X. X-i kaebus Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 52/22/53 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.Tallinna Vangla (vastustaja) spetsialisti 06.01.2022 ettekande nr 1-22-187 kohaselt helistas kinnipeetav X. X (kaebaja) 06.01.2022 kell 13:00 paiku spetsialistile ja palus viisakalt, et tema kambrisse ei paigutataks uut vangi, Y. Y, sest Y. Y ei taha sellist paigutust.
3-22-710
Kaebaja palus vastustajal lahendada probleem. Teise telefonikõne ajal oli kaebaja väljakutsuva tooniga ja nõudis Y. Y aitamist tema probleemis, süüdistades ametnikku „paigutusvea“ tegemises ja ütles, et kui spetsialist ei reageeri ja Y. Y hakatakse jõuga tema kambrisse paigutama, siis on ka kaebajal ametnike vastu piisavalt kompromiteerivat materjali, millest saab erinevaid instantse teavitada. Telefonikõne lõpetas kaebaja sõnadega: „Kui teie minu verd imete, siis hakkan mina ka teie verd imema!“.
2.Vastustaja tunnistas 04.02.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/531 kaebaja süüdi Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (kodukord) p 1.13.1 rikkumises ja määras talle distsiplinaarkaristuseks 2 ööpäeva kartserit. Põhjendused:
2.1.06.01.2021 ettekandest nähtub, et kaebaja kasutas helistades nõudlikku ja ähvardavat kõnepruuki. Kaebaja rääkis väljakutsuva tooniga ja nõudis kaaskinnipeetava aitamist tema probleemis, süüdistades ametnikku „paigutusvea“ tegemises. Telefonikõne lõpetavat lauset võib võtta otsese ähvardusena ja selline käitumine kinnipeetava poolt on lubamatu.
2.2.Sündsusetud, ebaviisakad või ähvardava sisuga väljendid on sellised, mida konkreetses kõneluses ei ole sobiv kasutada, mis hälbivad tavalisest kõnepruugist, väljendavad agressiivsust, konflikti, halvakspanu või muul põhjusel riivavad sündsustunnet oluliselt. Oma selgituses kaebaja tunnistas, et kasutas ähvardava sisuga väljendeid ja agressiivset hääletooni, mis on lubamatud ka siis, kui ametnike tegevus ei meeldi või ametnik on teinud midagi tema hinnangul valesti. Kaebaja ei tunnista, et tegi midagi valesti, vaid põhjendab oma käitumist ametnikupoolse provotseerimisega ja õigustab ennast. Vanglas tekkinud ebameeldivat olukorda saab lahendada viisakaid väljendeid kasutades, mitte pannes ametnikke ebameeldivasse olukorda või nendega manipuleerides. Kaebaja võis olla ärritunud, kuid see ei anna talle õigust kasutada agressiivset, nõudlikku hääletooni ega ebaviisakaid, ähvardava sisuga väljendeid ametniku aadressil.
2.3.Vanglateenistujatega suhtlemisel kehtestatud korra eiramine on keelatud tegevus ning vangla sisekorra ja julgeoleku tagamiseks on vajalik, et kinnipeetavad käituksid vanglateenistuse ametnikega kehtestatud korda järgides. Tegemist on taunitava käitumisega, mis mh annab halba eeskuju teistele kinnipeetavatele, kellele võib tunduda taoliste rikkumiste läbi, et ebaviisakas suhtlemine on normaalne nähtus ja seetõttu võib taolist käitumist rohkem toimuda teiste kinnipeetavate poolt. Suhtlemiskorra eiramine näitab kinnipeetava suhtumist ametnikesse ja seeläbi õiguskorda üldisemalt. Vanglateenistujaga suheldes üldtunnustatud viisakusreeglite mittejärgimine – ähvardava sisuga väljendite kasutamine, põhjustab väljendi adressaadiks olnud teenistujatele ebamugavustunnet. Nõue, et kinnipeetav peab suhtlema ametnikega viisakalt, tuleneb vangla julgeoleku ja turvalisuse tagamise kaalutlustest. Selliselt on tagatud isikute üle tõhusam järelevalve ja võimalike õigusrikkumiste ennetamine või tagajärgede leevendamine. Seega on viisakas suhtlemine äärmiselt oluline, et kinnipeetavad teeksid vanglateenistuse ametnikega koostööd ja tagaksid sellega julgeoleku vanglas.
2.4.Kaebajal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust ebaviisaka käitumise eest ja karistuseks on määratud 3 korral kergem karistus ehk noomitus. Kuna kaebaja noomitustest õppust ei võtnud ja jätkas endise käitumisega, tuleb määrata rangem karistus. Karistuse määramisel arvestab vastustaja, et kaebaja ei tunnista ega kahetse rikkumist. Eesmärgipärane on määrata kaebajale raskeim karistuse liik ehk reaalne kartserisse paigutamine, kuna kergemad karistused ei oleks proportsionaalsed toime pandud distsipliinirikkumisega. Tegemist on korduva samalaadse rikkumisega, seetõttu ei ole katseaja määmine proportsionaalne süüteoga.
Dtl 101-103, 206-208.
2(9)
3-22-710
Karistus pöörati täitmisele 21.02.20222.
4.Kaebaja esitas 22.02.2022/25.02.2022 vastustajale võõrkeelse pöördumise, mis oli pealkirjastatud vaidena vastustaja 04.02.2022 käskkirjale, ja taotluse selle tõlkimiseks, sest tal ei ole raha.
5.Vastustaja andis 22.03.2022 kirjaga tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja andis vastustajale nõusoleku tema esitatud võõrkeelse dokumendi tõlkimiseks, kui kaebaja arvel on raha. Vaatamata sellele, et kaebaja vanglasisesel arvel hetkel rahalisi vahendeid ei ole, ei pea vastustaja põhjendatuks tõlkida võõrkeelset dokumenti riigi kulul. Kaebajale on vangistuse jooksul korduvalt pakutud võimalust eesti keele õppimiseks. Viimati suunati kaebaja riigikeeleõppesse 2021. a sügisel, kuid kaebaja vähese motiveerituse tõttu õpe katkestati. Vanglaregistris on kaebaja suhtluskeelena märgitud eesti ja vene keel ning varasemalt esitas kaebaja pöördumisi ka eesti keeles. Kuna kaebaja keeldus põhimõtteliselt riigikeele õppimisest, tuleb tal endal korraldada võõrkeelse pöördumise tõlkimine või tasuda vastustaja korraldatud tõlketeenuse eest oma rahaga. Vastustaja hoiatas, et kui kaebaja ei kõrvalda tähtaegselt puudusi, jätab vastustaja kaebaja esitatud võõrkeelse pöördumise läbi vaatamata.
6.Kaebaja esitas 25.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada vastustaja 04.02.2022 käskkirja. Põhjendused:
6.1.Kaebaja ei pannud toime kodukorra p 1.13.1 rikkumist. Kaebaja esitas 2021. a novembris-detsembris mitu kaebust vastustaja direktorile spetsialisti ja üksuse ülema vastu seoses vangistusseaduse (VangS) § 132 rikkumisega, sektsioonis konfliktolukordade loomisega ja kinnipeetavate vahel vastasseisu tekitamisega. Seetõttu koostati 04.02.2022 käskkiri.
6.2.Kaebaja kambrisse toodi 06.01.2022 kinnipeetav Y. Y, kes esitas valvurile avalduse, et ei soovi kaebajaga koos samas kambris olla, ja helistas spetsilistile, et ta teise kambrisse üle viidaks. Kuna Y. Y ei viidud pikka aega üle, helistas kaebaja ise spetsialistile, et kiirendada Y. Y üleviimist, kuid operatiivtöötaja esitas provotseerivaid küsimusi, kahtlustades, et kaebaja on süüdi selles, et kaaskinnipeetav ei soovi kaebajaga samas kambris asuda. Kaebaja vastas, et vangla teeb meelega nii, et kaebajat süüdistada kaaskinnipeetava kambrist väljatõrjumises, ja lisas, et kui vangla hakkab kaebaja verd imema ja närvi ajama, on tal palju kompromiteerivat infot ning kaebaja hakkab direktorile ja Justiitsministeeriumile kaebusi kirjutama. Selline dialoog vanglaametnike ja kinnipeetavate vahel on tavaline. Kaebajal on jäme, vali kamandaja hääl ja kõik teavad seda. Väljendit „verd imema“ kasutavad kinnipeetavad oma vaidlustes ja vestlustes peaaegu kogu aeg omavahel või ametnikega rääkides. Selline suhtlusstiil on vanglas normaalne. Vangla peaks siis iga päev ettekandeid kirjutama ja kõiki kinnipeetavaid karistama, kes omavahel või ametnikega valju häälega räägivad, kuna kõik kasutavad vanglažargooni. 04.02.2022 ettekanne on vaid võimalus kaebajaga arveid klaarida tema kaebuste pärast.
6.3.Vastuseks vastustaja 17.10.2022 vastusele selgitas kaebaja 27.10.2022, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud ühekülgselt. Kaebaja kirjalikku selgitust ei olnud üldse arvestatud ja suuliselt kaebajaga keegi ei suhelnud. Vastustaja tegi oma otsustuse kaebaja süüd kinnitavate tõenditeta. Vangla on eriasutus, kus istuvad kurjategijad. Nad kõik elavad omavahel eriliste reeglite ja kordade järgi, mida vangla ei saa muuta. Kodukorra p 1.13.1 on välja mõeldud mitte kinnipeetava viisakalt rääkima õpetamiseks, vaid kinnipeetava karistamise võimaldamiseks, kui kinnipeetav teeb midagi ametniku tahte vastast. Kuidas võib
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Tallinna Vangla vastus asjas nr 3-22-296“, dtl 225.
3(9)
3-22-710
ümber õpetada täiskasvanuid mehi, kelle isiksused on juba ammu kujunenud. Kaebaja on vangistuses juba pea 36 aastat ja on juba unustanud, kuidas tuleb viisakalt rääkida. Varasemal suhtlemisel spetsialistiga, kui see oli talle kasulik, kasutas kaebaja vanglaslängi ja ebatsensuurseid väljendeid, kuid kaebaja kohta raporteid ei kirjutatud. Pärast vangla ametnike kohta kaebuste kirjutamist hakkas vastustaja järsku märkama rikkumisi. Spetsialist tuli kaebaja kambrisse ja ütles, et on olukorras Y. Yga eksinud, sest arvas, et Y. Y hakkab lamama ülemisel narivoodil ja vaikima. Kaebaja selgitas spetsialistile, et vastustajal tuleb õppida enda vigu tunnistama. Spetsialist selgitas, et nad otsustasid luua kaebaja jaoks ebamugava olukorra, paigutades tema juurde Y. Y, kuid ei arvanud, et Y. Y keeldub kaebajaga koos samas kambris olemast. Kaebaja ei ähvardanud kedagi.
6.4.Telefon asub koridoris, kus on palju müra. Isegi kui keegi kuulis kaebaja vestlust, siis ei saa hakata ette kujutama, et nüüd hakkavad kõik sarnaselt käituma. Kaebaja ei ähvardanud kedagi, sest väljend „juua verd“ ei ole ähvardus ei otseselt ega piltlikult isegi eestlaste ega ametnike jaoks.
7.Vastustaja tagastas 11.04.2022 kirjaga nr 5-15/22/68-3 kaebaja võõrkeelse pöördumise, kuna kaebaja ei esitanud selle tõlget. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus on kaebaja suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel. Vastustaja dokumendihaldusprogrammis on registreeritud mitmeid kaebaja eestikeelseid pöördumisi. Seega on kaebaja eesti keele oskus vaide esitamiseks eesti keeles piisav. Vangistuse ajal on kaebajat korduvalt suunatud riigikeele õppesse, et tema eesti keele oskust tugevdada. Viimati suunati kaebaja riigikeeleõppesse 2021. a sügisel, kuid isiku vähese motiveerituse pärast õpe katkestati taas. Kaebaja avaldas inspektor-kontaktisikule, et eesti keelt ta selleks küll õppima ei hakka, et vangla saaks pöördumistele vastata, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt kirjutamiseks. Kuna kaebaja võõrkeelset pöördumist ise ära ei tõlkinud ja vastustaja riigi kulul selle tõlkimist põhjendatuks ei pea, tuleb vaie läbivaatamatult tagastada.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Distsiplinaarmenetlus viidi läbi kooskõlas menetlusnormidega ja vaidlustatud käskkiri anti kehtiva õiguse alusel ning sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kaebajat on menetluse algatamisest teavitatud, teda on ära kuulatud, kogutud on asjakohased tõendid ja süü on tuvastatud. Distsiplinaarkaristus on määratud VangS § 64 lg-s 11 sätestatud tähtaja jooksul. Karistus on proportsionaalne. Menetleja on asjakohaselt ja piisavalt karistuse valikut põhjendanud. Varasemalt karistuseks määratud noomitused ei ole kaebajat distsiplineerinud, mistõttu oli 2 ööpäevaks kartserisse paigutamine õigustatud.
8.2.Kaebaja õigustab enda suhtlusstiili, kuid ei vaidle vastu sellele, et vastustaja pidas öeldut ebaviisakaks. Kaebajat ei ole iga päev karistatud, mis näitab, et ta oskab teiste isikutega ka viisakalt suhelda. Vastustaja spetsialist on staažikas ja kogenud vanglaametnik ning näinud ja tajunud erinevat vangide suhtumist ning suhtlemisstiili. Spetsialist on eristanud kaebaja viisakat ja ebaviisakat käitumist. Kaebaja sugu ja staatus ei anna talle õigust üldiseid käitumisnorme vanglateenistuja suhtes eirata. Ükski vanglateenistuja ei pea taluma kinnipeetava robustset kõnepruuki, vanglažargooni, kahemõttelisi ja ähvardava sisuga väljendeid ega muud mittelugupidavat suhtlusstiili. Isegi kui väljend „hakkan teie verd imema“ on kinnipeetavate seas kasutatav vanglažargoon, ei ole sellise kahemõttelise ähvardava väljendi kasutamine vanglateenistujatega suheldes aktsepteeritav. Kaebaja ei olnud telefonikõne ajal kambris üksi, vaid seal viibis ka kinnipeetav Y. Y. Enda ebaviisaka suhtlusstiiliga andis kaebaja kaaskinnipeetavale halba eeskuju.
4(9)
3-22-710
8.3.Vastustaja pidi 06.01.2022 kohaldama kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest kaebaja keeldus vanglaametnike korraldustele allumast, kui teda taheti teise kambrisse paigutada. Kaebaja andis vanglaametnikele selgesõnaliselt mõista, et on valmis käituma selliselt, mis tingib tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise. Kaebaja hilisem käitumine näitab tema meelestatust ja toetab spetsialisti hinnangut kaebaja käitumise kohta teise telefonikõne ajal.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse lubatavus
9.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
10.VangS § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega tuleb kaebajal halduskohtusse pöördumisele eelnevalt pöörduda taotlusega vangla poole ja selle rahuldamata jätmise korral esitada vanglale vaie.
11.Kaebaja esitas 22.03.2022/25.03.2022 vastustajale võõrkeelse vaide. Vastustaja palus 22.03.2022 kirjaga kaebajal kõrvaldada vaide puudused. Vastustaja tagastas 11.04.2022 kirjaga kaebaja vaide, kuna kaebaja ei kõrvaldanud vaides puudusi, st ei esitanud vastustajale eestikeelset vaiet. Kaebaja esitas 25.03.2022 halduskohtule kaebuse. Kohus selgitab kaebajale, et tal olnuks õigus pöörduda praegusel juhul kohtusse alles pärast vastustaja 11.04.2022 kirja kättesaamist, mil kaebajale sai selguda vastustaja otsustus vaie tagastada. Kuna kaebaja vaie tagastati kaebajale läbivaatamatult põhjusel, et kaebaja keeldus puudusi kõrvaldamast ja vastustajale eestikeelset vaiet esitamast, siis peaks kohus kindlaks tegema, kas vastustaja tagastas vaide õiguspäraselt.
12.Tallinna Ringkonnakohus leidis 13.05.2022 määruses asjas nr 3-22-602 (p 14), et K-Raha andmed perioodi 01.11.2021-08.03.2022 kohta ei anna alust väita, et kaebaja oleks teinud ebamõistlikke kulutusi ning muutnud ennast teadlikult varatuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab eesti keelt piisaval määral, et esitada vaideid või kahju hüvitamise taotlusi. Vastustaja 14.04.2022 kirjast nr 5-18/22/8631-2 nähtub, et kaebaja eesti keele oskuse tase on määratlemata ja talle on planeeritud riigikeele A1 tasemeõpe. Ainuüksi asjaolu, et kinnipeetavale on võimaldatud riigikeele õpet, mille ta on pooleli jätnud, ei ole justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 491 järgi võõrkeelse vaide/kahju hüvitamise taotluse tõlkimisest keeldumise aluseks. Arvestades, et kaebaja andis 14.02.2022 nõusoleku tõlkekulude kandmiseks ning vastustaja ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel, ei ole praegusel juhul kohaldatav VSKE § 491 lg 5. Kuna kaebaja kontol puudusid tõlke eest tasumiseks piisavad rahalised vahendid, oleks vastustaja pidanud VSKE § 491 lg 4 järgi edastama taotluse tõlkijale. Taotluse tagastamine tõlke puudumise tõttu oli põhjendamatu.
13.Seega, ehkki kaebaja pöördus kohtusse ennatlikult vaidemenetluse toimumise ajal, siis kuna kohtumenetluse jooksul tagastas vastustaja kaebaja vaide 11.04.2022 kirjaga 5(9)
3-22-710
läbivaatamatult, on kaebuse esitamine vastustaja 04.02.2022 käskkirja tühistamiseks lubatav, sest VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks.
Kaebuse nõude lahendamine
14.Kohus mõistab, et kaebaja ei eita temale süüks pandud väljendi kasutamist, ent väidab, et see on vanglas tavapärane ja lubatav argoo kasutus ega ole seetõttu kodukorra p 1.13.1 rikkumine. Samuti peab kaebaja etteheidetavaks, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi ühekülgselt ja kaebajaga ei ole keegi suuliselt vestelnud ning kaebaja selgitusi ei ole arvestatud.
15.VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Õiguskuulekale käitumisele suunamine tähendab karistuse sellist täideviimist, mis peab andma vangistatule võime tulla sotsiaalselt vastutavana toime edaspidises elus õiguskorda rikkumata ja taaslõimuda ühiskonda. Kinnipeetav tuleb allutada vanglas valitsevale korrale. Õiguskuulekale käitumisele suunamist tuleb pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks. Selliselt realiseeritakse vangistusega mh eesmärk tagada ühiskonna turvalisus.3
16.Kodukorra p 1.13.1. kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Kodukorra seletuskirjas on viidatud punkti kohta selgitatud, et vangistuse eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele. Õiguskuulekas käitumine tähendab ka seda, et kinnipeetav järgib ühiskonnas üldlevinud viisakusnorme, nt kasutab vestluses teievormi ja tervitab püsti seistes. Žargooni kasutamine väljendab ilmset lugupidamatust nii kinnipeetava enda kui ka teiste vanglas viibivate isikute vastu. Väärikuse alandamise keeld tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 17 ning vangla peab tagama vanglas viibivate isikute põhiseaduslikud õigused.4
17.Kaebaja õigustab enda poolt ebakohase väljendi kasutamist sellega, et viibib pikka aega kinnipidamisasutuses ja seal on teised kombed ning kõnepruuk. Kohus märgib, et kinnipidamisasutuste eesmärk ei ole luua või säilitada ebaviisaka käitumise traditsioone. Ehkki kaebaja väitel on väljendi „verd imema“ kasutamine tavapärane žargoon, siis eelviidatud kodukorra sätte alusel on üheks vangistuse eesmärgiks suunata kinnipeetavad käituma mitte vangla subkultuuris normiks saanud käitumist tolereerides, vaid seda lubamatuks pidades. Kaebaja väide, et ta on juba 30 aastat vanglas viibinud ega kavatse enda käitumist muuta, ei sobi kokku eesmärgiga suunata kinnipeetavaid järgima ühiskonnas üldlevinud viisakusnorme. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja väljendit kuidagi tõlgendada teisiti, kui mitteväärika ja ähvardava väljendina. Vangistuse eesmärk ei ole luua või säilitada ühiskonnas tavanormidest erinevat subkultuuri, vaid anda mõista, et kinnipeetava ebakohasele käitumisele järgneb tagajärg. Selleks, et vabaneda kinnipidamisasutusest, tuleb kinnipeetaval teha omad järeldused ning õppida käituma õiguskuulekalt ja ühiskonnas üldkehtivate käitumisnormide alusel. Seega ei ole kaebaja eneseõigustus, et vanglas ongi teine subkultuur,
Vt L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2014, lk 40. Tallinna Vangla kodukorra seletuskiri. https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/ tallinna_vangla_kodukorra_seletuskiri_terviktekst_alates_03.04.2022.pdf.
Arvutivõrgus
kättesaadav:
6(9)
3-22-710
asjakohane ja näitab, et kaebaja ei soovi alluda ühiskonnas kehtivatele käitumisreeglitele ega austa enda käitumisega vanglaametnike väärikust. Isegi kui kaebaja väitel osa inimesi kasutab sellist žargooni, ei ole selle kasutamine viisakas ega kodukorra p 1.13.1 kohaselt lubatav. Eesmärk on muuta kinnipeetavate käitumine ühiskonna normidele sobivaks, mitte vastupidi muuta mõne üksiku grupi inimeste slängi kasutus ühiskonnas üldiseks käitumisnormiks.
18.Kohus leiab, et kaebaja lausutud väljend „verd imema“ ei ole sugugi tavapärases kõnepruugis kasutatav igapäevane väljend, vaid pigem ebaviisakas ja ähvardava sisuga ehk ähvardab isikut tema vigastamisega. Kaebaja poolt kasutatud väljendit tuleb pidada ebamugavust tekitavaks, ebaviisakaks ja ähvardavaks. Vastustaja ei pidanud mingeid täiendavaid tõendeid koguma, sest kaebaja võttis õigeks väljendi kasutamise ja sellise väljendi kasutamine ei ole igapäevases kõnepruugis kohane. Seega ei saa kaebaja poolt telefonikõnes spetsialistile väljendi „verd imema“ kasutamist pidada lugupidavaks ega viisakaks käitumiseks.
19.VangS § 63 lg 1 järgi võib sama seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kodukorra p 21.2 järgi on distsiplinaarsüütegu kinnipeetava isiku süüline õigusvastane tegu või tegevusetus, millega isik rikkus õigusaktides selge sõnaga sätestatud keeldu või kohustust.
20.Kohus loeb spetsialisti ettekande, kaebaja selgituse ja distsiplinaarmenetluse 02.02.2022 protokolli pinnalt tõendatuks, et kaebaja ei järginud vanglateenistujaga suhtlemisel üldtunnustatud viisakusreegleid, kuna spetsialistile suunatud väljend oli solvav. Sellega rikkus ta kodukorra p-st 1.13.1 tulenevat kohustust ja vastustajal oli õigus teda distsiplinaarkorras karistada. Rikkumise asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebaja käitumine ei olnud süüline.
21.Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul ei ole alust käsitada ebaviisakat käitumist raske rikkumisena. Erandlikel juhtudel võib aga näiteks rikkumise intensiivsus, kestus ja sellega kaasnevad tagajärjed olla koosmõjus sedavõrd ulatuslikud, et ebaviisakat käitumist saab pidada raskeks rikkumiseks (Riigikohtu 15.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-3-15, p 25). Kohus peab kaebaja poolt öeldud väljendit ametniku suhtes halvustavaks ja ähvardavaks sooviga väljendada oma põlgust ja demonstreerida üleolekut. Vanglateenistuja suhtes lugupidamatu käitumine riivab ametnike autoriteeti ning võib seeläbi ohustada korda ja julgeolekut kinnipidamisasutuses. Sellisele käitumisele reageerimata jätmine võib anda teistele kinnipeetavatele signaali, et vastustaja tolereerib sellist käitumist ja see omakorda võib kaasa tuua üldise allumatuse õhkkonna. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kaebajat oli samalaadsete rikkumiste eest (distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt kaks ebaviisakat väljendite kasutamist ja üks ebaviisakas käitumine ning allumatus 5) eelnevalt karistatud ja uue karistuse määramise ajal olid need distsiplinaarkaristused kehtivad. Järelikult ei ole kaebaja varasematest distsiplinaarkaristusest, noomitusest, endale vajalikke järeldusi teinud. Kohtu hinnangul ei ole valitud karistus rikkumise raskust ja korduvust arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalne.
22.VangS § 64 lg 1 järgi viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsiplinaarrikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsiplinaarrikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja teinud minetusi sündmuse uurimisel. Intsidendi kohta on spetsialist koostanud 06.01.2022 ettekande, mille põhjal alustati
13.01.2022 distsiplinaarmenetlust6. Kaebajale anti võimalus ja kaebaja esitas 14.01.2022 selgituse7.
23.VangS § 64 lg 3 järgi distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokolli vorm ja selles esitatavad nõutavad andmed on sätestatud VSKE-s. Kaebajale tutvustati protokolli 12.02.2022, kaebaja seda ei allkirjastanud, kaebajale väljastati koopia8.
24.Kaebaja väide, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud ühekülgselt, jääb arusaamatuks. Vastustaja on distsiplinaarmenetluse algatanud spetsialisti ettekande alusel, teavitanud kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamisest ja andnud kaebajale võimaluse esitada selgitus. Kaebaja esitas 14.01.2022 selgituse, milles ei eita, et kasutas telefonikõnes vastustaja spetsialistiga rääkides väljendit „verd imema“. Kaebaja ei ole ei selgituses vastustajale ega ka kaebuses kohtule eitanud, et kasutas sellist väljendit, mille tõttu kaebajale määrati distsiplinaarkaristus. Seega oli kaebajal distsiplinaarmenetluse käigus esitada endapoolsed selgitused.
25.Samuti jääb arusaamatuks kaebaja väide, et tema selgitusega distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei arvestatud. Kaebaja selgitus on kajastatud vaidlustatud käskkirjas. Vastustaja on käskkirjas vastuseks kaebaja selgitusele märkinud, et kaebaja ei tunnista, et tegi midagi valesti, vaid põhjendab enda käitumist provotseerimisega ja õigustab ennast. Vastustaja selgitas vaidlustatud käskkirjas, et kaebaja võis olla ärritunud, kuid see ei anna talle õigust kasutada agressiivset ja nõudlikku hääletooni ning ebaviisakaid, ähvardava sisuga väljendeid.
26.Kaebaja etteheide, et temaga ei ole suuliselt vesteldud, ei muuda distsiplinaarmenetluse läbiviimist õigusvastaseks. Kaebajal oli võimalik esitada enda seisukoht kirjalikult. Eraldi suulise menetluse nõuet distsiplinaarmenetluse läbiviimisel kehtestatud ei ole.
27.Ka kaebaja 27.10.2022 täiendavates väidetes peab kaebaja enda tegu tagajärjeks vastustaja poolsele provotseerimisele. Kohus selgitab kaebajale, et isegi kui kaebajale ei meeldi vastustaja käitumine, ei ole kaebajal lubatud muutuda ebaviisakaks ega kasutada rääkimisel ähvardavaid väljendeid ja kõrgendatud hääletooni.
1.VangS § 64 lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. VSKE § 1 7 lg 1 järgi on inspektor-kontaktisiku pädevuses teha otsus mh VangS § 64 lg 4 alusel. Vaidlusaluse käskkirja on koostanud pädev vanglateenistuse ametnik – inspektor-kontaktisik. Vastustaja on käskkirjas kajastanud asetleidnud sündmust, kaebaja selgitusi, märkinud kohased alused ja tuvastanud kaebaja süü. Samuti andnud hinnangu rikkumise raskusele ning kaalunud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Vastustaja on kaalunud erinevaid karistusi ja põhjendanud valitud distsiplinaarkaristuse määramist.
Vaidlustatud käskkiri on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud9.
3.VangS § 64 lg 41 järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata 6 kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Kaebaja pani distsiplinaarrikkumise toime 06.01.2022 ja karistus määrati 04.02.2022 käskkirjaga, seega VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaegu järgides.
Vastustaja 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53 lk 3, dtl 103 ja 208.
8(9)
3-22-710
4.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
5.Kaebaja oli kaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu (20 eurot) tasumisest. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 2). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu, mistõttu jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.