Vello Kase kaebus Tartu Vangla 25.02.2022. a käskkirja nr 1-1/22 punkti 1.10 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Vello Kask Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Tagastada Vello Kase kaebus.
2.Jätta Vello Kase taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu muud selgitused Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav Vello Kask esitas Tartu Halduskohtule 24.04.2022 kaebuse, mille kohaselt on vanglas isiklike asjade hoidmiseks lubatud kilekottide asemel viis paberkotti ja vangla kauplusest on võimalik osta paberkotte hinnaga 0,54 eurot tükk. Kaebaja väitel ei nõustu Tartu Vangla tema seisukohaga, et kilekottide asendamisel paberkottidega ei ole võimalik hügieeninõudeid täita. Kaebaja küsib, mida peavad tegema kinnipeetavad, kellel ei ole isiklikku finantsvõimekust osta paberkotte. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajal võimalik kambris tolmu vältida vananenud ventilatsioonisüsteemi tõttu, hoiukarpi ei mahu leib-sai ära ning paberkotis ei saa hoida toiduaineid üheskoos hügieenitarvetega. Kaebaja soovib, et vanglas oleks lubatud kilekotid vähemalt leiva-saia ja hügieenitarvete (seepide) jaoks. Kaebaja taotleb tasuta õigusabi saamist, põhjendusega, et tal ei ole juriidilist haridust edaspidiseks asjaajamiseks.
2.Kaebuse kohaselt vaidlustas V. Kask vaidega Tartu Vangla direktori 25.02.2022. a käskkirja nr 1-1/22. Kohus tegi 26.04.2022 Tartu Vanglale kohtunõude, paludes Tartu Vangla esitada asjakohased menetlusdokumendid.
3.Tartu Vangla teatas 02.05.2022 vastuseks kohtunõudele, et V. Kask esitas Tartu Vangla direktori 25.02.2022. a käskkirja peale vaide, mille Tartu Vangla edastas elektrooniliselt 04.04.2022. a kirjaga nr 1-11/107-2 lahendamiseks Justiitsministeeriumile. 02.05.2022 seisuga ei olnud Tartu Vanglale teadaolevalt Justiitsministeerium kaebaja vaiet veel lahendanud.
4.V. Kask esitas kohtule 08.05.2022 kaebuse täienduse, milles teatas, et sai Justiitsministeeriumilt 04.05.2022. a vastuse nr 11-7/2528-2. Kaebaja ei ole jätkuvalt nõus vangla ega Justiitsministeeriumi seisukohtadega.
5.Justiitsministeerium esitas 13.05.2022 vastuseks kohtunõudele 04.05.2022. a vaideotsuse nr 11-7/2528-2. Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja tahteks on vaidlustada Tartu Vangla direktori 25.02.2022. a käskkirja punkti 1.10, millega muudeti Tartu Vangla kodukorda selliselt, et vanglas pole enam lubatud kilekotid, vaid kinnipeetaval on lubatud asjade hoiustamiseks viis paberkotti isiklikuks tarbeks.
7.HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt on võib kaebuse esitada juhul, kui seaduses on ette nähtud kohustuslik vaidemenetlus (VangS § § 11 lg 5) üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kuigi kaebuse esitamise hetkel oli vaidemenetlus veel pooleli, siis on praeguseks hetkeks kaebaja läbinud vaidemenetluse Tartu Vangla direktori 25.02.2022. a käskkirja nr 1-1/22 punkti 1.10 kehtetuks tunnistamise nõudes ning kohus peab kaebust lubatavaks HKMS § 47 lg 1 järgi. Nii Tartu Vangla kui Justiitsministeerium tõlgendasid vaides esitatud põhjendusi ja eesmärki arvestades, et vaide esitaja nõudeks on Tartu Vangla direktori 25.02.2022. a käskkirja nr 1-1/22 punkti 1.10 kehtetuks tunnistamine. Halduskohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada haldusakt (HKMS § 5 lg 1 p 1) ja kohtule võib esitada tühistamiskaebus vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1. Seega tõlgendab kohus kaebaja tahet selliselt, et kaebaja on soovinud kohtule esitada kaebuse Tartu Vangla 25.02.2022. a käskkirja nr 1-1/22 punkti 1.10 tühistamiseks.
8.1.Tartu Vangla direktori 25.02.2022. a käskkirja nr 1-1/22 punktiga 1.10 muudeti Tartu vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi Tartu Vangla kodukord) punkti 7.1.39. kolmandat täpploendit ja sõnastati see järgmiselt: „viis paberkotti kinnipeetava isiklikuks tarbeks.“ Muudatuse põhjendusena märgiti direktori käskkirjas: „Vangla praktikas on sagenenud kilekottidest keelatud esemete valmistamine (isevalmistatud nöörid, treeningvahendid jms), mh isevalmistatud nööre kasutatakse enesevigastuste tekitamiseks, mistõttu vajalik sätestada sellekohane piirang ning lubada alternatiivvariandina paberkotte.“
8.2.Kaebaja esitas 21.03.2022. a registreeritud vaide nr 1-11/107-1 Tartu Vangla direktori 25.02.2022. a käskkirja nr 1-1/22 punkti 1.10 peale, taotledes prügikottide ja väikeste kilekottide lubamist esteetilisel ja hügieeni hoidmise eesmärgil.
