Priit Kuusmiku kaebus Rakvere Linnavalitsuse kohustamiseks kaebaja vaide lahendamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Priit Kuusmik Vastustaja – Rakvere linn
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Priit Kuusmiku kaebus.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus kätte toimetatakse menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rakvere Linnavalitsus saatis 30.04.2025 Priit Kuusmikule nõudekirja, mille p-s 2.1 nõudis, et P. Kuusmik täidaks 16.03.2017. a halduslepinguga võetud kohustused, st halduslepingu p-dest 3.1 ja 1.4.2 tuleneva kohustuse ehitada oma kulul välja Rakveres Võidu tn 87 kinnistu ning sellega piirnevate tänavaalade detailplaneeringu kohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tänavad ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatised; ning p-ga 2.2 andis P. Kuusmikule kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja kuni 01.09.2025.
2.P. Kuusmik esitas Rakvere Linnavalitsusele 29.05.2025 vaide, milles palus tunnistada Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a nõudekiri kehtetuks.
3.Rakvere Linnavalitsus tagastas 04.06.2025. a kirjaga nr 5-4/684-26 esitatud vaide. Nõudekiri ei ole haldusakt ega haldusmenetluse toiming. Sellest tulenevalt ei ole võimalik esitada vaiet Rakvere Linnavalitsuse nõudekirja peale. Rakvere Linnavalitsus tagastas vaide, viidates haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 p-le 1 ja § 79 lg 1 p-le 1.
4.P. Kuusmik esitas 03.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Rakvere Linnavalitsuse kohustamist läbi vaatama kaebaja esitatud vaiet Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a nõudekirja kehtetuks tunnistamiseks. Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a nõudekiri on kaebaja hinnangul haldusakt, kuna sellega on pandud talle kohustus (muudetud halduslepingus kokku lepitud kohustust ning selle täitmise tähtaega). Seega, olenemata dokumendi pealkirjast, saab sellele esitada vaide, mida ka kaebaja tegi. Ta leiab, et tema vaide tagastamine ei olnud õiguspärane. Ebaõige ning eksitav on ka vaide tagastamise kirjas esitatud vaidlustamise kord. Kaebaja on seisukohal, et tema õigusi rikub antud juhul vaide tagastamine, kuna tal on vaide esitamise õigus, kuid talle seda ei võimaldada.
3-25-2195 Kohustamiskaebus on kõige efektiivsem vahend tema õiguste kaitseks, sest ta soovib, et haldusorgan võtaks tema vaide menetlusse, menetleks seda ning teeks vaide lahendamise kohta vaideotsuse.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub käesolevas asjas kaebeõigus.
6.Kaebaja on sõnastanud oma kaebuse eesmärgina soovi, et tema vaie vaadatakse sisuliselt läbi. Vaidega nõudis kaebaja Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a nõudekirja kehtetuks tunnistamist, kuna leiab, et tegemist on haldusaktiga. Seega oli kaebaja eesmärk vaide esitamisel saavutada 30.04.2025. a nõudekirja kehtetuks tunnistamine. Kohus selgitab, et vaidemenetluses tehtud otsuse vaidlustamisele kohaldub HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piirang. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kohtu hinnangul ei riku vaide tagastamise otsus praegusel juhul ilma vaide esemeks oleva nõudekirjata eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Kaebaja vaidlustas vaide tagastamise põhjusel, et ta ei nõustunud selle otsusega, ja soovib, et vaie lahendatakse uuesti. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus vaide tagastamise iseseisvaks vaidlustamiseks ning esitatud kohustamiskaebus ei ole sobiv ega lubatav õiguskaitsevahend. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
7.Kuna kaebaja eesmärk vaidemenetluses oli saavutada 30.04.3025. a nõudekirja kehtetuks tunnistamine ja asja materjalidest ei nähtu, et vaide tagastamine rikuks kaebaja õigusi eraldiseisvalt vaidlusalusest nõudekirjast, siis kontrollib kohus, kas kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik esitada tühistamis- või tuvastamiskaebus 30.04.2025. a nõudekirja peale.
8.Kaebusele lisatud menetlusdokumentidest (nõudekirja lisad 1–2) nähtuvalt oli kaebaja Rakvere linnas aadressil Võidu tn 87 asuva kinnistu ning sellega piirnevate tänavaalade detailplaneeringu taotleja ehk arendaja, kes soovis kinnistu jagada seitsmeks krundiks sihtotstarvetega üksikelamu maa või korterelamu maa. Kaebaja esitas huvitatud isikuna Rakvere Linnavalitsusele 10.02.2017 avalduse detailplaneeringu koostamise algatamiseks. 16.03.2017 sõlmisid kaebaja ja Rakvere linn detailplaneeringu koostamise üleandmise lepingu ja detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmise lepingu. Selle lepinguga andis linn üle ja huvitatud isik ehk kaebaja võttis täitmiseks vastu lepingu p 1.4.1 järgi Võidu tn 87 kinnistu ning sellega piirnevate tänavaalade detailplaneeringu koostamise ja rahastamise ning lepingu p 1.4.2 kohaselt kohustuse välja ehitada huvitatud isiku kulul Võidu tn 87 kinnistu ning sellega piirnevate tänavaalade detailplaneeringu kohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tänavad ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatised. Kohtule ei ole teada, kas Rakvere linna ja kaebaja vahel on sõlmitud täiendavaid kokkuleppeid vastavalt lepingu p-le 3.3, kuid vaidlust ei saa olla, et 16.03.2017 sõlmiti poolte vahel haldusleping.
9.Planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg-st 1 tuleneb planeeringu koostamise korraldajale kohustus ehitada oma kulul välja detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Varasemalt, see tähendab enne 11.02.2015 vastu võetud ehitusseadustiku kehtima hakkamist, oli detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamise kohustus sätestatud ehitusseaduse §-s 13, mille kohta on Riigikohus oma praktikas leidnud, et ehitusseaduse §-st 13 tulenev kohustus kujutab endast olemuslikult kohaliku omavalitsuse 2
3-25-2195 omapädevusse kuuluvat ülesannet kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1 mõttes (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2010. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-26-10, p-d 13–14). Riigikohus on ka hiljem oma praktikas leidnud, et linnal on kohustus tagada planeeringuga seotud avalike teede ja muude avalike rajatiste väljaehitamine; kohustuste üleandmine on võimalik halduslepinguga (vt Riigikohtu seisukohta kohtuasjas nr 3-20-120). Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a nõudekirja kohaselt kehtestati Võidu tn 87 kinnistu detailplaneering 05.11.2018. Nõudekirjast nähtuvalt ei ole kaebaja vastustaja hinnangul oma halduslepinguga võetud kohustusi täitnud.
10.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Rakvere Linnavalitsuse nõudekirjal on haldusakti tunnused. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kaebaja leiab, et Rakvere Linnavalitsus muutis nõudekirjaga halduslepingus kokku lepitud kohustust ning määras kohustuse täitmiseks kindla tähtpäeva, mille tõttu on sel kirjal regulatiivsus ja see vastab haldusakti tunnustele. Nõudekiri ei loonud aga kaebajale kohustusi, kuna kohustus ehitada oma kulul välja detailplaneeringu kohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tänavad ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatised tulenes temaga sõlmitud halduslepingust koostoimes PlanS § 131 lg-ga 1. Nõudekirjaga üksnes selgitati kaebajale halduslepingust tulenevaid kohustusi, vastustaja seisukohti rikkumiste osas ja anti kindel tähtaeg kohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul ei tekita nõudekiri õiguslikke tagajärgi, kuigi selles on väljendatud vastustaja selge tahe, et kaebaja täidaks halduslepinguga võetud kohustused vastustaja poolt määratud tähtajaks. Kohus selgitab, et kirjas nõutud kohustuste rikkumisel ei saa vastustaja oma nõuet maksma panna muul viisil, kui peab läbima halduskohtumenetluse vastavalt HKMS § 260 lg 1 p-le 1. Kaebaja saab vajadusel tõhusalt kaitsta enda õigusi juhul, kui vastustaja pöördub kaebaja vastu kohustamiskaebusega halduskohtusse, esitades asjas oma vastuväited. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks suunata kaebajat vastustaja 30.04.2025. a nõudekirja tühistamise nõude esitamisele, kuivõrd tegemist ei ole haldusaktiga, kohtul ei ole võimalik nõudekirja tühistada ja vastava tühistamiskaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (vt HKMS § 121 lg 2 p 2; vrd Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2022. määrus nr 3-21-2111, p 7). Kaebajale 30.04.2025 saadetud kirjal on pigem toimingu tunnused. Tehtud toimingut ei saa tunnistada tagantjärele kehtetuks ning toimingu kehtivust ei saa lõpetada ega peatada (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2022. a määrus asjas nr 3-21-2736, p 11). Kohus ei suuna kaebajat ka nõudekirja õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisele, kuivõrd kaebaja saaks tõhusalt kaitsta enda õigusi juhul, kui vastustaja pöörduks kaebaja vastu kaebusega halduskohtusse (vt HKMS § 45 lg 2, § 121 lg 2 p 1).
11.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti nõuetekohase kaebusega kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt ei kuulu praegusel juhul kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele. Ka kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.