Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 5. mai 2022, Tartu 3-21-2111 KRUNK OÜ kaebus Sillamäe Linnavalitsuse 20. mai 2021. a korralduse nr 364 ja 1. juuli 2021. a korralduse nr 514 osaliseks tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks või alternatiivselt vaidlusaluste korralduste õigusvastasuse kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2021. a määrus KRUNK OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja KRUNK OÜ Vastustaja Sillamäe linn
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KRUNK OÜ määruskaebus.
2.Tühistada halduskohtu 18. oktoobri 2021. a määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sillamäe Linnavalitsus algatas 4. mai 2018. a korraldusega nr 250 Tööstuse 6a maa-ala detailplaneeringu koostamise ja kinnitas detailplaneeringu koostamise lähteülesande kehtivusega 18 kuud arvates korralduse vastuvõtmisest, s.o kuni 4. novembrini 2019. a. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Sillamäe Tööstuse 6a maa-alal olemasolevate hoonete lammutamine, uue hoonestuse määramine ja maakasutuse sihtotstarbe täpsustamine, samuti tehnovõrkude rajamine, teede ja parklate planeerimine. Detailplaneeringu koostamise korraldamiseks, finantseerimiseks ning planeeringu kohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,
välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks sõlmisid Sillamäe Linnavalitsus, KRUNK OÜ ja OÜ TiTo Arhitektid 2. augustil 2018. a lepingu nr 7-1/9-1. Pärast korduvaid detailplaneeringu koostamise lähteülesande pikendamisi esitas Sillamäe Linnavalitsus 21. aprilli 2021. a kirjaga nr 7-6/751-1 OÜ-le KRUNK ja OÜ-le TiTo Arhitektid tutvumiseks korralduse eelnõu projekti „Sillamäel Tööstuse 6a maa-ala detailplaneeringu kehtestamata jätmine“. Sillamäe Linnavalitsus tegi 20. mai 2021 korraldusega nr 364 menetlusosalistele teatavaks, et Tööstuse 6a maa-ala detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse annab Sillamäe Linnavalitsus välja hiljemalt 31. augustil 2021. OÜ KRUNK esitas 18. juunil 2021 Sillamäe Linnavalitsuse 20. mai 2021. a korralduse nr 364 peale vaide, milles taotles selle kehtetuks tunnistamist ja uue otsuse tegemist (määrata detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks objektiivselt teostatav tähtpäev). Sillamäe Linnavalitsuse 1. juuli 2021. a korraldusega (vaideotsusega) nr 514 tunnistati kehtetuks 20. mai 2021. a korraldus nr 364 ning tehti sama korraldusega uus otsus, milles selgitati, et Tööstuse 6a maa-ala detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse väljastab Sillamäe Linnavalitsus hiljemalt 30. detsembril 2021.
2.KRUNK OÜ esitas 16. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Sillamäe Linnavalitsuse 20. mai 2021. a korralduse nr 364 ja 1. juuli 2021. a korralduse nr 514 osaliseks tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks ning alternatiivselt vaidlusaluste korralduste õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Korralduste tühistamist palus kaebaja osas, millega detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse uueks tähtpäevaks määrati 30. detsember 2021. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus vastu võtta just nimetatud kuupäevaks. Vastustaja ei ole hinnanud seda, kas seatud kuupäev võimaldab läbi viia planeerimisseaduses ette nähtud kohustuslikke menetlustoiminguid. Planeerimismenetluse viibimise on tinginud vastustaja enda tegevusetus ja käitumine, millega eksitati planeerijat ja kaebajat. Kui korraldusi ei ole võimalik tühistamiskaebusega vaidlustada, tuleb tuvastada nende õigusvastasus. Kaebajal on plaanis esitada tulevikus hüvitamiskaebus, kuna vaidlustatud korraldused toovad kindlasti kaasa kaebaja huve ja õigusi rikkuva haldusakti andmise – detailplaneeringu kehtestamata jätmise. Kohustamisnõude sisu on teha Sillamäe Linnavalitsusele ettekirjutus Sillamäel Tööstuse 6a maa-ala detailplaneeringu menetlemise lõpptähtpäeva uueks otsustamiseks, arvestades uue lõpptähtpäeva määramisel planeerimismenetluse hetkeseisu ning planeerimisseaduses sätestatud menetlustoiminguteks kuluvat aega.
3.Tartu Halduskohus tagastas 18. oktoobri 2021. a määrusega KRUNK OÜ kaebuse. Määruse põhjendused olid järgnevad.
3.1.Sillamäe Linnavalitsuse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse aja teatavakstegemise 20. mai 2021. a korraldus nr 364 ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mida tühistamisnõudega vaidlustada ei saa. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 lubab vaidlustada menetlustoimingut vaid erandkorras ja juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Sillamäe Linnavalitsus on 20. mai 2021. a korraldusega määratud detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise aja edasi lükanud hilisema
korraldusega, millega uueks tähtajaks seati 30. detsember 2021. Kaebaja on vaidlustanud ka hilisemat korraldust. Halduskohus leidis, et korraldus, millega detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse teatavakstegemise tähtajaks määrati 31. august 2021, on hilisema korralduse tõttu, millega uueks tähtajaks määrati 30. detsember 2021, end menetlustoiminguna täielikult ammendanud. Vaidlusalune menetlustoiming ei saa enam puudutada kaebaja mittemenetluslike õigusi ega omada mingisugust mõju planeerimismenetluse lõpptulemusele. Halduskohus tagastas detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse teatavakstegemise aja määramise otsuse, mille kohaselt oli nimetatud otsustuse tegemise hilisemaks kuupäevaks 31. august 2021, peale esitatud tühistamis- ja õigusvastasuse tuvastamise kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
3.2.Kaebus sisaldas ka nõuet kohustava ettekirjutuse tegemiseks – detailplaneeringu menetlemise uue lõpptähtpäeva määramiseks. Halduskohus leidis, et Sillamäe Linnavalitsuse 1. juuli 2021. a korralduses antud teave selle kohta, et hiljemalt 30. detsembril 2021 otsustatakse alustatud detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise üle, ei riku kaebaja kui huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Planeerimisseaduse (PlanS) § 139 lg 2 kohaselt tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Tegemist on imperatiivse seaduse sättega, mis ei anna linnavalitsusele diskretsiooniõigust selle üle otsustamiseks, kas mõjuvate põhjuste esinemisel oleks otstarbeks jätkata detailplaneeringu menetlusega või mitte. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 keelab kohtul linnavalitsusele ettekirjutuse tegemise, kui kehtiv õigus seda ette ei näe. Kuna vaidlusaluse korraldusega määrati uus tähtaeg juba ajal, mil linnavalitsus oleks pidanud langetama PlanS § 139 lg-s 2 nimetatud otsuse, ei ole tähtaja pikendamine kaebaja õigustele kahjulik. Halduskohtu hinnangul on PlanS § 139 lg-s 2 määratud maksimaalne menetluse läbiviimise tähtaeg kogu planeeringu menetlusele siduv ning juhul, kui see on täis, puudub huvitatud isikul subjektiivne õigus nõuda selle pikendamist ükskõik mis põhjusel.
3.3.Otsustus, millega pikendati detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse teatavakstegemise aega kuni 30. detsembrini 2021 ja mis vormistati vaideotsusena, ei riku kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kuna halduskohus tagastas kaebuse kohustamisnõude osas, ei näinud ta põhjust menetleda eraldi vaideotsuse tühistamise ja õigusvastasuse tuvastamise nõudeid.
4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu
18.oktoobri 2021. a määruse. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.Detailplaneeringu menetlemine on viibinud vastustaja tegevusetuse tõttu. Vastustaja ei andnud detailplaneeringu koostamise korraldajana tema poolt halduslepinguga detailplaneeringut koostama volitatud planeerijale detailplaneeringu koostamiseks vajalikke juhiseid ega osutanud selleks vajalikku kaasabi. Halduslepingu sõlmimine ning avalikõiguslike ülesannete delegeerimine eraõiguslikule isikule ei vabasta planeeringu korraldajat vastutusest planeerimismenetluse õiguspärasuse eest.
