lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-296/15

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-296/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1516
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldVangS § 34 lg 4Kinnipeetava õppimise tasustamineHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-296/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.02.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-22-710/49Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja05.05.20233-22-286/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.03.20223-22-286/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.02.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

08.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-296

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks (04.02.2022 käskkirjad distsiplinaarkaristuste määramise kohta)

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.02.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.02.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-296.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.02.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-296 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/53 määrati X-le distsiplinaarkaristusena 2 ööpäeva kartserit Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest, mis sätestab, et kinnipeetav on kohustatud käituma viisakalt ja suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. 06.01.2022 ettekande kohaselt taotles kinnipeetav, et tema kambrisse ei paigutataks uus kinnipeetavat. Kinnipeetav kasutas väljakutsuvat tooni, nõudis ja süüdistas ning kasutas ähvardava sisuga väljendeid ja agressiivset kõnetooni.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
2.Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/54 määrati X-le distsiplinaarkaristusena 3 ööpäeva kartserit vangistusseaduse (Vangs) § 67 lg 1 rikkumise eest, mis sätestab, et kinnipeetav on kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 06.01.2022 ettekande kohaselt keedus kinnipeetav lahkumast oma kambrist ja minema teise kambrisse, kuna seal oli teine kinnipeetav juba olemas. Kinnipeetav nõudis, et ta peab saama enda käsutusse tühja kambri.

3-22-296

3.X esitas 07.02.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks haldusmenetluses, seoses välisriigi ametliku dokumendi täitmisega, õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks seoses Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirjadega nr 5-2/22/53 ja 5-2/22/54. Taotleja ei valda eesti keelt ja tal ei ole raha kaebuste tõlkimiseks. Ta soovib edasi kaevata vangla käskkirju distsiplinaarkaristuste kohta, kuid ei saa läbida kohtueelset menetlust ega kohtusse pöörduda, kuna Tallinna Vangla nõuab tõlgete eest tasumist. Taotleja ei saa isegi käskkirju lugeda, sest ta ei valda eesti keelt, vangla aga keeldub isegi suulisest tõlkimisest.
4.Tallinna Vangla andis 22.02.2022 vastuses selgitused käskkirjade andmise ja tõlkimise ning taotleja eesti keele oskuse kohta. Taotleja on paigutatud esimese käskkirja täitmiseks kartserisse. Taotleja ei ole käskkirjade peale vaideid esitanud ning mingeid menetlusi pooleli ei ole. Inspektor-kontaktisik kinnitas, et tutvustas põhjalikult konkreetsete käskkirjade sisu, samuti distsiplinaarmenetluse protokolle, mis on ka dokumentidel fikseeritud. Taotleja on varem väitnud, et saab eesti keelega mingil määral hakkama, kuid hiljem on asunud väitma, et ei oska riigikeelt üldse. Vangiregistris on märgitud suhtluskeeltena eesti ja vene keel. Vastusele on lisatud ka taotleja 4 eestikeelset pöördumist. Taotlejale on pakutud vähemalt 2012. aastast alates korduvalt keeleõpet, kuid ta on keeldunud keeleõppest ja keeletaseme testimisest. Viimati suunati taotleja keeleõppesse 2021. aasta sügisel, kuid see katkes kinnipeetava vähese motiveerituse tõttu. Taotleja on kontaktisikule avaldanud, et ei kavatse eesti keelt õppida, muidu veel nõutakse temalt pöördumiste kirjutamist eesti keeles.
5.Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2022 määrusega taotluse rahuldamata. Taotlusest võib aru saada, et vaatamata riigi õigusabi taotluse vormil märgitule soovib taotleja sisuliselt riigi õigusabi enda esindamiseks kohustuslikus kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, vaidlustamaks Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirju, mis on kumbki koostatud 06.01.2022 toimunud kahe erineva sündmuse kohta seoses taotleja paigutamisega samasse kambrisse koos teise kinnipeetavaga. Seega on taotluse lahendamine kummaski osas halduskohtu pädevuses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-d 2 ja 31). Taotlus jääb rahuldamata, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Vajadusel tasakaalustab kohustusliku kohtueelse menetluse või taotleja avalduste puudujääke halduskohtu uurimis-, selgitamis- ja tõlgendamiskohustus. Taotleja on võimeline vangla poolt etteheidetavast sisuliselt aru saama ja esitama sellega seostatud vastuväiteid. Eeltoodu nähtub kummagi käskkirja menetlemisel taotleja poolt esitatust, mis on sisemises kooskõlas taotlejale etteheidetavaga (vt Tallinna Vangla 22.02.2022 vastuse lisad 1 ja 2). Seega on taotlejal piisavad oskused ja teadmised, et talle etteheidetava rikkumise kohta selgitusi anda. Ainuüksi see, et vangla nende selgitustega ei nõustu, ei tähenda, et taotleja peaks saama riigi õigusabi. Taotleja väited, et ta ei saa oma õiguseid kaitsta, kuna ta ei oska piisavalt eesti keelt ja talle vangla käskkirju ei tõlgita, ei saa samaaegselt tõele vastata. Taotleja on esitanud distsiplinaarmenetluses sisulisi, distsiplinaarsüüdistusega sobituvaid vastuväiteid, mis tähendab seda, et taotlejale on talle etteheidetud tegu detailideni (konkreetse sõnakasutuseni) arusaadav. Ka haldusasjas nr 3-22-286 väitis taotleja, et talle ei ole käskkirja tõlgitud, kuid esitas käskkirjast tulenevale maski kandmise kohustusele sisulised vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt ei ole taotleja õiguste kaitse tagamata seetõttu, et ta ei saa puuduva keeleoskuse ja nende tõlkimata jätmise tõttu käskkirjadest aru.

2(4)

3-22-296 Mitmetest haldusasjadest nähtub, et taotleja kaebused on jäetud sisuliselt läbi vaatamata, kuna taotleja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, kuivõrd vaie on jäänud tõlkimata (nt haldusasjad nr 3-19-423, 3-21-334, 3-21-335, 3-21- 375, 3-21-453, 3-21-625, 3-21- 796, 321-782, 3-21-878, 3-21-888, 3-21-1134, 3-21-1592). Viimati on sama seisukohta kinnitanud Tallinna Ringkonnakohus 07.02.2022 määruses nr 3-21-2878. Taotlejale on antud korduvalt suuniseid, kuidas tuleb toimida, ning on mh selgitatud, et taotleja käsutuses olevatest vahenditest piisaks vähemalt osaliselt tõlkekulude kandmiseks. Taotlejal on endal oskused vaide ja kaebuse esitamiseks ning vajaduse korral peab nii vangla kui ka kohus kontrollima, kas taotlejalt tõlke või selle eest tasumise nõudmine on õigusaktide kohaselt võimalik ja eeldatav. Kui kohus leiab, et vaie on ebaõigelt tagastatud, loeb kohus kohtueelse menetluse läbituks ja menetleb muude tingimuste täitmisel kaebust sisuliselt. Riigi õigusabi on ennekõike mõeldud juriidiliste eriteadmiste rakendamiseks, mitte taotleja tahte tõlkimiseks riigikeelde.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada tema riigi õigusabi taotlus vangla käskkirjade vaidlustamiseks kohtueelses menetluses. Taotleja ei valda üldse eesti keelt. Samuti ei ole tal raha advokaaditeenuse ja kaebuste tõlke eest maksmiseks. Vangla ei täida justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg-tes 1, 2, 4 sätestatut, millega takistab taotleja osalemist kohtueelses menetluses. Halduskohus ei arvesta taotleja väiteid selle kohta, et tal puuduvad võimalused tõlke eest tasuda, ja tugineb aegunud kohtulahenditele. Taotleja arveldusarvel on 6 eurot ja taotleja andis vanglale nõusoleku kasutada seda raha tõlgete eest tasumiseks. Vangla väide, et taotleja oskab eesti ja vene keelt, on vale. Selle kohta ei ole ühtegi tõendit. Vangla kasutab seda ettekäändena, et saaks keelduda taotleja kaebuste tõlkimisest vangla kulul. VangS § 34 lg 4 sätestab, et kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Seega ei toimu see vangla pealetükkival soovil. Kui taotlejal ei ole keelte õppimise annet, ei ole ta kohustatud midagi vanglaametnikele tõestama. Taotleja nimesildil on eesti keele oskuse tasemeks märgitud A. Samuti pani vangla taotleja ilma tema nõusolekuta õppima eesti keelt tasemel A1. Kontaktisik ei tõlkinud taotlejale käskkirjade sisu. Taotleja ei mõista, kuidas saab halduskohus olla veendunud, et ta saab aru talle määratud karistustest. Halduskohus ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Taotleja soovib teada käskkirjade sisu üksikasjalikult. Taotleja ei väitnudki oma taotluses, et ta ei saa ise kaebusi esitada. Advokaat on talle vajalik tõlgina.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Määruskaebus ei ole põhjendatud. Halduskohus jättis õigesti riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
9.Õige on halduskohtu seisukoht, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning riigi kulul õigusteenuse tagamine vajalik ei ole. Halduskohtu järeldus, et taotleja on võimeline vangla poolt etteheidetavast sisuliselt aru saama ja esitama sellega seostatud vastuväiteid, ei ole alusetu. Halduskohus on selgitanud, et see ilmneb vangla esitatud käskkirjadest, kus on ära toodud ka taotleja distsiplinaarmenetlustes esitatud vastuväited (dtl 29, 33), ning haldusasja nr 3(4)

3-22-296 3-22-286 materjalidest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus nimetatud materjalidele tuginedes oma järeldustes eksinud. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et taotleja on 25.03.2022 esitanud kaebused ka Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirjade nr 5-2/22/53 ja 52/22/54 peale (haldusasjad nr 3-22-710 ja 3-22-711), mille vaidlustamiseks ta praeguses asjas riigi õigusabi taotles. Ka nendes kaebustes on taotleja esitanud vangla käskkirjadele põhjalikud sisulised vastuväited, mistõttu võib eeldada, et nende sisu oli taotlejale arusaadav. Seega nõustub ringkonnakohus ka halduskohtu järeldusega, et tõele ei vasta väide, et taotleja õigused on kaitseta, kuna ta ei saa käskkirjadest puuduva keeleoskuse tõttu aru ja neid talle ka ei tõlgita. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda Tallinna Vangla kinnituses, et 04.02.2022 käskkirjade sisu on taotlejale suuliselt selgitatud/tõlgitud (vt Tallinna Vangla 22.02.2022 vastus, dtl 73).

10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotlejale ei ole vaja anda riigi õigusabi ainuüksi haldus- ja kohtumenetluses tõlke tagamiseks. See ei ole riigi õigusabi eesmärk. VangS § 11 lg 5 lubab kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning vaie on õigusvastaselt tagastatud. Sellisel juhul saab kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19). Halduskohus selgitas seega õigesti, et taotleja õiguste kaitse on tagatud sellega, et halduskohus saab vajaduse korral kontrollida, kas taotleja vaided on õigesti tagastatud põhjusel, et need on esitatud vene keeles ja taotleja ei ole olnud nõus nende tõlkimise eest tasuma või neid ise tõlkima. Kui vangla on tagastanud vaide õigusvastaselt, saab kohus kaebuse sisuliselt läbi vaadata (eeldusel, et ka muud kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud). Sama on ringkonnakohus selgitanud taotlejale ka 08.06.2021 määruses asjas nr 3-21-1055 (p 9).
11.Eeltoodu põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 22.02.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja