lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-14306/29

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-14306/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1672
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23 lg 1Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTsMS § 190 lg 4, 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 45Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse aluselTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-14306

Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

XX kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 11.09.2017 otsuse peale täiteasjas nr 022/2010/10602

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2017 määrus avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 30.10.2017 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta XX kanda.
4.Vabastada XX riigilõivu summas 15 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.XX (avaldaja) esitas 26.09.2017 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 11.09.2017 otsuse peale täiteasjas nr 022/2010/10602. Samuti esitas avaldaja taotluse, millega palus kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada täitemenetlused täiteasjas nr 022/2010/10602 ja täiteasjas nr 031/2017/1699.
2.Avalduse kohaselt on kaks kohtutäiturit Katrin Vellet ja Elin Vilippus alustanud avaldaja suhtes täitemenetlused ühe ja sama nõude osas erinevate kohtuotsuste alusel. Harju Maakohtu 12.01.2010 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-07-5502 ja Kohtute Raamatupidamiskeskuse avalduse alusel on alustatud kohtutäitur Elin Vilippuse juures täitemenetlus nr 022/2010/10602. Selles menetluses on täitmisel konfiskeerimise asendamiseks avaldajalt välja mõistetud SS ja SL suhtes toimepandud süütegudega saadud vara summas 72 040,88 eurot. Harju Maakohtu 30.06.2016 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-167021 ja VM avalduse alusel on 22.06.2017 algatatud kohtutäitur Katrin Velleti juures täitemenetlus nr 031/2017/1699. Eelpool nimetatud nõude sisuks on 50% SS korteri müügist saadud rahast. Seega on algatatud kaks täitemenetlust erinevate kohtuotsuste alusel sama võlgnevuse sissenõudmiseks. Mõlema kohtutäituri poolt on arestitud avaldaja pangakonto ja vara. Kohtutäitur Elin Vilippus on otsustanud 10.08.2017 sundtäitmised ühendada. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 11.09.2017 otsusega rahuldamata. Avaldaja leiab, et ühe ja sama võlgnevuse ühendamine ei saa olla õiguspärane.
3.Kohus jättis 26.09.2017 määrusega avaldaja kaebuse käiguta ning andis tähtaja avalduse täpsustamiseks. Avaldaja esitas 23.10.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et taotleb täitemenetluse peatamist täiteasjades nr 022/2010/10602 ja 031/2017/1699 TMS § 45 ja § 46 alusel kuni tsiviilasjas nr 2-17-11938 kohtulahendi jõustumiseni. Avaldaja märkis, et kriminaalasjas nr 1-07-5502 mõisteti talt välja ainult menetluskulud riigi kasuks, mis on tänaseks tasutud, seega on avaldaja oma võla riigile tasunud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 30.10.2017 määrusega menetlusse võtmast avaldaja kaebust kohtutäituri 11.09.2017 otsuse peale täiteasjas nr 022/2010/10602 ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
5.Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuivõrd avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitas, et käesoleval juhul on täitemenetlused algatatud erinevate nõuete osas ja erinevate sissenõudjate poolt. Kohtutäitur Katrin Velleti menetluses olevas täiteasjas on sissenõudjaks VM ning täitedokumendiks on Harju Maakohtu 30.09.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-7021. Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas täiteasjas on sissenõudjaks riik ning täitedokumendiks on Harju Maakohtu 12.01.2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-5502. Kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt on Harju Maakohtu 12.01.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-5502 avaldajalt välja mõistetud menetluskulud riigieelarve tuludesse. Harju Maakohtu 12.01.2010 kohtuotsusega 1-075502 jäeti SS, SL ja VŽ tsiviilhagid läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 310 lg 3 kohaselt kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata,

selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Eeltoodust tulenevalt pöördus SS pärija VM tsiviilasju lahendava kohtu poole. Harju Maakohtu 30.09.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-7021 mõisteti avaldajalt välja kahjuhüvitis VM kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei viida läbi kahte erinevat täitemenetlust ühe ja sama nõude osas. Kuna avaldaja seisukoht otsuse tühistamiseks põhineb ainult asjaolul, et tema suhtes viiakse läbi kahte erinevat täitemenetlust sama nõude osas ning seetõttu ei saanud kohtutäitur ühinemisotsust teha, siis puudub avaldajal alus otsuse õiguspärasuse vaidlustamiseks. Seetõttu on avaldaja nõue perspektiivitu.

