X kaebus Tallinna Vangla 02.09.2021 käskkirja nr 52/21/526 ja 29.09.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/455-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.06.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla karistas 02.09.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/526 X Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks. 1) Neljanda üksuse valvuri 04.08.2021 ettekande nr 1-21-7645 kohaselt ütles kinnipeetav X 04.08.2021 ametnikule, et viimasel ei ole piisavalt autoriteeti, et sellist korraldust anda (käsi seljataga hoida). Kinnipeetava suhtes algatati 10.08.2021 distsiplinaarmenetlus. Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma viisakalt ning järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetavale anti 11.08.2021 võimalus omapoolsete selgituste andmiseks. Kinnipeetav ei tunnista tehtut, vaid süüdistab ametnikku. Samuti kirjutab kinnipeetav, et tunneb ennast solvatuna, kuna vanglateenistuse ametnik on andnud valed ütlused. Vanglaametnik kinnitas oma seisukohti 30.08.2021 kirjavahetuses. Videosalvestuselt nähtub, et 04.08.2021 kl 16:00:41 vaatab kinnipeetav X vanglateenistuse ametniku poole naerdes ja suheldes teiste kõrval viibivate kinnipeetavatega. Kell 16:00:45 on selgelt näha, et kinnipeetav naerab irvitava näoilmega, viibides vanglateenistuse ametniku läheduses. Kaaskinnipeetavad väitsid, et 04.08.2021 ei kuulnud nad, et kinnipeetav X kasutas vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel väärikust riivavat väljendit (12.08.2021 ja 23.08.2021 menetlustoimingute protokollid). Kaaskinnipeetavad ei esitanud kirjalikke ütlusi, kuna ei soovinud asjaga seotud olla. Menetleja tegi kindlaks, et isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ebaviisaka suhtlemise eest ning 08.04.2021 on kinnipeetavale väljastatud kambrisse tutvumiseks allkirja vastu Tallinna Vanglas kehtivad õigusaktid. 2) Tartu Ringkonnakohus on lahendis nr 3-11-86 tõdenud, et teatud laadi distsipliinirikkumisi saabki tõendada vaid vanglaametniku ettekandega. Vanglaametnikul puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja üksikasjalik ja loogiliselt usutav, kuid tõele mittevastav ettekanne kinnipeetava suhtes. Sellise käitumise usutavust vähendab tõsiasi, et niisugusel juhul riskiks vanglaametnik valeettekande või valede ütluste ilmsikstulekul enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisega. Distsiplinaarmenetluse raames ei ole otstarbekas arvestada kaaskinnipeetavate ütlustega, kuna nende ütlused ei ole sellises olukorras usaldusväärseks tõendiks (vt Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2011 otsus nr 3-10-875). 3) Menetleja vaatas videosalvestust. Audiojälgimist tunnelites ei ole, seega ei ole võimalik tuvastada öeldud sõnu. Tulenevalt eeltoodust on antud asjas usaldusväärseks tõendiks neljanda üksuse valvuri 04.08.2021 ettekanne. Kodukorra p 1.13.1 on kehtestatud vanglas korra tagamise eesmärgil. Vangla kontekstis on mõeldamatu, et kinnipeetaval on lubatud öelda vanglateenistuse ametnikule, mille jaoks on viimasel piisavalt autoriteeti korraldusi anda. Üheks vanglateenistuse ametniku tööülesandeks on kutsuda kinnipeetav korrale ja anda talle korraldusi. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohus on 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 seisukohal, et korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kui kinnipeetavale antud korraldus ei ole tühine, siis on see kinnipeetavale täitmiseks kohustuslik ning kinnipeetav peab koheselt korraldusele alluma, mitte kasutama vanglateenistuse ametniku suhtes väärikust riivavat väljendit, mille tõttu ametnik tundis ennast solvatuna. Vastasel juhul puuduks vanglateenistuse ametnikel või vanglas töötavatel ametnikel igasugune autoriteet ja lugupidamine kinnipeetavate hulgas ning see seaks ohtu vangla julgeoleku. Sellest tulenevalt on vangla kodukorra p-s 1.13.1 sätestatud nõue vajalik ja kohane. Menetleja hinnangul on tõendatud, et 04.08.2021 eiras kinnipeetav X üldtunnustatud viisakusreegleid. Ebaviisakas, 2(8)
3-21-2284 alandav või väärikust riivav suhtlemine ja käitumine näitab lugupidamatust vanglateenistuse ametnike suhtes ning kinnipeetava negatiivset suhtumist vanglas kehtestatud normide ja korra suhtes. Kinnipeetavale tuleb teadvustada, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav. Kinnipeetava toime pandud rikkumine on raske rikkumine, sest analoogne käitumine on vaieldamatult tegevus, mis seab ohtu vangla julgeoleku, kuna raskendab oluliselt distsipliini tagamist. 4) Kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest karistusena noomituse või ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamise määramine oleks liiga leebe, sest ei tooks endaga kaasa kinnipeetavale mõjuvat tagajärge, mis aitaks suunata õiguskuulekale käitumisele. Töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ei ole mõjuv. Samuti ei ole mõjuv karistus isikule isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks. Arvestades, et praegu oli tegemist vangla korra ja julgeoleku tagamise seisukohalt raske rikkumisega ning et kinnipeetav on varasemalt distsiplinaarkorras karistatud kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest, siis tuleb kinnipeetavat karistada raskeima distsiplinaarkaristusega ehk kartserisse paigutamisega. Kinnipeetav peab mõistma oma distsipliinirikkumise tõsidust. Kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks on vajalik karistus kinnipeetava poolt toimepandud distsipliinirikkumise eest, sest kartserisse paigutamine toob endaga kaasa sellised tagajärjed, mis võivad kinnipeetavat heidutada sedavõrd, et ta enam uusi rikkumisi toime ei pane. Võttes arvesse, et kartserisse paigutamise maksimaalne karistuse määr on 45 ööpäeva, siis ei ületa nelja ööpäevane karistuse määr eesmärgi olulisust ning sellest tulenevalt ei ole kinnipeetava õigustesse sekkumine liiga ulatuslik ega intensiivne. Määratav karistus on proportsionaalne toime pandud süüteoga ning täidab oma eesmärki kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamisel.
2.X esitas Tallinna Vanglale 07.09.2021 vaide, mille vangla jättis 29.09.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/455-2 rahuldamata. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on menetleja arvestanud kõiki kogutud tõendeid: valvuri 04.08.2021 ettekanne; kinnipeetava 11.08.2021 kirjalikud selgitused; 12.08.2021 menetlustoimingu protokoll (kinnipeetav A suulised ütlused); 23.08.2021 menetlustoimingu protokoll (kinnipeetavate B ja C suulised ütlused); 08.04.2021 allkirjaleht Tallinna Vangla kodukorra, VangS ja vangla sisekorraeeskirjaga tutvumise kohta; 30.08.2021 kirjavahetus vanglateenistuse ametnikuga; videosalvestise läbivaatus. Menetlus käigus tõendati, et kinnipeetav eiras 04.08.2021 üldtunnustatud viisakusreegleid. Vaidemenetluse käigus ei ole tuvastatud, et distsiplinaarmenetluse käigus oleks rikutud HMS §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet, seega haldusakt on õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.X esitas 06.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 05.11.2021 ja 06.01.2022) Tallinna Vangla 02.09.2021 käskkirja ja 29.09.2021 vaideotsuse tühistamiseks. 1) Kaebaja ei ole valvurile öelnud sellist lauset, et valvuril pole piisavalt autoriteeti sellise korralduse andmiseks. Kaebaja hinnangul valvur tegelikult ei tea, kes talle sellise lause kinnipeetavatest ütles, kuna kinnipeetavaid oli valvuriga üle kümne. Valeütluste andmine on seadusega karistatud ja valvur on andnud kaebaja kohta ebaõiged ütlused. Sellega tekitati kaebajale stressi, hingelist valu ning kaebajal puudus karistuse tõttu ka sissetulek. Vangla rikkus uurimisprintsiipi ning ei viinud distsiplinaarmenetlust läbi õiglaselt. 2) Vangla rikkus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-i 14, HMS § 6 ja § 54 ja VangS § 64 lgd 1-41. Vastavalt Euroopa Vanglareeglistiku p-le 56.1 võib distsiplinaarkaristust kasutada mõjuvahendina äärmuslikel juhtudel. Vanglareeglistiku seletuskiri lisab, et distsiplinaarsüüteod
3(8)
3-21-2284 peaksid olema määratletud ning menetlustes tuleks kinni pidada õigluse põhimõttest. Distsiplinaarmenetluses süüdistatavat vangi tuleb kohe ja üksikasjalikult teavitada tema vastu esitatud süüdistuse laadist temale arusaadavas keeles, võimaldada piisavalt aega ja vahendeid enda kaitse ettevalmistamiseks, võimaldada ennast kaitsta isiklikult või kaitsja abiga, võimaldada kaasata tunnistajaid ning küsitleda neid ise või lasta küsitleda vangi nimel. Samuti on seletuskirjas märgitud, et distsiplinaarkaristuse saab määrata, kui isiku tegu on õigusvastane, st isik teeb seda, mis on õigusnormidega keelatud või jätab tegemata selle, milleks õigusnorm teda kohustab ja on süüline, st tegemist oli kinnipeetava teadliku käitumisega. Siit kujunebki vangla poolt hea halduse tava rikkumine, sest vangla ei võtnud sisuliselt arvesse kaebaja tunnistajate (A, B, C) ütlusi ja seda põhjendamatult. Mainitud tunnistajad ei ole kaebaja sõbrad ja nad on teadlikud sellest, mis kaasneb valeütluste andmisega. Vangla seab kahtluse alla nende tunnistajate usaldusväärsuse ja hea maine ning ei võimalda kaebajal end kaitsta. Kaebaja leiab, et tema tunnistajate arvamusi tuleks arvesse võtta. 3) Mis puudutab videosalvestisi, siis vangla otsustas, et distsiplinaarmenetluse raames ei ole otstarbekas neid arvesse võtta. See ei ole kooskõlas Tartu Halduskohtu 30.10.2017 kohtuotsusega nr 3-17-1575 (p-d 10-12). Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-le 1.12 kasutab vangla üldkasutavates ruumides video- ja audiojälgimist ja salvestamist. Vangla tunnelid on üldkasutatav ruum, mida kaebajale kinnitas mitu vanglaametnikku. Vangla arvatavasti ei kuulanud videosalvestust. Hoopis B oli see, kes ütles, et valvuril ei ole piisavalt autoriteeti, et sellist korraldust anda. Vaatamata sellele, et kaebaja nimetatud lauset valvurile ei öelnud, on kaebaja ka seisukohal, et selline kõnepruuk ei saanud valvurit solvata ja sellise ettekande tegemine on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artga 10 ja PS §-dega 45, 38, 41 ja 44. Konstruktiivne kriitika vanglasüsteemi pihta ei ole aluseks sellele, et isikut saab distsiplinaarkorras karistada, kuna kinnipeetaval on õigus sõnavabadusele (Yankov vs Bulgaaria, 11.03.2003). 4) Asjas tuleb hinnata tõendeid kogumis, vaadeldes objektiivselt nende omavahelist kooskõla (vt ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 98 lg 1). Uurimispõhimõtte osisena tuleks esile tõsta ka kogutud andmete täielikkust. HMS § 6 sõnastus eeldab, et olulise tähendusega on asjaolude väljaselgitamine ning vajadusel tõendite kogumine ei tohi olla üksnes osaline ja valikuline. Kui menetluse käigus ilmnevad tõendid, mis on vastuolus haldusorgani seisukohaga, siis ei tohi neid tõendeid niisama kõrvale jätta (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-31-03). Menetluse objektiivsus väljendub selles, et haldusorgan ei tohi väljaselgitatud asjaolusid tõlgendada meelevaldselt endale kasulikus suunas. Tehtav otsus peab tulema erapooletu ning vastama kehtivale õigusele (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-03). Seega on arusaamatu, miks vastustaja lükkab kaebaja tõendid tagasi. Vangla arvamus, et ettekande koostanud vanglaametnik on end pädeva ametnikuna tõendanud ning vanglal ei ole kordagi tõusetunud kahtlust selles, et ametnik võiks anda valeütlusi või koostada tõele mittevastavaid ettekandeid, on subjektiivne ja tõendamata. Kui vanglaametnik ei ole vahele jäänud valeütlustega või tõele mittevastavate ettekannetega, siis see ei anna alust järeldada, et ta ei ole nii teinud või et ta ei tee nii.
Tallinna Vangla palub 02.12.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud uusi põhjendusi talle süüks pandud distsipliinirikkumise kohta, mistõttu ei ole vanglal täiendavaid asjaolusid lisada. Vastustaja palub kohtul arvestada vangla 02.09.2021 käskkirja ja 29.09.2021 vaideotsuse põhjendustega. Tallinna Vangla 02.09.2021 käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. 2) Kaebaja väited selle kohta, et vanglaametnik on alusetult kaebaja kohta ettekande koostanud, on otsitud ja ei vasta tõele. Vaidlusaluse sündmuse puhul on tegemist küll n-ö sõna
4(8)
3-21-2284 sõna vastu olukorraga, kuid see ei välista distsiplinaarkaristuse kohaldamist, kuivõrd ei ole mingisugust alust kahelda ettekandes märgitu tõelevastavuses. Ettekande koostanud vanglaametnik töötab vanglateenistuses küll alles alates käesolevast aastast, kuid on selle aja jooksul end pädeva ametnikuna tõendanud ning vanglal (ega ka mõnel muul järelevalveorganil) ei ole kordagi tõusetunud kahtlust selles, et ametnik võiks anda valeütlusi või koostada tõele mittevastavaid ettekandeid. Ka kaebaja ei ole esile toonud ühtki konkreetset asjaolu (nt konflikt ametnikuga vms), mille pinnalt saaks järeldada, et ametnik kaebaja sõnakasutuse kohta valetas. Vanglaametnikul puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja tõele mittevastav ettekanne kinnipeetava suhtes. Käesoleval juhul jäi valvur ka distsiplinaarmenetluse läbiviijale antud lisaselgitustes ettekandes toodu juurde ning kinnitas sündmuse toimumist ettekandes kirjeldatud viisil. 3) Käskkirja kohaselt toetab ettekandes kajastatut ka turvakaamera salvestiselt nähtuv. Vangla turvakaamerad küll heli ei salvesta, kuid kaamerapildilt nähtuvalt vaatab kaebaja kl 16.00 paiku teiste kinnipeetavatega suheldes ning naerdes esmalt valvuri poole ning hetk hiljem juba naerab irvitava näoilmega – kõik see toimub vanglaametniku läheduses. Eeltoodule tuginedes ning arvestades ka ettekande koostanud vanglaametniku lühikest teenistusstaaži (paljud kinnipeetavad suhtuvad lühiajaliselt teenistuses olnud vanglaametnikesse teatava üleolekuga), on usutav, et kaebaja temale etteheidetud lauset kasutas. Kaebaja käitumise kohta on ka nii enne kui ka pärast vaidlusalust sündmust koostatud mitmeid ettekandeid – nt 19.08.2021 teavitas Tallinna Vangla kokk, et kaebaja käitus tema suhtes nimetatud päeval üleolevalt ja ebaviisakalt (karjus koka peale). Teise valvuri 13.03.2021 koostatud ettekande kohaselt kasutas kaebaja ebatsensuurseid väljendeid ning lausus ametnikule käskival toonil, et üleval korrusel olev valvur peab jalutuskäigule saatmise momendiks lõpetama, et neid paigutada kambrisse, sest nad tahavad puhata. Eelnimetud rikkumise eest määrati kaebajale 06.04.2021 käskkirjaga distsiplinaarkaristus. 4) Mis puutub kaebaja väitesse, et vähemalt 4 kinnipeetavat kinnitab, et kaebaja temale etteheidetavaid sõnu ei kasutanud, siis reeglina kinnipeetavad üksteise vastu ei tunnista. Enamustes vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetlustes ei näe ega kuule kõrval viibinud kinnipeetav midagi või kinnitavad distsiplinaarmenetluse all oleva kinnipeetava süütust. Kinnipeetavad reeglina ei soovi olla kuidagi seotud kaaskinnipeetavate karistamisotsustega (kardavad kättemaksu, vastanduvad valvurile) ning seetõttu annavad tihi valeütlusi teades, et vangla poolt ühtegi tagajärge neile sellest ei kaasne. 5) Eeltoodule tuginedes peab vastustaja vanglaametniku ettekandes kajastatut kaebaja vastupidistest selgitustest usaldusväärsemaks. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist, ei saa eeldada.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et X kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 näeb ette, et kinnipeetav on kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava
5(8)
3-21-2284 sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Kaebajale etteheidetav distsipliinirikkumine, mille eest karistati kaebajat käesoleva vaidluse esemeks oleva 02.09.2021 käskkirjaga, seisneb ebaviisakas suhtlemises valvuriga (vanglaametnikuga). Vanglaametniku 04.08.2021 ettekande kohaselt andis ta kinnipeetavaid tööle saates kinnipeetav Ble kaks korraldust hoida käsi selja taga, mida B eiras ning misjärel kaebaja ütles valvurile, et tal ei ole piisavalt autoriteeti, et sellist korraldust anda.
7.Erinevalt kaebajast leiab kohus, et kaebajale etteheidetav distsipliinirikkumine on piisavalt veenvalt tõendatud. Asjaolu, et praegusel juhul on rikkumise tuvastamisel kesksel kohal 04.08.2021 valvuri ettekanne ja valvuri 30.08.2021 kirjalik kinnitus toimunud sündmuse kohta, ei välista kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust. Sellistel juhtudel, kui on paljuski tegemist sõna sõna vastu olukorraga, on kohtupraktikas selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks, s.o selgitama usutavalt vähemalt seda, miks ametnikul võis kujuneda subjektiivne vastumeelsus kaebaja suhtes. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal ning oleks ebamõistlikult keerukas või lausa võimatu ühe ametniku juuresolekul toime pandud rikkumiste korral kinnipeetavate suhtes distsiplinaarseid mõjutusvahendeid kohaldada. Eelduslikult ei ole vanglaametnikul huvi ja vajadust ebaõigeid ütlusi anda. Samas on just kaebaja see, kes kaheldamatult on isiklikult huvitatud menetluse tulemusest, sest distsiplinaarkaristuse määramise korral tuleb temal taluda kahjulikku tagajärge (vt Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-58, p 14). Praegusel juhul ei nähtu kohtule esitatud materjalidest selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametniku ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Oluline siinjuures on märkida, et vanglaametnik on eraldi 30.08.2021 e-kirjaga üle kinnitanud, et 04.08.2021 ettekandes märgitud lause ütles talle just kaebaja (mitte mõni muu kinnipeetav).
