AV hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2010/10602 või täiteasjas nr 031/2017/1699
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. augusti 2017. a määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AV määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja AV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 10. augusti 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11938 muutmata osas, millega maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast täiteasjas nr 031/2017/1699 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 10. augusti 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11938 osas, millega maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast täiteasjas nr 022/2010/10602 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning saata selles osas asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
AV määruskaebus rahuldada osaliselt. Kohtu selgitused: Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-17-11938 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AV (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 022/2010/10602 või nr 031/2017/1699 sundtäitmise lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt on kaks kohtutäiturit (Katrin Vellet ja Elin Vilippus) alustanud erinevate kohtulahendite alusel sama nõude sissenõudmiseks täitemenetlust. Täitemenetluses nr 022/2010/10602 täidetakse Harju Maakohtu 12. jaanuari 2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-5502 hagejalt SS (kannatanu) korteri eest riigi kasuks välja mõistetud summat koos teiste riigi nõuetega (43 312 eurot 60 senti). Täitemenetluses nr 031/2017/1699 täidetakse Harju Maakohtu 30. juuni 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-7021 hagejalt VM (kannatanu pärija) kasuks sama korteri hüvitamiseks väljamõistetud summat. Seega nõutakse kahes täiteasjas hagejalt ühte ja sama võlga. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus jättis 10. augusti 2017. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja avaldusega hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Täitemenetlused, milles hageja soovib sundtäitmise lubamatuks tunnistada, on algatatud erinevate nõuete osas ja erinevate sissenõudjate poolt. Kohtutäitur K. Velleti menetluses olevas täiteasjas on sissenõudjaks VM ning täitedokumendiks on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-7021. Kohtutäitur E. Vilippuse menetluses olevas täiteasjas on sissenõudjaks riik ning täitedokumendiks kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-5502. Harju Maakohtu 12. jaanuari 2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-5502 on hagejalt välja mõistetud menetluskulud riigieelarve tuludesse. Nimetatud otsusega jäeti SS, SL ja VŽ tsiviilhagid läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 310 lg 3 kohaselt kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Seega pöördus SS pärija VM maakohtusse nõudega hageja vastu ning 30. septembri 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-7021 mõisteti hagejalt välja kahjuhüvitis VM kasuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja väited asjakohatud ning täitemenetlusi ei viida läbi ühe ja sama nõude osas. Hageja ei ole ka selgitanud, miks on tema suhtes ebaõiglane või vale täitemenetluse läbiviimine jõustunud kohtulahendite alusel. Hageja ei ole põhjendanud, millisel alusel on tal võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada jõustunud kohtulahendit. Viidatud õigust ei tulene täitemenetluse seadustiku § 221 lg-test 1
2-17-11938 või 2. Jõustunud kohtulahendi osas saaks hageja esitada vastuväiteid vaid siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagiavalduses ei ole sellist alust esile toodud. Määruskaebus
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on hageja veendunud, et kahe erineva kohtuotsuse alusel nõutakse temalt täitemenetluses sisse tegelikult sama võlga, s.t SS korteri müügist saadud raha. Ainult sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisega saab määrata, millises täiteasjas võib sundtäitmist jätkata.
5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet täiteasjas nr 022/2010/10602. Selles osas tuleb asi saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse väited ei anna aga alust tühistada maakohtu määrust osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja alternatiivset nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2017/1699, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta selles osas määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
7.Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et täiteasjas nr 031/2017/1699 esitatud tsiviilasjas tehtud kohtulahendi täitmiseks alustatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude võib kohus jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole selles osas võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Selle täitemenetluse osas nõustub kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Hageja ei ole toonud hagis esile selliseid, asjaolusid, mis annaksid alust tunnistada see täitemenetlus lubamatuks.
8.Kolleegium ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et ka täiteasjas nr 022/2010/10602 kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmiseks alustatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas on hageja nõue perspektiivitu. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et hagis nimetatud täiteasjad on alustatud erinevate jõustunud kohtulahendite alusel ning erinevate sissenõudjate avalduste alusel, mis viitab sellele, et tegemist ei ole sama nõude täitmisega. Siiski jättis maakohus arvestamata, et mõlema jõustunud kohtulahendiga on hagejalt välja mõistetud hüvitis sama kuriteoga saadud sama korteriomandi eest – 2010. aastal kriminaalasjas konfiskeerimise asemel hüvitis riigituludesse ja 2016. aastal tsiviilasjas kannatanu pärijale kahjuhüvitis korteriomandi kaotamise eest. Mõlemad lahendid on jõustunud ja hageja ei soovi vaidlustada jõustunud kohtulahendeid. Hageja soovib, et ühte täitmisel olevatest lahenditest ei täidetaks. Hageja on põhjendanud seda sellega, et sisuliselt sama nõuet täidetakse kahes menetluses. Seega soovib
2-17-11938 hageja kõrvaldada olukorra, kus kahe jõustunud kohtuotsuse täitmise korral peab ta täitma sama kohustuse kaks korda ja see on lubamatu.
9.Kolleegium märgib, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 esimese lause järgi eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis võib võlgnik esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument (mh jõustunud kohtulahend), kuid TMS § 221 lg 2 järgi ei ole sellises hagis võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (vt Riigikohtu 17. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09, p 9). Samas on Riigikohus leidnud ka seda, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11).
10.Praeguses asjas võib kriminaalasjas tehtud kohtulahendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olla asjaolu, et pärast selle kohtulahendi tegemist (sh kuriteoga saadud korteriomandi konfiskeerimise asemel vara väärtuse väljamõistmist riigi kasuks) esitas kannatanu pärija hagi sama vara hüvitamiseks tsiviilkohtumenetluses ning Harju Maakohus rahuldas 30. juuni 2016. a otsusega hagi vastavalt pärija pärandiosa suurusele. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et KarS § 831 lg 1 järgi konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kui aga süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus KarS § 84 järgi välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Seejuures on konfiskeerimine ja selle asemel hüvitise väljamõistmine seotud tsiviilhagi rahuldamisega. Kui enne 1. jaanuari 2017 kehtinud KarS § 831 lg 3 II lause sõnastuse järgi võis kohus tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi eseme võrra, siis kehtiva redaktsiooni sõnastuse kohaselt vähendab kohus konfiskeeritava vara suurust rahuldatava tsiviilhagi nõudeavalduse eseme võrra. Arvestades konfiskeerimise keskset eemärki (tagada kannatanuteta süüteo mittetasuvus), on õiguskirjanduses leitud, et viimati viidatud sätte algne sõnastus oli ebaõnnestunud, sest tsiviilhagi maksmapanekul langeb konfiskeerimise alus üldse ära, sh ei tohiks konfiskeeritava vara vähendamine sõltuda sellest, kas tsiviilhagi esitatakse samas menetluses, milles otsustatakse konfiskeerimise üle, või mitte (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne (2015). § 831 kommentaar p 8.3). Seega tulnuks ka enne 1. jaanuari 2017 kehtinud KarS § 831 lg 3 II lause redaktsiooni mõtte kohaselt konfiskeeritava vara suurust rahuldatava tsiviilhagi eseme võrra vähendada.
11.Praeguses asjas otsustas Harju Maakohus 12. jaanuari 2010. a otsusega mõista hagejalt kuriteoga saadud korteriomandi väärtuse ulatuses välja hüvitise, sest kannatanu tsiviilhagi jäi kannatanu surma tõttu läbi vaatamata. Otsust tehes ei ole maakohus arvestanud asjaoluga, et kannatanu pärandaja esitab hiljem hageja vastu tsiviilhagi korteri väärtuse hüvitamiseks ja see
2-17-11938 rahuldatakse. Seega võib esineda olukord, kus hagejal ei olnud toonases menetluses võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt oma õigusi maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. See võib aga Riigikohtu seisukohti arvestades anda alust tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Seega ei ole hagi selles osas õiguslikult perspektiivitu. Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus rahuldada osas, millega maakohus keeldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet täiteasjas nr 022/2010/10602 menetlusse võtmast ning asi tuleb saata samale maakohtule nimetatud nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.