Xi kaebus Tallinna Vangla 06.10.2021 vastuse ja 11.11.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel Valter
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda ja kaebuse esitamisega seotud riigilõivu kulu riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.06.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.Kinnipeetav X (kaebaja) esitas 16.09.2021 Tallinna Vanglale (vastustaja) taotluse1, milles palus kustutada enda isiklike asjade nimekirjast hulk esemeid, mh ratastooli koos kahe jalatoega, ja need hävitada.
2.Vastustaja rahuldas 06.10.2021 vastusega nr 5-8/21/23857-22 kaebaja taotluse osaliselt, kuid jättis taotluse mh ratastooli ja abitugede osas rahuldamata, sest vastasel korral puuduks kaebajal vabanemisel isiklik liikumisvahend.
3.Kaebaja esitas 06.10.2021 vastuse peale 10.10.2021 vaide3, milles vaidlustas ratastooli ja jalatugede maha kandmata ning hävitamata jätmist. Ratastool on vana ja katki ning parema ratta rehv laseb õhku läbi. Kaebaja ei jõuaks sellise ratastooliga kaugele, sest see laguneks ära. Mõlemad rehvid on kulunud, kuid kaebajal pole raha nende vahetamiseks.
4.Vastustaja jättis 11.11.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/492-24 vaide rahuldamata. Kaebaja tervisekaardi andmetel amputeeriti kaebajal mõlemad jalalabad 2005. a, mistõttu on isiklik ratastool kaebajale liikumiseks hädavajalik abivahend, mida vangla ei hävita. Vangla ei ole kohustatud kinnipeetava taotlust isiklike asjade maha kandmiseks ja hävitamiseks rahuldama. Kaebaja ratastooli koos abitugedega maha kandmise järgselt puuduks kaebajal vanglast vabanemisel isiklik liikumisvahend.
5.Kaebaja esitas 15.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 06.10.2021 vastuse ja 11.11.2021 vaideotsuse tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks ratastool ja jalatoed maha kanda ning garanteerida kaebajale vanglast vabanemisel ratastool. Kaebaja selgitas, et tema ratastool on vana ja kulunud. Rattarehvid on kulunud ja võivad liikumisel lõhki minna. Parem rehv laseb õhku läbi. Kaebajal ei ole võimalik sellise ratastooliga vanglast lahkuda. Kaebajal tuleb jõuda Valga linnani ja sealt veel edasi Tõrva linnani, kus ta hakkab elama. Uue ratastooli ja rehvide ostmiseks puuduvad tal rahalised vahendid. Sel põhjusel väljastaski vangla kaebajale ratastooli. Kaebajal tuleb vana ratastooliga elada seni, kuni talle määratakse toetus, mille eest ta saaks ratastooli laenutada. Samas vajab kaebaja seda toetust elamiseks, sh korteri üürimiseks, toidu ja ravimite ostmiseks. Kaebaja ei pea kulutama vabanemisfondist saadavat raha ratastooli või rehvide parandamiseks või uue ratastooli laenutamiseks, sest kaebaja isikliku ratastooli rehvid on kulunud vangla territooriumil. Kaebaja taotles vanglasse saabudes isikliku ratastooli lattu paigutamist ja vangla poolt ratastooli väljastamist, kuid sellest keelduti. Vangla andis kaebajale ratastooli alles pärast seda, kui isikliku ratastooli rehvid olid juba kulunud. Kaebaja vabanemisfondis olevad vahendid ei puutu praegusesse vaidlusesse. Vastustaja viide Valga Vallavalitsuse kinnitusele kaebajale tasuta transporditeenuse osutamise kohta on asjakohatu, sest see anti juhuks, kui kaebaja vabastatakse vanglast ennetähtaegselt. Kaebaja vabaneb vanglast 08.06.2022 ja kaebaja ei ole kindel, et tal on võimalik pärast vabanemist Valga hooldekodusse minna.
Kohus võttis 10.12.2021 määrusega kaebuse menetlusse.
7.Vastustaja palus 06.02.2022 vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ratastooli rehvimantel on küll kulunud, kuid kasutuskõlbmatu see ei ole ja õhkkumm rehvidest läbi ei paista. Ratastool koheselt ei laguneks. Kaebaja hoiustatud vabanemistoetus oli 28.01.2022 seisuga 1263,93 eurot5. Kaebaja saab nii ratastooli kui ka selle tarvikute riigipoolse
Vastustaja esitatud lisa „1). 17.09.21 taotlus 23857“. Vastustaja esitatud lisa „2). 5-82123857-2 06.10.2021 Väljaminev kiri“.
Vastustaja esitatud lisa „3). Lebedev vaie 492-1“.
Vastustaja esitatud lisa „4). 5-1521492-2 11.11.2021 Väljaminev kiri“.
Vastustaja esitatud lisa „5). N.L 04.09.2021-04.01.2022“.
2(4)
3-21-2633
soodustusega ostmiseks või üürimiseks vajaliku tõendi küsida perearstilt. Abivahendi soetamisel tasub riik omapoolse osa ja kaebaja omaosaluse. Juhul, kui abivahendi omaosaluse maksumus on kaebaja jaoks liiga suur, on tal võimalus taotleda selle vähendamist. Ratastoolide rehvid ja rattad on ainult müügiks, üürida neid riigipoolse soodustusega ei ole reeglina võimalik. Abivahendi kasutusaeg on 1 aasta ning selle perioodi jooksul on võimalik selle kategooria tooteid osta maksimaalselt 2 tükki. Soodustuse piirmäär on 50% abivahendi hinnast, kusjuures abivahendi piirhind on 34 eurot. Seega ei eelda ratastooli rehvide asendamine kaebajalt suuri väljaminekuid ja vabanemisel on kaebajal olemas vahendid ratastooli remontimiseks. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja taotlus vangla laos oleva ratastooli maha kandmiseks ja hävitamiseks. Kaebaja väide, et ta ei saa oma isikliku ratastooliga vabanemisjärgsesse elukohta liikuda, ei vasta tõele. Kaebaja viimane registreeritud rahvastikuregistrijärgne elukoht oli Valga vallas. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse käigus suhtles vastustaja elukohajärgse kohaliku omavalitsusega ja 28.10.2021 vastuses päringule6 on toodud, et kaebaja vabanemisel vanglast korraldab Valga Vallavalitsus kaebajale tasuta transpordi hooldekodusse. Vastustaja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust nõudes kohustada vastustajat garanteerima kaebajale vanglast vabanemisel ratastool.
8.Kohus jättis 08.02.2022 määrusega kaebuse läbi vaatamata nõudes kohustada vastustajat garanteerima kaebajale vanglast vabanemisel ratastool. Määrus jõustus edasi kaebamata 26.02.2022.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Arvestades kohtu 08.02.2022 määrust, on kohtu menetluses kaebaja nõuded tühistada vastustaja 06.10.2021 vastus ja 11.11.2021 vaideotsus ning kohustada vastustajat kandma kaebaja isiklike asjade nimekirjast maha ratastool koos jalatugedega ja need hävitama. Vaidlus toimub selle üle, kas vastustaja oli kohustatud kaebaja isikliku ratastooli hävitama.
10.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajal on isiklike asjade laos isiklik ratastool koos kahe abitoega7. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et kaebaja isikliku ratastooli rehvid on kulunud. Küll aga vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas rehvid on kulunud sel määral, et ratastool oleks kaebaja vanglast vabanemisel kasutuskõlbmatu. Kaebaja eesmärgiks näib olevat, et vangla hävitaks tema isikliku ratastooli ja väljastaks kaebajale vanglast vabanemisel paremas seiskorras ratastooli.
11.Tartu Halduskohtu 10.04.2014 otsusest asjas nr 3-13-2437 nähtub, et kaebaja saatis Tartu Vanglas viibides oma isikliku ratastooli remonti. Kuna kaebaja keeldus remondi eest ise tasumast, siis jäeti ratastool remontimata, kuid seda ei tagastatud ka kaebajale. Kaebajale anti vangla ratastool ja isiklik ratastool pandi lattu. Vangla tõi kohtumenetluses välja, et kaebajale kuuluv ratastool ei olnud kasutuskõlbulik ja vajas remonti. Ratastooli rehvide sisekummides oli hulgaliselt auke, mis ei võimaldanud rehve täis pumbata (õhk ei püsinud rehvides). Tühjade rehvidega ratastooli kasutamine raskendab ratastooli juhtimist ja rikub ratastooli. Tühi rehv võib veljelt eemalduda ning see võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi (nt kaebaja kukub ja vigastab end, juhitavuse raskendatuse korral võib kaebaja tekitada vigastusi teistele kinnipeetavatele või vanglaametnikele vms). Seetõttu peeti katkist ratastooli ohtlikuks nii kaebajale endale kui ka teistele isikutele ning sellise liikumisvahendi kätteandmist ei peetud
Vastustaja esitatud lisa „6). 28.10.21 päringu vastus VV“. Vastustaja esitatud lisa „NL_lisa_23857-2_nimekiri kambri ja lao varadest“, lk 3-4.
3(4)
3-21-2633
võimalikuks. Kuna kohus nõustus vanglaga, et vangla ei ole kohustatud kaebaja isiklikku ratastooli remontima, siis jäi see lattu kaebaja isiklike asjade hulka.
12.Praeguse vaidluse asjaoludest nähtuvalt kasutab kaebaja ka Tallinna Vanglas viibides vanglale kuuluvat ratastooli ja tema isiklik ratastool on senini laos isiklike asjade hulgas. Kuna vanglad ei ole kaebaja ratastooli parandanud, siis loeb kohus Tartu Halduskohtu otsusele tuginedes tõendatuks, et kaebaja ratastool on katkiste rehvide tõttu hetkel kasutuskõlbmatu. Kaebaja ei ole põhjendanud ja ka Tartu Halduskohtu otsuse põhjendustest või vastustaja poolt käesolevas vaidluses esitatud põhjendustest ei nähtu, et ratastool ise ilma rehvide seisukorda arvestamata oleks lagunenud ja kasutuskõlbmatu. Kuna ratastooli rehve on võimalik vahetada, siis ei ole põhjust lugeda ratastooli ainuüksi katkiste rehvide tõttu sellises seisukorras olevaks, et seda ei ole enam üldse võimalik kasutada ja see tuleks utiliseerida. Kuna kaebaja vajab liikumiseks ratastooli ja tal ei ole teist isiklikku ratastooli, siis ei ole tema liikumisvabaduse säilitamiseks põhjendatud ratastooli hävitada. Rehvide vahetamine ei ole keeruline, kallis ega ajakulukas. Lisaks ei näe kehtivad õigusnormid ette, et vangla peaks varustama vanglast vabanevaid kinnipeetavaid ratastooliga (vt vangistusseaduse (VangS) § 75 lg 1). Seega on kaebuse eesmärk ratastool hävitada vastuolus kaebaja vajadustega.
13.Kohus leiab, et vastustaja keeldus põhjendatult kaebaja ratastooli hävitamisest. Vaidlusalused otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Samuti puudub alus kohustada vastustajat kaebaja ratastooli hävitama.
14.Kaebaja vabaneb vanglast 08.06.2022. Vanglal tuleb VangS § 60 lg-te 1 ja 2 ning § 74 järgi abistada kaebajat tema isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, sh teavitada kaebajat sotsiaalabi saamise võimalusest ja abistada selle taotlemisel. Ratastooli rattad ja rehvid on sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ lisa „Abivahendite loetelu“ lk 8 järgi sellisteks abivahenditeks, mille osas on puudega isik õigustatud taotlema riigilt tasu maksmise kohustuse ülevõtmist (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 47 lg 1 p 2, § 48 lg-d 1 ja 2). Kuigi SHS § 47 lg 3 välistab vangistuses viibiva isiku puhul tasu maksmise kohustuse ülevõtmise, ei saa kohtu hinnangul sellest sättest lähtuda olukorras, kus tehakse ettevalmistusi isiku vanglast vabanemiseks ja abivahendit on isikul vaja väljaspool vanglat elades. Eriti oluline on see praeguses olukorras, kus kaebajal ei ole katkiste rehvide tõttu võimalik isegi vanglast lahkuda. Kui vanglas viibivale isikule peab tagama abivahendite kättesaadavuse vangla, siis väljaspool vanglat viibivale isikule ei ole vangla kohustatud abivahendeid tagama. Väljaspool vanglat peab isik endale ise vajalikud abivahendid hankima, vajadusel riigi või kohaliku omavalitsuse abi kasutades. Küll aga tuleb vanglal abistada kaebajat uute rehvide hankimisel, sh nende hankimiseks sotsiaalabi taotlemisel (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 7). Samuti oleks vastustajal võimalik abivahendi taotlemiseks vajalik arstitõend saada vangla arstilt. Selline tegutsemine võimaldaks kaebajale kiiremas korras vajalikud uued rehvid ja isikliku ratastooli kasutamise võimaluse.
15.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega ole esitanud kohtule menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kohus vabastas 10.12.2021 määrusega kaebaja kaebuse esitamisel menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Nimetatud kulu jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.