C.C esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 22. aprilli 2022. a käskkirja nr 6-3/350-1 täitmise peatamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – C.C Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte perioodi 25. detsember 2021 kuni 24. aprill 2022 kohta, haldusasjas nr 3-22-682 esitatud Viru Vangla arsti H. Silveti 10. märtsi 2022. a arvamus ning haldusasjas nr 3-22-720 esitatud Viru Vangla 29. märtsi 2022. a vastus nr 1-8/8635-2.
Jätta taotleja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
6.Kuulutada haldusasja nr 3-22-958 menetlus taotleja tervisekaardi väljavõtet ja arsti arvamusi puudutavas osas kinniseks.
7.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale koos tõlkega vene keelde. Määrus saadetakse ka Viru Vanglale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 22. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 6-3/350-1 karistati kinnipeetav C.C (taotleja) ettekannete nr 3-22-2573, 3-22-2791, 3-22-2824, 3-22-2842, 3-22-2901, 3-22-
3-22-958 2934 ja 3-22-2941 alusel distsiplinaarkorras tema poolt ajavahemikul 25. märts 2022 kuni 6. aprill 2022 toime pandud rikkumiste eest kartserisse paigutamisega.
2.Taotleja esitas 25. aprillil 2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub Viru Vangla 22. aprilli 2022. a käskkirja nr 6-3/350-1 peatamist kuni sisulise põhivaidluseni kohtus. Taotleja märgib, et esitas käskkirja peale vaide 25. aprillil 2022. Taotleja on seisukohal, et Viru Vangla 22. aprilli 2022. a käskkiri nr 6-3/350-1 on ebaseaduslik, kuna keegi ei ole seda talle vene keeles tutvustanud ning käskkiri toodi tema kambrisse ajal, kui ta oli jalutuskäigul. Taotleja väitel ei oska ta absoluutselt eesti keelt. Taotleja leiab, et käskkirja täitmine tuleks peatada ning viitab enda halvale psüühilisele tervisele. Taotleja soovib, et talle määrataks viivitamatult kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Taotleja sõnul on teda alates 2019. aastast isolatsioonis hoitud ning tema seisund on halvenenud. Taotleja palub ka määrata riigi õigusabi korras enda esindajaks advokaat A. Matvejevi, kes on valmis esindama taotlejat kohtueelses menetluses ja kes koostaks asjatundlikult kaebuse kohtusse, kuna taotleja ise ei saa vaidlusalusest käskkirjast aru. Lisaks palub taotleja enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Kohus tegi 28. aprillil 2022 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus edastada vaidlusaluse käskkirja koos selle aluseks olevate haldusmenetluse materjalidega ja taotleja
25.aprillil 2022 esitatud vaide. Taotluse asjaoludega seotud vaidemenetluse toimumise korral palus kohus vanglal esitada seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusele.
4.Viru Vangla esitas 2. mail 2022 vastusena kohtunõudele vaidlusega seonduvad haldusmenetluste dokumendid ning seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusele, mis on kokkuvõtlikult järgnev. Vangla on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vangla arvates ei ole taotlust piisavalt põhistatud ja selles ei ole selgitatud, missugused korvamatud tagajärjed taotlejale kartserikaristuse kandmisega kaasnevad ning miks on vajalik peatada käskkirja täitmine. Kinnipeetav on taotluses kirjeldanud oma vanglaeelset terviseseisundit ja ravi ning selgitanud oma hetkelist enesetunnet vanglas. Ei saa eeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel oleks edulootusi. Lisaks on asjas olemas kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumisi toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta vaidlustas oma karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras ja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks. Vaide- ja kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades on vangistusseaduse (VangS) § 65 lõikes 6 sätestatud karistuse täitmisele pööramise kaheksa kuu pikkune tähtaeg kohtulahendi jõustumise ajaks suure tõenäosusega juba möödunud. Karistuste täideviimise korral pole küll võimalik neid enam tagasi täita, kuid halduskohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on taotlejal vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist. Riigikeele oskuse osas palub vangla arvestada
29.märtsil 2022 haldusasjas nr 3-22-729 esitatud vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele toodud seisukohtadega.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus lahendab esmalt riigilõivust vabastamise taotluse (I), seejärel annab hinnangu esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse osas (II), lahendab riigi õigusabi taotluse (III) ning viimaks otsustab menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise vajaduse üle ja täpsustab kohtulahendi avalikustamisega seonduvad asjaolud (IV).
