab seadus suletud loetelu alustest, mille esinemise korral on tegemist sellise mittevaralise kahjuga, mis kuulub RVastS-i alusel hüvitamisele. Halduskohtu otsusest on väljaloetav, et halduskohtu arvates rikkus vangla sõnumi saladust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud sõnumi saladuse rikkumist tõlgendada eeskätt samas kontekstis põhiseaduse §-ga 43, mis sätestab, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Seega peetakse sõnumi saladuse rikkumise all RVastS § 9 lg-s 1 silmas eeskätt seda, kui avaliku võimu kandja sekkub ja kontrollib isikutevahelist sõnumivahetust, mis toimub posti, telefoni vms teel.
Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Vangla rikkus lihtsalt oma kohustust teha individuaalne täitmiskava teatavaks üksnes sellele kinnipeetavale, kelle kohta see on koostatud. Justiitsministri 14. mai 2008. a määrusega nr 21 kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 6 lg 2 näeb ette täitmiskava tutvustamist kinnipeetavale, mida kinnipeetav kinnitab oma allkirjaga. See ega ükski teine norm ei näe ette täitmiskava teatavakstegemist kolmandatele isikutele. Kuna seda siiski tehti ning individuaalne täitmiskava sisaldab kaebaja isikuandmeid, on vangla tegevus vaadeldav õigusvastasena seetõttu, et kaebaja isikuandmeid töödeldi (loodi võimalus nendega tutvumiseks kolmandale isikule) seadusliku aluseta ilma isiku nõusolekuta. Seetõttu on vangla käitunud küll õigusvastaselt, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline käitumine käsitatav sõnumi saladuse rikkumisena RVastS § 9 lg 1 mõttes.
9.Kuna kaebaja suhtes ei ole rikutud sõnumi saladust, siis tuleb kontrollida, kas ei esine muid RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud aluseid mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus neid ei näe. Selline käitumine ei ole käsitatav väärikuse alandamisena. Kaebaja on vastuses apellatsioonkaebusele kirjeldanud küll, et ta kartis ja närveeris, et kaebaja kambrikaaslane hakkab tema üle naerma, šantažeerima ja alandama ning et ta edastab informatsiooni teistele kinnipeetavatele, mis toob kaasa ohu tekkimise, kuid asja materjalidest ei nähtu, et sellega oleks talle tekitatud tervisekahju. Kõne alla ei tule ka muud RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud alused.
10.Seega tuleb asuda seisukohale, et asjas ei esine aluseid, mis õigustaksid RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et RVastS-i alusel ei saa isik nõuda hüvitist mitte igasuguse haldusorgani õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seda saab nõuda üksnes teatud kindlate ja kaalukate aluste esinemisel. See on olnud seadusandja teadlik valik, vältimaks riigi koormamist mittevaralise kahju hüvitamise nõuetega juhtudel, kus isiku õiguste riive võib küll esineda, kuid riivatud ei ole olulisi põhiõigusi. Käesoleval juhul ongi tegemist sellise juhtumiga, mille puhul kaebajaga on käitutud küll õigusvastaselt, kuid riivatud ei ole tema olulisi põhiõigusi ning mittevaralise kahju hüvitamist RVastS-i alusel nõuda ei saa.
11.Lisaks on käesolevas asjas kaebaja kambrikaaslane kinnitanud, et ta ei lugenud kaebaja individuaalset täitmiskava (tl 31). Puuduvad ka tõendid, et ta oleks seda infot levitanud (tl 28p), mistõttu on see kinnitus usutav. Kaebaja kambrisse ei tohtinud teised kinnipeetavad siseneda (tl 28p), seega ei olnud täitmiskavaga võimalik tutvuda ühelgi teisel isikul. Need asjaolud kinnitavad, et sõltumata eeltoodud mittevaralise kahju hüvitamise aluste puudumisest ei ole kaebaja kardetud negatiivseid tagajärgi (tema täitmiskavas olnud info teatavakssaamine kolmandatele isikutele) üldse tekkinudki. Seetõttu isegi juhul, kui RVastS § 9 lg 1 ei näeks ette suletud loetelu hüvitamisele kuuluvatest mittevaralise kahju liikidest, oleks küsitav, kas kaebajale on üldse mittevaralist kahju tekitatud.
12.Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse täielikult rahuldamata.
13.Riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud ning vanglal menetluskulusid asjas ei esinenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.