8.3.Tartu Vangla edastas 04.04.2022. a kirjaga nr 1-11/107-2 kaebaja vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Tartu Vangla märkis kirjas, et vaidlustatud direktori käskkiri on antud pädeva isiku poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kodukorra punkti 7.1.39 osas tehtud muudatus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ning muudatuse tegemisel on järgitud vorminõudeid.
8.4.Justiitsministeerium jättis 04.05.2022. a vaideotsusega nr 11-7/2528-2 kaebaja vaide Tartu Vangla direktori 25.02.2022. a käskkirja nr 1-1/22 osaliselt kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
9.Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri punkti 1.10 osas õiguspärane, lähtutud on asjakohastest kaalutlustest ning kaebaja õiguste võimalik riive on üksnes väheintensiivne. HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei pea vajalikuks kaebuse sisulist läbi vaatamist ning tagastab kaebuse järgnevatel põhjendustel.
10.VangS §-s 41 on sätestatud kinnipeetava inimväärikuse austamise ja õiguste järgimise põhimõtted, mille kohaselt tuleb kinnipeetavat, arestialust või vahistatut kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega (lg 1) ja kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele (lg 2 esimene lause). VangS § 41 lg-s 2 täpsustakse lisaks, et kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
11.Kaebaja peab kinnipeetavana paratamatult taluma piiranguid, mis kaasnevad vanglas viibimisega. Vangla sisekorraeeskirja §-s 641 on sätestatud keelatud asjade loetelu. Lisaks võib vanglateenistus VangS § 15 lg 4 alusel keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Kinnises vanglas karistust kandev kinnipeetav peab järgima vanglas kehtivat kodukorda ning vangla kodukorras sätestatakse ka keelatud esemete loetelu VangS § 105 lg 21 p 14 alusel. Vangla kodukorra kinnitab vangla direktor (VangS § 105 lg 3).
12.Kohus mõistab, et kaebaja jaoks muutus alates 01.03.2022, kui jõustus Tartu Vangla direktori 25.02.2022. a käskkiri nr 1-1/22 (käskkirja p 6), vanglas kinnipidamine ebamugavamaks, kuna kaebajal on keelatud omada kilekotte oma asjade hoidmiseks. Kodukorra muutmise järgselt on kaebajal lubatud oma isiklikke asju, sh leiba-saia ja hügieenitarbeid hoiustada üksnes paberkottides. Kinnipeetaval ei ole lubatud kilekotte kasutada ka prügikottidena. Vaides taotles kaebaja prügikottide ja väikeste kilekottide lubamist esteetilisel ja hügieeni hoidmise eesmärgil. Kaebuses avaldas kaebaja tahet, et vanglas oleks lubatud kilekotid vähemalt leiva-saia ja hügieenitarvete (seepide) jaoks.
13.Tartu Vangla selgitas 04.04.2022. a vaide edastamise kirjas, et vangla asendas ühe esemete hoiustamiseks sobiliku koti teist liiki kotiga ja selline asendus on osutunud vajalikuks julgeolekukaalutlustel. Kui kinnipeetaval on soov hoida näiteks puuvilju kotis, on selleks sobilik ka paberkott. Vangla kauplusest on võimalik osta paberkotte hinnaga 54 senti. Lisaks on võimalik kinnipeetaval kasutada toiduainete hoidmiseks eluosakonnas olevaid külmkappe. Leiba-saia on võimalik hoida alternatiivselt paberkotis või säilituskarbis. Asjade tolmumist aitab ära hoida kambri koristamine. Kinnipeetavate kambritesse väljastatud prügikastides enam kilekotte ei kasutata. Kinnipeetaval on prügikasti sisse asetada paberist prügikott, eluosakonnas on võimalik kahel korral nädalas kambrist prügi ära anda. Kokkuvõttes leidis vangla, et vaide esitaja (kaebaja) väited ei anna alust Tartu Vangla 25.02.2022. a käskkirja nr 1-1/22 punkti
1.10.kehtetuks tunnistamiseks.
14.Kohus nõustub Tartu Vangla 04.04.2022. a kirjas märgituga ja sellega, et kaebaja soovid, võimalik ebamugavus ning rahaline kulu paberkottide soetamisele ei kaalu üles vajadust hoida ära kilekottidest keelatud esemete valmistamise võimalusi ja seeläbi julgeoleku tagamist. Vangla kehtestatud piirangul on legitiimne eesmärk.
15.Justiitsministeerium leidis 04.05.2022. a vaideotsuses, et vanglal on seadusest tulenev kohustus tagada vangla üldine julgeolek (VangS § 66 lg 1) ning vangla julgeoleku tagamise näol on tegemist kaaluka väärtusega, mistõttu ei kaalu vaide esitaja võimalik ebamugavus paberkottide kasutamisel üles korra ja julgeoleku tagamise vajadust. Erinevalt kinnipeetavatele kättesaadavatest kangastest (riided, voodipesu jm) ei ole kilekotid igapäevaselt hädavajalikud, mistõttu on kinnipeetavatel neid kergem kasutada keelatud esemete valmistamiseks. Kilekottide asendamine paberkottidega elimineerib kilekottide väärkasutamise võimalused, seega on meede sobiv eesmärgi saavutamiseks. Justiitsministeeriumi hinnangul võimaldab Tartu vangla kinnipeetavatele piisavalt alternatiivseid võimalusi asjade hoiustamiseks kilekottide asemel.
16.Kohus nõustub kirjeldatud Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi seisukohtadega. Olgugi, et kaebajal võib olla ebamugav oma asju hoiustada paberkottides, ei kaalu kaebaja isiklik ebamugavus üles vangla julgeolekukaalutlusi. Kaebaja möönas kaebuses, et saab leibasaia hoiustada karbis, kuid selleks tuleb sai murda tükkideks. Kaebaja märkis kaebuse täienduses, et tal on kolm säilituskarpi. Seega saab kaebaja seebi hoiustamiseks kasutada samuti karpi. Kui kaebaja seda teha ei soovi ega soovi ka toiduaineid hoiustada avatud eluosakonna külmkapis, siis on see kaebaja enda valik, mis ei tähenda, et vangla oleks õigusvastaselt keelanud kilekottide omamise. Kaebaja enda valik on jätta ka hommikusöögiga antav leib-sai tarbimiseks õhtul. Mis puudutab kambris tolmu võtmist või prügi äraviimist, siis ei ole kaebaja väitnud, et talle ei võimaldataks puhastusvahendeid koristamiseks või prügikasti tühjendamist korrakohaselt. Kaebaja võib kõhelda vangla töökorralduse mõistlikkuses ning mitte nõustuda vangla kaalutlustega julgeoleku tagamisel, kuid see ei tähenda, et vaidlustatav käskkiri kuuluks tühistamisele. Käskkiri on antud pädeva isiku poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kohtu hinnangul on haldusakti õiguspärasuse eeldused täiedtud (HMS § 54). Kohus leiab, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ning kaebaja õigusi võib olla Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.39 muutmisel riivatud üksnes vähesel määral. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kinnipeetavale tuleb tagada isiklike asjade hoiustamiseks tasuta temale meelepärased pakendid. Kohus ei pea kaebust tervikuna perspektiivikaks. Kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
17.Kuna kaebaja märkis kaebuse täienduses, et tal ei ole juriidilist haridust ning ta ei tea, mida tähendavad haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 ja HKMS §-d 37-40, 44 ja 46, siis selgitab kohus, et kinnipeetaval on õigus tutvuda õigusaktidega vanglas, samuti tuleb kinnipeetavale võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele internetis (VangS § 311). Seega, kui kaebaja soovib õigusaktidega tutvuda, siis tuleb vanglateenistusele sellekohane taotlus esitada.
18.Kohus selgitab, et kaebajal on õigus vaidlustada kohtus lisaks Tartu Vangla 25.02.2022. a käskkirjale ka Justiitsministeeriumi vaideotsust (HMS § 87), kuid kohtule esitatud kaebusest on arusaadav, et kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks Tartu Vangla direktori käskkirja, millega muudeti kodukorda, mistõttu ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik vaidlustada lisaks vaideotsust.
19.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
20.Kaebaja taotles kaebuses tasuta riigi õigusabi. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Kaebaja põhjendab taotlust juriidilise hariduse puudumisega.
21.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
22.Kaebaja on kohtu poole pöördunud kaebusega ja põhjaliku kaebuse täiendusega, mis tunduvad olevat kaebaja enda kirjutatud, kohtul puudub alus arvata teisiti. Kaebaja on suutnud arusaadavalt kirja panna oma seisukoha ja viidanud korrektselt kohtueelse menetluse dokumentidele. Ka kohtueelselt on kaebaja suutnud oma õigusi kaitsta, esitades vaide. Kohtu arvates on seetõttu kaebaja võimeline ka ise oma õigusi kaitsma halduskohtumenetluses. HKMS § 2 lg-te 4 ja 5 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, tagab menetlusosalisele igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks, samuti peab kohus tagama omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Seega on kohtul ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist. Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
23.Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 1, § 121 lg 4). Halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.