Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Politsei- ja Piirivalveameti volitatud esindajad Mari Sepp ja Mark Pilin Isik, kelle kinnipidamist taotletakse, X Kohtuistungi sekretär Terje Kert Tõlk Kaija Viitpoom
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 9. juunist 2022 kuni kinnipidamisaluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole iseseisvalt edasikaevatav. Määrus on edasikaevatav üksnes koos 9. juuni 2022. a resolutsioonmäärusega.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 9. juunil 2022 Tartu Halduskohtule taotluse loa saamiseks X kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel.
1.1.PPA Lõuna prefektuuri patrullitalituse patrull sai 28. mail 2022 kell 04.49 väljakutse Rüütli tn 5, Tartu, Bohemia baari seoses sellega, et teenindaja on alkoholijoobes. Abipolitseinik tuvastas isiku ütluste alusel teenindajaks X ning isik paigutati kainenemisele. 28. mail 2022 toimunud vestluses ütles isik migratsioonijärelevalve vaneminspektorile, et tema nimi on X ning esitas 26. juunil 2012 aegunud Ameerika Ühendriikide juhiloa. Isiku väitel kaotas ta enda passi ära umbes kuu aega tagasi Tallinnas, politseid teavitanud ei ole, saatkonda uue passi väljastamiseks pöördunud ei ole.
1.2.PPA tegi päringud Ameerika Ühendriikidesse ja Soome Vabariiki. Esialgsete vastuste kohaselt Soome Vabariigil isiku piiriületuste kohta andmeid ei olnud ja Europolil tekkis kahtlus, et isik kasutab teise isiku juhiluba.
1.3.Tartu politseijaoskonnas väitis isik 7. juunil 2022, et tuli viimati Eestisse käesoleva aasta aprillis ning umbes kuu aega tagasi tema pass varastati. Hiljem muutis isik ütlust ja väitis, et kaotas ise ära. Isiku sõnul pole ta saatkonda uue passi väljastamiseks pöördunud, sest
kogub selle jaoks raha. Isiku sõnade kohaselt oli tema marsruut Ameerika Ühendriigid – Suurbritannia (London) – Soome (Helsingi) – Tallinn.
1.4.PPA tuvastas Teguri 30-211 omanikuga vesteldes, et isik üüris antud äripinna koos oma sõbraga käesoleva aasta veebruaris. PPA tuvastas täiendavate päringutega, et Ameerika Ühendriikide pass väljastati Ameerika Ühendriikide saatkonnast Leedus 2015. a ning Ameerika Ühendriikidel puudub teadmine, et isik oleks sellest ajast reisinud. Sellest järeldab PPA, et isik võib olla Euroopas viibinud vähemalt alates 2015. a.
1.5.PPA pidas 7. juunil 2022 VSS § 15 lg 2 p-de 1, 3 alusel isiku ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna 48 tunniks kinni, registreerisid ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna ning koostasid sundtäidetava lahkumisettekirjutuse.
1.6.Isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui haldusorgan järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kuigi isiku väitel on ta korduvalt reisinud Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel, puudub Ameerika Ühendriikide poolt teadmine, et isik peale 2015. a Leedu saatkonnas passi väljastamist reisinud oleks. Samamoodi väidab isik, et tuli viimane kord Eestisse käesoleval aastal läbi Suurbritannia ja Soome, kuid Soome Vabariigil puudub alates 1. jaanuarist 2017 kuni käesoleva ajani info isiku piiriületustest. Isik ostis lennupiletid väidetavalt interneti teel, kuid tal ei ole neid enam alles. PPA-le tundub usutav, et isik on viibinud Euroopas alates 2015. a. Isiku käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
1.7.Lisaks esinevad VSS § 15 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mistõttu ei ole võimalik isiku väljasaatmist korraldada 48 tunniga. Kuigi isik teeb mingil määral koostööd, on tema antav informatsioon hägune ning umbkaudne. Isik ei esita oma reisi kuupäevi ega oska öelda täpset riiki saabumise aega. Isiku antav informatsioon ei lange kokku isiku elukoha omaniku poolt saadud informatsiooniga, isiku enda ütlustega ega politsei andmebaasiga. Isikuga on seotud väljakutse, kus isik toimetati kainenema 11. detsembril 2021, see on ajal, mil isik enda sõnul Eestis ei viibinud. Ameerika Ühendriikide vastuse kohaselt väljastati isikule tema praegu kaotatud pass Leedu saatkonnast, kuid PPA-le väidab isik, et kaotatud pass väljastati Eesti saatkonnast.
1.8.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd need ei ole piisavad tagamaks isiku kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks ning PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht. PPA hinnangul näitab isiku varasem käitumine (põhjendatud kahtlus Euroopas viibimisest vähemalt alates 2015. a) isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides vabatahtlikult olla kättesaadav väljasaatmiseks. Seda arvamust kinnitab isiku suhtumine ebaseaduslikult riigis viibimise ning ebaseaduslikult töötamise väärtegudesse. Ka näitab enda rikkumiste ja kuriteo salgamine otseselt isiku suhtumist. Põgenemisohu prognoosotsus ei tugine ainuüksi isiku karistatuse faktil, vaid isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis. Isik on Eestis ühel korral kuriteos süüdi mõistetud. Samuti on PPA-le teadaolevalt isik Eestis korduvalt kainenema toimetatud ning tema kokkupuuted PPA-ga on olnud joobeseisundis. PPA järeldab, et isikul on sõltuvusprobleem, mida on tunnistanud ka isik ise. Isiku varasem käitumine ei tekita tema suhtes usaldust.