8.Kaebaja hinnangul ei ole vangla vaidlustatud käskkirja andmisel uurinud turvakaamera salvestist. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt on vangla turvakaamera salvestist vaadanud ning ka vaidlustatud käskkirjas kirjeldanud, mis sellest salvestisest nähtus. Kohtu nõudmisel esitas vastustaja kõnesoleva videomaterjali ka kohtule (kohus piiras 25.04.2022 määrusega julgeolekukaalutlustel kaebaja õigust sellega tutvuda). Videosalvestised on hääletud ning kohtul puudub alus kahelda vangla kinnituses, et audiojälgimist tunnelites ei toimu – vastavat kohustust vanglal kohtu hinnangul ei ole. Seega ei ole salvestistelt kuulda vanglaametniku ja kinnipeetavate vahel toimunud vestlust, mis tähendab, et videosalvestiste abil pole võimalik otseselt tõendada või ümber lükata seda, kas kaebaja suhtles vanglaametnikuga kõnealusel ajal ebaviisakalt või mitte (ehk kas ütles valvurile etteheidetava lause). Kohtu hinnangul on vangla samas kajastanud vaidlustatud käskkirjas õigesti videosalvestistelt nähtuvat. Täpsemalt nähtub videosalvestistelt, et valvur saatis läbi tunneli kinnipeetavaid nende taga liikudes ning seejärel liikus nende ette vaheuste avamiseks, viibides sel ajal kaebaja vahetus läheduses. See asjaolu kahandab kohtu arvates võimalust, justkui oleks valvur eksinud selles, milline kinnipeetav talle etteheidetava lause ütles. Ühtlasi nähtub videosalvestiselt, et pärast esimese ukse avamist on kaebaja ja ka mitmed kaaskinnipeetavad võrdlemisi heas meeleolus (naeravad). Sellest võib omakorda järeldada, et vahetult enne ukse avamist toimus midagi, mida kinnipeetavad peavad naljakaks ning selliseks asjaoluks saab olla valvuri 04.08.2021 ettekandes toodud lause ütlemine kaebaja poolt. Videosalvestis on ettekandega kooskõlas, st ei lükka seda ümber ega sea põhjendatud kahtluse alla.
6(8)
3-21-2284 Ka kaebaja varasem sarnase rikkumise toimepanemine (Tallinna Vangla 06.04.2021 käskkiri nr 5-2/21/2091) ja vangla koka 23.08.2021 tehtud ettekanne nr 1-21-81792 kaebaja ebaviisaka käitumise kohta suurendab elulist usutavust, et kaebaja käitus selliselt nagu vanglaametnik on oma 04.08.2021 ettekandes märkinud.
9.Distsiplinaarmenetluse raames on vangla 12.08.2021 üle kuulanud kinnipeetava A ning 23.08.2021 kinnipeetavad C ja B. Nimetatud kinnipeetavad ei soovinud vangla kinnitusel esitada asjas kirjalikke ütlusi, ent väitsid suuliselt, et nende hinnangul ei ole kaebaja kasutanud ametniku suhtes väärikust riivavat väljendit. Kohus nõustub vastustajaga, et teiste kinnipeetavate ütlusi ei saa praegusel juhul pidada usaldusväärseteks. Esmalt märgib kohus, et tunnistajad ei ole andnud 12.08.2021 ja 23.08.2021 menetlustoimingu protokollidest nähtuvalt kirjalikke ütlusi, mis kahandab ütluste usaldusväärsust. Teisalt on usutav, et kinnipeetavad soovivad solidaarsusest ja vanglatavadest tulenevalt toetada kaaskinnipeetavat. Seda seisukohta toetab kohtu hinnangul kaudselt ka vanglaametniku 04.08.2021 ettekandes märgitu, millest tuleneb, et kõnesoleva intsidendi ajal ei täitnud samad kolm kaaskinnipeetavat, keda tunnistajatena küsitleti, kohustust hoida käsi selja taga. Lisaks eeltoodule peab kohus paljasõnaliseks kaebaja väidet selle kohta, et etteheidetava lause ütles vanglaametnikule hoopis kinnipeetav B. Sealjuures ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks distsiplinaarmenetluse raames taotlenud nimetatud kinnipeetava tunnistajana ülekuulamist ning on selle väite esitanud alles kohtumenetluse kestel (kaebaja 05.11.2021 täiendavad seisukohad).
10.Eeltoodule tuginedes peab kohus vanglaametniku ütlusi kaebaja vastupidistest selgitustest ja teiste kinnipeetavate ütlustest usaldusväärsemaks. Videomaterjal ei kahanda vanglaametniku selgituste usaldusväärsust vaatamata audio puudumisele. Sellest tulenevalt on kaebaja distsiplinaarsüütegu (Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumine) kohtu hinnangul tõendatud.
11.Kaebaja on ka seisukohal, et etteheidetav lause ei saanud valvurit solvata ja leiab, et sellise ettekande tegemine on vastuolus EIÕK art-ga 10 (sõnavabadus) ja PS §-dega 38 (teaduse ja selle õpetuse vabadus, kunstivabadus, teadusasutuste ja ülikoolide autonoomia), 41 (õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele), 44 (õigus informatsiooni saada) ja 45 (väljendusvabadus). Vastupidiselt kaebajale leiab kohus, et selline lause (valvuril pole piisavalt autoriteeti, et sellist korraldust anda) olukorras, kus teine kinnipeetav eirab valvuri korraldust, sisaldab üleolevat ja negatiivset hinnangut valvuri kohta ning on suunatud valvuri alavääristamisele ja seetõttu käsitatav ebaviisakusena Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 tähenduses. Vastustaja leiab õigesti, et sellise lausega seadis kinnipeetav otseselt kahtluse alla valvuri autoriteedi korralduste andmisel ning viitas valvuri ebakompetentsustele teenistusülesannete täitmisel. Sealjuures ei ole käesolevas asjas ilmnenud, et valvuri antud korraldus oleks olnud tühine HMS § 63 lg 2 järgi (vt ka Riigikohtu 29.09.2015 otsus asjas nr 3-3-2-1-15, p 17). Kohtu hinnangul selliseks järelduseks käesoleval juhul ilmselgelt alust ei ole, kuivõrd Tallinna Vangla kodukorra p-st 4.2 tulenevalt on kinnipeetavatel reeglina kohustus hoida käed selja taga, kui nad liiguvad vangla territooriumi vanglateenistuja loal koos vanglateenistujast saatjaga. Lisaks eelnevale tuleb rõhutada, et praegusel juhul ei ole kaebaja distsiplinaarsüüteona kvalifitseeritud kaebaja väljendusvabaduse kasutamist, vaid selle vabaduse kasutamist ebakohasel viisil. On oluline, et kinnipeetavad avaldaksid oma arvamust vanglas vanglaametnike, kaaskinnipeetavate ja muude isikutega suheldes viisakalt (sh kohasel viisil), kuivõrd vastasel juhul võib ohtu sattuda distsipliini tagamine vanglas (vt ka Riigikohtu 15.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-3-15, p 24).
vt vastustaja vastuse lisa nr 2 vt vastustaja vastuse lisa nr 2
7(8)
3-21-2284 Eeltoodu tõttu ei saa nõustuda kaebajaga selles, et kaebaja sõna- ehk väljendusvabadust on õigusvastaselt piiratud ning vangla tegevus oli vastuolus kaebaja viidatud õigusnormidega. Kommentaar, et vanglaametnikul ei ole pädevust / autoriteeti anda kinnipeetavatele korraldust vangla kodukorrast tuleneva kohustuse täitmiseks (hoida käsi selja taga), ei ole sisustatav konstruktiivse kriitikana vanglasüsteemi pihta.
12.Kokkuvõttes on kohtu hinnangul distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele. Samuti ei kinnita kaebuses esitatud etteheited uurimispõhimõtte rikkumist ega tõendite meelevaldset hindamist. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on ka kasutanud. Ühtlasi leiab kohus, et vangla on nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks nelja ööpäeva pikkune kartserikaristus ning vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Käskkirjas ei esine ka muid menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks.
13.Kuna vaidlustatud käskkiri on kohtu hinnangul õiguspärane, siis tuleb õiguspäraseks lugeda ka Tallinna Vangla 29.09.2021 vaideotsus. Kaebaja ei ole väitnud, et kõnealune vaideotsus rikuks tema õigusi iseseisvalt, lahus kaevatava käskkirja tühistamise nõudest.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.