lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1751/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 27.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1751/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1053
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1751

Määruse kuupäev

27. mai 2022

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Sergei Luisti kaebus Viru Vangla vastu kahju summas 220 euro hüvitamise nõudes seoses 21.03.2021 ja 29.03.2021 riigikeeleõppe tundidesse mittelubamisega

Menetlusosalises

Kaebaja – Sergei Luist Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-21-1751.
2.Jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määruse tõlge toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.Sergei Luist esitas 28.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt ei lubanud Viru Vangla kaebajat 21.03.2021 ja 29.03.2021 eesti keele kursustele, kuna kaebaja kandis 26.03.-02.04.2021 kartserikaristust. Kaebaja väitel lubatakse kõiki teisi kinnipeetavaid ka kartserikaristuse kandmise ajal eesti keele kursustele. Samuti on kaebaja teiste kartserikaristuste kandmise ajal saanud kursustel käia. Kuna kaebaja ei saanud kahes tunnis osaleda, siis ei makstud talle seetõttu ka 2021. a märtsikuu eest 20 eurot stipendiumi. Kaebaja arvates ei lubatud tal meelega keeleõppe tundidesse minna, et talle mitte stipendiumi maksta. Kaebaja sõnul esitas ta eelnevaga seoses Viru Vanglale kahjunõude, milles taotles saamata jäänud stipendiumi summas 20 euro hüvitamist ja moraalset kahju 200 eurot. Viru Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse 27.07.2021. a vastusega rahuldamata. Kaebaja palub kohtul Viru Vanglalt välja mõista 20 eurot saamata jäänud stipendiumi ja 200 eurot moraalset kahju. Kaebaja palub ka, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole stabiilset sissetulekut. Samuti palub kaebaja võtta tema kaebus vastu vene keeles. Kaebusele on lisatud Viru Vangla 27.07.2021. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus nr 616/108-2 ka erinevad kaebaja osas koostatud distsiplinaarmenetluse protokollid.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

3-21-1751

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kaebaja taotleb Viru Vanglalt kahjuhüvitist selle eest, et tal ei võimaldatud kartserikaristuse kandmise ajal kahel korral minna riigikeeleõppe tundidesse, mille tõttu ta jäi ilma 20 euro suurusest stipendiumist. Kaebaja taotleb saamata jäänud stipendiumi hüvitamist ja lisaks veel mittevaralise kahju summas 200 euro väljamõistmist.
4.Kohus leiab, et hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p-i 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav hüvitis on sellest piirist väiksem, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks.
6.Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et vaidlusalune vangla tegevus põhjustas kaebajale tagajärgi, mille hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Kahel korral keeleõppe kursusele mittesaamine ja sellega seoses 20 euro suurusest stipendiumist ilmajäämine ei saa põhjustada kaebaja õigustele niivõrd intensiivset riivet.
7.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

3-21-1751

9.Kohus nõustub Viru Vangla 27.07.2021. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 6-16/108-2 toodud põhjendustega ning leiab, et Viru Vangla tegevuses ei esinenud õigusvastasust. Nimetatud otsuse kohaselt osales kaebaja alates 01.03.2021 riigikeeleõppe taseme A2 täiendkoolitusel. Vangla tasub stipendiumi nendele kinnipeetavatele, kes osalevad kõikides tundides. Kui kinnipeetaval jäävad mõned tunnid põhjuseta vahele, siis stipendiumit ei maksta. Kaebaja kandis 26.03.-02.04.2021 kartserikaristust 19.03.2021. a distsiplinaarkäskkirja nr 6-3/192-1 alusel ning sellel ajal ei võimaldatud tal käia kahes riigikeeleõppe tunnis. Kaebajat karistati nimetatud distsiplinaarkäskkirjaga selle eest, et ta keeldus täitmast ametniku korraldust asuda tööle, kuigi ta oli määratud Viru Vangla 15.02.2021. a käskkirjaga nr 6-2/98-1 tööle finants- ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale. Seega kuna kaebaja otsustas mitte täita vanglaametniku korraldust, siis lõi tema enda käitumine olukorra, kus ta põhjendamatult puudus riigikeeleõppe tundidest. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 651 lg-le 4 võib vanglateenistus kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes osaliselt või täielikult piirata muuhulgas VangS § 34 kohaldamist (s.o hariduse omandamise võimaldamist, sh eesti keele õpet). Lisaks kõnealusele distsiplinaarkaristusele oli kaebajal kartserisse paigutamise hetke seisuga veel kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuivõrd kaebaja on korduv vangla korra rikkuja, mida tõendavad ka käesolevale kaebusele lisatud distsiplinaarmenetluse protokollid, siis ei pidanud vangla kohtu hinnangul põhjendatult võimalikuks lubada kaebajat kartserikaristuse kandmise ajal keeleõppe kursustele. Asjaolu, et kaebajale on teiste kartserikaristuste kandmise ajal keeleõppel osalemist võimaldatud, ei tähenda, et sellise piirangu kohaldamine ei oleks sellest tulenevalt kaebaja suhtes kunagi lubatud. Seega kuna kohus ei näe vangla tegevuses õigusvastasust, siis ei ole ka praeguses kaebuses nõutud kahjuhüvitise väljamõistmine kuigi tõenäoline.
10.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel tagastada.
11.Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium