3-22-94 Xi kaebus Tallinna Vangla 27.01.2022 otsuse nr 511/21/21747-3 tühistamiseks ja lühiajalise kokkusaamise loa andmiseks kohustamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ning teiste asjas nimetatud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.06.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 30.11.2021 Tallinna Vanglale lühiajalise kokkusaamise taotluse, milles taotles lühiajalist kokkusaamist (10.12.2021) sõbra Aga, märkides kokkusaamise põhjuseks „enne vabanemist suhelda seonduvalt elukoha ja tööga“. Tallinna Vangla jättis 07.12.2021 vastusega nr 5-11/21/30923-2 Xi taotluse rahuldamata, kuna vanglal on alust kahelda kokkusaaja maines. X esitas 08.12.2021 Tallinna Vanglale vaide, milles taotles vangla 07.12.2021 vastuse nr 5-11/21/30923-2 tühistamist ja asja uuesti
otsustamist. Tallinna Vangla jättis vaide 10.01.2022 vaideotsusega rahuldamata.
nr 5-15/21/590-2
2.X esitas 12.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 07.12.2021 vastuse nr 5-11/21/30923-2 ja 10.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/590-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks lühiajalise kokkusaamise lubamiseks. Kohus võttis 25.01.2022 määrusega kaebuse menetlusse, vabastades kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. Pärast kaebuse vastustajale kättetoimetamist, vaatas Tallinna Vangla omal algatusel kaebaja taotluse uuesti läbi ning tegi 27.01.2022 otsuse nr 5-11/21/21747-3, milles keeldus loa andmisest lühiajaliseks kokkusaamiseks A, põhjendades seda sellega, et A on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning ta on kandud karistust vanglas ja olnud kriminaalhooldusel, mistõttu on alust tema maines kahelda.
3.Vastuseks 08.03.2022 ja 25.03.2022 kohtunõuetele teatas kaebaja, et soovib kaebust muuta ja taotleda Tallinna Vangla 27.01.2022 otsuse nr 5-11/21/21747-3 tühistamist ning vangla kohustamist lühiajalise kokkusaamise loa andmiseks. Kaebuse muutmine on vastu võetud 12.04.2022 kohtumäärusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja taotleb Tallinna Vangla 27.01.2022 otsuse nr 5-11/21/21747-3 tühistamist ning lühiajalise kokkusaamise loa andmiseks kohustamist kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel. Kontaktisik Marju Kuuse ei tunne kaebaja sõpra (A) ega saa järeldada, et kokkusaamine temaga võib kaebajale mõjuda negatiivselt. Kokkusaaja maines kahtlemine peab olema põhjendatud. Kaebajal on jäänud karistuse lõpuni 6 kuud ning vabanemisel soovib kaebaja minna A ja tema abikaasa poolt avatud rehabilitatsioonikeskusesse. Kaebaja soovis kokkusaamisel arutada eeltoodu ja ka töösuhtega seotud küsimusi. See, et sõber on kriminaalkorras karistatud, ei anna alust teda süüdistada halva eeskuju andmises. A on vanglast vabastatud ennetähtaegselt, mis tõestab, et ta on seaduskuulekas kodanik. Ta avas koos oma abikaasaga rehabilitatsioonikeskuse ja kiriku koguduse, käib tööl, sai hiljuti isaks ning on lõpetanud sotsiaalkoolituse ja saanud tugiisikuks. Kaebaja on vangla sotsiaaltöötajalt taotlenud, et talle pandaks tugiisikuks A. Kaebajal ei ole võimalik rääkida sõbraga 2 tundi telefoni teel. Kaebaja ei ole sektoris ainuke, kes soovib helistada ning seeläbi tekiks konflikt teistega, kes ka soovivad helistada. Ühtlasi on kaebaja raske liikumispuudega invaliid, kellele sotsiaaltoetuse maksmine on peatatud kuni 08.06.2022 (karistuse lõpuni) ning kaebajal puudub sissetulek endale koguaeg kõneaja ja kirjatarvete ostmiseks. See, et kaebajale saadetakse aeg-ajalt raha, ei tähenda, et kaebaja peaks selle kulutama kirjatarvete ja kõneaja peale.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Lühiajaliste kokkusaamiste puhul ei ole isikute ring, kellega kinnipeetav või vahistatu võib suhelda, määratletud ammendavalt. Iga konkreetse suhtlemisvormi kohaldamisel tuleb arvestada vajadust soodustada vanglavälist suhtlemist, pidades samal ajal silmas karistuse täideviimise eesmärki ning välistada seetõttu kontaktid, mis võivad selle eesmärgi saavutamist takistada. Seega mitte igasugune vanglaväline suhtlemine ei ole selline, mida vanglateenistus peaks soodustama. Kui vanglateenistusel on kahtlus, mis annab aluse eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale, siis loa andmisest keeldutakse. Õiguskirjanduses on kokkusaaja mainet kahjustavaks peetud näiteks asjaolusid seoses tema karistatusega, kuritegelikke sidemeid või ka kinnipeetavale negatiivse mõju avaldamist (L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, lk 82). Vangla ei pea 2(5)
