X kaebus Tartu Vangla 25. jaanuari 2022. a käskkirja nr 62/30 tühistamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta riigilõiv (20 eurot) mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabina vabastas, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. juulil 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Tartu Vangla karistas 25. jaanuari 2022. a käskkirjaga nr 6-2/30 kinnipeetav X distsiplinaarkorras noomitusega Tartu Vangla kodukorra punkti 1.6.3 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt ei olnud kaebaja 3. jaanuaril 2022 vanglateenistuse ametnikuga suheldes viisakas, vaid kasutas ebaviisakat väljendit „mis undad seal, ära unda, kuradi beduiin“.
3-22-625
2.X esitas Tartu Vangla 25. jaanuari 2022. a käskkirja nr 6-2/30 peale vaide (registreeritud vanglas 1. veebruaril 2022 nr-ga 1-11/44-1), milles väljendas rahulolematust endale karistuse määramisega. Tartu Vangla tagastas 28. veebruari 2022. a otsusega nr 1-11/44-4 X vaide puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Vangla märkis otsuses, et X küll vastas 9. veebruari 2022. a kirjale, millega anti tähtaeg vaide puuduste kõrvaldamiseks, kuid ei ole oma vastuses toonud välja põhjendusi, kuidas rikuti tema õigusi ning vaide esitaja ei ole esitanud taotlust.
3.X esitas 14. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule vaidena pealkirjastatud avalduse, milles väljendas rahulolematust sellega, et teda on vanglas karistatud distsiplinaarkorras noomitusega. Kohus selgitas kaebajale 17. märtsi 2022. a määrusega kaebust käiguta jättes muuhulgas, et mõistab kaebust sellisena, et kaebaja soovib esitada kohtule Tartu Vangla 25. jaanuari 2022. a käskkirja nr 6-2/30 tühistamise nõude. X esitas 21. märtsil 2022 kohtule avalduse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, milles taotles menetlusabi (riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist) ning märkis, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. X ei esitanud vastuväiteid tema avalduse tõlgendamisele tühistamiskaebusena.
4.Kohus asus 22. märtsi 2022. a määruses (põhjenduste p-d 9-10) seisukohale, et kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ning vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest. Kohus võttis sama määrusega kaebuse menetlusse.
5.Tartu Vangla esitas kirjaliku vastuse kaebusele 20. aprillil 2022.
6.Kohus määras 21. aprilli 2022. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised ei ole esitanud kirjalikus menetluses täiendavaid seisukohti ega vastuväiteid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja soovib käskkirja, millega talle määrati distsiplinaarkaristus, tühistamist. Kaebaja märgib, et ütles valvurile: „et mis sa undad kuradi beduiin“, mitte aga „ mis sa undad seal, ära unda kuradi beduiin“, nagu väidab ametnik. Kaebaja tõstatab ka küsimuse, kuidas saab talle määrata karistuse selle teo eest, mida ei saa täielikult ära tõendada ja on ainult „sõna sõna vastu“ olukord.
8.Vastustaja on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, esitades järgmised seisukohad.
8.1.Kaebaja ei eita distsiplinaarmenetluses antud selgituses, vaides ja kaebuses kohtule, et suhtlemisel ametnikuga läks ta endast välja ja ütles ametnikule, et „mis sa undad kuradi beduiin“. Käesoleval juhul ei oma määravat tähendust, milline oli kaebaja täpne väljend. Ametnik on oma ettekandes märkinud väljendi, mida tema kuulis-tajus. Vanglal ei ole alust kahelda ettekandes välja toodu tõepärasuses. Kaebaja väide, et ametnikud on ennegi seadust rikkunud, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Selliseid objektiivseid asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda ettekandes toodus, kaebusest ei nähtu.
2(5)
3-22-625
8.2.Kaebaja tunnistab ise osaliselt ettekandes toodud väljendi kasutamist. Seega kattub ametniku ettekanne osaliselt kaeba enda avaldatuga. Kaebaja enda nimetatud väljendi kasutamine on samamoodi ebaviisakas käitumine ja Tartu Vangla kodukorra punkti 1.6.3 rikkumine, mis annab aluse distsiplinaarkorras karistamiseks.
8.3.Kaebaja ei eita vestlust ametnikuga 3. jaanuaril 2022 peale kella 22:00. Määravat tähendust ei oma, kas vestlus toimus 22:15 või 22:20. Ametnik ei ole ettekandes väitnud, et vestlus toimus täpselt kell 22:15. Rikkumise toimepanemine ei muutu sellest, kas sündmus leidis aset ettekandes märgitud kellaajast pisut varem või hiljem.
8.4.Kaebajat karistati kõige kergemaliigilise karistusega – noomitusega, mida arvestades toimepandud rikkumist, ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvad põhjused, miks peeti kaebaja distsiplinaarkorras karistamist põhjendatuks ja vajalikuks.
8.5.Rikkumise toimepanemist kinnitab nii vanemvalvuri ettekanne kui ka kaebaja enese selgitused. Nii ametniku kui kaebaja selgitused ebaviisaka käitumise osas kattuvad ning kaebaja rikkumine on menetluse käigus tõendamist leidnud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega käskkirja (tl 10-11), millega talle määrati distsiplinaarkaristusena noomitus Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 1.6.3 nõuete süülise rikkumise eest.
10.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi. Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Kaebajale on vaidlustatud käskkirja järgi ette heidetud ebaviisakat suhtlust vanemvalvuriga. Juhtumi tingis kaebaja ja valvuri vaheline suhtlus olukorras, kus valvur kustutas enne öörahu algust eluosakonnas valgustust ning kaebaja väljendas rahuolematust tema kambris tulede kustutamise ajastatuse üle.
11.Vanemvalvuri koostatud ettekande nr 6-38/50 (tl 12) kohaselt kasutas kaebaja valvuriga suheldes ebaviisakat väljendit. Ettekandest nähtub, et eelnevalt küsis kaebaja valvurilt üleoleval toonil: „Miks tuld ei kustutata ära?“ Vastusena valvuri selgitustele, et ta on just ringil, varsti jõuab, on üksi kahe korruse peale, ning et kõik võtab aega, vastas kinnipeetav X: „Mis undad seal, ära unda, kuradi beduiin!“ Kaebaja ei eita põhimõtteliselt öeldut, kuid tema väitel oli öeldud lause: „Mis sa undad, kuradi beduiin.“
12.Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas1 on kodukorra p 1.6.3 põhjendamisel leitud, et kuigi viisakus on suhteline mõiste ja viisakusnormid erinevad kultuuriti, on kinnipeetavad siiski kohustatud ühiskonnas välja kujunenud viisakusnormide ja nõuete alusel välja näitama viisakust teiste isikute suhtes. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et vastustaja on pidanud öeldut ebaviisakaks. Kuigi sõna „beduiin“ ei ole tavakasutuses kuidagi halvustav ega halvatähenduslik, vaid tähendab Eesti 1https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_vangla_kodukorra_seletuskiri_8.pdf
3(5)
3-22-625
õigekeelsussõnaraamatu ja Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi Araabia ja Põhja-Aafrika (ränd)rahvast2, tuleb suhtlust ebaviisakana määratledes lähtuda ka vestluse kontekstist. Esmalt ei ole kahtlust selles, et kaebaja kasutas ette heidetud väljendit ärritatud olekus, väljendades pahameelt seoses tulede kustutamisega ning jäämata rahule valvuri selgitustega (vt kaebaja seletus, tl 15). Teisalt kasutas ta sõnaühendit „kuradi beduiin“, mis kohtu hinnangul on kokku ebaviisakas ja lugupidamatu ning omistab sõnale „beduiin“ halvustava tähenduse ning kujutas endast seega lugupidamatut suhtumist. Sõna „kuradi“ on Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi üks kõige tavalisemaid, levinumaid ning tugevamaid vandumis- ja kirumissõnu, mida kasutatakse harilikult tugeva negatiivse emotsiooni väljendamiseks ning pigem halvustavalt ja vaid harva on sellel sõnal positiivne varjund3. Praegusel juhul ei ole distsiplinaarkaristuse määramisele viinud vahejuhtumi konteksti arvestades põhjust omistada sellel sõnale positiivset tähendust. Seega on vastustaja kohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et tegemist oli ebaviisaka väljendiga.
13.Kuigi menetlusosalised on mõnevõrra erineval arvamusel selles, kuidas öeldud lause täpselt kõlas (vt eel pool otsuse põhjenduste p 11), ei ole vaidlust väljendi „kuradi beduiin“ kasutamise üle ega ka selles, et öeldu oli adresseeritud ettekande koostanud vanglaametnikule. Kohus nõustub kaebajaga, et tegemist on n-ö sõna sõna vastu olukorraga, kus nii vanemvalvur kui ka kaebaja on esitanud oma versiooni vestlusest. Samas ei saa nõustuda kaebajaga nagu oleks talle ette heidetav rikkumine seetõttu tõendamata. Vaidlust ei ole ebaviisaka sõnapaari „kuradi beduiin“ kasutamise üle ning kaebaja käitumisele hinnangu andmisel ei ole määrav, kas sõna undama kasutas ta seejuures üks või kaks korda. Kaebaja ja vastustaja nägemus vestlusest ei erine märkimisväärselt.
14.Kohtu hinnangul on kinnipeetavale etteheidetav distsiplinaarsüütegu – Tartu Vangla kodukorra p 1-6.3 rikkumine – tõendatud. Tõenditest kogumis, sh kaebaja enda seletusest distsiplinaarmenetluses, aga ka tema poolt vaides ja kaebuses kohtule esitatust ei jää kahtlust kaebajale ette heidetud väljendi kasutamises.
15.Vanglal on oluline kaalumisruum olukorras, kus distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud, otsustada karistamise vajalikkuse üle ning seejärel valida õiguspärase kaalumise tulemusena kohane karistusliik ja -määr (vt nt Riigikohtu 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-110-17, p 16). Distsiplinaarkaristuse määramise otsus kaalutlusotsusena peab olema antud kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-ga 2 ning selle juures ei tohi esineda kaalumisvigu. Õiguspärane kaalutlusotsus peab põhinema asjakohastel kaalutlustel ning samas ei tohi selle aluseks olla asjakohatud kaalutlused. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul muuhulgas arvesse vangistuse täideviimise eesmärki (Riigikohtu 6. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-91-11, p 14).
16.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas põhjendanud karistuse valikut, märkides järgmist. Menetluse käigus on arvestatud, et ettekandes märgitud suhtlemisviis ei ole sobilik vanglas ning ka ühiskonnas üleüldiselt. Suhtlemiseeskirjade rikkumine ja ebaviisakas väljendusviis näitavad kinnipeetava negatiivseid hoiakuid vanglateenistuse ametnikesse ning üldisesse kehtivasse õiguskorda ja ühiskonnas aktsepteeritavatesse normidesse ning tavadesse. Ebaviisakat käitumist saab lugeda oluliseks rikkumiseks kuna vanglakaristust kandes on kinnipeetavad need, kes vanglateenistuse ametnikega igapäevaselt enim lävivad. Vangistust reguleerivate õigusaktide (sealhulgas Tartu Vangla kodukorra) rikkumine on arvestatav olulise rikkumisena, 2 https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=beduiin&F=M 3 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kuradi&F=M
4(5)
3-22-625
kuna vangistust reguleerivad õigusaktid on avaldatud selleks, et suunata kinnipeetavaid õiguskuulekale teele ning tagada vanglas õiguskord. Suhtlemiseeskirjade rikkumisele ja ebaviisakale käitumisele reageerimata jätmisega annaks vangla kinnipeetavatele indu ka edaspidiselt suhtlemiseeskirju rikkuda ja ebaviisakalt käituda. Pideval suhtlemiseeskirjade rikkumisest ja ebaviisakast käitumisest vanglas võib aga välja kasvada olukord, mil see kasvab üle füüsiliseks arveteklaarimiseks, mis ohustaks üldiselt nii vangla julgeolekut kui ka vanglas viibivaid isikuid. Kinnipeetavad on kohustatud ühiskonnas välja kujunenud viisakusnormide ja nõuete alusel välja näitama viisakust teiste isikute suhtes ning on keelatud käituda ebaviisakalt. Ühiskonnas aktsepteeritud väljendite kasutamine on üks osa õiguskuulekast käitumisest. Kinnipeetav ei mõista, et olenemata tema enda sisemisest suhtumisest vanglateenistuse ametnikku, puudub tal õigus vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt suhelda. Vastustaja märkis karistamise vajalikkust ja karistuse valikut otsustades, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis ei ole aga samalaadne praeguse rikkumisega. Veel märkis vangla, et kuna distsiplinaarmenetluse eesmärk on anda kinnipeetavale võimalus oma käitumist parandada (olla vanglateenistuse ametnike suhtes viisakas), on eesmärgipärane määrata kõige kergem karistusliik – noomitus. Sel viisil jätab distsiplinaarkaristuse täideviimine vastustaja arvates kinnipeetavale võimaluse teha juhtunust õigeid järeldusi ning parandada oma käitumist edasiste distsipliinirikkumiste vältimiseks.
17.Eelnevast ilmneb, et vastutaja on piisava põhjalikkusega kaalunud esmalt distsiplinaarkaristuse vajalikkust ja seejärel karistuse valikut ning jõudnud järeldusele, et põhjendatud on leebeima karistuse määramine. Kohtu hinnangul on tegemist õiguspärase, HMS § 4 lg-s 2 sätestatuga kooskõlas oleva kaalutlusotsusega.
18.Kaebaja ei väida menetlus- ega vorminõuete rikkumist vaidlustatud käskkirja andmisel ning ka kohtu hinnangul ei esine selliseid minetusi, mis võiksid tingida vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse. Kaebajale on antud võimalus omapoolseteks selgitusteks (vt seletus tl 15) ning võimaldatud esitada vastuväiteid ja arvamusi distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 13p). Karistus on määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul.
19.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on 22. märtsi 2022. a määrusega rahuldanud kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastanud kaebaja riigilõivu (20 eurot) tasumise kohustusest ning see summa jääb riigi kanda. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu, mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1; § 109 lg 1 ls 4).
21.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja eraelu kaitse eesmärgil tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).