Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
03.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2669
Haldusasi
A kaebus Tallinna Perekonnaseisuameti 19.10.2021 vastuse nr 1-1-2/3127 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja A, esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg Vastustaja Tallinna linn, esindaja Kersti Piirmets
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
A määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-21-2669.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määrus tsiviilasjas nr X-XX-XXXX.
Rahuldada A määruskaebus osaliselt.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 kohustamisnõude tagastamist puudutavas osas ja saata haldusasi tühistatud osas tagasi halduskohtule kohustamisnõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Tuvastamisnõude tagastamise osas jätta halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
5.Määruse avaldamisel asendada A nimi tähemärgiga „A“, B nimi tähemärgiga „B“ ja C nimi tähemärgiga „C“. Jätta avaldamata määruses viidatud tsiviilasjade numbrid ja tsiviilasjades tehtud lahendite kuupäevad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 175 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-21-2669
1.B-l sündis XX.XX.XXXX laps, kelle B toonane registreeritud elukaaslane A lapsendas Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX. Lapse vanematena kanti rahvastikuregistrisse B ja A.
2.Harju Maakohus tuvastas C hagi alusel XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX, et laps põlvneb C-st. Kohtuotsus jõustus XX.XX.XXXX.
3.Tallinna Perekonnaseisuamet (TPA) kandis lapse isana 02.03.2021 rahvastikuregistrisse C, võttes aluseks C avalduse ja Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse tsiviilasjas nr X-XXXXXX.
4.C esitas Harju Maakohtule 06.05.2021 avalduse lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks. Harju Maakohus tunnistas XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX lapsendamise kohtu algatusel kehtetuks ja andis C-le lapse hooldusõiguse, määrates, et B-l ja C-l on ühine hooldusõigus. Tallinna Ringkonnakohus tühistas XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX-XXXX maakohtu XX.XX.XXXX määruse, jättis C avalduse rahuldamata ning sama avalduse alusel kohtu algatusel lapsendamise kehtetuks tunnistamata. C esitas ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, mille menetlusse võtmist ei ole veel otsustatud.
5.A esitas rahvastikuregistris lapse isa kande kustutamiseks Siseministeeriumile vaide, mis tagastati 06.07.2021 vastusega 2-2/327-2 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel, sest A-l puudub vaide esitamise õigus ja samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus.
6.A esitas Tallinna Halduskohtule 03.08.2021 kaebuse TPA 02.03.2021 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks isa kande tegemisel, TPA kohustamiseks kustutada rahvastikuregistrist isa kanne ning Siseministeeriumi 06.07.2021 kirja õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-21-1767). Tallinna Halduskohus tagastas 06.09.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, märkides muu hulgas, et kohustamisnõude esitamine eeldab TPA keeldumist andmete kustutamisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.12.2021 määrusega halduskohtu määruse ja saatis asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Haldusasja menetlus on pooleli halduskohtus.
7.A esitas TPA-le 21.09.2021 taotluse kustutada kanne, mille järgi on rahvastikuregistris lapse isana märgitud C.
8.TPA keeldus 19.10.2021 vastusega nr 1-1-2/3127 isa kande kustutamisest. Rahvastikuregistrisse kantakse isikuandmetena isiku vanemate andmed ja nende andmete aluseks olevad kohtulahendid, sh kohtulahendid, millega tuvastatakse isiku põlvnemine (perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 2, rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 21 lg 1 p 15 ja § 22 lg 1 p 4, Vabariigi Valitsuse 20.12.2018 määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmete kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ § 24 p 6). Isa kanne tehti kohtulahendi alusel. A-l oli võimalik oma õigusi kaitsta kohtumenetluses. Isa kanne ei muuda A hooldusõiguse ja -kohustuse ulatust.
9.A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TPA 19.10.2021 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja TPA kohustamiseks teha taotluse suhtes uus otsus ning kustutada kanne, mille kohaselt on C lapse isa.
