Ulvi Vaheri, Vallo Koppeli ja Vladislav Ivaništševi kaebus Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O21-0003 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastaseks või tühiseks tunnistamiseks osas, mis puudutab sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi, ning Tartu Linnavalitsuse 27.04.2021. a korralduse nr 481 ja 28.06.2021. a korralduse nr 746 tühistamiseks osas, mis puudutab sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi
Menetlusosalised
Kaebaja I – Ulvi Vaher Kaebaja II – Vallo Koppel Kaebaja III – Vladislav Ivaništšev Kaebajate volitatud esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Vastustaja – Tartu linn, volitatud esindaja Kadri Valdre Kolmas isik I – Staadioni Varahaldus OÜ (likvideerimisel), volitatud esindaja vandeadvokaat Arvo Kivar, likvideerija Robert Sprengk Kolmas isik II – Osaühing Randem, seaduslik esindaja Alar Rand Kolmas isik III – Kuuse Kolm OÜ Kolmas isik IV – Moreelo OÜ Kolmas isik V – Maie Kuusk Kolmas isik VI – Kristjan Kitsing Kolmas isik VII – Helena Lemmats Kolmas isik VIII – Silver Kitsing Kolmas isik IX – Maive Sinijärv Kolmas isik X – Merili Miku
3-21-1957 Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ulvi Vaheri, Vallo Koppeli ja Vladislav Ivaništševi kaebus läbi vaatamata alternatiivses nõudes Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 tühistamiseks sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi puudutavas osas.
2.Jätta rahuldamata kaebajate alternatiivne nõue Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 tühiseks tunnistamiseks sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi puudutavas osas.
3.Rahuldada Ulvi Vaheri, Vallo Koppeli ja Vladislav Ivaništševi kaebus ülejäänud osas.
4.Tuvastada Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 õigusvastasus sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi puudutavas osas.
5.Tühistada Tartu Linnavalitsuse 27.04.2021. a korraldus nr 481 sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi puudutavas osas.
6.Tühistada Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021. a korraldus nr 746 sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi puudutavas osas.
7.Mõista Tartu linnalt kaebajate kasuks kaebajate menetluskulude katteks välja 10 075,50 eurot, sealhulgas esindaja kulud 7630,50 eurot (sh käibemaks).
9.Jätta ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.12.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Staadioni Varahaldus OÜ alustas 2016. aastal Tartus Staadioni tn 63//65//65a kinnistul kinnisvaraarendust, mille käigus renoveeriti ja osaliselt rekonstrueeriti 2017. aastal Staadioni 63 hoone ja 2018. aastaks Staadioni 65 hoone.
3-21-1957 Ulvi Vaher, Vallo Koppel ja Vladislav Ivaništšev (edaspidi ka kaebajad) on Staadioni 63 hoones asuvate korterite omanikud.
2.Tartu Linnavalitsuse 15.10.2018. a korraldusega nr 1098 (digitaalse toimiku lehed (dtl) 66-70) määrati projekteerimistingimused Staadioni tn 63//65//65a kinnistule aadressile Staadioni 65a uue korterelamu püstitamiseks (dtl 71–74). Projekteerimistingimuste kohaselt tuli hoone projekteerimisel sademevesi lahendada oma krundil (p 3, alap 15).
3.Tartu Linnavalitsus väljastas 27.03.2019. a korraldusega nr 311 (dtl 275) p-ga 1 ehitusloa Staadioni 65a korterelamu püstitamiseks. Ehitamise aluseks olnud ehitusprojekti seletuskirjas (dtl 40–51) oli sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise kohta märgitud järgnev: „Kuni Staadioni tänava lahkvoolse kanalisatsiooni valmimiseni immutatakse sademevesi krundil. Antud piirkonnas on varasemalt teostatud järgmised geoloogilised uuringud: Tartu vanadekodu ehitusplatsi uuring. PI Kommunaalprojekt, aruanne 5858, 1971.a. ja Tartu Kontrollmõõteriistade tehase ATJ ehitusplatsi uuring. Riiklik Ehitusuuringute Instituut, aruanne 16793, 1982.a. Vastavalt uuringutele on antud piirkonnas head tingimused sademevee immutamiseks – esimeses uuringus ei täheldatud puuraukudes pinnasevett, teises, 1982.a. novembris tehtud uuringus oli pinnasevesi liivakivis ~4,5 m sügavusel. Liivakivi on selles piirkonnas kaetud vett läbilaskvate kihtidega. Sademevesi kogutakse kokku katuselt ja kõvakattega alalt restkaevu abil ja immutatakse kinnistul. Immutusalasid on kinnistul 2. Katuselt kogutud sademevesi immutatakse hoonest eemale rajatavasse immutusalale. Parkla sademevesi kogutakse kokku restkaevude abil ja juhitakse läbi I-klassi õli ja liivamudapüüduri immutusalasse. Immutusalaks on rajatud kinnistu parkimisala alla killustikpadi 5 m3 (mõõtudega L=1,7m; h=1,7m; s=1,7m). Killustikpadi on kaetud geotekstiiliga, et vältida pinnase ja killustiku segunemist.“
4.Staadioni Varahalduse OÜ esitas Tartu Linnavalitsusele 06.12.2019 Staadioni 65a korterelamu ehitusloa taotluse ja muudatusprojekti (dtl 79–96), mille p 6 kohaselt jäi ära esialgselt näidatud mudaõlipüüdur, sest tänaval puudub sademeveekanalisatsioon, kuhu puhastatud vett edasi juhtida.
5.Tartu Linnavalitsus tunnistas 17.12.2019. a korraldusega nr 1406 (dtl 351–357) enda 27.03.2019. a korralduse nr 311 p 1 ning sellega väljastatud ehitusloa kehtetuks ning andis Staadioni 65a korterelamu püstitamiseks uue ehitusloa.
6.Staadioni Varahaldus OÜ esitas 12.02.2021 Tartu Linnavalitsusele Staadioni 65a korterelamu 28.02.2020. a muudatusprojekti-2 (dtl 99–103) koos 06.04.2020. a veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni välisosa eelprojektiga (dtl 106– 114).
6.1.Muudatusprojekti-2 kohaselt on üheks arhitektuurseks muudatuseks see, et värava ette projekteeriti põndak, et hoida sademevesi oma krundil. Samuti on projektis selgitatud, et sademevesi kogutakse kokku katuselt ja kõvakattega alalt restkaevude abil ja immutatakse kinnistul. Immutusalaks rajatakse kinnistu parkimisala alla killustikpadi ca 418 m3. Killustikpadi kaetakse geotekstiiliga, et vältida pinnase ja killustiku segunemist. Killustikpadja paksus parkimisala all on ca 1 m ja imbala sügavus on 1,5 m. Lähtudes geoloogilistest uuringutest, on rajatav 418 m3 suurune immutusala piisav, et immutada elamu katuse ja parkla sademevesi.
7.Staadioni 63 kaasomanikud Ulvi Vaher (korter 2), Vallo Koppel (korter 4) ja Vladislav Ivaništšev (korter 6) esitasid 24.03.2021 enda vastuväited ehitusprojekti muudatustele (dtl 118–127, 129–143).
3-21-1957
7.1.Vastuväidetes leiti muu hulgas, et projekteeritud viisil sademevee immutamine kahjustab Staadioni 63 hoone vundamenti, mistõttu ei ole tagatud ehitusseadustiku (EhS) §-s 8 ette nähtud ohutuse põhimõtte järgimine. Nii põndak, üks restkaev kui ka osa imbväljakust on juba Staadioni 63 hoone vundamendi vahetusse lähedusse rajatud, ähvardades viimast liigniiskusega. See fakt leidis kinnitust 2020. a juuni lõpus ja juuli alguses, kui pärast vihmasadusid tungis vesi läbi Staadioni 63 vundamendi korteri nr 2 keldrisse, rikkus selle seinaviimistluse ja keldris olnud esemeid. Staadioni 63 hoone kagupoolse seina lähedusse rajatud restkaev on toru kaudu otse ühendatud Staadioni 65a hoone katuselt vett koondava sademeveesüsteemiga ja Staadioni 65a hoone poolselt parkimisalalt vett koondava restkaevusega. Kirjeldatud lahendus koosmõjus krundi lõunasuunalise kõrguste vahega loob olukorra, kus enamus krundil kogutavast sademeveest liigub kiiresti eeskätt just Staadioni 63 hoone vundamendi ja keldriseina vahetusse lähedusse. Kuivõrd arendaja poolt esitatud projektis toodud info kohaselt juhib krundi pinnas vett suurepäraselt, lähtub Staadioni 63 hoone vundamendi vahetusse lähedusse rajatud restkaevust ja imbalast Staadioni 63 hoone vundamendile ja keldrile märkimisväärne oht. Samuti on muudatuse taotleja projektis pidevalt vähendanud vajalikke ja õigusaktide kohaseid lahendusi, mis ei ole lubatud (nt kadus projektist mudaõlipüüdur).
8.Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond leidis 23.04.2021. a otsusega nr O-21-0003 (dtl 24–34), et Staadioni tn 65a muudatusprojekt-2 vastab nõuetele ning ehitusprojekti kooskõlastamisest keeldumiseks puuduvad alused, sh sademeveesüsteemi puudutavas osas.
8.1.Veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti on koostanud vastava kutsetunnistusega insener. Kinnistul paiknevad rajatised (sademeveelahendus) peavad olema ehitatud selliselt, et ei kahjustuks kolmandate isikute vara ning ühtede kinnistuomanike heaolu ei tõuseks teiste heaolu vähenemisega. Takistatud peab olema Staadioni 63 vundamendi ümbruses oleva pinnase ja olemasoleva hoone vundamendi vettimine. Osakonnal puuduvad tõendid selle kohta, et Staadioni 65a muudatusprojektis esitatud sademeveelahenduse tõttu oleks Staadioni 63 hoone saanud kahjustada. Samuti on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega. Kuna ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti (sh vee-kanalisatsiooniprojekti) peab koostama pädev isik, siis toimiva projektlahenduse eest vastutab nimetatud isik. Puudub põhjendatud vajadus nõuda Staadioni Varahaldus OÜ-lt ehitusauditi tegemist. Auditi nõudmisel peab olema väga kaalukas põhjus, ilmne oht keskkonnale või varale või asjaolu, et koostatud ehitusprojektis on midagi asjakohast jäetud kajastamata. Antud juhul on sademeveelahendus projektis normikohaselt lahendatud ja pädeva isiku poolt koostatud. Lisaks pole ka sügisperioodil Staadioni 63 hoone keldrisse täiendavat vett imbunud, mis lubab arvata, et loodud on toimiv lahendus.