3-22-958 I
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lõike 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot.
7.Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lõike 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost perioodi 25. detsember 2021 kuni 24. aprill 2022 kohta. Kontoväljavõttelt nähtub, et taotleja ei suudaks oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 20 eurot tasuda (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu
12.aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud.
8.Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (HKMS § 252 lõige 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (HKMS § 249 lõige 1), ei ole praegusel juhul otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. II
9.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vastavalt HKMS § 249 lõigetele 2 ja 5 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lõike 1 punkt 1 lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
10.Taotleja eesmärk on vältida talle 22. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 6-3/350-1 määratud kartserikaristuste täitmisele pööramist. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohane taotleda nimetatud käskkirja täitmise peatamist (HKMS § 251 lõike 1 punkt 1).
11.Viru Vangla 2. mai 2022. a vastusest ja selle lisadest nähtub, et taotleja on esitanud käskkirja nr 6-3/350-1 peale vaide, mis registreeriti vanglas 26. aprillil 2022 numbriga 6-12/205-1 ja mis on hetkel ettevalmistavas menetluses. Seega on käesolevas asjas käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle ning taotlus tuleb lubatavaks lugeda (HKMS § 249 lõiked 2 ja 5).
12.HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise ühe eeldusena esmalt tuvastama, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, s.t taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Teisisõnu peab taotlejale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnema mingite tema õigusi kahjustavate pöördumatute tagajärgede saabumise oht, mida taotleja jaoks positiivse vaideotsusega või kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või see oleks ebamõistlikult raske. Kohus
3-22-958 märgib, et kartserirežiimi kohaldamisega kaasnevad taotlejale tema õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud ning neid ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Seega esineb taotlejal küll esialgse õiguskaitse vajadus, kuid see ei tähenda veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Igasugune õiguste riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, mis kaalub üles asjassepuutuvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused. Kartserikaristust ette nägeva käskkirja täitmise peatamine saab olla õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13. augusti 2015. a määrus nr 3-15-1985, p 5). Kohus leiab, et praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine ning taotlejale määratud kartserikaristustest tulenevat õiguste riivet ei saa pidada olulisemaks avalikust huvist.
13.VangS § 65 lõike 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Kohtupraktikas on leitud, et kartserikaristuste täitmisel tuleb isiku põhiõiguste tagamiseks arvestada muu hulgas seda, et karistuste järjestikune kandmine ei osutuks ülemäära pikaks, samuti isiku terviseseisundit (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 18). Kohtule ei ilmne antud juhul asjaolusid, mis annaks alust arvata, et taotleja õigused saaksid ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata rikutud määral, mida pole võimalik hiljem heastada.
14.Kuigi taotleja viitab sellele, et kartserikaristuste täitmisele pööramisel võib tema vaimne tervis isolatsioonis olemise tõttu saada kahjustatud, ei ilmne kohtule siiski, et kartserikaristuste kohaldamine oleks taotleja suhtes vastunäidustatud. Seejuures ei pea kohus vajalikuks praeguse esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks taotlejale kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemist, kuna esialgse õiguskaitse menetluses ei toimu selle kiireloomulisuse tõttu täiemahulist tõendite kogumist ja hindamist ning kohtu hinnangul on vangla poolt esitatud taotluse lahendamiseks piisavalt tõendeid taotleja terviseseisundi kohta. Vanglas jälgitakse kinnipeetavate terviseseisundit vastavalt VangS § 52 lõikele 2 pidevalt ning seda on kinnitanud kohtule ka Viru Vangla oma 2. mai 2022. a seisukohas. Samuti tuleneb kohtule esitatud taotleja tervisekaardi väljavõttest, et vangla on taotleja terviseprobleemidega järjepidevalt tegelenud. Teatud tervisehäirete olemasolu ei välista kartserikaristuse kohaldamist. Taotleja tervisekaardi väljavõttest ning halduskohtule edastatud vangla arsti tõendist nähtub, et taotlejal ei esine kartserikaristuse kandmisele tervisest tulenevaid vastunäidustusi. Vangla üldarsti H. Silveti
10.veebruari 2022. a arvamuse kohaselt on taotleja viimati viibinud 13. oktoobril 2021 psühhiaatri vastuvõtul, kus saanud diagnoosiks düstüümia F34.1. Nimetatud diagnoos tähendab kroonilist kerget meeleolu langust ja antud häiret iseloomustab väsimustunne. Sellise diagnoosiga inimesed on kaeblikud, aga tulevad toime igapäevaelu nõudmistega. Taotleja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt andis üldarst H. Silvet ka 21. aprilli 2022. a haigusjuhtumis nr A10193 arstliku arvamuse, et taotleja on võimeline kartserikaristust kandma. Haldusasjas nr 3-22-682 on kohtule esitatud samuti Viru Vangla arsti H. Silveti poolt antud arvamus, milles arst on ka 10. märtsil 2022 kinnitanud, et taotlejal puuduvad kartserikaristuse kandmist välistavad diagnoosid ning pole alust arvata, et kartserikaristuse kandmine halvendaks taotleja terviseseisundit. Kohus võtab viimati nimetatud tõendi praeguse haldusasja juurde.
15.Viru Vangla on 2. mai 2022. a seisukohas märkinud, et taotleja paikneb Viru Vanglas alates 30. novembrist 2019 ning 26. aprillil 2022 etapeeriti ta Tartu Vanglasse. Viru Vanglas paiknemise ajal on taotleja viibinud eraldatud lukustatud kambris ja kartseris erinevatel perioodidel kokku 276 päeva. Käskkirja nr 6-3/350-1 ei ole veel täitmisele pööratud. Vangla sõnul juhindutakse distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramisel VangS § 65 lõikes 1 sätestatust,
3-22-958 kuid seoses taotleja Tartu Vanglas viibimisega ei saa prognoosida, millal käskkirjaga nr 6-3/350-1 määratud karistused täpselt täitmisele pööratakse. Vangla sõnul jälgitakse kartserikaristuste täideviimisel seda, et kartseris paiknemine ei oleks pikem kui 45 päeva, pärast mida tehakse kartserikaristuse kandmisel nn vaheaeg. Lisaks rakendatakse Viru Vanglas kartseri või täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel leevendusmeetmeid − nn suhtlusprogrammi, mille eesmärgiks on pakkuda kinnipeetavale regulaarset ja mõtestatud suhtlemist/tegevust ning inimlikku kontakti, et ennetada võimalikku negatiivset mõju ning mõjutada isiku käitumist, et vähendada uute rikkumiste toimepanemist. Viru Vangla sõnul on taotlejale 2022. aastal pakutud kartseri ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel leevenduseks suhtlusprogrammi järgmiste teenistujate poolt: sotsiaaltöötaja K. Loite (23. veebruaril 2022); sotsiaaltöötaja K. Rebane (1. märtsil 2022 ja 7. märtsil 2022); inspektorkontaktisik A. Kongi (10. märtsil 2022; 1. aprillil 2022; 5. aprillil 2022; 11. aprillil 2022;
18.aprillil 2022; 20. aprillil 2022 ja 26. aprillil 2022); inspektor-kontaktisik S. Bork (14. märtsil 2022); inspektor-kontaktisik K. Pere (23. märtsil 2022) ja kaplan I. Tulženko (7. aprillil 2022). Eelnevat arvestades ei saa taotleja kartseris järjestikku viibimise aega pidada kohtu hinnangul ebaproportsionaalselt pikaks ning sellest tulenevalt taotleja tervist kahjustavaks.
16.Kohtu hinnangul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul olulisel määral vastuolus avaliku huviga. Oluliseks avalikuks huviks on distsipliini tagamine vanglas ning korda rikkuva kinnipeetava mõjutamine. See, et kinnipidamisasutustes reageeritakse õigusrikkumistele vastavate karistustega ning et neid karistusi täidetakse, annab kinnipeetavatele signaali, milline käitumine ei ole vanglas lubatav ning et rikkumiste toimepanemisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Rikkumistele reageerimata jätmine aga ohustab vangla julgeolekut, kuivõrd seab ohtu vanglas kehtiva korra järgimise. Karistuste kohaldamine seevastu mõjutab kinnipeetavaid rikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on antud juhul kaalukam kartserikaristusega kaasnevast taotleja õiguste riivest. Siinkohal nõustub kohus ka Viru Vangla seisukohaga, et arvestamata ei saa jätta VangS § 65 lõikes 6 sätestatud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise tähtaega. Kaheksa kuuga ei pruugi vaidemenetlus ning sellele järgnev võimalik kohtumenetlus olla lõppenud ja vangla võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel minetada vaidlusaluse käskkirjaga määratud kartserikaristuse täitmisele pööramise õiguse. Seejuures võib kohtumenetluse pikkus vähemalt osaliselt sõltuda menetlusosalise enda tegevusest menetluses. Ei oleks avalikes huvides ega vangistuse täideviimise eesmärgiga kooskõlas, kui distsiplinaarkaristuse kandmine või mittekandmine sõltub juhuslikest asjaoludest (sh kui pikaks kujuneb kohtuvaidlus karistuse määramise käskkirja üle).
17.Kohtule esitatud distsiplinaarkäskkirjas välja toodud asjaolusid ning esialgse õiguskaitse taotluses esitatud vastuväiteid arvestades ei saa ka taotleja vaide ega võimaliku esitatava kaebuse eduväljavaateid pidada sedavõrd suureks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud juhul, kui vaide või hiljem esitatava kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
18.Vaidlusaluse käskkirjaga nr 6-3/350-1 on taotlejat distsiplinaarkaristustega karistatud Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 ja VangS § 67 punkti 1 süülise rikkumise eest. Kodukorra punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud muu hulgas käituda ebaviisakalt. VangS § 67 punkt 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Rikkumistena
3-22-958 käsitatavad teod seisnesid järgnevas. Ettekande nr 3-22-2573 kohaselt kasutas taotleja vanglaametniku kohta väljendeid „sina pederast“ ja „kirjuta endale ettekanne, võid tulla ka minu munni imema, kõhtu nikutud pederast”. Ettekande nr 3-22-2791 kohaselt ei allunud taotleja 1. aprillil 2022 valvur T. Klaasi korraldustele tõusta püsti ja liikuda luugi juurde käeraudade paigaldamiseks. Ettekande nr 3-22-2824 kohaselt ei allunud taotleja 2. aprillil 2022 valvur P. Murulaiu korraldusele tõusta püsti ja lasta paigaldada käerauad. Ettekande nr 3-22-2842 kohaselt ei allunud taotleja 3. aprillil 2022 valvur K.-J. Kivi korraldustele käeraudade paigaldamiseks. Ettekande nr 3-22-2901 kohaselt ei allunud taotleja 5. aprillil 2022 valvur K. Siigi korraldustele käeraudade peale panemiseks. Ettekande nr 3-22-2934 kohaselt ei allunud taotleja 5. aprillil 2022 valvur K. Maasiku korraldustele tulla luugi juurde ja asetada käed luugi peale käeraudade paigaldamiseks. Ettekande nr 3-22-2941 ja valvur P. Murulaiu
18.aprilli 2022. a täiendavate selgituste kohaselt ei allunud taotleja 6. aprillil 2022 valvur K. Maasiku korraldusele tõusta voodist püsti, et talle saaks loenduse ajaks käerauad paigaldada.
19.Taotleja on seisukohal, et vaidlusalune käskkiri on ebaseaduslik, kuna seda ei ole talle vene keeles tutvustatud. Lisaks on käskkiri taotleja arvates õigusvastane ka seetõttu, et see toodi tema kambrisse ajal, kui teda seal jalutuskäigul olles ei viibinud.
20.Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et käskkiri nr 6-3/350-1 oleks menetlusnõuete rikkumise tõttu õigusvastane. Taotlejat teavitati ettekannete koostamisest ja inspektor-kontaktisik proovis 8. aprillil 2022 taotlejale tutvustada distsiplinaarmenetluse alustamise teadet, millega anti talle võimalus selgituste esitamiseks kuni 13. aprillini 2022, kuid taotleja ei läinud kambri luugi juurde dokumenti vastu võtma. Dokument edastati kambrisse. Samuti üritati taotlejale käskkirja nr 6-3/350-1 korduvalt tutvustada, kuid viimane ei soovinud seda ja läks WC-sse ega tulnud luugi juurde. Vastav märge on inspektor-kontaktisiku poolt tehtud käskkirjale nr 6-3/350-1 ning kohtul puudub alus kahelda selle tõele vastavuses. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 30 sätestab, et kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti HMS § 29 lõigete 1−3 rikkumise tõttu. Praegusel juhul on vangla järginud HMS §-s 30 sätestatut ning ei nähtu HMS § 29 lõigetes 1−3 nimetatud nõuete rikkumist.
21.Ka tõlkimisega seonduvad väited ei anna kohtu hinnangul praegusel juhul alust vaidlusalust käskkirja õigusvastaseks pidada. Viru Vangla on 29. märtsil 2022 esitanud haldusasjas nr 3-22-720 (vangla on ekslikult märkinud haldusasja numbriks 3-22-729) seisukoha taotleja riigikeele oskuse kohta, mille kohus käesoleva haldusasja materjalide juurde võtab. Nimetatud seisukoha kohaselt on taotleja sündinud 5. mail 1987 Eestis, rahvuselt ukrainlane, elukoht Sillamäe. Vangla osutab, et Eesti Vabariik taastati 20. augustil 1991 ja riigikeelena on eesti keel kasutuses juba üle 30 aasta. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lõikest 1 ja § 10 lõikest 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lõike 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-1-98 tehtud otsuses leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud. Taotleja riigikeele oskust testiti vanglas 25. juunil 2020 ning tema keeletase on A1. KeeleS lisaks 1 oleva keeleoskustasemete kirjelduse kohaselt mõistab ja kasutab A1 tasemel isik igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama. Kohtule ei ole usutav, et A1 tasemel eesti keelt oskav taotleja ei saanud aru talle vanglaametnike poolt antud lihtsatest korraldustest liikuda
3-22-958 käeraudade pealepanemiseks luugi juurde ega mõistnud, et teda karistati käskkirjaga nr 6-3/350-1 distsiplinaarkorras nendele korraldustele mitteallumise ja ebaviisaka käitumise eest. Viru Vangla on 2. mail 2022 kohtule esitatud seisukohas märkinud, et kinnipeetavatele tutvustatakse haldusakte suuliselt ja vajadusel tõlgitakse käskkirja sisu suuliselt ka vene keelde. Seega kui taotlejale jäi käskkirja sisust midagi arusaamatuks, siis oli tal võimalus pöörduda inspektor-kontaktisiku poole selgituste saamiseks.
22.Kohus osutab, et vaidlusaluses käskkirjas nr 6-3/350-1 on märgitud õiguslikud alused ja piisavad põhjendused ning selles sisalduvad asjakohased kaalutlused ning kohtule ei nähtu, et käskkirja andmisel oleks tehtud kaalutlusvigu. Kohtule ei nähtu, et vaidlusalune käskkiri oleks vastuolus HMS §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetega või et see vastaks HMS § 63 lõikes 2 sätestatud tühise haldusakti tunnustele.
23.VangS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks. Kohtu esialgsel hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud 8 ja 14 ööpäeva pikkused kartserikaristused oleksid ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Viru Vangla on karistuse määramisel kaalunud piisavalt avalikke huve ja taotleja õigusi. Ametniku korraldustele allumata jätmine ja ebaviisakas käitumine näitab kohtu hinnangul seda, et taotleja ei soovi vangla distsipliini järgida, mis on aga sealse julgeoleku tagamiseks hädavajalik. Kohtupraktikas peetakse vangla ametniku korralduse täitmata jätmist raskeks rikkumiseks. Taotlejal oli rikkumiste toimepanemise ajal hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sh korduva allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest. Seega on taotleja süstemaatiline korrarikkuja ning varasemad karistused ei ole muutnud teda õiguskuulekamaks.
24.Kuna Viru Vangla käskkirja nr 6-3/350-1 kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses ja tühistamist kohtumenetluses ei saa pidada tõenäoliseks, tuleb praegusel juhul kaalukamaks pidada avalikku huvi kohaldada taotleja suhtes distsiplinaarkaristust, suunamaks teda õiguskuulekale teele. Kohtul tuleb seejuures arvestada ka seda, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lõige 6).
25.Taotleja huvid kartserikaristuse täitmisele pööramise korral on kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tema tervise kaitse ja tagab taotleja tervisliku seisundi jälgimise ning vajaduse korral katkestab kartserirežiimi või teeb selles leevendusi. Kohus selgitab, et kui karistuse määramine peaks siiski osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist. Seega ei ilmne antud juhul asjaolusid, mis annaks alust arvata, et taotleja õigused saaksid ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata rikutud määral, mida pole võimalik hiljem heastada.
26.Eeltoodut arvestades ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. III
27.Taotleja palub määrata talle riigi õigusabi korras esindajaks advokaat A. Matvejevi, kes on valmis esindama taotlejat kohtueelses menetluses ja kes koostaks asjatundlikult kaebuse kohtusse, kuna taotleja ise ei saa vaidlusalusest käskkirjast aru. Kuna praegusel juhul on vaidlusaluse vangla käskkirja osas käimas veel vaidemenetlus, siis on õigusabi taotlemine halduskohtumenetluses esindamiseks hetkel ennatlik ning asjakohane on otsustada õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6).
3-22-958
28.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
29.Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on koostanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millest nähtuvad tema põhjendused, tahe ja soovitud eesmärk. Samuti on taotleja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud ka varem kohtutele hulgaliselt avaldusi, milles on suutnud end arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et taotleja ei suudaks samaväärselt oma õigusi kaitsta vaidemenetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (HMS §-d 6 ja 36), mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
30.Ehkki kohus leidis eespool, et on ennatlik otsustada riigi õigusabi andmise üle esindamiseks halduskohtumenetluses, märgib kohus siiski järgnevat. Halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebuses võibki oma sõnadega selgitada, miks vangla toimingu või haldusaktiga ei nõustuta. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades samuti kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse edasiseks menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Samuti ei takista taotlejal halduskohtumenetluses iseseisvat osalemist vähene eesti keele oskus, sest kohus saab menetlusse kaasata tõlgi. Taotlejal on võimalik oma pöördumised kohtule esitada vene keeles ning kohus korraldab seejärel nende tõlkimise. Nii on kohus korraldanud ka praeguses asjas taotleja venekeelse esialgse õiguskaitse taotluse tõlkimise eesti keelde. Lisaks korraldab kohus taotlejale kohtulahendite tõlkimise vene keelde. Mis puudutab taotleja väidet, et ta ei saa vähese eesti keele oskuse tõttu aru vaidlustatud käskkirja sisust, siis selles osas on kohus eespool juba viidanud, et taotleja loobus ise vanglaametniku korduvalt pakutud abist tutvustada taotlejale käskkirja sisu vene keeles. IV
31.Kohus kuulutab haldusasja menetluse taotleja tervisekaardi väljavõtet ja arsti arvamusi puudutavas osas kinniseks. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lõige 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3).
32.Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.