4.2.Vastustaja kehtestas detailplaneeringu menetlemisele ebamõistlikult lühikese tähtaja. Tegemist on ebareaalse kuupäeva ja tingimusega, mida ei ole võimalik täita. Kaebaja hinnangul riivavad korraldused, millega piiratakse planeeringu menetlemise ajalist kestust ebareaalse kuupäevaga ja luuakse ettenähtavad eeldused detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks, kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi. Tööstuse 6a on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, mille eesmärgipärane kasutamine äriühingu majandustegevuses on detailplaneeringuta võimatu. Seetõttu rikuvad vaidlustatud korraldused kaebaja õigust oma omandit kasutada ning rikutud on ka kaebaja ettevõtlusvabadus.
4.3.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Planeerimisseadus ei kehtesta ühtegi erialust, mis lubaks PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud ning haldusorganile adresseeritud kolmeaastase tähtaja möödumisel detailplaneeringu menetluse lõpetada ilma detailplaneeringut kehtestamata. Detailplaneeringu koostamise lõpetamise alused on sätestatud ammendavalt PlanS § 129 lg 1 p-des 1–4. Planeeringu koostamist ei saa lõpetada põhjusel, et detailplaneeringu algatamisest on möödunud kolm aastat. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt annab PlanS § 139 lg-s 2 ettenähtud menetlustähtaeg vaid orientiiri, millise aja jooksul detailplaneeringu menetlus peab olema läbi viidud. PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud tähtaja õiguslik tagajärg tuleneb HMS §-st 41 ning selleks ei ole haldusmenetluse lõpetamine planeeringut kehtestamata. Kui detailplaneeringut ei olnud võimalik kolme aasta jooksul kehtestada, tuleks detailplaneeringu korraldajal määrata otsuse tegemise tõenäoline aeg.
4.4.Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse andmise tähtaja määramise 1. mai 2021. a korraldus on 1. juuli 2021. a korralduse (vaideotsuse), millega pikendati vastava otsuse andmise tähtaega, tõttu täielikult ammendunud. Kaebaja sai aru, et hilisema korraldusega muudeti varasemat ning hilisem korraldus on muutunud osaks muudetavast korraldusest. Kaebaja õiguste efektiivseks kaitseks on vaja vaidlustada mõlemat korraldust.
4.5.Kaebaja hinnangul ei ole käesolevas asjas kohaldatav HKMS § 45 lg 4. Kaebaja on vaidlustanud vaideotsuse, st korralduse nr 514 koos vaide esemeks oleva korraldusega nr 364. Kuna vastustaja määratud ebareaalse menetlustähtpäeva õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise, ei saa kaebaja jääda ootama vastustaja otsust detailplaneeringu menetluse lõpetamise kohta ilma planeeringut kehtestamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Kaebaja on vaidlustanud detailplaneeringu menetluses korraldustena vormistatud otsustusi, millega esmalt määrati detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse andmise tähtajaks hiljemalt 31. august 2021 ning mida hiljem pikendati veel 30. detsembrini 2021. Kaebaja hinnangul olid kehtestatud tähtajad liiga lühikesed selleks, et toonast menetluse hetkeseisu arvesse võttes oleks olnud võimalik detailplaneeringu menetluses vajalikke menetlustoiminguid teostada. Näiteks oli juba 2019. aastast detailplaneeringu koostamine takistatud seetõttu, et naaberkinnistute omanikega ei jõutud kokkuleppele detailplaneeringu alale kavandatava juurdepääsutee asukoha osas (dtl 11–20). Vastava küsimuse lahendusest sõltuvad aga kõik ülejäänud projekteerimistehnilised lahendusesd. Kaebaja ootas nimetatud osas vastustajalt selgeid juhiseid ja kaasabi, mida vastustaja aga ei andnud. Kaebaja arvates on vastustaja niivõrd lühikest tähtaega seades lootnud saavutada selle, et detailplaneeringut ei kehtestatakski. Juba 2021. a maikuus oli selge, et detailplaneeringu menetlust ei suudeta lõpuni viia ei augusti- ega ka detsembrikuu lõpuks. Nende otsuste vaidlustamiseks on kaebaja esitanud tuvastamisnõuded. Halduskohus tagastas kõik nõuded.
tühistamis-,
kohustamis-
ja
7.Kaebaja on halduskohtule esitanud tühistamisnõude 20. mai 2021. a korralduse ja 1. juuli 2021. a vaideotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 20. mai 2021. a
korraldusena vormistatud otsustus, millega määrati kindlaks detailplaneeringu kehtestamise tähtpäev, ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Tegemist on menetlusliku küsimuse otsustamisega, mitte lõpliku haldusakti andmisega. See ei ole suunatud kaebaja õiguste reguleerimisele. See ei tähenda aga, et halduskohtul oleks õigus tühistamisnõue tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Menetlustoimingu vaidlustamine tühistamisnõudega tähendab, et nõue pole lubatav, kuna menetlustoimingut pole võimalik tühistada. Sellisel juhul on võimalik kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
8.Samuti esitas kaebaja kohustamisnõude uue detailplaneeringu kehtestamise tähtpäeva määramiseks. Halduskohtu põhjendustest on võimalik järeldada, et kohtu arvates ei riku detailplaneeringu kehtestamise tähtpäeva määramine kaebaja õigusi, kuna detailplaneeringu kehtestamise tähtpäev määrati ajal, kui oli juba möödunud PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud detailplaneeringu kehtestamise tähtaeg (kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest). Halduskohus leidis, et see on maksimaalne menetluse läbiviimise tähtaeg ning kui see on täitunud, siis puudub isikul subjektiivne õigus nõuda selle tähtaja pikendamist. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Seda juba sel põhjusel, et halduskohtu lähenemine tähendaks, et kohalik omavalitsusüksus saab vabaneda detailplaneeringu menetlemise ja kehtestamise kohustusest lihtsalt sel viisil, et viivitab detailplaneeringu menetlemisega kuni PlanS § 139 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumiseni. Millegagi pole õigustatav see, et niisuguse käitumise kahjulikud tahajärjed jääksid planeeringust huvitatud isiku kanda ning tal puuduks subjektiivne õigus planeeringu kehtestamist nõuda. Lisaks ei kinnita halduskohtu lähenemist ka planeerimisseaduse eelnõu seletuskiri. Planeerimisseaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kolmeaastane tähtaeg on seatud selleks, et tähtaja möödudes peab kohalik omavalitsus tegema detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse. Tähtaja kehtestamine aitab tagada, et detailplaneeringute koostamine toimuks mõistliku aja jooksul ega jääks venima. Tähtaja ületamine ja viivitus ei pruugi olla õigusvastased, kui need on tingitud vastustajast mitteolenevatest asjaoludest. Tähtaeg annab üldise orientiiri, millise aja jooksul peaks menetlus olema läbi viidud (SE 571, lk 179, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-83394f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus). Detailplaneeringu nõuetekohaselt menetlemata ning kehtestamata jätmine riivab ilmselgelt mitmeid kaebaja õigusi. Tööstuse 6a, millega seonduvalt on detailplaneering algatud, on kaebaja omandis. Ta on detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik. Sellest tulenevalt on riivatud vähemalt kaebaja omandiõigust (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32) ja kuna tegemist on tootmismaaga, siis ka kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31). Olukord, kus detailplaneeringu menetlus või selle kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus viibib või kus detailplaneeringu menetlust muudavad keerukamaks ebarealistlikult seatud menetlustähtajad, riivab neid kaebaja õigusi, kuna ei võimalda talle kuuluvat omandit eesmärgipäraselt kasutada. Seega on kaebajal olemas kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks ning kaebuse tagastamine oli põhjendamatu. Ringkonnakohus peab vajalikuks korrata siinkohal ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendites korduvalt väljendatud seisukohta, et HKMS § 121 lg 2 p 1 võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega,
mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta (vt nt RKHK 7. detsembri 2020. a määrus asjas nr 3-19-2448, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus kahtleb, kas halduskohtu põhjendusi saaks isegi ringkonnakohtu poolt eelnevalt esitatud põhjendusi arvestamata jättes pidada sellisteks, mis näitavad kaebeõiguse ilmselget puudumist.
9.Halduskohus tagastas 1. juuli 2021. a vaideotsuse tühistamise nõude HKMS § 45 lg 4 alusel, mille järgi võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse vaid siis, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Halduskohus leidis, et kuna kohus tagastas kaebuse kohustamisnõude osas, ei ole põhjust eraldi menetleda vaideotsuse tühistamise nõuet. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kohustamisnõude esitamiseks on kaebeõigus olemas ning selle tagastamiseks pole alust, on ka vaideotsuse tühistamise nõude osas kaebuse tagastamine ekslik. Et kohustamiskaebus on lubatav, ei kohaldu HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud vaideotsuse vaidlustamise piirang.
10.Kaebaja esitas alternatiivselt ka tuvastamisnõude juhuks, kui kohus peab 20. mai 2021. a korraldust või 1. juuli 2021. a vaideotsust mitte haldusaktideks, vaid toiminguteks või menetlustoiminguteks (dtl 26-27). Eelnevast selgus, et 20. mai 2021. a korraldus on käsitatav menetlustoiminguna. Vaideotsus on haldusakt, kuna sellega otsustakse isiku vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise üle ning selle haldusaktilik olemus tuleneb ka haldusmenetluse seaduse § 87 lg-st 2. Halduskohus tagastas 20. mai 2021. a korralduse peale esitatud tuvastamisnõude põhjendusega, et selles korralduses määratud detailplaneeringu kehtestamise tähtpäeva on 1. juuli 2021. a vaideotsusega muudetud ning seega ei saa 20. mai 2021. a menetlustoiming enam HKMS § 45 lg 3 mõttes kaebaja õigusi rikkuda. Vaideotsuse peale esitatud tuvastamiskaebuse tagastas kohus jällegi põhjendusega, et vaideotsus pole käesolevas asjas eraldi vaidlustatav, kuna ei riku isiku õigusi eraldiseisvalt. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 45 lg 3, mis käsitleb menetlustoimingu vaidlustamise lubatavust (see on võimalik siis, kui menetlustoiming rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoiming õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise) on käesolevas vaidluses asjakohane eeskätt menetlustoimingu vaidlustamiseks esitatud kohustamisnõude kontekstis. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, rikub detailplaneeringu venimine või selles ebarealistlike menetlustähtaegade seadmine kaebaja mittemenetluslikke õigusi ja seega käesolevas asjas HKMS § 45 lg 3 kohustamiskaebuse esitamist ei piira. Kaebaja esitatud tuvastamisnõue selle menetlustoimingu peale võib olla juba kohustamisnõudega hõlmatud, sest kohustamisnõude lahendamisel tuleb kindlaks teha ka haldusorgani senise tegevuse õiguspärasus. Mis puudutab vaideotsuse peale esitatud tuvastamisnõude tagastamist, siis sarnaselt vaideotsuse tühistamise nõudega ei ole selle nõude tagastamine sel alusel põhjendatud. Kuna kohustamiskaebuse esitamine on lubatav, ei ole käesolevas asjas vaidlustatud vaideotsust eraldiseisvalt. Seoses tuvastamisnõuetega märgib aga ringkonnakohus, et kohalduda võib HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirang, mille järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes siis, kui
õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesolevas asjas võib eeldada, et kaebaja põhiline eesmärk on saavutada uue detailplaneeringu kehtestamise tähtaja määramine. Seda eesmärki aitab saavutada kõige tõhusamalt kohustamisnõue ning ringkonnakohus peab seda nõuet lubatavaks. Vaideotsuse suhtes on omakorda kõige efektiivsem tühistamisnõue, mida ringkonnakohus pidas samuti lubatavaks. Seetõttu võib tuvastamisnõuete esitamine olla välistatud HKMS § 45 lg 2 alusel.
11.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga vaid selles, et detailplaneeringu kehtestamise tähtaja määramine on menetlustoiming. Arvestades seda, et kaebaja oli esitanud mitu nõuet ning enamikus ei nõustu ringkonnakohus nende tagastamisega või nende tagastamise põhjendustega, ning samuti arvestades vajadust tagada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni selgus, peab ringkonnakohus mõistlikuks tühistada halduskohtu määrus tervikuna ning saata asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Selle käigus saab halduskohus arvesse võtta ringkonnakohtu seisukohti ning nõuete lubatavust uuesti hinnata. Vajadusel saab enda nõudeid täpsustada ka kaebaja ise.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.