8.2.AS Tartu Veevärk on olnud muudatusprojekti-2 menetlusse korduvalt kaasatud nii taotleja enda poolt e-posti teel kui ka osakonna poolt ametliku kaasamiskirjaga, kuid ei ole ei taotlejale ega osakonnale arvamust esitanud. Seega on muudatusprojekt AS Tartu Veevärk poolt vaikimisi kooskõlastatud.
8.3.Tartu linnas ei ole kohustust liituda sademevee tänavatorustikuga. Projekteerija on geoloogiliste uuringute põhjal projekteerinud sademevee immutamise lahenduse ja linnal ei ole informatsiooni, mis annaks põhjust kahelda selle lahenduse korrektsuses. Tänavatorustikuga ühendamine tekitab eesvoolu sademeveele, mis vähendab selle tungimist ebasoovitavatesse piirkondadesse, kuid Tartu Linnavalitsusel ei ole alust tänavatorustikuga ühendamist nõuda. Vundamendi liigse niiskumise üks põhjusi võib olla ebakvaliteetne hüdroisolatsioon või selle puudumine, kuid enne selle kontrollimist (sisuliselt hoone ümbruse
3-21-1957 lahti kaevamist) tuleks kontrollida muude võimalike lekete kohad. Soovi korral on kinnistuomanikel tulevikus võimalik teostada sademeveekanalisatsiooniga liitumine iseseisvalt.
9.Tartu Linnavalitsus väljastas 27.04.2021. a korraldusega nr 481 (dtl 36) Staadioni 65a korterelamule kasutusloa.
10.U. Vaher, V. Koppel ja V. Ivaništšev esitasid 22.05.2021 hiljem täiendatud vaided (dtl 145–153, 155–163) Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsusele nr O-21-0003 ja 27.04.2021. a korraldusele nr 481.
11.Tartu Linnavalitsus jättis 28.06.2021. a korraldusega nr 746 (dtl 14–22) U. Vaheri, V. Koppeli ja V. Ivaništševi esitatud vaided rahuldamata, sh sademeveesüsteemi puudutavas osas. Vaideotsuse põhjendused sademeveesüsteemi puudutavas osas on kokkuvõtlikult järgmised.
11.1.Vaide esitajad pole tõendanud, et Staadioni 65a kortermajast lähtub oht nende kinnisvarale. Kui ühistu liikmed leiavad, et sademevesi on probleem, siis see puudutab kogu kinnistul paiknevat kolme hoonet ja korteriomanikke, mitte pelgalt Staadioni 65a hoonet ja välja antud kasutusluba. Sel juhul tuleb ühistu liikmetel lahendada probleemid ühistusiseselt. Linnavalitsus on uurinud esitatud tõendeid ja hinnanud põhjalikult esitatud ehitusprojekti kui ka muudatusprojekti dokumentatsiooni ega ole leidnud seal puudusi või ohuallikat. Samuti puudub põhjendatud kahtlus, et projekt ei vastaks nõuetele või selle oleks koostanud ebapädev isik. Seetõttu pole põhjendatud, et linn oleks pidanud tellima täiendava ehitusprojekti ekspertiisi, sest vaide esitajad kahtlevad pädeva isiku kvalifikatsioonis. Selline väide on meelevaldne ja tõendamata. Vaide esitajad pole viidanud ühelegi konkreetsele projekti osale ega insenertehnilisele lahendusele, mis ei vastaks kehtivale seadusele ja nende alamaktidele või kehtivale standardile, vaid on esitanud põhjendamatud kahtlused. Välja antud Staadioni tn 65a kasutusluba ei riku vaide esitajate põhiõigusi. See, et vaide esitajatele ei meeldi teostatud lahendus, ei tähenda, et sellega oleks rikutud nende õigusi. Linnavalitsus on hinnanud, et valmis ehitatud ja kasutusel olev Staadioni tn 65a hoone vastab avalikõiguslikele nõuetele ega kahjusta kaasomanike õigusi.
11.2.Linnavalitsusel tuli kaasomanike seisukohtadega küll arvestada, kuid nende vastuseis ei ole iseenesest kasutusloa andmisest keeldumise aluseks. Samad isikud on ära kuulatud ka ehitusloa menetluses ning V. Ivaništševi vaie ehitusloale on jäetud rahuldamata. Väidetel, mida oleks saanud esitada ehitusluba vaidlustades, on kasutusloa andmise menetluses väiksem kaal, kuna ehitusluba kehtiva haldusaktina loob nendega seotud asjaolude osas õiguskindluse.
12.Staadioni 63 korteriomandite omanikud Katrin Sepp, Ulvi Vaher, Vallo Koppel, Oliver Aasmets ja Vladislav Ivaništšev esitasid Tartu Halduskohtule 26.08.2021 hiljem täiendatud kaebuse, milles palusid: 1) tühistada Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna 23.04.2021. a otsus nr O21-0003 osas, mis puudutab sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi; 2) tühistada Tartu Linnavalitsuse 27.04.2021. a korraldus nr 481 osas, mis puudutab sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi ning 3) tühistada Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021. a korraldus nr 746 osas, mis puudutab sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi.
13.Kohus võttis 13.09.2021. a määrusega kaebuse menetlusse ning kaasas haldusasja menetlusse kolmandate isikutena Staadioni Varahaldus OÜ ja Tartu linn, Staadioni tn 63 // 65 // 65a korteriühistu valitseja Osaühingu Randem.
3-21-1957
14.Tartu linn esitas 12.10.2021 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
15.Staadioni Varahaldus OÜ esitas 12.10.2021 vastuse kaebusele, milles palus samuti jätta kaebuse rahuldamata.
16.Kohus lõpetas 23.12.2021. a määrusega haldusasja menetluse K. Sepa ja O. Aasmetsa kaebuste osas.
17.Kohus otsustas 02.05.2023. a määrusega viia asjas läbi kaebusega vaidlustatud sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi sisuliseks hindamiseks ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert Mart Poola esitas kohtule eksperthinnangu 28.06.2023.
18.Kohus kaasas 01.08.2023. a määrusega kolmandate isikutena asja menetlusse Staadioni 65a korterelamu kaasomanikud.
19.Kohus teavitas 19.10.2023. a määrusega pooli asjas kohtukoosseisu muutumisest.
20.Kohus otsustas 09.04.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks.
21.Staadioni Varahaldus OÜ esitas enda lõppseisukohad 10.05.2024 ning kaebajad esitasid enda seisukohad 24.05.2024.
22.Kohus uuendas 30.07.2024. a määrusega asja arutamise ja tühistas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Sama määrusega palus kohus kaebajatel kohut teavitada, kas nad soovivad esitada Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 (muudatusprojekti-2 kooskõlastamine) osaliselt tühistamise nõude asemel sama otsuse osaliselt õigusvastaseks tunnistamise nõude, s.o kaebust selles osas muuta. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel tuli kaebajatel selgitada ka selleks esinevat põhjendatud huvi.
23.Kaebajad täiendasid 15.08.2024. a seisukohas kaebust alternatiivse nõudega tuvastada Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 osaline õigusvastasus. Samas leidsid kaebajad jätkuvalt, et Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsust nr O-21-0003 on võimalik ja see tuleks kohtu poolt sademevee kogumist, ärajuhtimist ja immutamist puudutavas osas tühistada. Samuti palusid kaebajad alternatiivselt nimetatud otsuse osalisele tühistamisele tuvastada selle osaline tühisus.
24.Tartu Halduskohus lubas 22.10.2024. a määrusega kaebajatel täiendada kaebust alternatiivsete Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 osalise õigusvastasuse ja osalise tühisuse tuvastamise nõuetega. Sama määrusega andis kohus pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks.
25.Kohus teavitas täiendavalt pooli kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajast 28.11.2024. a määrusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
26.Kaebajad paluvad tühistada Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 (Staadioni 65a korterelamu muudatusprojekti-2 kooskõlastamine) või alternatiivselt tunnistada see tühiseks või õigusvastaseks osas, mis puudutab sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi. Samuti paluvad kaebajad tühistada Tartu Linnavalitsuse 27.04.2021. a korralduse nr 481 (kasutusloa väljastamine) ja 28.06.2021. a korralduse nr 746 (vaideotsus) osas, mis puudutab sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi. Kaebajad on esitanud järgmised põhjendused.