10.Tallinna Halduskohus tagastas 29.11.2021 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), kuulutas haldusasja menetluse kinniseks (resolutsiooni p 2), jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 3) ning otsustas avaldada määruse resolutsiooni ja põhjendava osa, asendades selles füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (resolutsiooni p 4). Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on sobivaim nõuda Tallinna linna kohustamist isa kannet kustutama või seda uuesti otsustama. Tuvastamisnõue sisaldub kohustamisnõudes ning selle 2(5)
3-21-2669 eraldiseisev esitamine ei ole HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt vajalik ega lubatav ning tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebeõigus puudub ka kohustamiskaebuse esitamiseks. Olukord on õiguslikult keeruline. Kolmanda vanema kohta rahvastikuregistrisse kande tegemine on küsitav. Kaebeõigust tuleb siiski eristada kaebuse perspektiivist. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebaja ei vaidlusta enda, vaid lapse (ja kaudselt lapse isa) kohta rahvastikuregistrisse kantud andmeid, kuid selleks ei ole tal kaebeõigust (vt RRS § 32 lg 3 p 1 ja § 33 lg 1, vrd Tallinna Halduskohtu 24.09.2020 määruse nr 3-20-1713 p 3). Rahvastikuregistris sisalduvat isa kannet võiks olla õigus vaidlustada lapsel endal, kuid A pöördus TPA-sse ja halduskohtusse enda nimel. Kaebaja kardab, et isa kande tõttu väheneb tema esindusõiguse maht ja isa võidakse edaspidi käsitada lapse suhtes esindusõigust omava isikuna. Rahvastikuregistris ei ole isa hooldusõigust märgitud, täielik isiku- ja varahooldusõigus on kaebajal ja B-l. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 järgi saab lapse seaduslik esindaja olla üksnes hooldusõiguslik vanem. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hooldusõiguslikud vanemad võivad kokku leppida ühise esindusõiguse teostamise korraldamises. Kui isal ei ole hooldusõigust, ei saa tekkida olukorda, et kaebaja esindusõiguse maht väheneks või lapse isa peetaks esindusõiguslikuks vanemaks. RRS § 6 lg-d 1 ja 2 toetavad kaebaja positsiooni, mitte ei vähenda tema õiguste mahtu. Kaebaja ei saa halduskohtus vaidlustada tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud lahendit. Isaduse tuvastamine võib tulevikus mõjutada kaebaja õigusi lapse suhtes. Perekondlikke ja põlvnemist puudutavaid vaidlusi lahendab aga maakohus ja kaebajal tuleb enda õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Maakohtul tuleks hinnata ka PKS sätete kooskõla põhiseadusega. Isa kande kustutamine ei muudaks jõustunud Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsust tsiviilasjas nr X-XX-XXXX. Lapse isa saaks sellele lahendile tugineda ka isa kande kustutamise korral.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.A palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 määrus kaebuse tagastamist puudutavas osas ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Kaebeõiguse puudumine pole ilmselge. Kaebaja õigusi rikub see, et tema lapsel on rahvastikuregistris kolm vanemat. Kehtiv õigus ei võimalda sellist olukorda. Lapsendamisel peaksid lõppema õiguslikud suhted bioloogiliste vanematega. Kaebaja ei pidanud esitama taotlust lapse nimel, sest teine hooldusõiguslik vanem ei oleks andnud nõusolekut lapse nimel kohtumenetluse algatamiseks. Sel põhjusel ei esitanud kaebaja ka apellatsioonkaebust tsiviilasjas nr X-XX-XXXX. Rahvastikuregistri kanne võimaldab vanemal taotleda hooldusõiguse üleandmist, mida C on teinud. Rahvastikuregistrist nähtuv kolme vanema olemasolu võib tekitada segadust ja ebakindlust seoses kaebaja vanemlike õiguste ulatusega ning mõjutada suhteid lapsega, sest nende andmete õigsust eeldatakse ja nendest lähtutakse avaliku ülesande täitmisel. Isa kande kustutamisel ei oleks maakohtu lahend kolmandatele isikutele nähtav.