suhtlust toetama, kui see ei ole kooskõlas vanglavälise suhtluse olemuslike eesmärkidega või vangistuse täideviimise eesmärkidega (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 lahend nr 3-16-1842). Igasuguse suhtluse toetamine ei oleks kooskõlas ka vangistusseaduse (VangS) §-s 57 sätestatuga, mille kohaselt on sotsiaalhoolekande eesmärk vanglas aidata kinnipeetaval säilitada ja luua sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte väljaspool vanglat, suurendada tema iseseisvat toimetulekuvõimet ning mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Kriminaalsete sõpradega suhtlemise vähendamine ja õiguskuulekate positiivsete sõprade suurendamine on käitumisemuutmise oluline faktor. Kohtupraktika on tunnustanud vangla pädevust ja asjatundlikkust vanglatingimustes ohtude hindamisel, ennetamisel ja vastavate abinõude valikul ning märkinud, et lühiajalist kokkusaamist välistava asjaolu ilmnemisel (sh kui tekib eelnimetatu osas põhjendatud kahtlus) on vangla pädev langetama keelduva prognoosotsuse, mitte ära ootama ebasoovitava tagajärje realiseerumist ning vanglal on selleks ulatuslik kaalutlusõigus (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 lahend nr 3-16-1842). 2) Vastustaja keeldus kaebajale lühiajalise kokkusaamise loa andmisest A, kuna tegemist on varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuga. A määrati Harju Maakohtu 23.10.2002 otsusega karistuseks 20 aastat vangistust. A karistuse kandmine algas 09.01.2002 ning kuni 02.01.2019 paiknes isik vanglas ja seejärel kohaldati talle kuni 02.01.2021 käitumiskontrolli, isiku katseaeg lõppes 08.01.2022. Arvestades A kuritegelikku tausta, oli vanglal alus kahelda kokkusaaja maines ning tulenevalt VangS § 24 lg 11 p-st 3 ei saanud kaebajale eelnimetatud isikuga kokkusaamist lubada. Avalik ja kolmandate isikute huvi asjas (lubamatute vanglaväliste kontaktide vältimine ja vangistuse eesmärkide saavutamine kaebaja suhtes; vangla ning vanglaametnike ja teiste vanglas viibivate isikute või vanglaväliste isikute julgeolek) kaalub üle kaebaja huvi (kinnipeetava suhtlus lähedastega). Kui vanglal on põhjendatud kahtlus, et kokkusaaja maine on selline, mis ei aita kaasa kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärkidele, siis ei pea vangla sellist vanglavälist suhtlust soodustama. 3) Vanglal puudub A tegevuse pinnalt usaldus ka tema tugiisiku rolli sobivuse üle mistõttu ei ole plaanis isikut vanglasse ka tugiisikuna lubada. Kaebaja suhtes on ka algatatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetlus ning käitumiskontrollile allutamise korral võib kohus käitumiskontrolli ajal keelata kaebajal viibida kohtu määratud paikades ja suhelda kohtu määratud isikutega, nt kriminaalkorras karistatud isikutega.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
7.VangS § 23 lg 1 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt soodustab vanglateenistus kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Üks vanglavälise suhtlemise liik on lühiajaline kokkusaamine. VangS § 24 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Kaebaja taotles lühiajalist kokkusaamist A. Taotluse kohaselt on A kaebaja hea sõber, kellega kaebaja soovis kokkusaamisel „enne vabanemist suhelda nii elukoha ja töö suhtes“. Vastustaja keeldus andmast luba kaebaja lühiajaliseks kokkusaamiseks A VangS § 24 lg 11 p 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt keeldutakse lühiajalise kokkusaamise loa andmisest, kui kokkusaaja maines on alust kahelda.
8.Erialakirjanduses on leitud, et kahtlus kokkusaaja maines tähendab eelkõige sellist kahtlust, mis annab aluse eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale ning mis seetõttu takistaks kinnipeetava karistuse täideviimise eesmärgi saavutamist. Kokkusaaja maine võib olla
3(5)
kahjustatud näiteks tema karistatusega, kuritegelike sidemete tõttu või ka muu negatiivse mõju tõttu kinnipeetavale. Negatiivne mõju võib olla tingitud ka kinnipeetava või kokkusaaja isiksusest (J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, § 24 komm 2.2.2, lk 82). Kohus ei sea kahtluse alla vastustaja pädevust ja asjatundlikkust vanglatingimustes ohtude avastamisel ja ennetamisel, sh lühiajalise kokkusaamise lubamise otsustamisel (vrd ka Riigikohtu 25.10.2012 otsus nr 3-3-1-28-12, p 14). Kokkusaamise mittelubamise aluseks olev kahtlus kokkusaaja maines peab olema põhjendatud. See ei eelda siiski vangla poolt üksikasjalikku analüüsi selle kohta, milles kokkusaaja poolt kaebajale avaldatav negatiivne mõju seisneda võib. Järeldusi kokkusaaja isiku maine kohta võib vangla teha kokkusaaja varasemat tegemist puudutavate objektiivsete andmete põhjal. Selgelt asjakohatu on seega kaebaja väide, et kuna vangla kontaktisik ei tunne kaebaja sõpra, ei saa ta ka väita, et viimane mõjub kaebajale negatiivselt. Asjaolu, et vangla ametnikud ei tunne isikuid, kellega kinnipeetavad kokkusaamisi taotlevad, ei välista vangla poolt hinnangu andmist kokkusaaja mainele ega muuda kokkusaamisele mittelubamist õigusvastaseks. Vastasel juhul poleks ka seaduses tarvis sätestada kokkusaamisele lubamisest keeldumise aluseid.
9.Vanglal on kokkusaaja maine ning taotletud kokkusaamise otstarbekuse hindamisel avar kaalutlusruum. Vangla keeldumist saab pidada õigusvastaseks, kui keeldumisel on lähtutud ilmselgelt meelevaldsetest asjaoludest või kui vangla on arvesse võtmata jätnud mingisugused erilised asjaolud, mille puhul võiks konkreetsele kinnipeetavale olla otstarbekas võimaldada kokkusaamist ka kahtlase mainega isikuga. Antud juhul on vastustaja piisavalt põhjendanud seisukohta, et A maines on alust kahelda ning temaga kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et A on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vangistusega. Vangistusega karistatud isiku puhul võib vangla lühiajalise kokkusaamiste lubamise kontekstis eeldada, et kokkusaamine ei ole otstarbekas ega kinnipeetava karistuse täitmise eesmärgiga kooskõlas. Vangla ei pea üksikasjalikult põhjendama, milles varasema kuritegeliku taustaga kokkusaaja negatiivne mõju kinnipeetavale täpselt väljendub. On usutav, et mida tihedamad kontaktid on kinnipeetaval kuritegeliku taustaga isikutega, seda suurem on tõenäosus, et kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda ning võib uuesti seda kergemini sattuda kuritegelikule teele. Antud juhul on see kaebaja isikut silmas pidades seda olulisem, et teadaolevalt on kaebajat karistatud just grupis toime pandud raskete kuritegude eest, mis viitab sellele, et kaebajat ümbritseval seltskonnal võib olla tema edasise saatuse seisukohast keskmisest suurem mõju (vt ka Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 otsus nr 3-22-122).
10.Antud juhul ei nähtu kaebaja taotlusest ega ka vaide- ja kohtumenetluses esitatud väidetest, et vangla oleks keelduva otsuse tegemisel jätnud arvesse võtmata mingisuguseid kaebaja olukorda iseloomustavad erilised asjaolud. Kaebaja on A kokkusaamise põhjendusena üldsõnaliselt viidanud sellele, et soovib enne vabanemist suhelda elukoha ja tööga seonduvalt. Kohtumenetluses on kaebaja ka välja toonud, et soovib A oma tugiisikuks. Vastavalt VangS §-le 74 kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks korraldatakse kinnipeetava sotsiaalhoolekanne. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väide, et ta on taotlenud A endale tugiisikuks, kuna kohtueelses menetluses kaebaja eeltoodule tuginenud ei ole. Sellele vaatamata on vastustaja selgitanud, et A ei ole plaanis vanglasse tugiisikuna lubada. Ühtlasi nähtub kaebajaga seotud haldusasjas nr 3-22-122 Tallinna Vangla vastusest, et kaebajale on vanglast vabanemisega seoses juba määratud tugiisikuteenuseid pakkuva mittetulundusühingu poolt tugiisik, kelle ülesanne on aidata kaebajal vabanemisel hakkama saada. Samuti ilmneb 4(5)
eelviidatud haldusasjast, et vangla on suhelnud kaebaja viimase elukoha kohaliku omavalitsusega, kes on pidanud võimalikuks kaebaja paigutamist hooldekodusse ning lubatud katta puudujääva osa vastavatest kuludest. Ka peaks vanglast vabanemisel jätkuma kaebajale vangistuse ajaks peatatud sotsiaaltoetuse maksmine. Eelnevat arvestades ei saanud olla kaebajal A kokkusaamine vajalik ka selleks, et aegsasti enne vanglast vabanemist arutada elukoha ja sissetuleku teenimise (töötamise) võimalustega seotud küsimusi. A näol ei ole tegemist kaebaja pereliikme või lähedase sugulasega. Kaebaja ei ole ka väitnud, et kohtumine A oli vajalik selleks, et viimane saaks vabaduses olles kaebaja huvides teha mingisuguseid toiminguid kaebaja vabanemise ette valmistamiseks. Seega ei ole kohtule äratuntav, et A kokkusaamine olnuks vanglast vabanemisega seoses vajalik. Seejuures nähtub kohtule haldusasjast nr 3-22122, et kaebajale on Tallinna Vangla 14.12.2021 otsusest 5-11/21/31299-2 tulenevalt võimaldatud lühiajaline kokkusaamine ühe teise hea sõbraga (B), kellega kokkusaamise põhjusena oli kaebaja sarnaselt välja toonud „välissuhtlus vabanemiseks“. Seega oli kaebajal eelduslikult võimalik enda vabanemisega seotud küsimusi juba ka vähemalt ühe hea sõbraga vanglas kokkusaamisel arutada.
11.Nagu vangla põhjendatult on märkinud, siis kaebajal on võimalik oma sõpradega vajadusel suhelda ka telefoni ja kirja teel. Seejuures on ilmselgelt liialdatud kaebaja väide, et kuna helistada soovivad paljud kinnipeetavad, siis võib see kaasa tuua konflikte teistega. Kohtule teadaolevalt on vanglas helistamine korraldatud vastavalt graafikule, mistõttu ei saa juhtuda, et kaebajale ettenähtud telefonivestluste ajal teised kinnipeetavad saaksid kaebajat tülitama tulla. Samuti on asjakohatu kaebaja väide, et ta ei pea talle saadetava raha eest ostma kirjatarbeid või kõneaega. Kaebajal tõepoolest sellist sundi ei ole ja kaebaja saab ise teha oma valikud sissetuleku kulutamiseks. Samas ei tähenda kaebaja soov oma raha kulutada muuks otstarbeks kui sõbrale helistamisele või kirjutamisele veel seda, et vangla oleks kohustatud talle sõbraga suhtlemist võimaldama lühiajalise kokkusaamise vormis.
12.Kokkuvõttes leiab kohus, et vangla ei pidanud võimaldama kaebajale sõber A kokkusaamist olukorras, kus vanglale esitatud üldsõnalisest taotlusest ei nähtunud sellised asjaolusid, mis õigustaksid kokkusaamise lubamist, sõltumata vangla kahtlusest kokkusaaja maine osas. Vangla keeldumist ei ole alust pidada ilmselgelt meelevaldseks ega Tallinna Vangla 27.01.2022 otsust nr 5-11/21/21747-3 sellest tulenevalt õigusvastaseks. Kaebus jääb rahuldamata.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
14.Avaldatavas kohtuotsuses tuleb asendada kaebaja ning teiste asjas nimetatud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.