26.1.Staadioni 65a korterelamu esialgses ehk 21.03.2019. a ehitusprojektis ei olnud kavandatud hoonega seoses sademevee kogumist ja juhtimist Staadioni 63 hoone vundamendi
3-21-1957 kõrvale. Staadioni 65a ehitusprojekti muudatusprojektiga-2 esitatud seletuskirja ja plaanide kohaselt toimub aga sademevee juhtimine krundi erinevate alade kõrguste vahe tõttu just Staadioni 63 hoone kagupoolse vundamendi kõrvale maapinnas, mis ohustab selle hoone säilimist. 12.02.2021. a projekti seletuskirjast selgub ning sellele lisatud asendiplaanist ja koondvälisvõrkude plaanilt on näha, et Staadioni 65a korterelamu katuselt ja parkimisalalt kogutavad sademeveed on juhitud sademeveesüsteemi, mille imbväljak ulatub Staadioni 63 korterelamu vundamendi kõrvalt kuni krundile sissesõidu väravani. Projektiplaani kohaselt on imbväljaku kaugus Staadioni 63 hoone vundamendist ca 1 meetri kaugusel, mis on vastuolus hea ehitustavaga ning ohustab Staadioni 63 hoone vundamenti. Muudatusprojektis-2 sisaldub esmakordselt arenduse väljaehitamise perioodil alates 2016. aastast tekst selle kohta, et immutusalaks rajatakse kinnistu parkimisala alla killustikpadi ca 418 m3 ning projektile lisatud 06.04.2020. a välisvõrkude koondplaanil on imbväljak esmakordselt välja joonistatud ja arusaadavalt tähistatud (ca 1/3 ulatuses parkimisala all ja ulatub kuni krundile sissepääsuni, sh kogu vundamendi ulatuses Staadioni 63 hoonest ca meetri kaugusel). On oluline erinevus, kas parkimisala alla rajatakse 5 m3 suurune immutusala (nagu nägi ette Staadioni 65a esialgne ehitusprojekt) või 418 m3 suurune ühine immutusala, mis muu hulgas ulatub ca meetri kaugusele Staadioni 63 hoone kagusuunalisest vundamendist kogu selle ulatuses, ja Staadioni 65a hoone juurde jäetakse eraldi immutusala rajamata. Sellised muudatused on suure ulatuse ja mõjuga, mille heakskiitmist oleks linn pidanud hoolega kaaluma. Tartu Linnavalitsus ei oleks tohtinud Staadioni 65a korterelamu muudatusprojekti-2 heaks kiita.
26.2.Imbala sellisel kujul, nagu see on märgitud Staadioni 65a ehitusprojekti muudatuste II asendiplaanil, ei ole märgitud ei Staadioni 65 elamu esialgsele ehitusprojektile lisatud 04.05.2017. a asendiplaanil (vastustaja vastuse lisas 5, dtl 310), Staadioni 65 elamu 2018. a muudatusprojektile lisatud 20.09.2018. a asendiplaanil (vastustaja vastuse lisas 6, dtl 336) ega ka Staadioni 63 korterite 5 ja 6 ümberehituse ehitusteatise ehitusprojektile lisatud 21.09.2018. a asendiplaanil (vastustaja vastuse lisas 4, dtl 295).
26.3.Ka Tartu Linnavalitsuse 17.12.2019. a ehitusloa väljaandmise korralduse aluseks olnud ehitusprojekt ja muudatusprojekt koos asendiplaanidega ei näinud ette imbala sellisel kujul, nagu see on märgitud Staadioni 65a ehitusprojekti muudatustes II. Selle ehitusprojekti seletuskirja kohaselt pidi sademevesi kogutama kokku katuselt ja kõvakattega alalt restkaevu abil ja immutatama kinnistul. Immutusalasid pidavat olema kinnistul 2, katuselt kogutav sademevesi oli plaanitud immutada hoonest eemale rajatavasse immutusalasse ning parkla sademevesi oli plaanitud koguda kokku restkaevude abil ja juhtida läbi I klassi õli- ja liivamudapüüduri immutusalasse, milleks oli seletuskirja kohaselt kinnistu parkimisala alla rajatud 5 m3 suurune killustikpadi. Kuna ehitusprojekti lisaks oleval 20.03.2019. a asendiplaanil asub ainus imbala Staadioni 63 hoone loodekülje ja plaanil märgitud kuuride vahel, võis seletuskirjas toodust seega välja lugeda vaid seda, et Staadioni 65a teenindav immutusala oli alles rajamisel. Kui sademevee immutamine oleks olnud täielikult rajatud juba 2018. aastal, nagu vastustaja püüab väita, siis oleks saanud selle 2019. aastal koostatud projektis ka selgelt välja tuua. Ka Staadioni 65a elamu muudatusprojektile I lisatud 27.09.2019. a asendiplaanil on ainus imbala joonistatud Staadioni 63 hoone loodekülje ja plaanil märgitud kuuride vahele. Muudatusprojektis ei ole midagi välja toodud teise imbala, mida kajastas esialgne ehitusprojekt, rajamise kohta.
26.4.Kuna 2019. a sügiseni oli parkimisala kaetud killustikuga, ei saanudki sellelt alalt vesi koonduda muudatusprojektis-2 märgitud imbalale isegi siis, kui see selleks ajaks oli juba rajatud, nagu vastustaja väidab. Ajal, mil parkimisala oli kaetud killustikuga, toimus sademevee imbumine pinnasesse ühtlaselt kogu parkla ulatuses. Ka ei olnud Staadioni 65a hoone sademeveetorud 2019. a hilissügiseni suunatud kogumiskollektorisse ja seetõttu ei
3-21-1957 saanud vesi maja katuse üle 200 m2 suuruselt pinnalt kuidagi jõuda Staadioni 63 hoone vundamendini. Juba 2020. a suve alguses tekkis aga Staadioni 63 hoonele niiskuskahjustus. Veekahjustusele eelnes väga sajurohke 2020. a juuni ja ka 2020. a juuli oli sademeterohke. Lisaks sademeterohkusele on oluline, et sademed tulid suurte valingutega ehk suures mahus korraga, mis kindlasti kiirendas vee liikumist sademeveesüsteemis. Vundamendi paksust (ca meeter) arvestades ei saanudki esmane niiskuse läbitungimine toimuda kiiresti. Arvestades sündmuste ajatelge (kuni 8 kuud), on võimalik näha kindlat seost rajatud sademeveelahenduse ja tekkinud kahjustuse vahel. Kui niiskuskahjustus oleks tingitud vundamendi hüdroisolatsiooni puudumisest, oleks niiskuskahjustus tekkinud juba alates 2017. aastast kolme aasta jooksul, kui sama ala oli kaetud vaid mulla ja hiljem killustikuga, mitte alles 2020. aastal pärast tänavakivide paigaldamist, mis iseenesest peaks täiendavalt takistama vihmaveel pinnasesse imendumist. Staadioni 63 korteri 2 keldri seinale/vundamendile tekkis niiskuskahjustusest hallitus.
26.5.Vastustaja ei ole täitnud talle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, haldusmenetluse seaduse (HMS) ja EhS-ga pandud ülesandeid vajaliku hoolega. Vaideotsus on sademeveesüsteemi osas üldsõnaline ja Staadioni 63 korteriomanike poolt esitatud argumendid on jäetud kaalumata. Vaidlustatud korraldused rikuvad sademevee immutamise küsimuse lahendamise aspektist kaebajate põhiseaduslikku õigust omandi puutumatusele ja kaitsele.
26.6.Staadioni 65a ehitusprojekti muudatusprojekt-2 ja sellele vastavalt rajatud Staadioni 65a hoone ja selle kortereid teenindava parkimisala sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteem on planeeritud ning rajatud head ehitustava eirates. Süsteem on juba kahjustanud Staadioni 63 korterelamu kagusuunalist vundamenti ja ohustab seda jätkuvalt. Muudatusi ei oleks tohtinud esitatud kujul heaks kiita ja sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi valmis ehitatud kujul rajada. Tartu Linnavalitsus on jätnud kasutamata EhS § 50 lg-s 5 ette nähtud võimaluse osakasutusloa andmiseks Staadioni 65a eluhoone osas ja teatud tähtaja jooksul sademeveesüsteemi küsimuse lahendamise järgselt lisakohustusena kasutusloa taotlemiseks. Esines põhjendatud kahtlus, et Staadioni 65a kohta esitatud muudatusprojekti-2 ei ole koostatud nõuetele vastavalt ja selle nõuetele vastavuse kontrollimiseks on vaja sõltumatu pädeva isiku asjatundlikku hinnangut (EhS § 14 lg 3).
26.7.Vastustajal tuli kasutusloa andmisel lähtuda standardites esitatud nõuetest. Standardite (EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“, EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“) kohaselt on üldjuhul vajalik hoone ümber ja alla rajada drenaažisüsteem ning need ei näe ette võimalust, et drenaažisüsteemide asemele võiks rajada sademevee immutamise ala. Standardist EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“ tuleneb selgelt, et sademevett ei tohi drenaaži juhtida, seega ei tohi sademevett juhtida ka kohale, kuhu tavapäraselt rajatakse niiskuse eemale juhtimiseks drenaažisüsteem. Vastustajal pidi muudatusprojekti-2 kooskõlastamisel tekkima kahtlus, et selles ette nähtud sademevee juhtimise ja immutamise lahenduse rakendamine kahjustab Staadioni 63 hoone vundamenti ja seab sellega ohtu hoone püsivuse. Tegemist oli seega tõsise kahtlusega, mis seondus varalise kahju tekkimise võimalusega. EhS kohaselt ei saa väljastada kasutusluba ehitisele, mis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Vundamenti tungiv vesi põhjustab vundamendi lagunemise ja seab seeläbi ohtu terve hoone püsivuse ja lõpuks selles viibivate inimeste elu ja tervise. Samuti piirab keldrisse tungiv niiskus korteri 2 omaniku võimalust oma keldriboksi kasutamiseks, sest rikuks sinna paigutatava vara. Lisaks tekitab niiskus hallitust, mille osakeste lendlemine keldribokside alal ohustab kaebajate tervist. Liigniiskuse jõudmine läbi vundamendi Staadioni 63 hoone alla ohustab maja all ka keldriks välja ehitamata osa seente tekkimisega, mis omakorda ohustab hoone säilimist tervikuna. Vastustaja oleks pidanud
3-21-1957 ohukahtlust kasutusloa menetluses kontrollima ja selle kõrvaldama. Kuivõrd vastustaja seda ei teinud, on väljastatud kasutusluba formaalselt õigusvastane, sõltumata sellest, kas oht tegelikult esines või mitte.
26.8.Vale on vastustaja väide, et krundil on välja ehitatud nõuetekohane sademeveekanalisatsioon, mis on valmis ühendamiseks ühisveevärgi sademevee süsteemiga. Krundi ühendamine ühise sademeveekanalisatsiooni trassiga tähendaks ühistule vajadust tellida uus sademeveekanalisatsiooni projekt, paigaldada praeguseks paigaldamata mudaõlipüüdur, kaevata lahti praegused restkaevud ja paigaldada neile nõuetekohased settekotid. See, et Staadioni 63 kõrval asuval restkaevul puudub põhjaks olev settekott, on juba iseseisvalt ehitusviga, millest tulenevalt ei olnud sellisele sademeveesüsteemile kasutusloa andmine õigustatud. Staadioni Varahaldus OÜ esindaja on 2020. a suvel ise tunnistanud, et eksisteerib probleem krundil sademevee immutamisega suuremate ja pikemate vihmade korral ning vesi valgub ca meetrise kõrguse erinevuse tõttu tänava äärsesse kaevu. Seega ei olnud sademevee immutamine kuni 2021. aastani krundil tõrgeteta toiminud. Sama probleem toodi aga Staadioni tänava kõrval asuva restkaevu juurest vahetult Staadioni 63 hoone kaguküljele, kuhu jääb pidama nii maa sees sademeveetorudes voolav vesi kui ka krundi kõvakatendiga alalt kogunev vesi. Sellel veel ei ole enam kuskile voolata, vaid see imbub nii vahetult Staadioni 63 hoone kõrval asuva settekotita kaevu põhja kui ka parkimiskohtade juures asuva settekotita restkaevu põhja kaudu maasse. Kõrguste erinevuse tõttu krundil saab suurima niiskuskoormuse just Staadioni 63 hoone kõrval asuv pinnas.
26.9.Ekspertiisi läbiviimisega leidis üheselt kinnitust fakt, et Staadioni tn 63//65//65a kinnistule ei ole rajatud nõuetele vastavat imbväljakut. Puuduvad vett imbväljakusse laiali juhtivad torud, mistõttu krundi kaldest tulenevalt valgub vesi nii maa sees olevates torudes kui ka kõvakattega alal Staadioni tänava suunas Staadioni 63 hoone juurde. Immutusala on projektis ette nähtud vahetult Staadioni 63 hoone kagupoolse vundamendi lähedusse, kuhu sademevee immutamine toimub põhjata restkaevude kaudu. Staadioni 65a ehitusprojekti muudatustes II ette nähtud projektlahendus, millega sademevett immutatakse Staadioni 63 hoone kagusuunalise vundamendi ääres – seda tegelikkuses valminud lahenduse puhul küll põhjata restkaevu kaudu – ei vasta heale ehitustavale ega standarditele, mille kohaselt tuleb vesi vundamendist eemale, mitte selle juurde juhtida. Oluline on ka see, et samasse kaevikusse, millesse killustiku vahele on paigaldatud sademevett juhtivad torud, saab valguda vesi ka teiste kaevude kaudu ja osa sellest kaevikust asub servaga vaid ca 1 meetri kaugusel Staadioni 63 kagusuunalisest vundamendist. Staadioni 65a ehitusprojekti muudatustega II on selline kaevik seadustatud normidele ja heale ehitustavale mittevastava imbalana. Ekspert on eksperdihinnangus selgitanud, milline peaks olema hea ehitustava järgne immutusala: klassikaliselt koosneb immutusala kas piiratud tasase põhjaga alale ehitatud killustikust või immutusplokkidest, kuhu sademevesi juhitakse torustikuga (tavaliselt pilutatud drenaažitorud). Staadioni tn 63//65//65a krundil aga midagi sellist rajatud ei ole. Eksperthinnangust tuleneb, et projekteeritud ja tegelikkuses mitte ehitatud immutusala parkla all ei täida ega saakski täita sademevee ja eriti Staadioni 65a hoone katuselt tuleva vee immutamise ülesannet, kuna katuse vesi ei ole juhitud immutusalale (puudub jaotustorustik), mis osaliselt asub ka kõrgemal restkaevust, kuhu katuse vesi juhitakse. Jättes paigaldamata õli-mudapüüduri, on jäetud rajamata ka nõuetekohane alternatiiv mittenõuetekohasele immutussüsteemile. Kui sademevee ärajuhtimise lahenduseks jääb selle immutamine krundil, peab olema projekteeritud ja rajatud nõuetekohane imbväljak, sademevee restkaevudest imbväljakusse juhtimise süsteem ja vähemalt Staadioni 63 vundamendile kõige lähemale restkaevule paigaldatud betoonist põhi ehk settekott, mis välistab niiskuse leviku Staadioni 63 hoone vundamendini ja selle alla.
3-21-1957
26.10.Vastustaja kahtlus eksperthinnangu koostanud eksperdi erapoolikuse kohta on alusetu. V. Koppelil oli esimest korda kontakt M. Poolaga 2021. a oktoobris, et selgitada välja, kas ta võib teha ettepaneku määrata kohtul M. Poola praeguses asjas eksperdiks. Mingeid konsultatsioone ekspert andnud ei ole. 07.06.2023. a paikvaatlusel viibinud kolmanda isiku I esindaja ei vaielnud vastu sellele, et ekspert küsis paikvaatlusel osalenutelt ehituse käigu kohta salvestisi.
26.11.Isegi kui linnavalitsuse 24.04.2021. a ehitusloa andmise otsus muutus kasutusloa andmisega kehtetuks, on kohtul võimalik see tühistada ja asetada seeläbi vaidluse osapooled õigussuhete mõttes tagasi olukorda, mis valitses 23.04.2021. Ehitusloa andmise otsus, millega kiideti heaks kaebajate varale ohtlik ehitustehniline lahendus (sademevee immutamine Staadioni 63 vundamendi vahetusse lähedusse) ja mille järgimine muutus seeläbi ehitajale kohustuslikuks, võib olla käsitatav ka kohustusena panna toime EhS §-s 134 ettenähtud õigusrikkumine, mistõttu võib otsus olla tühine.
27.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning esitab järgmised põhjendused.
27.1.Sademevee immutamine Staadioni 63/65/65a kinnistul Staadioni 63 maja kõrval oli ette nähtud juba nii Staadioni 63 kui ka Staadioni 65 ehitusprojektidega, mitte aga enam 12.02.2021 esitatud Staadioni 65a muudatusprojektiga. Sademevee immutamine kinnistul oleks toimunud sama lahenduse järgi ka juhul, kui Staadioni 65a hoonet ei oleks kinnistule ehitatud.
27.2.Staadioni 63 elamu on rekonstrueeritud suuremas osas ehitusteatiste alusel 2017. aastal. Staadioni 63 ehitusprojekti asendiplaanilt nähtub 1 restkaev. Staadioni 65 elamu on rekonstrueeritud 2018. a ehitusteatise alusel. Ehitusteatise lisaks olevalt ehitusprojekti asendiplaanilt nähtuvad sademevee immutamise restkaevud nii, nagu nad olid välja ehitatud juba 2018. aastal. Ehitusteatise aluseks olnud ehitusprojektist nähtub, et planeeritud oli 1 restkaev, mille asukoht oli sama nagu Staadioni 63 elamu ehitusprojektis. Staadioni 65 elamu 2018. aastal koostatud muudatusprojekti asendiplaanilt nähtub, et restkaevude asukohti kinnistul on muudetud ning restkaevud on paigaldatud asukohta, kus nad paiknevad ka praegu ja on põhjustanud käesoleva vaidluse. Staadioni 65 elamu kasutusteatis on registreeritud 29.10.2018. Maa-ameti kaardirakenduse fotolaost nähtuvalt on parkla rajatud 2018. aastal. Tartu geomõõdistuste infosüsteemis „Geoarhiiv“ 14.11.2018 registreeritud Staadioni 65 elamu ehitusjärgselt topogeodeetiliselt plaanilt nähtub, kuhu olid paigaldatud restkaevud, kus oli killustik ja kus oli kiviparkett. Praegune parkla osa oli siis kaetud ainult killustikuga ja selle ehitus ei olnud veel lõpule viidud, st paigaldatud ei olnud tänavakive seoses planeeritud Staadioni 65a elamu ehitussooviga. Seega restkaevude paiknemine ning vihmavee immutamine Staadioni tn 63/65/65a kinnistul (Staadioni 63 maja kõrval) oli paika pandud juba varasemalt, st enne Staadioni 65a elamu ehitamiseks väljastatud projekteerimistingimusi ning ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamist 2019. aastal. Staadioni 63 ja 65 ehitusteatisi ja kasutusteatisi kaebajate poolt vaidlustatud ei ole. Seoses parkimisala lõpliku väljaehitamisega (katmisega betoonkiviga jms) ja põndaku rajamisega korrigeeriti Staadioni 65a elamu ehitusprojekti muudatusprojektis töömaapiiri. Vaidlustatud muudatusprojektiga ei ole enam nähtud sademeveesüsteemi osas muudatusi peale põndaku rajamise, mille rajamist on vastustajale teadaolevalt nõudnud just kaebajad.
27.3.Sademevee immutamise ja negatiivsete mõjude hindamise puhul saavad olla küsimuse all ainult Staadioni 65a esialgses ehitusprojektis ette nähtud elamust (sh parklast) lähtuvad võimalikud mõjutused. Samas ei saa olla vaidlust, et Staadioni 65a maja vihmaveerennidest suunatakse sademevesi täiendavalt rajatud parklaossa kinnistu ülemises põhjapoolses osas ning mööda kinnistule rajatud sademeveetorustikku võibki jõuda ka kinnistu ülevalt poolt
3-21-1957 tulev vihmavesi Staadioni 63 maja juures asuvate kaevudeni. Samas toimub vihmavee immutamine ühtlaselt imbväljakul kogu parkla ulatuses.
27.4.Eluliselt ei ole usutav, et just Staadioni 65a elamu ehituse tõttu on saanud kaebajate elamu vundament ühel korral nelja (või rohkem) aasta jooksul niiskuskahjustuse. Niiskuskahjustuse seos Staadioni 65a elamuga on tõendamata. Staadioni 65a ehitusprojekti muudatusprojekti-2 menetluses esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti seletuskirjas on märgitud, et sademevee vooluhulga arvutamisel on arvestatud Staadioni 63, 65 ja 65a hoonete katuste ja kõvakattega aladega, sest need hooned ja neid ümbritsevad alad moodustavad ühtse terviku. Staadioni 65a elamu veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekt, mis sisaldab ka selgitust kogu kinnistu sademeveesüsteemi kohta, on koostatud ühes Eesti kõige professionaalsemas projekteerimisettevõttes (AS Tari) ning vastavat pädevust ja litsentsi (sh õigust teha ekspertiise) omava inseneri poolt. Seega ei ole olnud kordagi põhjust kahelda teostatud lahenduste kvaliteedis ning ei ole olnud põhjendatud nõuda Staadioni Varahaldus OÜ-lt täiendavaid ekspertiise või auditeid.
27.5.Sademeveetorustiku projekteerimise käigus tegi AS Tartu Veevärk Staadioni tn 63//65//65a kaasomanikele ettepaneku sademeveetorustikuga liitumiseks, kuid kaasomanikud loobusid liitumisettepanekust. Ehitusprojektidest nähtuvalt ei ole arendaja võtnud endale kohustuseks (ja ka ei saanud võtta kohustuseks, kuivõrd ei olnud teada, millal sademeveetorustik rajatakse) korraldada, sh võtta enda kanda kulusid, Staadioni tänavale rajatud sademeveetorustikuga liitumiseks.
27.6.Kohtumenetluse käigus koostatud eksperthinnang on vastuoluline, puudulik ega tugine reaalsele olukorrale. Ekspert M. Poola on määratud riiklikult tunnustatud eksperdiks kuni 2025, kuid M. Poolal puudub kehtiv kutsetunnistus. Kohtulik ekspertiis peab olema erapoolik. On tekkinud põhjendatud kahtlus, et ekspert M. Poola ei ole olnud erapooletu. Ekspert ei ole kinnitanud, et ta pole kaebajaid nõustanud ega ole ühegi menetlusosalisega seotud. Vastustajale teadaolevalt on ekspert M. Poola varasemas menetluses kaebajaid nõustanud. Ekspert on kasutanud arvamuse kujundamisel fotosid väidetavalt ehitusajast (2017. a), mis ei pärine kohtutoimikust, vaid kelleltki anonüümselt isikult. Sellise info õigsus ei ole kontrollitav ning ka sellele tuginev arvamuse osa ei saa olla pädev. Vastavaid selgitusi ja/või fotosid ehituse ajast ei ole ehitajalt/projekteerijalt küsitud. Ekspert on jätnud arvestamata, et sademeveesüsteemiga liitumise võimalus tekkis kinnistul süsteemi ehitamisest oluliselt hiljem ning kinnistu kaasomanikud ise on tõendatult loobunud sellega liitumisest.
28.Kolmas isik I on seisukohal, et kaebusega vaidlustatud haldusaktid ei sisalda kaalutlusvigu. Tartu Linnavalitsus on oma otsustes põhjendanud piisava detailsusastmega oma otsuste kujunemist ning otsuste tegemisel on arvestatud kõikide osapoolte huve, mistõttu on otsused õiguspärased, kooskõlas kehtiva õigusega ja kaalutlusvigadeta.
28.1.Restkaevude asetus ja vihmavee immutamise süsteem pandi paika samal kinnisasjal asetsevate Staadioni 63 ja Staadioni 65 elamute rekonstrueerimisel 2017. a ja 2018. a. Staadioni 65 elamu rekonstrueerimisel nihutati küll restkaevude asukohta, kuid Staadioni 65a elamu ehitusel nende asukohtasid enam ei muudetud ja need paiknevad endiselt samas kohas. Suuremas osas oli sademevee immutuse süsteem valmis enne Staadioni 65a ehituse algust, mistõttu on kaebajad asunud ebaõigesti vaidlustama Staadioni 65a kasutusluba, mis põhineb sademevee immutuse osas kohtus vaidlustamata Staadioni 63 ja Staadioni 65 ehitus- ja kasutuslubadel. Ebaõige on kaebajate väide, et muudatusprojekti-2 seletuskirjast, sellele lisatud asendiplaanist ja välisvõrkude koondplaanist on näha, et imbväljak ulatub Staadioni 63 hoone vundamendi kõrvale ja sissesõiduväravani. Asendiplaanil ja välisvõrkude koondplaanil on näidatud sademeveekanalisatsioon, mis oli plaanitud kulgema mööda kinnisasja, mööda
3-21-1957 Staadioni 63 hoonest tänavale, kus oleks võimalik seda ühendada tänaval kulgeva sademeveekanalisatsiooniga. Kanalisatsioon tähendab lihtsustatult torustikku ning seetõttu ei oleks need kuidagi kahjustanud Staadioni 63 hoone vundamenti.
28.2.Sademevee immutamiseks on kaasomandi krundile rajatud imbalad, kus sajuveed kokku kogutakse ja immutatakse läbi killustiku. Sajuveed juhitakse imbalale restkaevude juurest kanalisatsioonitorudega ning katuseveed teiste torudega. Imbala sügavus on 1,5 m ja täidetud killustikuga, imbala suurus on kokku 418 m3. Nimetatud kriteeriumid vastavad nii kaebajate enda poolt esitatud tõendis esitatud juhistele kui ka projektile eelnenud geoloogilistele uuringutele. Kaebuse lisadena esitatud fotodelt on näha, et imbkaevude kaaned asetsevad Staadioni 63 hoonest oluliselt kaugemal kui üks meeter (asendiplaani põhjal u 15-20 m kaugusel), mistõttu ei saa ka imbala oma mahtu ja suurust arvestades ulatuda kaebajate poolt väidetud ühe meetri kaugusele Staadioni 63 hoone vundamendist. Sademevee immutus on teostatud krundi põhjapoolsele alale, eemale Staadioni 63 hoonest. Kuivõrd imbala on rajatud piisavalt kaugele Staadioni 63 vundamendist, siis puudub ka alus kaebuse rahuldamiseks.
28.3.Naaberkinnistu Puiestee 17a, Tartu ehitusgeoloogilise uuringu aruande kohaselt asub kinnistu liivakarjääri kohal ning geoloogi kinnitusel asub antud piirkond kruusamäel, mistõttu võtab see sademevett lihtsasti vastu. Geoloogiline olukord Staadioni 65a kinnistul on sama või vähemalt väga ligilähedane Puiestee 17a kinnistu geoloogiale.
28.4.Kaebajate ainsaks tõendiks nende omandile tekkinud kahju kohta on üks pilt niiskuskahjustusest, mis suure tõenäosusega on tekkinud hoopis Staadioni 63 elamu ehituslikest puudustest ega ole seetõttu seotud Staadioni 65a elamu juurde projekteeritud sademevee süsteemiga. Kaebajad on kinnitanud, et Staadioni 63 korterelamul puudub vundamendi hüdroisolatsioon. Esitatud ei ole ühtegi tõendit, mis välistaks kahju tekkimise seoses hüdroisolatsiooni puudumisega või ka vahedega majaäärsete kivide vahel, mis võimaldavad veel imbuda hoone vundamendile, kivide kaldega maja poole vms. Samuti ei ole kaebajad esitanud tõendeid, et kahju oleks tekkinud just Staadioni 65a sademevee süsteemi väidetavate puuduste tõttu. Arvestades, et Tartu asetseb loomulikult madalal alal, mis on enamasti niiske, on hüdroisolatsiooni puudumine suure tõenäosusega põhjus, miks tekib Staadioni 63 keldrisse niiskuskahjustus. Isegi kui jaatada, et 2020. a juunis tekkinud „niiskuskahjustus“ Staadioni 63 keldris oli tingitud sademevee immutuse lahenduse puudusest (millega kolmas isik ei nõustu), siis oli tegemist vaid ühekordse juhusega (mis ei kordunud nt 2021. a mais, kui sademete hulk oli taaskord suur), mis ei anna alust rääkida püsivast negatiivsest mõjust või reaalsest ohust Staadioni 63 elamule. Vesi valgub Staadioni 63 elamust eemale ning põndak töötab vastavalt projektile.
28.5.Eksperdiarvamusest tulenevalt olevat ehitaja eksinud ebamääraste klassikaliste, üldiste ja kirjandusest pärit nõuete vastu, kuid mitte kehtivast õigusest või ehitustehnilistest nõuetest tulenevate nõuete vastu. Paraku on ekspert jätnud täpsustamata ka tema viidatud nõuete sisu, tähenduse ja allikad. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et ehitamisel oleks eksitud mis tahes kehtiva nõude suhtes või ehitustööd ei oleks tehtud ehitusprojekti kohaselt. Asjas antud ekspertarvamus ei põhine asjas kogutud tõenditel ja eksperdi hinnangu kujunemine ei ole kontrollitav ega läbipaistev. Eksperdi poolt seadusevastaselt ja kontrollimatult kogutud teabe usaldusväärsus ei ole kontrollitav. Ekspertiisimäärus ei näinud ette omavolilist täiendavate tõendite kogumist.
28.6.On üldteada, et aeg-ajalt esinevad ilmastikus erakorralised asjaolud, kui kanalisatsioonisüsteemid Tartus ja mujal ei suuda sademevett efektiivselt vastu võtta ning ära juhtida. Üleujutusi ja uputusi põhjustavad linnas muutuvad ja ebatavalised ilmastikuolud,
3-21-1957 mitte ehitusvead. Kaebajad on ise kinnitanud, et nad ei hoolda ega puhasta korterelamu kinnistul asuvat sademevee juhtimise süsteemi. Vaidlus puudub aga selles, et sademeveed juhitakse kinnistult ära ning süsteem iseenesest töötab nõuetekohaselt. Kaebajatel on endil kohustus hoida ära enda varale kahju tekkimist. On tõenäoline, et temperatuuride erinevuse ja üldise õhuniiskuse tõusu korral võimaldab kaebaja I keldriboksi pindadele kondensniiskuse kogunemist ja selle seal püsimist see, et kaebaja I keldriboks jääb otsesest õhu liikumise kanalist veidi kõrvale. Sellist kaebaja I keldriboksi niiskumist õhu liikumise vähesuse tõttu on optimaalne lahendada ventilatsiooniga, mitte korterelamu kinnistule rajatud sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteemi ümberehitamisega. Kaebajate väited, justkui valguks vesi kortermaja keldrisse, sh keldri koridori ebamääraselt kuskilt seinade ja akna kaudu, on jäänud menetluses täiesti tõendamata. Eranditult kõik kaebajate väidetud keldri märgumise juhtumid pärinevad üksnes kaebaja I keldriboksist.
28.7.Riigikohtu praktikast tulenevalt ei saa Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsusega aktsepteeritud ehitusloa muudatust tühistada.
KOHTU SEISUKOHT
29.Vaidluse esemeks on Staadioni 65a korterelamule väljastatud ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti muudatuste kooskõlastuse ja samale korterelamule väljastatud kasutusloa õiguspärasus osas, mis puudutab Staadioni tn 63//65//65a kinnistu sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi (osas, millesse on ühendatud Staadioni 63 ja Staadioni 65a hoonete katuselt tulev sadevesi ja kivikattega parkla-ala sadeveed). Vastustaja kooskõlastas Staadioni 65a korterelamu ehitusprojekti muudatusprojekti-2 23.04.2021. a otsusega nr O-21-0003 (dtl 24–34) ning väljastas Staadioni 65a korterelamule kasutusloa 27.04.2021. a otsusega nr 481 (dtl 36). Tartu Linnavalitsus jättis 28.06.2021. a korraldusega nr 746 (dtl 14–22) rahuldamata kaebajate vaided eelnimetatud haldusaktidele.
30.Esmalt võtab kohus seisukoha vastustaja ja kolmanda isiku I väidete osas seoses sellega, et Staadioni tn 63//65//65a kinnistul välja ehitatud viisil sademeveesüsteemi ehitamist ei kinnitatud mitte käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktidega, vaid juba Staadioni 63 ja Staadioni 65 korterelamute renoveerimist ja rekonstrueerimist puudutavate haldusaktidega (I). Seejärel käsitleb kohus kaebajate nõudeid Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-210003 osaliseks tühistamiseks (II) ja osaliselt tühiseks tunnistamiseks (III) ning lahendab sisuliselt nõuded Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks (IV), Tartu Linnavalitsuse 27.04.2021. a otsuse nr 481 osaliseks tühistamiseks (V) ja Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021. a korralduse nr 746 osaliseks tühistamiseks (VI). Viimasena esitab kohus asjas tehtud lõppjäreldused, jaotab menetluskulud ning lahendab veel lahendamata taotlused (VII). I
31.Vastustaja ja kolmanda isiku I peamine vastuväide kaebusele on see, et Staadioni tn 63//65//65a kinnistu sademevee immutamise lahendus on teostatud vastavalt Staadioni 63 ja Staadioni 65 korterelamute ehitusprojektidele ja mitte enam Staadioni 65a ehitusprojekti, täpsemalt muudatusprojekti-2 alusel. Sellest tulenevalt puudub vastustaja ja kolmanda isiku I hinnangul kaebajatel õigus tugineda praeguses asjas sademevee immutamise süsteemi mittenõuetekohasusele. Kaebajate sõnul tekitab aga just Staadioni 65a korterelamu ehitusprojekti muudatusprojektis-2 kajastatud sademevee immutamise lahendus, koosmõjus krundi lõunasuunalise kõrguste vahega, olukorra, kus enamus krundil kogutavast sademeveest liigub kiiresti just Staadioni 63 vundamendi ja keldriseina vahetusse lähedusse. Selle põhjuseks on kaebajate sõnul muudatusprojektis-2 kajastatud ja enne selle kooskõlastamist välja ehitatud 418 m2 suurune 6 immutuskaevuga immutusala, mis asub kolme korterelamu
3-21-1957 kasutataval ühisel parkimisalal ja ulatub Staadioni 63 hoone vundamendi vahetusse lähedusse, ning põndak värava ees Staadioni 63 kaguküljel. Kaebajate sõnul ei saanud nad sellisest sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise lahendusest varem teadlikud olla, kuivõrd selline lahendus on kajastatud esmakordselt Staadioni 65a korterelamu ehitusprojekti muudatusprojektis-2.
32.Kohus nõustub kohtule esitatud materjalide pinnalt kaebajatega, et nii 418 m2 suurune imbala Staadioni tn 63//65//65a kinnistu parkimisalal ja Staadioni 63 hoone kaguküljel kui ka põndak ehk sademevee tõkis Staadioni 63 hoone kaguküljel on kajastatud esmakordselt Staadioni 65a korterelamu ehitusprojekti muudatusprojektis-2 (lk 2, dtl 101) ja sellega koos esitatud koondvälisvõrkude plaanil (dtl 103). Varasematest samal kinnistul asuvate teiste korterelamute või Staadioni 65a korterelamu ehitusprojektidest ja nende lisadeks olevatelt asendiplaanidelt selliseid rajatisi või nende sellist kirjeldust ei nähtu.
32.1.2016. aastal koostatud Staadioni 63 hoone kütte, ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni eelprojekti ehituskirjelduses (dtl 517–528) on sademeveekanalisatsiooni kohta märgitud muu hulgas järgmist: „Sademevesi kogutakse kokku katuselt ja kõvakattega alalt restkaevu abil ja immutatakse kinnistul. Immutusalaks rajatakse kinnistu parkimisala alla killustikpadi 5 m3 (mõõtudega L=1,7 m; h=1,7 m; s=1,7 m). Killustikpadi kaetakse geotekstiiliga, et vältida pinnase ja killustiku segunemist. Lähtudes geoloogilistest uuringutest on rajatav 5 m3 immutusala piisav et immutada elamu katuse ja parkla sademevesi“. Staadioni 63 välisvõrkude koondplaanilt (dtl 516) nähtuvalt asus sademevee immutamiseks projekteeritud ca 5 m3 suurune killustikpadi maa sees küll Staadioni 65a korterelamu kaguküljel, kuid Staadioni 63 hoonest kaugemal ja rohkem põhja pool kui Staadioni 65a muudatusprojekti-2 asendiplaanil Staadioni 63 elamule kõige lähemale kaguküljel märgitud restkaev ja seda ümbritseva imbväljaku piir. 418 m 3 suurust imbväljakut ei ole Staadioni 63 välisvõrkude koondplaanile kantud.
32.2.Staadioni 65 kortermaja laienduse ja rekonstrueerimise eelprojektile (dtl 303–309) lisatud 04.05.2017. a asendiplaanil (dtl 310) on märgitud samasse kohta, kuhu Staadioni 63 välisvõrkude koondplaanil oli kantud sademevee immutamiseks killustikpadi, restkaev. Eraldi immutusala plaanilt ei nähtu. Ka projekti seletuskirjas ei ole immutusalale viidatud.
32.3.Ka Staadioni 65 korterelamu 23.08.2018. a muudatusprojektile (dtl 332–335) lisatud 20.09.2018. a asendiplaanil (dtl 336) on toodud Staadioni 63 hoone kaguküljel paiknev restkaev, kuid see asub 04.05.2017. a asendiplaaniga võrreldes rohkem lõuna pool. Immutusala ega imbväljakut Staadioni 63 hoone kaguküljel sellel asendiplaanil välja toodud ei ole. Küll on sõnaselgelt ja piirjoontega välja toodud imbväljaku asukoht Staadioni 63 hoone loodeküljel.
32.4.Staadioni 63 kortermaja korterite 5 ja 6 03.02.2019. a ümberehitusprojektile (dtl 292– 294) lisatud 21.09.2018. a asendiplaanile (dtl 295) kantud restkaevude ja imbväljaku asukohad kattuvad viimati käsitletud 20.09.2018. a asendiplaanile kantud restkaevude ja imbväljaku asukohtadega.
32.5.Kokkuvõttes tuleb nõustuda kaebajatega, et imbala sellisel kujul, nagu see on märgitud Staadioni 65a ehitusprojekti muudatuste II asendiplaanile, ei ole märgitud varasematele Staadioni tn 63//65//65a kinnistul asuvate korterelamute ehitusprojektide lisaks olevatele asendiplaanidele. Sellise ulatuse ja asukohaga imbala ei olnud kantud ka Staadioni 65a korterelamu varasematele ehitusprojektidele lisatud asendiplaanidele (dtl 52, 84), kuigi Staadioni 63 hoone loodeküljel oli neis plaanides imbväljak välja toodud. Muudatusprojektiga-2 muudeti ka töömaapiiri, mis algse ehitusprojektiga võrreldes hõlmas nüüd ka Staadioni 63 hoone kõrval asuva hoovi ja parkla osa.
3-21-1957
32.6.Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi tehniline olemus, millega kaebajad ei nõustu, on esmakordselt ära toodud just Staadioni 65a korterelamu ehitusprojekti muudatusprojektis-2. Seega ei pidanud kaebajad kohtu hinnangul aru saama, et Staadioni 63 hoone kaguküljele hoone vundamendist ca 1 meetri kaugusele on planeeritud sademevee immutamiseks imbala, kuhu oli suunatud ka Staadioni 65a sademevesi, varem kui Staadioni 65a muudatusprojektist-2 ja sellele lisatud asendiplaanilt, ning kaebajatel on õigus sellekohaseid vastuväiteid praeguses asjas esitada. Vastustaja ega kolmas isik I ei ole tuginenud käesolevas asjas sellele, et kaebajad pidid valmis ehitatud sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise lahenduse olemusest olema juba varem selgelt teadlikud mõnel muul põhjusel, näiteks kaebajatel või mõnel neist spetsiifiliste teadmiste ja kvalifikatsiooni olemasolu tõttu. II
33.Tartu Linnavalitsus leidis 23.04.2021. a otsuses nr O-21-0003 (dtl 24–34), et Staadioni 65a korterelamu ehitusprojekti 28.02.2020 koostatud muudatusprojekt-2 vastab nõuetele ning selle kooskõlastamisest keeldumiseks puuduvad alused. Kaebajad on primaarse nõudena taotlenud selle otsuse tühistamist sademeveesüsteemi puudutavas osas.
34.Kohus jääb seisukohale, et Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsust nr O-21-0003 ei ole võimalik tühistada. Tulenevalt HMS § 61 lg-st 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtupraktikas on välja kujunenud selge seisukoht, et ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni (s.o ehitusloaga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni) ning pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse, mistõttu ei ole pärast ehitisele kasutusloa andmist enam võimalik vaidlustada ehitise nõuetelevastavust ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel (vt Riigikohtu 31.01.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-69-16, p 42; 30.11.2010. a otsus asjas nr 3-3-163-10, p 19). Analoogselt kaotab pärast ehitise valmimist ja kasutusloa väljastamist kehtivuse ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti muudatusi kooskõlastav ja sellega ehitusloa tingimusi muutev haldusakt. Kohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus ehitis on valmis ehitatud juba enne ehitusprojekti muudatuste linnavalitsusele esitamist ja nende kooskõlastamist, nagu see on juhtunud praeguses asjas. Seega kaotas Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsus nr O-210003 Staadioni 65a kortermaja ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti muudatuste kooskõlastamise kohta kehtivuse Staadioni tn 65a kortermajale kasutusloa väljastamisega 27.04.2021, s.o enne kohtule kaebuse esitamist (26.08.2021).
34.1.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 näeb kohtule ette võimaluse kaebus tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Olukorras, kus kohtul pole võimalik vaidlustatud toimingut või haldusakti tühistada, ei ole kaebusega võimalik kaebuse eesmärki saavutada (vt Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2022. a määrus nr 3-21-2111, p 7). Nendel põhjustel jätab kohus kaebuse Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 osaliselt tühistamise nõudes HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. III
35.Juhuks, kui kohus ei pea võimalikuks Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-210003 osalist tühistamist, on kaebajad esitanud kohtule alternatiivse nõude selle otsuse osaliselt tühiseks tunnistamiseks.
36.Taotledes otsuse nr O-21-0003 tühisuse tuvastamist, viitavad kaebajad selle võimalikule
3-21-1957 tühisusele tulenevalt HMS § 63 lg 2 p-st 4, kuna see kohustab väidetavalt panema toime õigusrikkumise. Kaebajate hinnangul on otsusega kohustatud ehitajat järgima kaebajate varale ohtlikku ehitustehnilist lahendust ehk panema toime EhS §-s 134 ettenähtud õigusrikkumine. EhS § 134 näeb ette vastutuse ehitisele esitatavate nõuete rikkumise eest, kui see toob kaasa ehitatud või ehitamisel olevast ehitisest lähtuva ohu varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile (karistuseks on rahatrahv).
37.Otsus nr O-21-0003 muudatusprojekti-2 kooskõlastamise kohta on tehtud pärast ehitise valmimist ning mõned päevad enne Staadioni 65a elamule, sh seda teenindavale sademeveesüsteemile kasutusloa andmist. Sel põhjusel ei saanud ehitaja seda otsust ehitamisel järgida ning sellest ei saanud tulla ehitajale ka kohustust rikkuda ehitisele esitatavaid nõudeid EhS § 134 tähenduses. Tegemist on olnud ehitusprojekti, seejuures ka ehitusloa tagantjärele muutmisega, pärast ehitise valmisehitamist. Juba ainuüksi seetõttu puudub alus pidada otsust Tartu Linnavalitsuse nr O-21-0003 HMS § 63 lg 2 p 4 alusel osaliselt tühiseks. Asjas ei esine ka HMS § 63 lg 2 p-des 1–3 või 5 nimetatud haldusakti tühisuse aluseid.
38.Kaebaja nõue Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 osalise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta eeltoodud põhjustel rahuldamata. IV
39.Alternatiivse nõudena on kohtule esitatud ka Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 osalise õigusvastasuse tuvastamise nõue, mida kohus järgnevalt lahendab.
40.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise seisuga (HKMS § 158 lg 2). Haldusorgan on kohustatud haldusmenetluses välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg-d 1 ja 2). Põhjendused peavad olema sedavõrd põhjalikud, et võimaldavad adressaadil otsuse laiemat konteksti arvestades selle tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust (Riigikohtu 10.10.2024. a otsus asjas nr 3-21-1366, p 19). Menetluses laekunud kaalukate vastuväidetega mittenõustumist tuleb haldusorganil põhjendada (vrd Riigikohtu 28.09.2023. a otsus asjas nr 3-21-979, p 35). Lisaks sätestab EhS § 42 lg 8, et kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist.
41.Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 12 lg 1 näeb ette ehitusprojekti muutmise võimaluse juhul, kui muudatuse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea taotlema uut ehitusluba või esitama uut ehitusteatist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab ehitusprojekti muudatus sobima ehitisega ja muudetava ehitusprojektiga. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, kas muudatusprojekti-2 kooskõlastamise taotlemise asemel oleks kolmas isik I pidanud taotlema uut ehitusluba. Ka kohtu hinnangul oli ehitusprojekti muutmine muudatusprojekti-2 kooskõlastamise teel õigusaktidest tulenevalt võimalik.
42.Ehitusprojekti muudatuste kooskõlastamisel tuleb haldusorganil muu hulgas kontrollida, ega nende muudatuste puhul ei esine EhS §-s 44 toodud aluseid, mille esinemisel tuleks keelduda ehitusloa tingimuste muutmisest ja muudatusprojekti kooskõlastamisest. Vastavalt EhS § 44 p-le 1 keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse
3-21-1957 eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalikõiguslikele kitsendustele. Ehitusloa andmisest tuleb haldusorganil keelduda ka juhul, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4).
43.Kaebajate väitel oleks vastustajal tulnud Staadioni 65a elamu muudatusprojekti-2 kooskõlastamisest keelduda põhjusel, et muudatusprojektis ette nähtud viisil välja ehitatud sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteem ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele (EhS § 44 p 1) ning on ohtlik kaebajate varale (EhS § 44 p 4). Kaebajate sõnul oli muudatusprojekti-2 kooskõlastamise menetluse toimumise ajaks välja ehitatud süsteem juba kaebajate vara ka ohustanud. Selle väite kinnituseks esitasid kaebajad muudatusprojekti-2 kooskõlastamise menetluses vastustajale pildid Staadioni 63 elamu korteri 2 keldri niiskuskahjustusest (kaebajate I ja II 24.03.2021. a vastuväidete lisa, dtl 122). Samuti viitasid kaebajad enda linnavalitsusele esitatud vastuväidetes erinevatele materjalidele, millele tuginedes väitsid, et tegemist ei ole heale ehitustavale vastava ja nõuetekohase sademevee immutamise süsteemiga. Vastustaja on seevastu muudatusprojekti-2 kooskõlastamisel leidnud, et sademeveelahendus on projektis normikohaselt lahendatud, projekti on koostanud pädev isik, projekteerimisel on tuginetud geoloogilistele uuringutele ning puudub informatsioon, mis annaks põhjust kahelda lahenduse korrektsuses.
44.Staadioni tn 63//65//65a kinnistule välja ehitatud ning Staadioni 63 ja Staadioni 65a korterelamuid teenindav sademeveesüsteem rajaneb põhimõttel, et sademevesi immutatakse krundil. See, et sademevesi lahendatakse omal krundil, oli ette nähtud Tartu Linnavalitsuse 15.10.2018. a korraldusega nr 1098 (dtl 66-70) määratud projekteerimistingimustes Staadioni 65a korterelamu püstitamiseks (dtl 71–74, vt p 3 alap 15). Sademevee krundil immutamise võimalikkust on põhjendatud esialgse, 27.03.2019. a korraldusega nr 311 (dtl 275) väljastatud ehitusloa aluseks olnud Staadioni 65a korterelamu eelprojekti seletuskirjas (dtl 40–51). Selles märgitu kohaselt immutatakse kuni Staadioni tänava lahkvoolse kanalisatsiooni valmimiseni sademevesi krundil ning vastavalt uuringutele on antud piirkonnas sademevee immutamiseks head tingimused. Kõnealuste uuringutena on viidatud Tartu vanadekodu ehitusplatsi uuringule (PI Kommunaalprojekt, aruanne 5858, 1971. a; kättesaadav aadressil: (https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=5858) ja Tartu Kontrollmõõteriistade tehase ATJ ehitusplatsi uuringule (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, aruanne 16793, 1982. a; kättesaadav aadressil: https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=16793). Esialgse projekti kohaselt pidi kinnistul olema 2 immutusala ning üheks immutusalaks pidi olema rajatud kinnistu parkimisala alla killustikpadi mahuga 5 m3 (mõõtudega L=1,7 m; h=1,7 m; s=1,7 m). Muudatusprojektiga-2 muudeti projekteerimisala ulatust ning töömaa piiri laiendati selliselt, et see hõlmas ka Staadioni 63 hoone kagupoolsel küljel asuva hoovi ja parkla osa, kuhu ulatus Staadioni 65a hoone poolsest parklaosast alguse saav imbväljak (vt plaanid dtl 102 ja 103). Neid asjaolusid arvestades ei saanud vastustaja muudatusprojekti-2 kooskõlastamisel lähtuda üksnes sellest, kas geoloogiliste uuringute kohaselt on kõnealusel krundil sademevee immutamine võimalik või mitte ja kas projekti koostas pädev isik või mitte. Vastustajal tuli muudatusprojekti-2 puhul hinnata, seejuures kaebajate vastuväiteid arvesse võttes, kas imbväljaku ulatumine Staadioni 63 hoone kaguküljele ning krundi kõrguste erinevuse (Staadioni 65a hoone poolses osas on märgitud suurimaks kõrguseks 52,72, Staadioni 63 hoone poolses osas aga 51,32) ja kinnistu värava ette projekteeritud põndaku koosmõjul sademevee võimalik kogunemine Staadioni 63 hoone vahetusse lähedusse oli kooskõlas ehitisele esitatavatele nõuetele (EhS § 44 lg p 1) ega kujutanud endast Staadioni 63 hoone elanikele püsivat ja üleliia koormavat negatiivset mõju (EhS § 44 p 4).
