Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt teise kinnipeetava kohta andmete väljastamisega
Menetlusosalised
Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus Tartu Vanglalt dokumentide välja nõudmiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
4.Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
1.Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas 8. juunil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kirjeldab põhiliselt seda, kuidas Tartu Vangla on aegade jooksul tema pöördumisi valesti kvalifitseerinud ning ebaõigesti lahendanud või jätnud lahendamata. Lisaks viitab kaebaja 5. septembril 2020 aset leidnud juhtumile, kui teine kinnipeetav hakkas teda väidetavalt kiusama ja provotseerima, mille tagajärjel paigutati kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse. Kaebaja märgib, et esitas teise kinnipeetava käitumisega seonduvalt kaebuse sisekontrollile ning vangla väitis, et kinnipeetava käitumise suhtes alustatakse eraldi menetlus. Kaebusest nähtub, et kaebaja soovib saada selle menetluse kohta informatsiooni. Ta esitas 17. märtsil 2022 vanglale pöördumise teabe saamiseks ning seejärel vangla 27. aprilli 2022. a vastuse peale vaide. Kaebaja hinnangul tagastas Tartu Vangla tema vaide 13. mail 2022 õigusvastaselt. Kaebaja märgib, et tema kaebus ongi selle kohta. Ta soovib, et kohus tunnistaks, et vangla tagastas tema vaide õigusvastaselt ja kinnitaks, et tal on õigus saada andmeid selle kohta, kuidas menetleti teise kinnipeetava käitumist. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu
3-22-1270 tasumise kohustusest ning määrata riigi õigusabi korras esindaja. Lisaks palub kaebaja nõuda Tartu Vanglalt välja mitmesuguseid dokumente.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 14. juunil 2022 kohtule kaebaja vanglale esitatud pöördumise (registreeritud vanglas 17. märtsil 2022 nr-ga 2-3/737-1), Tartu Vangla
27.aprilli 2022. a vastuskirja nr 2-3/737-2, kaebaja vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud vanglas 4. mail 2022 nr-ga 1-11/162-1) ning Tartu Vangla 13. mai 2022. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/162-2. Lisaks edastas vangla kohtule ka dokumendid numbritega 23/3218-1, 2-3/3218-2, 2-3/3218-3 ja 2-3/3218-4 (6-47/161-2, 2-3/3448-2, 2-3/3446-3).
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus märgib, et kuigi kaebaja heidab oma kaebuses vanglale ette õigusvastast tegevust tema pöördumiste menetlemisel, siis nähtub kaebusest, et kaebaja põhieesmärgiks on saada teavet selle kohta, kas vangla võttis tarvitusele mingeid meetmeid (nt karistas) kaebajat väidetavalt kiusanud kinnipeetava suhtes. Kaebaja on vastavat teavet nõudnud vanglalt 17. märtsi 2022. a pöördumises nr 2-3/737-1, kuid ei ole seda saanud. Seejärel esitatud vaide on vangla tagastanud 13. mai 2022. a otsusega nr 1-11/162-2. Kuna kaebaja ei saa praegusel juhul vaide tagastamise otsust eraldiseisvalt halduskohtus vaidlustada (vt HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piirang) ja ta on palunud, et kohus kinnitaks, et tal on õigus saada andmeid selle kohta, kuidas menetleti teise kinnipeetava käitumist, siis tõlgendab kohus kaebust nii, et kaebaja soovib esitada kohtule kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2), mille sisuks on see, et kohus teeks Tartu Vanglale ettekirjutuse, millega kohustaks vanglat andma kaebajale teavet selle kohta, millised tagajärjed saabusid teisele kinnipeetavale sellest, kuidas ta kaebajaga 2020. a septembrikuus käitus.
4.Kohus leiab, et olenemata asjaolust, kas kaebajal oli praeguses asjas vaideõigus ning kas Tartu Vangla tagastas tema vaide 13. mai 2022. a otsusega nr 1-11/162-2 õiguspäraselt või mitte, tuleb kaebus tagastada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.1.Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja huviks on teada saada, mida vangla tegi kinnipeetavaga, kes käitus temaga väidetavalt halvasti (ähvardas, solvas, alandas, mõnitas, näitas sõrme). Kuigi vangla oli lubanud alustada selle kinnipeetava suhtes menetlust, siis kaebaja ei usu, et seda tehti (vt 4. mai 2022. a vaie nr 1-11/162-1). Kohus leiab, et kaebaja huvi on praegusel juhul kantud pelgalt uudishimust ning tema õigusi ei riiva intensiivselt see, kui tal puudub teadmine, kas vangla võttis teise kinnipeetava suhtes kasutusele mingid meetmed ja näiteks karistas teda distsiplinaarkorras. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas seonduvalt kinnipeetava käitumisega etteheiteid ka vanglaametnikele, leides, et viimased kasutasid teist kinnipeetavat ära, et kaebajale liiga teha. Kaebaja on esitanud eeltooduga seoses mitmeid kuriteoteateid, kuid kriminaalmenetlust ei alustatud (vt Tartu Vangla 15. jaanuari 2022. a vastus nr 2-3/3218-4; 6-47/161-2; 2-3/3448-2; 2-3/3446-3). Kohus märgib, et kui kaebaja (s.o kriminaalmenetluses kannatanu) huviks oli, et isikut (vanglaametnikke või teist kinnipeetavat) siiski kriminaalkorras karistataks, siis oli kaebajal võimalik kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustada. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse puhul tuleb jaatada kannatanu huvi
3-22-1270 saada teada menetluse üksikasjadest ning isikule määratavast karistusest, kuid vanglas läbiviidavas haldusmenetluses isikul sellist õigustatud huvi ei esine.
5.2.Kohus leiab, et suure tõenäosusega ei oleks käesolevas asjas võimalik teha Tartu Vanglale kohustavat ettekirjutust, mille kohaselt tuleks vanglal anda kaebajale informatsiooni selle kohta, millised tagajärjed kaasnesid teisele kinnipeetavale sellest, et ta kaebajaga väidetavalt halvasti käitus. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist üksnes juhul, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku see, kui talle ei anta teada sellest, kas teist kinnipeetavat on vanglas karistatud või mitte. Kohus märgib, et kaebaja poolt soovitud teabe puhul on tegemist teise isiku kohta käivate isikuandmetega, mille töötlemiseks peab esinema õiguslik alus või andmesubjekti nõusolek. Kinnipeetava kohta käivad andmed kantakse vangiregistrisse (vangistusseaduse (VangS) § 51) ning need andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks (VangS § 52 lg 1). Andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele (VangS § 52 lg 2). Kaebajal puudub seega subjektiivne õigus selliste andmete väljastamist nõuda ning tema kaebusel ei ole edulootusi.
6.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel J. Kolesnikovi kaebuse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust ning Tartu Vanglalt erinevate dokumentide väljanõudmise taotlust (s.o osas, milles kohus 9. juuni 2022. a kohtunõudega dokumente välja ei nõudnud). Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
8.Kaebaja esitas koos kaebusega ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on väga ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kaebaja on ainuüksi aastal 2022 esitanud Tartu Halduskohtule 15 kaebust ja on eelnevatel aastatel kokku suutnud esitada samale kohtule sadu kaebusi. Kaebaja on halduskohtus varasemalt vaidlustanud põhiliselt Tartu Vangla tegevust, millise kaebusega on tegemist ka praegusel juhul. Eeltoodule tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et kaebaja saab enda õiguste kaitsmisega vaidluses Tartu Vanglaga iseseisvalt hakkama. Kuigi kohus tagastab praeguses asjas esitatud kaebuse, siis ei ole eeltoodu tingitud sellest, et kaebaja ei ole võimeline oma õigusi ise kaitsma, vaid ajaolust, et praegusel juhul esinevad seaduses sätestatud alused kaebuse tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.