12.Tallinna linn selgitab kirjalikus vastuses, et rahvastikuregistri kannete tegemine toimub formaliseeritud menetluses ning perekonnaseisuametnikul ei ole õigust ise tuvastada rahvastikuregistri kande tegemise aluseid. Jõustunud kohtuotsust ei saa jätta täitmata. Kuna puudub vaidlus, et C on lapse isa, ei pidanud haldusorgan kohaldama uurimispõhimõtet. Vastustaja uuris siiski Siseministeeriumilt, kas perekonnaseisukande tegemine on võimalik. Kuigi Siseministeerium ei nõustunud maakohtu tõlgendusega, leiti, et kohtulahendi alusel tuleb kanne teha. Isa kanne ei muuda kaebaja hooldusõiguse ulatust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne 3(5)
3-21-2669 (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
14.Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määruse tsiviilasjas nr X-XX-XXXX, sest neil on tähtsus määruskaebuse lahendamisel (HKMS § 62 lg 2, § 158 lg 2, § 198 lg 2 p 3 ja lg 3).
Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
16.Halduskohus leidis, et kaebaja eesmärk on lapse isa kande kustutamine rahvastikuregistrist. Selle eesmärgi saavutamiseks pidas halduskohus kohaseks nõuda vastustaja kohustamist isa kannet kustutama või seda uuesti otsustama. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamist TPA 19.10.2021 vastuse peale ei pidanud halduskohus HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangu tõttu lubatavaks. Halduskohtu hinnangul puudus kaebajal kaebeõigus siiski ka kohustamisnõude esitamiseks, sest tulenevalt RRS § 32 lg 3 p-st 1 ja § 33 lg-st 1 võib isik vaidlustada vaid tema enda, mitte teise isiku kohta tehtud rahvastikuregistri kandeid. Kuna kaebaja vaidlustab lapse (ja kaudselt lapse isa) kohta tehtud kannet ja selleks puudub tal õigus, tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
17.Halduskohus tegi õigesti kindlaks kaebuse eesmärgi. Kaebaja soovib rahvastikuregistrist kustutada kannet lapse isa kohta. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et laps põlvneb C-st ega soovi halduskohtu kaudu saavutada Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse tsiviilasjas nr X-XXXXXX tühistamist. Kaebaja hinnangul ei tohiks lapsel siiski olla rahvastikuregistris kolm vanemat. Lapsendamisel peaksid õigussuhted lapse ja bioloogiliste vanemate vahel lõppema. Kaebaja kardab, et isa kanne võib edaspidi mõjutada tema hooldusõiguse ulatust. Kande kustutamise korral ei oleks kohtulahend kolmandatele isikutele nähtav.
18.Isik võib pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil on kaebuse esitamine lubatud tingimusel, et see on seaduses sätestatud (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Kaebeõiguse jaatamiseks piisab sellest, kui vaidlustatud toiming võib riivata või puudutada isiku õigusi, sh kaudselt ja faktiliselt. Kaebeõiguse aluseks ei ole haldustegevuse objektiivne õigusvastasus (Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p 20; 21.10.2021 otsus nr 3-18-913, p 12; 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9). Kaebuse võib kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada vaid ilmselges olukorras. Ebaselges olukorras tuleb kaebeõigust kontrollida otsust tehes ning jätta kaebus kaebeõiguse puudumise korral rahuldamata (vt Riigikohtu 25.04.2019 määrus nr 3-18-913, p 9). Kohus kontrollib toimingu õiguspärasust ulatuses, milles kaebaja väidab oma õiguste rikkumist. Toimingu õiguspärasuse hindamisel kontrollitakse selle vastavust nendele materiaal- ja menetlusõiguse normidele, mis seonduvad kaebaja õiguste kaitsega. Kaitstavad on nii põhiõigused ja vabadused, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused (Riigikohtu 07.05.2020 otsus nr 3-172637, p 15 ja sealsed viited; 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22).
