Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Gaida Kivinurm ja Margo Klaar PB kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 17.12.2015 otsusele täiteasjas nr 008/2002/9133
Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.05.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik): PB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov esindajad Puudutatud isik (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik 2 (sissenõudja): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), volitatud esindaja Inna Golovina Kirjalik menetlus Menetluse liik
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.05.2016 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PB kaebus kohtutäituri Mati Kadaku 17.12.2015 otsusele täiteasjas nr 008/2002/9133 rahuldamata ning muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta PB kanda, v.a kohtutäituri Mati Kadaku menetluskulud, mis jätta kohtutäituri kanda. Määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-19460 Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Asjaolud ja avalduse sisu
1.PB (edaspidi: avaldaja või võlgnik) esitas Harju Maakohtule 28.12.2015 kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku (edaspidi: kohtutäitur) 17.12.2015 otsuse peale täiteasjas nr 008/2002/9133 (edaspidi: otsus, I kd, tl 16-17), millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku 27.11.2015 esitatud kaebuse 23.11.2015 kinnisasja arestimise akti ja 25.11.2015 täitetoimingu tühistamiseks ning täiteasjas täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja palus kohtutäituri otsuse tühistada, peatada täitemenetlus ja tühistada 23.11.2015 kinnisasja arestimise akt täiteasjas nr 008/2002/9133. Selle aktiga arestis kohtutäitur avaldaja omandis oleva kinnisasja asukohaga XXX (edaspidi: vaidlusalune kinnisasi).
2.Avaldaja võlgneb Tallinna Linnakohtu 18.06.2002 kohtuotsuse alusel kriminaalasjas nr 1/2-756/01 Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tollikeskuse kaudu, edaspidi: sissenõudja) 411 891 krooni (26 324,63 eurot). Tallinna Linnakohus on 11.06.2003 kohtumäärusega avaldaja võla ajatanud. Avaldaja on kohustatud maksma sissenõudjale iga kuu 32 eurot. Pärast ajatamise määruse kättesaamist puudub kohtutäituril õigus sundtäitmist läbi viia. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Kohtutäituri seisukoht
3.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et sõltumata nõude suurusest ja menetluse asjaoludest, ei tohi kohtutäitur ja sissenõudja 2003. a-l määratud ajatamise graafikust kõrvale kalduda. Kinnisasja arestimise akti tühistamiseks puudub alus. Avaldaja on 20.11.2015 esitanud oma seisukoha arestitava kinnistu hinna osas, milles ta on seisukohal, et tema omandis oleva kinnistu hinnaks on 22 000 eurot. Kinnisasja arestimisel on kohtutäitur lähtunud võlgniku ettepanekust ning määranud kinnistu hinnaks 22 000 eurot. Kinnistu hinda võlgnik vaidlustanud ei ole. Sissenõudja seisukoht
4.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata. Sissenõudja informeeris 11.12.2012 kohtutäiturit, et võlgnik ei pea sõlmitud maksegraafikust kinni. Võlgnik saab töötasu OÜ-lt E. Kinnistu arestimine hinnaga 22 000 eurot ning enampakkumise väljakuulutamine 24.11.2015 on põhjendatud, kuna nõude täitmine võtaks vastasel korral aega 58 aastat. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-19460 muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Võlausaldaja huvid jääksid nii kaitseta. Võlgniku majanduslik olukord on võrreldes 2003. aastaga muutunud. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri 17.12.2015 otsuse täiteasjas nr 008/2002/9133 ja kohustas kohtutäiturit avaldaja kaebuse uuesti läbi vaatama.
6.Maakohtu põhjenduste kohaselt võib kinnisasja arestimine olla kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 140. Samas pole praegusel juhul põhjendatud avaldajale kuuluva kinnisasja müümine enampakkumisel, sest avaldaja täidab nõuet kooskõlas Tallinna Linnakohtu 11.06.2003 kohtumäärusega (II kd, tl 22-29). Avaldajal on olemas jõustunud kohtumäärus, millega on ajatatud täitemenetluses oleva summa tasumine ning kohtutäituril tuleb nimetatust täitemenetluse läbiviimisel lähtuda. Sissenõudja on edastanud 11.12.2012 kohtutäiturile e-kirja, millega tühistab maksegraafiku, sest võlgnik ei pea sellest kinni (I kd, tl 130). Samas pole sissenõudja maksegraafiku mittekinnipidamist millegagi põhistanud. Kohus on seisukohal, et sissenõudja ei saa ühepoolselt e-kirja teel tühistada Tallinna Linnakohtu 11.06.2003 kohtumäärusega kohaldatud kohustuse täitmise viisi.
7.Maakohus nõustus nii kohtutäituri kui ka sissenõudja seisukohtadega, et avaldaja tahe täita kohustust 32 euro suuruste igakuiste osamaksetega, jätab kaitseta sissenõudja huvid. Täitemenetluse eesmärgiga ei saa olla kooskõlas asjaolu, et avaldaja täidab oma kohustuse sissenõudja ees 68,6 aasta jooksul. Asjaolu, et Tallinna Linnakohtu 11.06.2003 kohtumäärusega on kohustatud avaldajat tasuma kohustus 500-krooniste osamaksetena, ei tähenda, et avaldaja majandusliku olukorra muutumisel ei võiks sissenõudja taotleda kohtult täitmise viisi ümbervaatamist. Seda antud juhul tehtud ei ole. TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning täitemenetluse ajatamine ei saa selle erandlikku iseloomu arvestades olla pikaajaline, vaid ajatamine on üldjuhul võimalik vaid kuudepikkuseks ajavahemikuks.
8.Maakohtu hinnangul puudub praegusel juhul alus täitemenetluse peatamiseks. Nõude täitmisel tuleb avaldajal lähtuda Tallinna Linnakohtu 11.06.2003 kohtumäärusest asjas nr KRH-797/02. Nimetatud kohtumääruse näol ei ole tegemist dokumendiga, mis lükkab edasi nõude maksetähtpäeva. Määruskaebus
9.Maakohtu määrusele esitas kohtutäitur 31.05.2016 määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja jätta kaebus rahuldamata.
10.Kohtutäituri hinnangul tuleb vaidlusalune kinnisasi realiseerida, sest vastasel korral võtaks võlgnevuse tasumine aega 58 aastat. TsÜS § 157 lg 1 sätestab kohtulahendist tuleneva nõude aegumise tähtajaks 10 aastat. Enne 01.03.2011 tekkinud aegumata 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-19460 nõuetele hakkas alates 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune tähtaeg. 23.04.2013 esitas võlgnik kohtutäiturile kaebuse, milles asus seisukohale, et täitedokument on aegunud. Sellest võib järeldada, et võlgnik ei täida kohustust täitedokumendi kehtivuse ajal.
11.Võlgnik omandas kinnisasja 06.07.2015. Seega on võlgniku majanduslik olukord muutunud. Võlgnik pole esitanud kohtutäiturile ühtegi ettepanekut võlgnevuse kiiremaks tasumiseks.
12.Kinnisasja arestimise akti tühistamiseks puudub alus. Kinnisasja arestimisel ja hinna määramisel on kohtutäitur lähtunud võlgniku ettepanekust. Võlgnik pole määratud hinda vaidlustanud. Menetluse edasine käik
13.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Sissenõudja toetas määruskaebuse rahuldamist.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus kohtutäituri 17.12.2015 otsusele rahuldamata. Sellega seoses tuleb muuta ka menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Määruskaebus rahuldatakse.
16.Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele põhjendusel, et avaldaja täidab sissenõudja nõuet kooskõlas Tallinna Linnakohtu 11.06.2003 kohtumäärusega nr KRH-797/02 (I kd, tl 31). Ringkonnakohus maakohtu sellise järeldusega ei nõustu järgmistel põhjustel.
17.Kohtutäitur viib täiteasjas nr 008/2002/9133 läbi täitemenetlust Tallinna Linnakohtu poolt kriminaalasjas nr 1/2-756/01 18.06.2002 tehtud otsuse alusel (I kd, tl 2-3). Selle otsusega on avaldajalt muuhulgas mõistetud sissenõudja kasuks välja kahjuhüvitis 411 891 krooni ning määratud avaldajale kolme aasta pikkune katseaeg. Tallinna Linnakohtu 18.06.2002 otsuse (täitedokumendi) tegemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi (KrK) § 47 lg 4 sätestas, et kohus määrab süüdimõistetu katseajaks järgima kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all KrK § 471 lõike 1 alusel ning võib lisaks sellele määrata talle KrK § 471 lõikes 2 nimetatud kohustusi. KrK § 471 lg 2 p 1 alusel määras Tallinna Linnakohus, et süüdimõistetul (avaldajal) tuli katseaja jooksul (käitumiskontrolli ajal) täita talle määratud kohustusi, s.o hüvitada tema põhjustatud kahjust iga kuu vähemalt 2000 krooni.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-19460
18.11.06.2003 määrusega nr KRH-797/02 (I kd, tl 7) kergendas Tallinna Linnakohus süüdimõistetule (avaldajale) käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi ja vähendas sissenõudjale kahju hüvitamiseks igakuiselt tasutava summa suurust 2000 kroonilt 500 kroonile. Selle määruse tegemise ajal kehtinud karistusseadustiku § 75 lg 3 kohaselt võis kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi. Kolleegiumi hinnangul ei saa süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kohustusest tasuda kahju hüvitamiseks kannatanule igakuiselt kindlaksmääratud summasid järeldada, et kahjuhüvitise võlg tervikuna oleks ajatatud. Igal juhul ei mõjuta Tallinna Linnakohtu 11.06.2003 määrus võla sissenõutavust pärast 18.06.2002 otsusega määratud katseaja lõppu. Seega on täitedokumendiga väljamõistetud kahjuhüvitis tasumata ulatuses tervikuna sissenõutav. Sissenõudja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist (võlaõigusseaduse § 82 lg 7 esimene lause).
19.Maakohus on eespool märgitud põhjendustel asunud ebaõigesti seisukohale, et kohtutäituril ja sissenõudjal tuleb võlgnevuse sissenõudmisel juhinduda Tallinna Linnakohtu 11.06.2003 määrusega nr KRH-797/02 sätestatust.
20.Kohtutäiturile esitatud 27.11.2015 dateeritud kaebuses (I kd, tl 13-15) tugines avaldaja vastuväitele, et täitemenetluses sissenõutava summa tasumine on Tallinna Linnakohtu 11.06.2003 määrusega ajatatud ja kohtutäituril pole seetõttu õigust avaldaja kinnisasjale sissenõuet pöörata. Käesoleva määruse p-des 17 ja 18 märgitud põhjendustel pole täitedokumendiga väljamõistetud võlgnevuse ajatamine asjas kinnitust leidnud. Järelikult on kohtutäitur õiguspäraselt jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada.
21.Hagita menetluses pole kohus TsMS § 477 lg 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja kaebuse rahuldamata.
22.Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse eespool märgitud põhjendustel, ei analüüsi kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebuse muid väited. Menetluskulud
23.Kolleegium muudab TsMS § 173 lg 3 alusel menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda, v.a Mati Kadaku menetluskulud, mis jäävad kohtutäituri enda kanda (TsMS 175 lg 31).
24.Ringkonnakohus on palunud 16.11.2016 kirjaga menetlusosalistel esitada ringkonnakohtule määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude nimekirjad. Kohtutäitur kinnitas 18.11.2016 vastuses, et tal menetluskulud puuduvad. Sissenõudja pole menetluskulude nimekirja ringkonnakohtule esitanud. Kolleegium järeldab 5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-19460 sellest, et ka sissenõudjal menetluskulud puuduvad. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1 määrab kolleegium, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
25.Seoses kohtuniku Krista Kirspuu korralisel puhkusel viibimisega asendas teda vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile määruskaebuse lahendamisel kohtunik Gaida Kivinurm. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.