Tsiviilasja number
2-16-7021
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.12.2016, Tallinn
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal
Tsiviilasi
VM hagi LM ja AV vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LM apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
21 634,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk Kostja I: LM (isikukood viibimiskoht XXX)
Kostja II: AV (isikukood viibimiskoht XXX)
Kirjalik menetlus
Menetluse liik
tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
Kostja vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud ja leidsid, et kahju ei ole tekitatud. Kostja I oli seisukohal, et SS on korteri müügist raha kätte saanud, mille kohta on olemas kriminaalasja toimikus dokument. Kostja I vaidles hagile vastu seetõttu, et on ebaõige nõuda välja ühte ja sama summat kaks korda erinevate isikute poolt. Kostja II vaidles hagile vastu seetõttu, et kostja II ei tegelenud SS korteri müügiga ega tekitanud SS-le varalist kahju. Lisaks märkis kostja II, et puuduvad tõendid, et kostja II SS-ga seotud episoodis varalist kasu sai. Maakohtu otsus 30.09.2016 otsusega jättis Harju Maakohus hagi kostjate vastu solidaarselt kahjuhüvitise 22,21 euro nõudes TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, leides hageja 16.06.2016 menetlusdokumendile tuginedes, et kuna hageja ei ole vähendatud nõude osas hagist loobunud, siis võib eeldada selle summa osas hagi tagasivõtmist. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja kahjuhüvitise 21 634,09 eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning määras kindlaks ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 1800 eurot. Kohus leidis otsuses, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses on tuvastatud enamik kostjate tegudest: kostja I pakkus SS-le abi XXX Tallinnas asuva korteri müügi korraldamisel; kostjale I oli vormistatud SS arveldusarve kasutamisõigus; pärast korteri müügi rahade laekumist 07.03.2007 kutsus kostja I SS endaga kaasa müüki tähistama; SS istus kostja II poolt juhitavasse sõidukisse ja jõi kostja I poolt pakutud vedelikku, mille tagajärjel ta kaotas teadvuse; seejärel ületasid kostjad koos SS-ga riigipiiri ja kostjad jätsid SS Riia linna; SS leiti Riia linna raudteejaamast teadvusetult 08.03.2007 ning ta toimetati haiglasse, kus tal tuvastati mürgitus alkoholi surrogaatide läbi ja tal tekkis elule ohtlik neerukahjustus; pärast SS haiglast lahkumist 22.03.2007 selgus, et kostja I oli SS kontolt välja võtnud peaaegu kogu korteri müügist laekunud summa (tl 34-36). Maakohus luges kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud jõustunud kohtuotsusega tõendatuks. Kuna käesoleval juhul on väidetavalt kahjustatud hageja VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud õigushüve, tuleb tuvastada seos kostjate tegevuse ning hageja omandi või sellega sarnase õiguse rikkumise vahel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Rahaülekannete tegemine kannatanu arvelduskontolt teise isiku kontole, kui selleks puudub kannatanu nõusolek, kahjustab vaieldamatult kannatanu varalisi õigusi, kuna selle tulemusena väheneb kannatanu kontol olev vara. Panga arvelduskontol oleva raha näol on tegemist arvelduskonto omaniku varalise nõudega panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-83-07, p 14). Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse kohaselt asjaolu, et sularaha võttis kannatanu arvelduskontolt välja kostja I, on tuvastatud turvakaamera salvestustega ning ülekannete tegemised kostja I arvelduskonto väljavõttega. Kostja I ei ole eeltoodud asjaolusid vaidlustanud, kuid leiab, et kahju pole tekkinud, kuna SS on kinnitanud sularaha kättesaamist (tl 154). Kriminaalasjas läbi viidud ekspertiisiga ei olnud võimalik tuvastada, kas dokumendil olev allkiri on kirjutatud SS poolt, sest vaidlustatud allkiri on suhteliselt lühike, väheinformatiivne ja kergesti jäljendatav ning tuvastati nii kokkulangevusi kui ka lahkuminekuid (tl 152-153). Maakohus ei nõustunud kostja I seisukohaga, et kuigi ekspertiisiga ei tuvastatud vaidlustatud allkirja kirjutaja, tuleb siiski leida, et tõendatud on SS poolt raha kättesaamine. Kohus selgitas, et väidet kinnitava asjaolu esitamise ja selle tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg 1 järgi kostjal I. SS on kohtuistungil korduvalt kinnitanud, et ta pole korteri müügist saadud raha saanud (tl 155-159, vt protokolli
lk 3, 5). Lisaks sellele on tõendina hinnatav Harju Maakohtu 06.08.2012 jõustunud kohtuostus tsiviilasjas nr 2-12-19291, millega kohus rahuldas teise pärija, NN, kahju hüvitamise nõude kostjate vastu (tl 68-74). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et SS-le on üle antud korteri müügist saadud raha. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja I tegevus on põhjuslikus seoses SS-le tekitatud varalise kahjuga. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kostja II puhul saab kohtu hinnangul jaatada, et kostja II pani kahju põhjustanud õigusvastase teo toime tahtlikult ja kooskõlastatult kostjaga I, s.o oli kahju põhjustanud õigusvastase teo kaasaaitajaks. Apellatsioonkaebus 26.10.