Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-575
Haldusasi
MK, HJ ja SJ kaebus Pärnu Linnavalitsuse 21. oktoobri 2020. a otsuse nr 3-5.4/591 p 2.2, 1. novembri 2021. a korralduse nr 739 ja 24. jaanuari 2022. a korralduse nr 64 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – MK, HJ ja SJ, esindaja v.adv Heldur Otti Vastustaja – Pärnu linn, esindaja KK Kolmas isik – VS
Menetluse alus ringkonnakohtus
MK, HJ ja SJ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta MK, HJ ja SJ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-575 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsus andis 21.10.2020 otsusega nr 3-5.4/591 projekteerimistingimused (PT) ühepereelamu püstitamiseks Pärnu linnas Väike-Toome tn 6 kinnistule ning mh kohustas Väike-Toome tn 6 kinnistu omanikku esitama koos ehitusprojektiga insolatsiooni analüüsi, et oleks selge, kas naaberkinnistu Luha tn 6 elamus on tagatud normikohane insolatsioon (otsuse p 2.1), ning määras kindlaks hoonestusala vastavalt asendiskeemile (otsuse p 2.2, PT lisa 1).
3.Väike-Toome tn 6 kinnistuga piirneva Luha tn 6 kinnistu omanikud MK, HJ ja SJ esitasid 28.11.2021 vaide Pärnu Linnavalitsuse 21.10.2020 otsuse nr 3-5.4/591 punkti 2.2 ja 01.11.2021 korralduse nr 739 kehtetuks tunnistamiseks. Pärnu Linnavalitsus andis 03.12.2021 kirjaga vaide esitajatele 10-päevase tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks, tuues välja, et vaie on PT osas mittetähtaegne, kuna vaide esitajad said 21.10.2020 otsuse kätte selle andmisega samal päeval, ning selgitas vaide esitamise tähtaja ennistamise võimalust. MK, HJ ja SJ leidsid 13.12.2021 seisukohas, et vaie on tähtaegne, sest nad PT-ga nende õiguste rikkumine selgus alles ehitusloa andmisel.
4.Pärnu Linnavalitsus jättis 24.01.2022 korraldusega nr 64 MK, HJ ja SJ vaide tervikuna rahuldamata. PT andmisele eelnenud avatud menetluses lepiti 30.09.2020 kokku PT täiendamises selliselt, et Luha tn 6 omanikud tuleb kaasata ehitusprojekti menetlusse ja VäikeToome tn 6 omanik peab ehitusprojektiga esitama insolatsiooni analüüsi, et oleks selge Luha tn 6 elamu insolatsiooni nõuetekohasus. PT-ga kavandatud ehitusala suhtes vastuväiteid ei esitatud. Arutelu protokoll edastati osalejatele ja selle kohta ei esitatud täiendusi või muudatusi. Luha tn 6 kinnistu omanikud kaasati 15.07.2021 ehitusloa taotluse menetlusse, kuid nad ei nõustunud ehitusprojekti lahendusega. Vaide esitajate peamine vastuväide seondub sellega, et püstitatavast hoonest nende kinnistule langev vari halvendab kinnistu kasutamist ja rikub sellega nende õigusi. Koos ehitusprojektiga esitatud insolatsiooni analüüs kinnitab, et
1.aprillist kuni 1. septembrini on insolatsioon tagatud. Sel perioodil ei lange vari mh Luha tn 6 elamu katusele paigaldatud päikesepaneelidele. Vaide esitajad ei ole ka näidanud, kui suurt osa paneelidest võimalik vari kataks. Luha tn 6 hoonete katustele päikesepaneelide paigaldamiseks on esitatud ehitusteatis, kuid kasutusteatist ei ole esitatud. Seega puudub teadmine, kas paneelid on paigaldatud projektikohaselt selliselt, et neile saaks langeda vari naaberkinnistule rajatavalt hoonelt. Vaide esitajate väitel raskendab kavandatava ehitise vari ka Luha tn 6 kinnistul asuva terrassi ja kasvuhoone kasutamist. Kaardiandmete järgi on terrass rajatud 1–1,5 m kaugusele Väike-Toome tn 6 kinnistu piirist ning selle kohta puudub naabrite vaheline kokkulepe. Kuigi terrass ja kasvuhoone on nn vabaehitised, tuleb nende püstitamisel siiski arvestada piirinaabrite õigustega oma omandit kasutada. Linna keskkonnas ei saa eeldada, et ehitiste vari ei lange teisele kinnistule. Kuna terrass ja kasvuhoone paiknevad kinnistute vahelisele piirile oluliselt lähemal kui 4 m, siis ei ole õiglane nõuda, et Väike-Toome tn 6 kinnistule kavandatav ehitis tuleks seetõttu püstitada kinnistu piirist kaugemale kui 4 m. Seega on Pärnu Linnavalitsuse 01.11.2021 korraldus ja 21.10.2020 otsus õiguspärased ning puudub alus nende kehtetuks tunnistamiseks.
5.MK, HJ ja SJ esitasid Tallinna Halduskohtule 08.03.2022 kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 21.10.2020 otsuse nr 3-5.4/591 p 2.2, 01.11.2021 korralduse nr 739 ja 24.01.2022 korralduse nr 64 tühistamiseks.
6.Tallinna Halduskohus võttis 14.03.2022 määrusega kaebuse menetlusse, märkides muu hulgas, et Pärnu Linnavalitsuse 21.10.2020 otsuse vaidlustamise tähtaeg on ilmselt möödunud, mistõttu on kaebajatel võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Halduskohus kaasas ühtlasi kolmandate isikutena menetlusse Väike-Toome tn 6 omanikud KR ja RR.
7.MK, HJ ja SJ selgitasid 29.03.2022 seisukohas, et jäävad vaidemenetluses esitatud 13.12.2021 seisukohale, et kuna PT on ehitusloa suhtes eelhaldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2), siis ei tekitanud see lõppotsusest sõltumatult mingeid õiguslikke tagajärgi ja seda saab vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. PT on antud kõrvaltingimusega koostada insolatsiooni analüüs. Kuivõrd insolatsiooni analüüsi tulemused selgusid alles ehitusloa menetluse käigus, siis saab PT-d vaidlustada koos ehitusloa andmisega. PT põhjal ei olnud
2(7)
3-22-575 võimalik hinnata, kas kavandatav ehitamine rikub kaebajate õigusi. PT-ga määratud hoonestusalale esitasid kaebajad oma vastuväited juba enne vaidemenetlust.
8.Pärnu linn palus 14.04.2022 vastuses lõpetada haldusasja menetlus 21.10.2020 otsuse vaidlustamise nõudes ja muus osas jätta kaebus rahuldamata. Pärnu Linnavalitsuse 21.10.2020 otsuse p 2.2 tühistamiseks on kaebus esitatud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega rikkudes. PT andmise otsus toimetati kaebajatele kätte 21.10.2020 ning nad olid sellest otsusest teadlikud ka ehitusloa menetluses. Halduskohtu juhistele vaatamata ei ole kaebajad taotlenud kaebetähtaja ennistamist.
9.KR ja RR palusid 04.04.2022 seisukohas jätta kaebus rahuldamata ning selgitasid, et ehitusala oli määratud juba PT eelnõus ja see oli arutlusel ka 30.09.2020 toimunud nõupidamisel, kus linna esindaja selgitas, et ehitusala jääb paika ja seda ei muudeta. Ehitusala muutmise nõue 1,5 aastat hiljem on põhjendamatu.
10.Tallinna Halduskohus tõlgendas 25.04.2022 määruses kaebajate selgitusi kaebetähtaja ennistamise taotlusena (resolutsiooni p 1) ning luges PT vaidlustamise osas kaebetähtaja ületatuks, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas Pärnu Linnavalitsuse 21.10.2020 otsuse nr 3-5.4/591 p 2.2 tühistamise nõudes HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel menetluse (resolutsiooni p 2). Pärnu Linnavalitsuse 21.10.2020 otsus tehti kaebajatele teatavaks 21.10.2020 ning seega lõppes kaebetähtaeg juba 2020. a-l. Eelhaldusaktile kohaldatakse haldusakti sätteid (HMS § 52 lg 2, HKMS § 6 lg 1). Eelhaldusakti ülesanne on teatud küsimuste regulatiivne lahendamine selliselt, et nende juurde enam tagasi ei tulda. Ka eelhaldusakti resolutiivosa on igaühele kohustuslik, sh haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60 lg 2). Siduva menetlustoimingu vaidlustamist puudutav kohtupraktika (vt Riigikohtu 19.06.2020 otsus nr 3-17-2766, p-d 24–25.2) ei ole automaatselt laiendatav eelhaldusaktile. Vastasel juhul muutuks sisutuks eelhaldusakti kui edasist menetlust kindlaksmäärava haldusakti olemus. Isiku õiguste rikkumine võib selguda alles eelhaldusakti ja lõpliku akti koostoime tulemusena (vt Riigikohtu 15.10.2002 määrus nr 3-3-1-48-02). See ei mõjuta kaebetähtaja kulgemist, kuid seda tuleb kaaluda kaebetähtaja ennistamisel. Kaebajate seisukohti tuleb seetõttu käsitada sisuliselt kaebetähtaja ennistamise taotlusena, st kaebajatel puudusid objektiivsed takistused kaebetähtaja järgimiseks, vaid tegemist oli subjektiivsetest asjaoludest tuleneva takistusega (s.o millal kaebajad said või võisid saada aru oma õiguste rikkumisest). Praegusel juhul sisaldas PT vaidlustamisviidet ja Riigikohus selgitas juba 14.05.2002 otsuses nr 3-3-1-25-02, et PT on ehitusloa suhtes reguleeriva iseloomuga haldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. PT-sid on kohtutes korduvalt vaidlustatud, mistõttu ei ole tegemist õigusselgusetu haldusaktiga, mille vaidlustamise võimalused ei ole teada. PT-ga määratakse kindlaks ehitusprojekti koostamiseks vajalikud tingimused (ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg-d 1 ja 4). PT-ga seatud tingimused ei ole haldusakti lisatingimuseks HMS § 53 lg 1 p 3 mõttes, s.o PT regulatiivsest osast, sh uuringute tegemise kohustusest, ei sõltu PT otsuse enda kehtivus. PT p-d 2.1 ja 2.2 ei ole lisatingimuse iseloomuga ning hoonestusala asukoht ja suurus kehtivad uuringutulemustest sõltumatult. Ehitusvaldkonnas ongi iseloomulik, et varasemas haldusaktis (planeeringutes, PT-s, ehitusloas) sätestatakse edasiste uuringute või analüüside tegemise kohustus (EhS § 26 lg 4 p 8, § 42 lg 4). Selliste uuringute tegemisest või tulemustest ei järeldu, et haldusakt, mis kohustas uuringut tegema, muutuks isiku õigusi rikkuvaks alles pärast uuringu tegemist või hakkaks uuesti kulgema kaebetähtaeg. Uuringuga tuleb arvestada järgmises menetlusetapis, praegusel juhul ehitusloa andmisel. PT vaidlustamise vajadus on lihtsasti välja selgitatav nii PT alusel kui ka kohtupraktikaga tutvudes. Tegemist ei olnud keeruka õigusliku 3(7)
3-22-575 olukorraga, kus PT õiguslik olemus ja vaidlustamise vajadus oli ebaselge. Ebakindluse korral peab isik kaebetähtaja jooksul pöörduma õigusteadmistega esindaja poole, et selgitada välja vaidlustamise vajadus. PT sisaldas vaidlustamisviidet, mistõttu ei ole kaebajaid vaidlustamise vajaduse osas ka eksitatud. Seega puuduvad ka subjektiivsed (ebaselgusest tulenevad) asjaolud, mille tõttu ei olnud PT vaidlustamise vajadus kaebajatele mõistlikult arusaadav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.MK, HJ ja SJ paluvad 10.05.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 25.04.2022 määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebajatel on halduskohtust erinev arusaam sellest, kas PT-s sätestatud insolatsiooni analüüsi tegemise kohustus on PT põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus (HMS § 53 lg 1 p 2) või lisatingimus PT põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks (HMS § 53 lg 1 p 3) ning millal saabub PT kui eelhaldusakti vaidlustamise tähtaeg. Kaebajad on PT vaidlustanud tähtaegselt. Kaebajad ei pidanud PT-d vaidlustama enne selle jõustumist, sest enne insolatsiooni analüüsi valmimist ei saanudki kaebajatel tekkida tõsikindlat veendumust oma õiguste rikkumisest. EhS § 34 p 2 võimaldab tunnistada PT kehtetuks, kui PT andmise aluseks olnud andmed, planeering või muud ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded on muutunud. Ka sellest sättest ei tulene, et PT kehtetuse alus peaks selguma 30 päeva jooksul PT kättetoimetamisest. Insolatsiooni analüüsi puudumine oli objektiivne takistus tuvastada, kas PT-ga määratud hoonestusala paigutus rikub kaebajate õigusi. Insolatsiooni analüüsi tulemusi ei saa käsitada PT-st sõltumatuna. Analüüsist pidi selguma, kas PT-ga ettenähtud tingimused tagavad nõuetekohase insolatsiooni Luha tn 6 kinnistul (s.o kas PT-ga määratud ehitise asukoht ja ehitusmaht Väike-Toome tn 6 kinnistul varjutab Luha tn 6 kinnistut või mitte). Seetõttu määravad insolatsiooni analüüsi tulemused otseselt ehitusmahu piirid ja ehitise asukoha. Ehitusuuringud koostatakse selleks, et saada vajalikke andmeid nii ehitise planeerimiseks, projekteerimiseks kui ka ehitamiseks, mistõttu ei ole õige halduskohtu seisukoht, et uuringuga tuleb arvestada vaid PT järgmises menetlusetapis ehk ehitusloa väljastamisel. Kui insolatsiooni analüüsi tulemusel selgub, et PT-ga määratud ehitise asukoht ja/või kõrgus rikub kaebajate õigusi, siis ei saa PT-ga määratud hoonestusala asukoht ja/või ehitusmaht olla õiguspärane. EhS §-st 34 ei tulene, et PT kehtetuks tunnistamise menetluse võib läbi viia üksnes haldusorgani algatusel. Järelikult oli kaebajatel õigus esitada vaie PT kehtetuks tunnistamiseks. Pole alust väita, et PT oleks vaidlustatud hilinenult. Lisaks kehtivad PT viis aastat ja pole välistatud, et nende alusel võidakse Väike-Toome tn 6 kinnistule taotleda ehitusluba korduvalt. Oleks ebamõistlik, kui kaebajad peaksid samasisulist vaidlust pidama korduvalt.
12.Pärnu linn palub 26.05.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebus ei ole PT osas tähtaegne. Halduskohus järeldas õigesti, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Viide EhS § 34 p-le 2 ei ole asjakohane, sest PT andmise aluseks olnud andmed, planeering või muud ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded ei ole muutunud. Ekslik on seisukoht, et insolatsiooni analüüsi tulemusi ei saa käsitada PT-st sõltumatult. Kohus selgitas õigesti, et PT-ga seatud tingimused ei ole haldusakti lisatingimus HMS § 53 lg 1 p 3 mõttes ning hoonestusala kehtib uuringutulemusest sõltumata.
13.Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 määrusega eemaldati kolmandate isikutena menetlusest KR ja RR ning kaasati kolmanda isikuna Väike-Toome tn 6 kinnistu uus omanik VS.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(7)
3-22-575
14.Kaebuses on muu hulgas taotletud Pärnu Linnavalitsuse 21.10.2020 otsusega nr 3-5.4/591 väljastatud PT p 2.2 tühistamist. Nimetatud punkt näeb ette, et Väike-Toome tn 6 kinnistule ühepereelamu projekteerimisel tuleb järgida lisatud asendiskeemil määratud hoonestusala. PT lisaks oleva asendiskeemi järgi paikneb lubatud hoonestusala Luha tn 6 kinnistu piirist 4 m kaugusel. Vaidlust ei ole selles, et kehtestatud PT tehti kaebajatele teatavaks 21.10.2020, kuid nad taotlesid PT osaliselt kehtetuks tunnistamist esmakordselt 28.11.2021 vaides. Kaebajad on tõendanud, et nad said 24.01.2022 vaideotsuse kätte 07.02.2022, seega on 08.03.2022 esitatud kaebus HKMS § 47 lg 2 kohaselt tähtaegne. Halduskohus ei lõpetanud 25.04.2022 määrusega menetlust 01.11.2021 ehitusloa ja 24.01.2022 vaideotsuse tühistamise nõuetes, vaid üksnes PT p 2.2 tühistamise nõudes. Samas ei ole halduskohus pööranud tähelepanu asjaolule, et Pärnu Linnavalitsus lahendas 24.01.2022 korraldusega nr 64 vaide nii ehitusloa kui ka PT p 2.2 (s.o hoonestusala paiknemise) peale. Kuigi Pärnu Linnavalitsus tõstatas 03.12.2021 kirjas nr 4.38/10152-1 kahtluse PT osaliselt kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide tähtaegsusest, millele kaebajad vastasid 13.12.2021, ei ole vastustaja vaiet üheski osas HMS § 79 lg 1 p 3 alusel tagastanud, vaid vaatas selle tervikuna läbi ja jättis rahuldamata (HMS § 85 p 4).
15.HKMS § 47 lg 2 kohaselt juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimise nõue hõlmab mh kohustust pidada kinni vaide esitamise tähtajast. HMS § 75 järgi tuleb haldusakti peale vaie esitada üldjuhul 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. EhS ei näe PT vaidlustamiseks ette teistsugust tähtaega. Kui isik laskis mööda vaide esitamise tähtaja ning seda ei ennistatud, siis ei saa ta kaebusega kohtusse pöördumisel tugineda HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud erandile, vaid kaebetähtajast kinnipidamist kontrollitakse tühistamisnõude puhul HKMS § 46 lg 1 alusel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2022 määrus nr 3-21-1361, p 15 ja seal viidatud varasem praktika).
16.Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul määrav, kas olukorras, kus vaiet lahendav haldusorgan on lugenud vaide tähtaegseks või vaide esitamise tähtaja n-ö vaikimisi ennistanud, on halduskohus sellega seotud (st kuivõrd vaide lahendamiseks, sh vaidetähtaja ennistamiseks on pädev haldusorgan, mitte kohus) või kontrollib halduskohus kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasust igal juhul sisuliselt ning kui kohus järeldab, et haldusorgan vaatas nt tähtaja rikkumisega esitatud vaide läbi õigusvastaselt, välistab see kaebetähtaja kontrollimisel HKMS § 47 lg 2 kohaldamise. Õiguskirjanduses on leitud, et see küsimus on vaieldav (nt E. Vene. HKMS § 47 kommentaar. – I. Pilving, K. Merusk (toim). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2013, lk 202–203; E. Vene. Halduskohtusse pöördumise tähtaeg: mõningad probleemid ja võimalikud lahendused. – Juridica 2007, nr 5, lk 308–309).
17.HKMS eelnõu (Riigikogu XI koosseisu 755 SE) seletuskirjast (lk 15) nähtub, et HKMS §-s 47 on soovitud reguleerida seda, et isiku avaldus peab kohtueelses menetluses vastama kõigile seadusest tulenevatele nõuetele. See näib viitavat eesmärgile võimaldada halduskohtul teha täiemahulist kontrolli, mille varem kehtinud HKMS § 9 lg 3 välistas (st kui kohtueelses menetluses lahendati kaebaja taotlus sisuliselt, jättes selle osaliselt või täielikult rahuldamata, võis sama nõudega alati pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse). Kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasuse sisulist hindamist toetavad mh õiguskindlusega seotud argumendid, sest eriti nn topeltmõjuga haldusaktide puhul kahjustaks mittetähtaegse vaide läbivaatamine või vaide esitamise tähtaja alusetu ennistamine kolmanda isiku usaldust haldusakti kehtima jäämise vastu. Nagu juba märgitud, siis praegusega vastupidises olukorras, kus haldusorgan on tähtaja rikkumisele viidates vaide HMS § 79 lg 1 p 3 alusel tagastanud või jätnud vaidetähtaja HMS § 77 alusel ennistamata, on kohtud vaide tagastamise õiguspärasust kontrollinud alati sisuliselt 5(7)
3-22-575 (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 25; 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 20). Kuivõrd HKMS § 47 lg 2 järgi on erandile tuginemise tingimuseks sätestatud üldine kohustus pidada kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, leiab ringkonnakohus, et see erand pole kohaldatav ka olukorras, kus haldusorgan luges vaide ebaõigesti tähtaegseks või ennistas alusetult vaide esitamise tähtaja. Erandi eesmärk on olnud anda isikule võimalus enne halduskohtusse pöördumist lahendada vaidlus kohtuväliselt, kuid seda üksnes tingimustel, mis ei kahjusta ülemääraselt õiguskindlust ja kolmanda isiku huve. Kui haldusorgan vaatab vaide ebaõigesti läbi, võib see siiski kujutada endast haldusorgani eksitavat käitumist ja anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks (vrd Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13).
18.Seega hindab ringkonnakohus järgnevalt seda, kas kaebajate 28.11.2021 vaie PT p 2.2 kehtetuks tunnistamiseks oli tähtaegne või kas vaide mittetähtaegsuse puhul võis esineda alus vaidetähtaeg ennistada. Kui kaebajad lasksid mööda vaide esitamise tähtaja ja seda polnud alust ennistada, ei ole nad pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning kohtusse pöördumise tähtaegsust tuleb HKMS § 47 lg 2 asemel hinnata HKMS § 46 lg 1 järgi.
19.Nagu eespool toodud, ei ole olnud vaidlust, et Pärnu Linnavalitsuse 21.10.2020 otsus PT andmise kohta toimetati kaebajatele kätte samal päeval. Seega esitati 28.11.2021 vaie enam kui aasta pärast PT väljastamist. Kaebajad on rõhutanud, et PT on ehitusloa suhtes eelhaldusaktiks ning nad ei pidanud oma õiguste rikkumisest aru saama enne insolatsiooni analüüsi valmimist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Riigikohtu 15.10.2002 määruses nr 3-3-1-48-02 (p 8) viidatud erand, mil eelhaldusakti saab vaidlustada hiljem koos lõpliku haldusaktiga, kohalduks üksnes siis, kui kaebajatele ei saanud enne ehitusloa andmist selguda, et PT p-ga 2.2 määratud hoonestusala paiknemine rikub nende õigusi. Kui kaebajate õiguste rikkumine pidi neile olema selge juba PT andmisel, tulnuks neil esitada kaebus PT p 2.2 tühistamiseks HKMS § 46 lg-s 1 märgitud tähtaja jooksul. Praegusel juhul väitsid kaebajad juba PT menetluses (vt 11.09.2020 eriarvamus ja 30.09.2020 arutelu protokoll), et Väike-Toome tn 6 kinnistule kavandatava hoonestusala paiknemine (s.o 4 m Luha tn 6 kinnistu piirist) rikub nende õigusi, eelkõige varjates kinnistule langevat päikesevalgust. Kaebajate vastuväidetele vaatamata määrati PT p-s 2.2 hoonestusala piiriks 4 m kaebajate kinnistu piirist. Asjaolu, et vastavalt 30.09.2020 arutelule kohustati Väike-Toome tn 6 kinnistu omanikku PT p-ga 2.1 esitama koos ehitusprojektiga ka insolatsiooni analüüsi, ei tähenda, et PT p-s 2.2 oleks hoonestusala määratud tingimuslikult. Tegemist on PT põhiregulatsiooniga seotud lisakohustusega (HMS § 53 lg 1 p 2), mitte aga lisatingimusega haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks (HMS § 53 lg 1 p 3). Isegi kui analüüsi tulemusel hiljem selgub, et Väike-Toome tn 6 kinnistule projektikohase elamu püstitamise korral ei oleks Luha tn 6 elamus insolatsioon enam vajalikul määral tagatud, ei mõjutaks see PT p 2.2 kehtivust, vaid annaks vastustajale üksnes aluse nõuda kavandatava elamu asukoha nihutamist ettenähtud hoonestusala sees. Kaebajad pidid oma õiguste rikkumist ja seega kohtusse pöördumise vajadust ilmselgelt mõistma mh põhjusel, et kaebajate endi hinnangul on naaberkinnistult Luha tn 6 kinnistule langeva varju n-ö talumispiiriks 1 m kinnistu piirist ning kaebajad seostavad oma õiguste rikkumist mitte Luha tn 6 kinnistul asuvas elamus päikesevalguse ülemäärase varjamisega, vaid kinnistu hooneteta osa, Väike-Toome tn 6 poole jääva piiri lähedal asuvate terrassi ja kasvuhoone ning osaliselt elamu katusele paigaldatud päikesepaneelide varjutamisega. Samas oli PT p 2.1 kohaselt insolatsiooni analüüsi esitamise kohustuse eesmärgiks selgelt üksnes veenduda, et normidele vastav insolatsioon on tagatud Luha tn 6 elamus.
20.Kuna kaebajad pidid oma õiguste rikkumist mõistma juba alates PT teatavaks tegemisest, siis tulnuks vaie vastustajale või kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 20.11.2020. Seega on 28.11.2021 vaie esitatud olulise hilinemisega. PT vaidlustamise tähtaega ei mõjuta kuidagi see, et EhS §-s 34 sätestatud pädeva asutuse õigus PT kehtetuks tunnistamiseks ei ole seotud ühegi 6(7)
3-22-575 tähtajaga. Vastustaja ei ole praegusel juhul kaalunud PT p 2.2 kehtetuks tunnistamist EhS § 34 alusel, vaid lahendas kaebajate vaiet PT p 2.2 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebajad ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada nende õigust nõuda HMS § 44 lg 1 alusel PT menetluse uuendamist ja selle taotlemist HMS § 44 lg-s 3 märgitud tähtaja jooksul.
21.HMS § 77 kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada HMS §-s 34 sätestatud tingimustel. HMS § 34 lg 1 järgi võib haldusorgan tähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Samas tuleneb HMS § 34 lg-st 3, et mõjuvast põhjusest sõltumata ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kuna Pärnu Linnavalitsuse 21.10.2020 otsusega nr 3-5.4/591 väljastatud PT p 2.2 vaidlustamiseks tulnuks vaie või kaebus esitada hiljemalt 20.11.2020 ning PT p 7 sisaldas ka korrektset vaidlustamisviidet, kuid kaebajad esitasid vaide 28.11.2021 ehk enam kui aasta pärast vaidetähtaja möödumist, siis ei oleks vastustaja HMS § 34 lg 3 kohaselt saanud vaide esitamise tähtaega ühelgi juhul ennistada. Järelikult ei saa PT p 2.2 tühistamiseks esitatud nõude osas kaebetähtaja kontrollimisel tugineda HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud erandile, vaid lähtuda tuleb HKMS § 46 lg-st 1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 08.03.2022 kaebus on PT p 2.2 vaidlustamist puudutavas osas esitatud tähtaja olulise rikkumisega ja kuna kaebajad ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, siis tuli haldusasja menetlus selles osas HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Ringkonnakohus juhib siiski kaebajate tähelepanu, et kuigi nad ei saa praeguses asjas enam vaidlustada PT p-i 2.2 (s.o Väike-Toome tn 6 kinnistu hoonestusala suurust ja asukohta), on neil ehitusloa vaidlustamise raames siiski võimalik esitada vastuväiteid naaberkinnistule kavandatava elamu paiknemisele hoonestusala piires, kui see kahjustab ülemääraselt nende õigusi.
22.Eelneva põhjal jääb MK, HJ ja SJ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.04.2022 määrus muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.