1.9.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
2.Käesolevas haldusasjas toimus 9. juunil 2022 kohtuistung, kus isik selgitas kokkuvõtvalt järgmist. Ta saabus Eestisse aprilli keskel. Ta kaotas või temalt varastati pass Tallinnas umbes kuu aega tagasi. Ta ei ole asunud reisidokumenti taastama, kuna ei pidanud seda väga oluliseks.
Ta pole kindel, milline on hetkel tema rahaline seis, kuna pole kontot paar päeva kontrollinud. Juhul, kui ta ei saaks enam ööbida Teguri tänaval, on tal võimalik mõned nädalad ööbida sõprade pool (isik nimetas istungil ka konkreetsed nimed, kelle juures ta olla saaks).
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
4.VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alused ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
5.Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna isikul puudub nii Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puudub tal ka Eestis viibimiseks õiguslik alus.
6.VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. X peeti VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel kinni 7. juunil 2022 ning tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega on isik väljasaadetav.
7.VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p-de 1–3 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1); välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Taotluse sisust lähtudes mõistab kohus, et käesolevas asjas taotleb PPA X kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kõigil kolmel eeltoodud alusel.
8.PPA sisustab VSS § 15 lg 2 p-s 1 märgitud põgenemise ohtu VSS § 68 p 6 kaudu. VSS § 68 p 6 sätestab, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Riigikohtu halduskolleegiumi 31. mai 2017. a määruse asjas nr 3-3-1-93-16 p-st 13 tulenevalt peab VSS § 68 p 6 kohaldama koos VSS § 68 esimese lausega, mis kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid.
9.Kohtu hinnangul on VSS § 68 p-s 6 sätestatud eeldused täidetud. Olukorras, kus PPA hinnangul võib olemasoleva informatsiooni põhjal järeldada, et isik on viibinud Euroopas alates 2015. aastast, puuduvad tõendid, millega oleks kinnitatud isiku väidetav reisimarsruut, ning isiku sõnade kohaselt on ta teadlik, et võib Eestis viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul, kuid samas on ta väljendanud, et tema jaoks pole lennupiletid ega reisidokumendid tähenduslikud ning vaatamata 28. mail 2022 antud lubadusele tegeleda esimesel võimalusel reisidokumendi hankimisega, ei ole isik asunud oma lubadust täitma, viitavad isiku soovile lahkumiskohustust mitte täita. Lisaks arvestades, et isik on väitnud, et Eestis viibides on ta olnud seadusekuulekas, kuid tegelikkuses on isik kriminaalkorras karistatud 26. juunil 2018 jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2766 ja tõenäoliselt on ka isiku töötamine Eestis ebaseaduslik, kusjuures isikul on korduvalt olnud kokkupuuteid PPA-ga joobeseisundis ja isik on tunnistanud enda alkoholiprobleeme, ei tekita eeltoodu isiku vastu usaldust. Samuti vähendavad isiku vastu usaldust isiku antud informatsioon Eestisse saabumise aja kohta, mis ei lange kokku isiku elukoha omaniku poolt saadud informatsiooniga ega politsei andmebaasiga. Seega võib isiku hoiakutest ja senisest käitumisest järeldada, et ta ei ole lahkumisettekirjutuse vabatahtlikust täitmisest huvitatud. Kohtu hinnangul saab isiku põgenemisohtu pidada piisavalt tõenäoliseks, et isik VSS § 15 lg 2 p 1 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutada.
10.Samuti on täidetud VSS § 15 lg 2 p-dele 2 ja 3 tuginemise eeldused. X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud, kuna kohtule esitatud materjalid kinnitavad, et ta ei täida piisaval määral kaasaaitamiskohustust ning tal puuduvad Ameerika Ühendriikidesse tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Vaidlus puudub selles, et isikul puudub kehtiv reisidokument. Arvestades, et isik lubas 28. mail 2022 migratsioonijärelevalve ametnikuga vesteldes, et tegeleb passi hankimisega esimesel võimalusel, kuid pole seda siiani teinud ning seda, et isik ei oska öelda oma reisi kuupäevi ega täpset riiki saabumise aega ja isiku antud informatsioon tema Eestisse saabumise ja passi väljastamise koha kohta ei lange kokku asjas kogutud teiste tõenditega, leiab kohus, et isik ei ole praeguseks hetkeks piisavalt Eesti ametivõimudega teinud koostööd.
11.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu ja isiku senist kesist koostöötahet, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Eeltoodut ei kaalu üles asjaolu, et isikul on Eestis elamiskoht ja sõbrad. Seega leiab kohus, et X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud ja proportsionaalne.
12.Kohus märgib, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel ning kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 14). Kohus rõhutab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad ning X täidab kinnipidamiskeskuses olles kaasaaitamiskohustust, siis ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses.
13.Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul praeguste kohtule teadaolevate asjaolude pinnal põhjendatud X paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse alates 9. juunist 2022 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.