6.Avaldaja on toonud välja, et kriminaalasjas nr 1-07-5502 mõisteti talt välja ainult menetluskulud riigi kasuks, mis on tänaseks tasutud, seega on avaldaja oma võla riigile tasunud. Kohus selgitas, et kui avaldaja soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus olema täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg 1 nimetatud hagi rahuldamise teel.
7.Kuivõrd kohus keeldus avaldust menetlusse võtmast, ei vaadanud kohus läbi ka avaldaja esitatud taotlust täitemenetluse peatamiseks ning taotlust menetlusabi saamiseks. Määruskaebus
8.Avaldaja esitas 20.11.2017 Harju Maakohtu 30.10.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta taotluse menetlusse ja peatada täitemenetlus kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas täiteasjas nr 022/2010/10602 ja kohtutäitur Katri Velleti menetluses olevas täiteasjas nr 031/2017/1699 TMS § 45 ja § 46 alusel kuni tsiviilasjas nr 2-17-11938 kohtulahendi jõustumiseni.
9.Avaldaja leidis, et kohus ei võtnud põhjendamatult menetlusse tema avaldust esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 ja § 46 alusel täiteasjades nr 022/2010/10602 ja nr 031/2017/1699 on avaldajal mõjuvad asjaolud. Kohtutäiturid on algatanud avaldaja vastu sama võlgnevuse väljamõistmiseks täitemenetlused. Kahe kohtutäituri poolt on arestitud avaldaja pangakonto ja vara sama võlgnevuse täitmiseks. Lisaks toimus kahe täiteasja ühendamine osas, mis puudutab sissenõude pööramist avaldajale kuuluvale kinnisasjale. Kuna kohtutäitur ei anna hinnangut täitedokumendi sisule, esitas avaldaja tsiviilasjas nr 2-17-11938 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse jätkamine kuni tsiviilasjas nr 2-17-11938 kohtulahendi jõustumiseni on äärmiselt ebaõiglane ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on piisavalt põhjendatud. Edasine menetluse käik
10.Harju Maakohus jättis 04.12.2017 määrusega avaldaja määruskaebuse käiguta paludes täpsustada määruskaebuse protsessuaalseid taotluseid.
11.12.01.2018 esitas avaldaja puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et soovis esitada kohtule eraldiseisva taotluse, milles taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist täiteasjade nr 022/2010/10602 ja 031/2017/1699 peatamiseks TMS § 45 alusel kuni tsiviilasjas nr 2-1711938 kohtulahendi jõustumiseni. Täitemenetluse jätkamine viidatud täiteasjades kuni tsiviilasjas nr 2-17-11938 kohtulahendi jõustumiseni on avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Avaldaja ei soovi esitada kaebust kohtutäituri 11.09.2017 otsuse peale.
12.Maakohus jättis 12.01.2018 määrusega avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Kohus märkis, et loeb avaldaja poolt esitatud täitemenetluse peatamise taotluse täiteasjades nr 022/2010/10602 ja nr 031/2017/1699 esialgse õiguskaitse rakendamise taotluseks, mille lahendas käesoleva tsiviilasja raames. Kohus selgitas täiendavalt, et avaldus TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamiseks tuleb esitada kohtule uue avaldusena, mitte käesoleva tsiviilasja raames.
13.Maakohus rahuldas 12.01.2018 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse ning vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot tasumisest.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.Avaldaja on määruskaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et ta ei soovi esitada kaebust kohtutäitur Elin Vilippuse 11.09.2017 otsuse peale täiteasjas nr 022/2010/10602, vaid eraldiseisvat taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kuna avaldaja ei soovi kohtutäituri otsuse peale kaebust esitada, ei oma kolleegiumi hinnangul enam tähtsust avaldaja kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebusega seonduvad väited. Olenemata sellest märgib ringkonnakohus, et maakohus on lõppjärelduses põhjendatult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldunud. Avaldaja vaidlustas kohtutäitur Elin Vilippuse 11.09.2017 otsuse, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 10.08.2017 otsuse peale täiteasjas nr 022/2010/10602, millega kohtutäitur lubas VM-l ja kohtutäitur Katrin Velletil osaleda avaldaja suhtes läbiviidavas menetluses, kus sissenõue on pööratud avaldaja kinnisasjale. Avaldaja tugines kaebuses sellele, et kohtutäitur Katrin Velleti menetluses olevas täiteasjas nr 031/2017/1699 on täitedokumendiks Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-7021, millega on sissenõudja VM kasuks välja mõistetud sama võlgnevus (s.o SS korteri müügist saadud raha), mida nõutakse sisse konfiskeerimise asendusena kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas täiteasjas nr 022/2010/10602, milles on sissenõudjaks riik ja täitedokumendiks Harju Maakohtu 12.01.2010 otsus kriminaalasjas nr 1-07-5502. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Riigikohus on selgitanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust (vt Riigikohtu 16.10.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1119-02, p 8). Seega ei saa kohtutäitur täitemenetlusega ühinemise avalduse lahendamisel kontrollida, kas erinevate täitedokumentide alusel nõutakse avaldajalt sama võlgnevuse tasumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole esitatud asjaoludel võimalik kaebusega taotletavat eesmärki saavutada.
17.Määruskaebusest ning määruskaebuse puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt on avaldaja esitanud tsiviilasjas nr 2-17-11938 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning ta soovib, et täitemenetlused täiteasjades nr 022/2010/10602 ja 031/2017/1699 esialgse

õiguskaitse korras kuni tsiviilasjas nr 2-17-11938 tehtava kohtulahendi jõustumiseni peatatakse. Harju Maakohus on käesolevas asjas 12.01.2018 määrusega lahendanud avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, jättes selle rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab avaldajale täiendavalt, et tsiviilasjas nr 2-17-11938 esitatud hagi tagamist ei ole kohane taotleda teises tsiviilasjas, s.o käesolevas tsiviilasjas.

18.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Harju Maakohus on rahuldanud 12.01.2018 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse ning vabastanud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna puuduvad andmed, et avaldaja majanduslik olukord oleks paranenud, siis peab kohus põhjendatuks vabastada ta riigilõivu summas 15 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium