1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.02.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-286.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.02.2022 määrus muutmata.
3.Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 01.02.–24.02.2022 kohta.
4.Rahuldada X menetlusabi taotlus menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks osaliselt. Vabastada ta ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest. Menetlusabi taotlus jääb rahuldamata osas, milles X taotleb Tallinna Vangla 09.02.2022 ja 16.02.2022 vastuste tõlkimist vene keelde. Muus osas jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Määruse punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kohustas 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/6 seoses koroonaviiruse massilise nakatumise ohu suurenemisega alates 27.01.2022 kinnisesse vanglasse paigutatud vaktsineeritud vahistatuid ja kinnipeetavaid kandma kambris vanglaametniku sisenemisel ja väljaspool kambrit liikumisel vangla väljastatud kaitsemaski (p 1). Käskkirjas sätestati ka kaitsemaski kandmise kord ning selle kandmisest keeldumise tagajärjed (p 2).
2.Tallinna Vangla kohustas 31.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 koroonaviiruse nakkusohu leviku tõkestamiseks kinnises vanglas paiknevaid vaktsineeritud kinnipeetavaid kandma kambris vanglateenistujaga kokkupuutel, väljaspool kambrit liikumisel ning jalutusboksis ja -
3-22-286 hoovis viibimisel vangla väljastatud kaitsemaski. Käskkirjas sätestati, mis tingimustel võib kaitsemaski jalutusboksis või -hoovis eemaldada, kaitsemaski kandmise kord ning selle kandmisest keeldumise tagajärjed (p 2.1). Käskkirja kohaldati tagasiulatuvalt alates 28.01.2022. Õigusselguse huvides tunnistati 26.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/6 kehtetuks (p 5).
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 04.02.2022 taotluse, milles palus kohaldada esialgse õiguskaitset seoses Tallinna Vangla 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/6. Taotluse järgi ei tõlgitud talle käskkirja. Kuna ta ei tea selle põhjendusi, ei saa ta seda ka vaidlustada. Taotlejalt nõutakse kontrollkäikude ajal maski kandmist, kuid see ei ole mõistlik, sest ta on kaks korda vaktsineeritud, viibib kinnises kambris üksinda ja kontaktid puuduvad. Viirust saavad levitada vanglateenistujad, kes ei pea tema kambrisse sisenema, kui on oht sellega viirust levitada. Kui taotleja maski kandmisest keeldub, algatatakse distsiplinaarmenetlus. Taotlejal on õigus otsustada, kas ta soovib haigeks jääda ja surra. Esialgse õiguskaitse taotlusele oli lisatud menetlusabi taotlus taotluselt tasutavast riigilõivust, menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise ja muude kohtukulude kandmisest vabastamiseks.
4.Tallinna Vangla kehtestas määruse p-des 1 ja 2 kirjeldatud piirangutega sarnased piirangud 08.02.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/16 tagasiulatuvalt alates 04.02.2022 (eelkõige p-d 2.2 ja 3.6). Õigusselguse huvides tunnistati 31.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/9 kehtetuks.
5.Tallinna Vangla vastas 09.02.2022 kohtunõudele, et ei tuvastanud ühtegi X pöördumist, mis oleks seotud 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/6.
6.Tallinna Vangla selgitas 16.02.2022 vastuses täiendavalt, et taotleja on esitanud pöördumisi, kuid kuna need on võõrkeelsed ja ta pole andnud nõusolekut nende tõlkimiseks, kuigi tal on raha tõlkimise eest tasumiseks, siis puudub teave, kas ta on esitanud vaideid nakkusohu leviku tõkestamise eesmärgil vastu võetud käskkirjade peale. Tõlkimise eest tasumist ei saa vältida enda varatuks muutmisega. Taotleja on keeldunud eesti keele õppimisest 2012. aastast, samuti eesti keele oskuse testimisest. Isik on vaktsineeritud kahel korral ning seda kinnitav tõend kehtib kuni 08.03.2022. Ta ei ole taotlenud tõhustusdoosi tegemist. Isiku COVID-19 kiirtest osutus 09.02.2022 positiivseks. Ta ei kuulu tüüpiliselt riskigruppi. Taotleja on korduvalt jätnud täitmata valvurite korraldused kanda maski. Inspektor-kontaktisik selgitas 02.02.2022 taotlejale suuliselt 26.01.2022 ja 31.01.2022 käskkirjade sisu, 08.02.2022 käskkirja tõlkimist ei ole ta soovinud. Vangla palus samas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vanglal on teenistujate ja kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmiseks kohustus valida nende õigusi kõige paremini kaitsvad abinõud. Piirangud vastavad eesmärgile, ei riiva inimväärikust ega moonuta teiste õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud vaadatakse üle iganädalaselt. Kambrisse sisenemine on vajalik, et tagada kinnipeetava üle järelevalve (vangistusseaduse § 66). Viiruse leviku tõkestamise vastu on suur avalik huvi. Teenistujate ja kinnipeetavate massiline nakatumine ohustab vangla toimepidevust ning raskendab hädavajalike toimingute tegemist (järelevalvet, saatmist, toitlustamist, hädakutsetele reageerimist vms). Kui 26.01.2022 seisuga oli nakatunud 21 teenistujat ja 5 kinnipeetavat, siis 15.02.2022 seisuga 44 teenistujat ja 113 kinnipeetavat. Vangla teenistujad kannavad maski/respiraatorit ning isiku- ja transpordipääsla kaudu sisenejaid kontrollitakse termomeetriga. Palaviku kahtluse korral ja köha või muude viirusnakkuse sümptomite korral ei lubata isikut vanglasse. Ka külalised peavad vanglasse sisenemisel kandma maski.
7.Tallinna Halduskohus jättis 18.02.2022 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse ja sellega seotud menetluslikud taotlused läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada kohtule vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Vangla 09.02.2022 vastuse järgi ei ole taotleja esitanud 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/6 seonduvaid pöördumisi. Seega puudub vaidemenetlus, mille käigus oleks esialgse õiguskaitse 2(5)
3-22-286 taotluse esitamine lubatav ning taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Nimetatud käskkirja osas vaide esitamine oleks siiski üle kantav ka hilisematele samasisulistele käskkirjadele. Kui tõlgendada taotlust kaebusena, tuleks see kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Käskkirja X-le tõlkimata jätmine ei tähenda, et ta oleks esitanud selle peale vaide. Käskkiri tõlgiti hiljemalt 02.02.2022. Taotleja saab aru, mida temalt nõutakse, kuid ta ei nõustu maski kandmisega. Kuna taotleja on korduvalt keeldunud maski kandmisest, sh tõenäoliselt on teda selle eest distsiplinaarkorras karistatud (vt haldusasi nr 3-22-296), on tal ka piisav arusaam vaide esitamisest. Taotleja ei soovi keeleoskuse kindlakstegemist ega täiendamist. Taotlusel pole ka eduväljavaateid. Vanglal ja riigil on kohustus kaitsta taotleja elu ja tervist, sh kui ta ise seda ei soovi (inimõiguste konventsiooni art 2 rakenduspraktika vanglates toimuvate enesevigastamiste kohta). Maski lühiajalise kandmise kohustus ei ole intensiivne piirang (vt Tallinna Halduskohtu 11.02.2022 otsus nr 3-20-2585). Taotleja soov vältida maski kandmist lühiajaliselt kontrollkäikude ajal ei kaalu üles vangla kohustust tagada vangla julgeolek, sh kohustust teostada taotleja üle järelevalvet. Taotleja sattumine haiglasse koormab täiendavalt haiglapersonali ja vanglateenistust. Haiglate ülekoormus või selle peatne saabumine on üldteada. Vanglas nagu teistes hoonetes, kus viibib palju inimesi elukondlikult koos (haiglad, hooldekodud, koolid), on suur risk nakatuda, mida kinnitab vanglas hetkel nakatunute arv ja taotleja enda nakatumine.
8.X esitas Tallinna Halduskohtule 23.02.2022 avalduse, milles palus tõlkida halduskohtu määrus ning Tallinna Vangla 09.02.2022 ja 16.02.2022 vastused vene keelde.
9.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 28.02.2022 apellatsioonkaebusena pealkirjastatud avalduse Tallinna Halduskohtu 18.02.2022 määruse peale. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. See tähendab, et taotleja ei pea esitama vangla käskkirja peale kaebust (tegemist ei ole distsiplinaarmenetlusega) ega taotlust vanglale. Võimalik, et kaebuse esitamine halduskohtule polegi hiljem vajalik. Puuduvad tõendid, et käskkiri on taotlejale tõlgitud. Tema juures ei ole keegi käinud. Käskkirja põhjendusi varjatakse. Taotleja ei valda eesti keelt. Maski kandmine ei aita viiruse levikut tõkestada. Vangla nakatab kinnipeetavaid sihilikult ega osuta arstiabi. Taotleja vastustab maski kandmist vaid kontrollkäikude ajal. Ka kinnipeetavatel peab olema vabadus valida, kas vaktsineerida end või mitte, kuid kinnipeetavaid survestatakse vaktsineerima.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.X 28.02.2022 avaldust tuleb tõlgendada määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 18.02.2022 määruse peale. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Taotleja eesmärk on vabaneda maski kandmise kohustusest kontrollkäikude ajal. Halduskohus lahendas selle eesmärgiga seotud esialgse õiguskaitse taotluse 18.02.2022 määrusega, jättes taotluse läbi vaatamata. Eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu 18.02.2022 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel X tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida Tallinna Vangla seisukohta, vaid arvestab vangla varasemate seisukohtadega. Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
3(5)
3-22-286
11.Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks.
12.Esialgse õiguskaitse taotluse võib halduskohtule esitada muu hulgas pärast haldusorganile vaide esitamist (HKMS § 249 lg 5). Sellisel juhul eeldab taotluse esitamine, et haldusorganile on esitatud taotlusega seotud vaie. Praegusel juhul oleks taotlus järelikult lubatav, kui taotleja on esitanud Tallinna Vanglale 26.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/6 seonduva vaide. Kuna vangla vaatab piiranguid üle iganädalaselt, tuleks efektiivse õiguskaitse tagamiseks lugeda vaie esitatuks ka hilisemate käskkirjade peale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2021 määrus nr 3-20-2267, p 11). Tallinna Vangla kinnitas 09.02.2022 vastuses, et X ei ole esitanud 26.01.2022 käskkirja peale vaiet. Vangla 16.02.2022 vastusest nähtuvalt on ta siiski esitanud venekeelseid pöördumisi, kuid kuna need on võõrkeelsed, siis vanglal puudub ülevaade sellest, kas need on seotud 26.01.2022 käskkirjaga või mitte. Ringkonnakohus märgib, et vaie tuleb lugeda esitatuks ka siis, kui tegemist on puudustega vaidega. Tulenevalt HKMS § 252 lg-st 1 ja § 50 lg-st 2 peab haldusorgan näitama vajalikku hoolsust vaide esitamise kindlakstegemisel. Arvestades, et vaide esitamiseks on ette nähtud standardiseeritud vorm ning käskkirja vaidlustamisel viidatakse selle väljaandmise kuupäevale ning haldusakti numbrile, ei ole keeruline kindlaks teha, kas käskkirja peale on esitatud vaie. Kohtu uurimiskohustus esialgse õiguskaitse menetluses ei tähenda, et halduskohus peab hakkama nõudma haldusorganilt välja kõiki isiku pöördumisi teatud ajavahemikul ning ise hindama, kas ja missuguse dokumendi puhul on tegemist vaidega (HKMS § 2 lg 2). Vaide esitamata jätmise põhistamiseks piisab siiski haldusorgani kinnitusest. Taotlejal tuleb põhistada vaide esitamist. Praegusel juhul ei ole taotleja väitnud, et ta oleks 26.01.2022 käskkirja peale vaide esitanud. Pigem võib tema väidetest, sh määruskaebuses esitatud väidetest, järeldada, et ta ei ole seda teinud. Nimelt on taotleja märkinud, et kuna talle ei ole käskkirja tõlgitud, siis tal ei ole võimalik seda vaidlustada. Määruskaebusest nähtub ka arvamus, et ta ei pea enne esialgse õiguskaitse taotluse esitamist esitama vaiet vanglale. Õige ei ole taotleja seisukoht, et vaide peab esitama üksnes distsiplinaarkaristust kohaldavate käskkirjade peale. Eelnevast võib järeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitamise ajal puudus selles küsimuses vaidemenetlus ning esialgse õiguskaitse taotlus ei olnud HKMS § 249 lg-test 2 ja 5 tulenevalt lubatav. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei olnud lubatav, jättis halduskohus õigesti taotluse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).
13.Halduskohus ei pidanud taotlust lubatavaks, kuid hindas siiski selle põhjendatust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga võimaliku kaebuse eduväljavaadetele ning erinevatele huvidele ja õigustele antava kaaluga ega korda neid seisukohti (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).
14.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et vangla on kinnitanud, et maski kandmist nõudvad käskkirjad (26.01.2022 ja 31.01.2022) tõlgiti X-le suuliselt 02.02.2022. Selle kohta tehti kanne vangiregistrisse. Kohtul puudub põhjus selle kinnituse tõelevastavuses kahelda. 06.01.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/7 vaidlustamiseks oli suuline tõlkimine taotleja jaoks piisav. Vangla 16.02.2022 vastusest nähtuvalt kirjutas taotleja käskkirja põhjendused käsitsi üles, esitas vaide ning halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-22-69). Taotlusest ja määruskaebusest võib ka järeldada, et taotleja mõistis, mida temalt nõuti ja mis põhjusel. Vanglal on kohustus tagada ohutud töötingimused ametnikele ja kinnipidamistingimused kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele isikutele (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 17). Samal ajal toetavad erinevad teadusorganisatsioonid ja -uuringud (nt ECDC, CDC, WHO, teadusnõukoda, teadusajakiri Science) seisukohta, et maski kandmine on efektiivne meede koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Lühiajaline maski kandmine ei riiva intensiivselt taotleja õigusi. Taotleja õiguste riivet vähendab seegi, et piirangud vaadatakse üle iganädalaselt. Samas on suur avalik 4(5)
3-22-286 huvi vanglate toimepidevuse vastu ning meditsiinisüsteemi koormuse vähendamise vastu, mida massiline koroonaviiruse levik ohustab. Seega kaalub avalik huvi üles taotleja õigused. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud.
15.Kuna halduskohus ei lahendanud esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt, oli õige jätta menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. Taotluse võis jätta läbi vaatamata ka osas, milles X taotles muude kohtukulude kandmisest vabastamist, sest ta pole selliseid kulusid välja toonud. Halduskohus oleks pidanud sisuliselt lahendama menetlusabi taotluse menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Asja materjalidest nähtub siiski, et halduskohtu määrus tõlgiti X-le vene keelde. Seega rahuldati menetlusabi taotlus osas, milles ta soovis halduskohtu määruse tõlkimist.
16.X on taotlenud menetlusabi riigilõivust, menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude ja muude kohtukulude kandmisest vabastamiseks ka määruskaebemenetluses. Muu hulgas on ta soovinud Tallinna Vangla 09.02.2022 ja 16.02.2022 vastuste tõlkimist vene keelde (HKMS § 172 lg 1).
17.Menetlusabi taotlus on põhjendatud osas, milles taotleja soovib ringkonnakohtu määruse tõlkimist vene keelde. Ringkonnakohtul ei ole andmeid, mis osutaks, et taotleja oskab eesti keelt sellises ulatuses, et ta mõistaks praegust määrust. Tema vanglasisese isikuarve väljavõte kinnitab, et määruse tõlke saamiseks vajalikud kulud ületaksid tema keskmist kahekordset ühe kuu sissetulekut HKMS § 112 lg 1 p 1 mõistes. Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde X vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 01.02.–24.02.2022 kohta. HKMS § 111 lg 4 järgi ei hinnata menetlusabi taotlemisel kohtulahendi tõlkimiseks menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Seega rahuldab ringkonnakohus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel menetlusabi taotluse ning vabastab X praeguse määruse tõlkimise kulude kandmise kohustusest. Rahuldamata jääb taotlus Tallinna Vangla 09.02.2022 ja 16.02.2022 vastuste tõlkimiseks, sest nende vastuste kokkuvõtted on toodud nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu määrustes, mis on juba taotlejale tõlgitud või tõlgitakse vene keelde. Muus osas jätab ringkonnakohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba ning taotleja ei ole välja toonud, missuguseid muid kohtukulusid tal tuleb seoses määruskaebemenetlusega kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.