19.Rahvastikuregistri kande ja selle vaidlustamisega ei saa muuta perekonnaõiguslikke õigussuhteid, mis tekivad seaduses sätestatud viisil (nt põlvnemine, hooldusõigus). Kandel on üksnes tõenduslik tähendus. Samas eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust ning nendest lähtutakse avaliku ülesande täitmisel (RRS § 6 lg-d 1 ja 2). Kui rahvastikuregistri kanne on vale, võib õigustatud isik paluda selle parandamist. Rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmed on muu hulgas andmed isiku vanemate kohta (RRS § 21 lg 1 p 15). Samuti kantakse rahvastikuregistrisse andmed dokumentide kohta, mis on nende andmete aluseks (RRS § 22 lg 1 p 4). Lapsendamisega lõpevad lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhted endiste sugulastega ning nendest tulenevad õigused ja kohustused (PKS § 162). Lapsendamist ei tohi sünnitõendilt nähtuda (PKS § 164 lg 4). Vanemaid saab olla kantud sünnitõendile kaks (regionaalministri 03.05.2010 määruse nr 8 „Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite 4(5)
3-21-2669 vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu“ § 3 lg 1 ja 11).
20.Ringkonnakohtu hinnangul on tsiteeritud normide eesmärk kaitsta muu hulgas lapse ja lapsendaja huvi perekonna ühtsuse ning kindlustunde loomise ja säilitamise vastu nii perekonnasiseselt kui ka -väliselt (vrd RRS § 46). Teisisõnu on normide eesmärk kaitsta muu hulgas kaebaja huve. Lapse nimel isa kande vaidlustamise võimalikkus on praegusel juhul kaheldav, sest kaebajal ja B-l on ühine hooldusõigus ning B on toetanud lapsendamise kehtetuks tunnistamist. Eelnevast tulenevalt ei saa välistada kaebaja kui lapsendaja õigust vaidlustada kolmanda vanema kohta tehtud rahvastikuregistri kannet. Rahvastikuregistri kande tegemine toimub küll formaliseeritud menetluses, kuid perekonnaseisuametnik võib perekonnaseisukande tegemiseks vajaliku asjaolu kindlakstegemiseks rakendada uurimispõhimõtet (Riigikohtu 03.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-13-13, p 12; PKTS § 6 lg 1 ls 2).
21.Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja õiguste kaitseks on tõhusaim kohustamisnõue, mis hõlmab hinnangut kande kustutamisest keeldumise õiguspärasusele. Seega tuvastamisnõude osas on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. Ringkonnakohus märgib siiski, et olukorras, kus TPA toimingu õiguspärasusele antakse hinnang kohustamisnõude raames, võib olla tuvastamisnõude eraldi tagastamisest otstarbekam tõlgendada kaebaja tahet esitada õiguste kaitseks tõhusam taotlus.
22.Kohustamisnõue rahvastikuregistri kande kustutamiseks on esitatud ka haldusasjas nr 3-21-1767. Praeguses asjas esitatud kohustamisnõue ei ole siiski esitatud samal alusel (HKMS § 121 lg 1 p 3). Kohustamisnõue on seotud TPA 19.10.2021 keeldumisega kande kustutamisest, mitte kande tegemisega, nagu haldusasjas nr 3-21-1767.
23.Eelnevat arvestades ei oleks halduskohus tohtinud kohustamisnõuet HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Selles osas tuleb halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tuvastamisnõude tagastamise osas jääb halduskohtu määrus muutmata.
24.Kaebaja on kaebuses välja toonud, et soovib haldusasjade nr 3-21-1767 ja 3-21-2669 liitmist. Halduskohus otsustab haldusasjade liitmise kaalutlusõiguse alusel, kui täidetud on HKMS § 48 lg-s 1 sätestatud tingimused. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtul tuleks edaspidi otsustada ka kolmandate isikute (lapse, C ja B) kaasamine.
25.Kaebuses nimetatud füüsiliste isikute eraelu ja lapsendamissaladuse kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärkidega ning jätta avaldamata andmed tsiviilasjades tehtud lahendite kohta, millele on määruses viidatud (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.