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja I tühistada Harju Maakohtu 30.09.2016 otsuse ja teha uus otsus. Kostja I leiab, et maakohtu otsus on ebaõige ja põhjendamatu, kuna SS on tema poolt raha korteri müümise eest kätte saanud ja kohtuasjas nr XXX on olemas raha kättesaamise kohta dokument. Kostja I märgib, et kui kriminaalasjas läbi viidud ekspertiisiga ei olnud võimalik tuvastada, kas dokumendil olev allkiri on kirjutatud SS poolt, siis sellest tulenevalt, et Eestis on eksperdid mitte piisavalt kvalifitseeritud. Ebakindla ekspertiisi tõttu ei pea kostja I teist korda tasuma raha. Samuti kohtutoimikus nr XXX ei ole tõendatud fakte, et kostja II üldse oleks teadnud SS korteri müümise kohta ja tegelenud tema korteri müümisega ning tekitanud temale varalist kahju. Seega on kostja II kui mitte kahju tekitaja suhtes ebaõiglane välja mõista kahjuhüvitis ja menetluskulud. Lisaks märgib kostja I, et kohtuasjas nr XXX kohtuistungil (protokoll 08.06.2009) kostja I viitas, et SS on kohtus andnud valeütlusi ja lisaks märkinud seda ka oma 07.04.2010 apellatsiooni lisas, kuid kohtu poolt apellatsioonkaebuse lisa jäi tähelepanuta ja märkamata. Kuna SS on kohtus andnud valeütlusi, siis ei saa lugeda kõiki tema ütlusi õigeks, mis puudutab ka raha saamist. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.09.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab kostja I maakohtu otsust põhjusel, et SS on tema poolt raha korteri müümise eest kätte saanud ja kohtuasjas nr XXX on olemas raha kättesaamise kohta dokument. Selle kostja I väite osas ja kriminaalasjas nr XXX kostja I väitel sularaha kättesaamist kinnitava dokumendi (tl 154) suhtes läbi viidud ekspertiisi osas on maakohus vaidlustatud otsuses seisukoha kujundanud ning õigesti leidnud, et kuna kriminaalasjas läbi viidud ekspertiisiga ei olnud võimalik tuvastada, kas dokumendil olev allkiri on kirjutatud SS poolt, siis ei ole selle tõendiga tõendatud kostja I väide, et SS on kostjalt I raha kätte saanud. Maakohus leidis õigesti, et kostja I tõendamisesemesse kuuluv asjaolu, et SS-le on üle antud korteri müügist saadud raha, ei ole tõendatud. Põhjendamatu on kaebuse etteheide Eesti ekspertide ebapiisavast kvalifitseeritusest. Alust maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna ka apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolu, et kostja I on kriminaalasjas nr XXX esitanud väited SS poolt valeütluste andmisest, millised kohus on
kostja I hinnangul jätnud tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasjas nr XXX tehtud 12.01.2010 otsus (kd I tl 9-45) on jõustunud 18.08.2010. Käesolevas tsiviilkohtumenetluses esitatud apellatsiooni korras ei saa kostja I vaidlustada kriminaalasjas jõustunud otsusega tuvastatut ega kohtu võimalikke menetluslikke minetusi selle asja lahendamisel. Kõik vastuväited kohtu tegevusele, mis puudutavad kriminaalasja nr XXX, oli kostjal I võimalik esitada vaid vastava kriminaalasja menetluse raames. Samas nähtub vastupidiselt kostja I väitele valeütluste andmise väite tähelepanuta jätmisest, et maakohus on kriminaalasjas nr XXX 12.01.2010 otsuses toodud põhjendustel (otsuse lk 28, kd I tl 36) ütlusi kõrvutades ja teisi esitatud tõendeid kogumis hinnates jõudnud veendumusele, et kannatanute, sh SS, ütlused on usaldusväärsed ja nendega on süüdistatavate versioon toimunust ümber lükatud. Ringkonnakohus, jättes 14.06.2010 otsusega kriminaalasjas nr XXX maakohtu otsuse muutmata, nõustus maakohtu järeldustega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad hagi rahuldamist kostja II AV suhtes, märgib ringkonnakohus, et olenemata asjaolust, et hagi oli esitatud kostjate vastu solidaarselt, osalevad kostjad menetluses TsMS § 207 lõikest 2 tulenevalt iseseisvalt. Esitatud asjaoludel ei saa solidaarvõlgnikest kaaskostjaid lugeda ka vältimatuteks kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 alusel. Seega saab iga kostja vaidlustada maakohtu otsust vaid teda puudutavas osas, st ükski kostja ei saa taotleda maakohtu otsuse tühistamist teda mittepuudutavas osas, sh tervikuna. See tuleneb mh TsMS § 3 lg-st 1, mille järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab kostja I vaidlustada maakohtu otsust üksnes teda ennast puudutavas osas ning kostja I apellatsioonkaebuse alusel ei ole võimalik kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust kostja II suhtes hagi rahuldamise osas. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja I kanda. Vastavalt TsMS-i § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja ei ole ringkonnakohtu määratud tähtajaks esitanud apellatsioonimenetlusega seonduvate kulude nimekirja. Ka ei nähtu toimiku materjalidest hageja poolt selliste kulude kandmist, mille rahalise suuruse saaks kohus toimiku materjalide põhjal kindlaks määrata. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus apellatsioonimenetluses kantud hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2016 määrusega anti kostjale I menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel täies ulatuses, s.o summas 900 eurot. TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama sätte lg 2 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud
osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus rahuldas hagi kogu ulatuses, milles hageja vähendatud nõudes kahju hüvitamist taotles, s.o 21 634,09 euro ulatuses ning ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, on põhjendatud mõista kostjalt I riigilõiv riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.