3-21-1957
45.Kohus leiab, et linnavalitsus ei ole muudatusprojektis-2 kajastatud sademevee immutamise lahenduse nõuetelevastavuse ja ohutuse osas asjaolusid piisavalt välja selgitanud ega kaebajate esitatud vastuväiteid ning nendest tõusetunud kahtlusi veenvalt ja tõendatult ümber lükanud. Kaebajad on asjakohaselt viidanud ehitusalastele materjalidele, millest tuleneb, et hoone vundamenti on vaja kaitsta veekahjustuste eest, selleks tuleb muu hulgas juhtida vihmavesi töökorras sadevetesüsteemi ja hoonest eemale ning dreeni olemasolul ei tohi sinna sajuvett juhtida (vt nt „Vundament ja sokkel“, Muinsuskaitseamet, lk 2, dtl 175– 176; „Elamu kuivendussüsteem. Dreenide ja sajuveetorude paigaldus“, Uponor Eesti OÜ, lk-d 2 ja 5, dtl 177–184). Staadioni 63 hoone ümber ja/või alla ei ole paigaldatud drenaaži ning arendaja ehk kolmas isik I on olnud sellest teadlik (vt nt kolmanda isiku I 12.10.2021. a seisukohtade p 2.8; dtl 392). Veel on kaebaja toonud välja standardi EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“ punktis 5.2.3 märgitu, et kanalisatsioonivõrgu rajatised ei tohi ohustada keskkonda, läheduses paiknevaid hooneid ega rajatisi (kaebajate 19.04.2023. a seisukoha lk 6, dtl 647). Kohtu hinnangul võib projekt ja ehitamine, mis on vastuolus eelnevalt viidatud materjalides esitatud soovitustega, olla vastuolus ka EhS §-st 7 tuleneva nõudega projekteerida ja ehitada ehitis hea tava kohaselt. Kohtupraktikast tulenevalt on „hea ehitustava“ määratlemata õigusmõiste, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse (vt Riigikohtu 28.03.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 23 ja seal viidatud praktika). See, et ehitamine ja ehitis vastab soovitusliku iseloomuga standardile, loob eelduse, et ehitamisel on järgitud head tava ja ehitis vastab nõuetele (vt Riigikohtu 31.01.2017. a otsus asjas nr 3-3-169-16, p 34).
46.Staadioni 63 ja Staadioni 65a korterelamute sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemile andis kohtumenetluses tellitud ekspertiisis (koostatud 28.06.2023, töö nr 23–707/2023, dtl 748–762) enda hinnangu riiklikult tunnustatud ekspert (alates 01.09.2023 registreeritud eraekspert) M. Poola. M. Poola ekspertiisi valdkonnaks on ehitustehniline ekspertiis vee- ja kanalisatsioonirajatistele, vee- ja reoveepuhastitele, keskkonnarajatistele ja hüdrotehnilistele ehitistele (vt riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri seisuga 08.02.2023 aadressil: https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/elfinder/RTE%20andmed %20kodulehel%202023-4.pdf ning registreeritud eraekspertide nimekiri seisuga 08.11.2024 aadressil: https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/2024-11/faili-ree-nimekiri-2024-13koopia_657f5d.pdf). Kuni 31.08.2023 kehtinud kohtuekspertiisiseaduse § 12 lg 1 kohaselt ei olnud isiku riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kandmise eelduseks see, et isik pidi omama kutsealal tegutsemiseks nõutavat tegevusluba või kehtivat litsentsi või kutsetunnistust (vrd kehtiva kohtuekspertiisiseaduse § 26 lg 1 p 3). Kehtiva kohtuekspertiisiseaduse § 44 kohaselt muutusid riiklikult tunnustatud eksperdid uue seaduse jõustumisega registreeritud eraekspertideks, kui nad teatasid enda nõusolekust jätkata registreeritud eraeksperdina kuni riikliku tunnustuse kehtivusaja lõppemiseni. Kutsetunnistuse olemasolu nõuet sellisel juhul eksperdina jätkamiseks kohtuekspertiisiseadusest ei nähtu. Seega ei anna vastustaja väited M. Poolal kutsetunnistuse puudumisest alust pidada tema koostatud eksperdiarvamust nõuetele mittevastavaks või ebapädevaks. Samuti jäävad paljasõnalisteks vastustaja väited eksperdi erapoolikusest. Ühtegi tõendit selle kohta, et ekspert oleks olnud kaebajaid varasemalt samal teemal nõustanud, kohtule esitatud ei ole. Ka eksperdi poolt kaebajate poolt talle antud fotode kasutamine ei saa muuta eksperdihinnangut erapoolikuks, kuivõrd vaidlus puudub selles, et tegemist oli reaalset ehitustegevust kajastavate fotodega, mille kasutamisega nõustus ka objekti ülevaatusel kohal viibinud kolmanda isiku I esindaja.
46.1.Valminud ekspertiisis toob ekspert välja, et kõnealusele kinnistule on projekteeritud ja rajatud sadevete kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteem, millesse on ühendatud Staadioni 63 ja Staadioni 65a hoonete katuselt tulev sadevesi ja kivikattega parkla-ala
3-21-1957 sadeveed. Staadioni 65 elamu sadevete ärastamine on teostatud eraldi ärajuhtimise ja immutussüsteemiga. Ekspert on tuginenud OÜ GPK Partnerid poolt 26.11.2019 koostatud teostusjoonisele („Tartu maakond, Tartu linn, Staadioni tn. 65a. Vee-, sademevee- ja reoveetorustiku teostusjoonis“, töö nr T-406-19, dtl 763, edaspidi ka teostusjoonis). Eksperdi sõnul on teostusjooniselt näha, et Staadioni 63 elamu katuselt korjatav sadevesi on suunatud Staadioni tänavapoolses osas sadeveetorustikku, mis on ühendatud värava ees asuvasse restkaevu. Elamu õuepoolse katuse pool vett on suunatud Staadioni 65 jaoks rajatud sadeveetorustikku ja teine pool juhitakse Staadioni 63 elamu kõrval, enne põndakut asuvasse restkaevu. Toruühendus pole tehtud kaevu, vaid selle killustikalusesse. Staadioni 65a elamu ehitamise käigus rajati hoone katuselt sadevee kokkukorjamiseks ja ärajuhtimiseks ümber hoone sadeveetorustik, mille veed juhiti parkla-alale eelnevalt ehitatud restkaevu ja sealt edasi eelpool kirjeldatud sadeveesüsteemi. Sellega suurenes kokku korjatud (katused, restkaevud parkla-alal) vee arvutuslik vooluhulk 5,8 l/s-lt 14,18 l/s-le, st peaaegu 3 korda.
46.2.Eksperdi sõnul võiks nn puhveralana projekteeritud immutusväljak küll vastu võtta otse parkla kivisillutisele langeva sadevee, mida ei juhita restkaevu, aga mitte Staadioni 65a elamu katuselt kogutud sadevett, kuna see on juhitud restkaevu ja sealt edasi sadeveetorustikku. Killustiku veeimavus ajas väheneb, mis veelgi suurendab mööda katendit voolava vee hulka ja lisab koormust restkaevudele ja sadevee ärajuhtimise torustikule. Kui palju sadeveest satub Staadioni 63 elamu vundamendi alla ja milline on selle vee liikumise pikaajaline mõju ehitisele, on eksperdi hinnangul raske ennustada. Eksperdi väitel on vee lekked läbi vundamendi/keldri seina korteri nr 2 keldriboksi põhjustatud sadevee suurte vooluhulkade suunamisest Staadioni 63 elamu kõrval asuvasse restkaevu ja seda ümbritsevale alale (enne „põndakut“), kust see intensiivselt imbub pinnasesse ja sealt keldrisse.
46.3.Kokkuvõtlikult on ekspert leidnud, et projekteeritud immutusala parkla all ei täida ega saakski täita sadevee ja eriti Staadioni 65a maja katuselt tuleva vee immutamise ülesannet, kuna katuselt tulev vesi ei ole immutusalal juhitud (puudub jaotustorustik) ning immutusala asub osaliselt ka kõrguslikult kõrgemal restkaevust, kuhu katuselt tulev vesi juhitakse. Samuti ei soosi sadevee immutamist kinnistu maapinna lang, mis on suunatud Staadioni tänava poole ja laiemas pildis Emajõe ürgoru poole. Kuna kinnistule kolmanda, st Staadioni 65a korterelamu ehitamisel ei lisandunud mingit lisaala sadevee immutamiseks, suurenes ärajuhitava vee vooluhulk ca 3 korda. Põndaku ehitamisega takistati küll mööda kivikatendit voolava vee hulka, aga see suurendas Staadioni 63 hoone vahetus läheduses asuva restkaevu täitumist ja maapinda imenduva vee hulka, mis põhjustab ka vihmasel perioodil hoone keldrisse vee tungimist.
47.Eksperdiarvamusele on esitanud endapoolsed seisukohad Staadioni 65a muudatusprojekti-2 ning veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti koostanud Osaühingus Tari töötav projektijuht (11.07.2023. a e-kiri Tartu linnale, dtl 856–858). Tegemist on vastustaja poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamusega, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 2, HKMS § 56 lg 2).
47.1.Viidatud arvamuses selgitas Osaühingu Tari projektijuht, et Staadioni 65a asendiplaanile ja koondvõrkude plaanile kanti immutusalade ja torustike asukohad vastavalt arendaja ja Tartu Vesi AS kokkuleppele teostusjooniste alusel. Veel märkis ta, et kindlasti on ebaõige väita, et sademeveesüsteem võib kahjustada Staadioni 63 kortermaja. See, et niiskuse hulk pinnases suurenes, on võimalik, aga pole alust arvata, et see suurenemine oli lubamatult suur. Süsteemi saaks vigaseks pidada siis, kui on selge, et süsteemi tõttu satub konkreetsesse kohta liiga palju sadevett. Praegu ei ole alust seda väita. Ehitis ise, antud juhul Staadioni 63
3-21-1957 hoone, peab vastu pidama mõistlikes piirides pinnasevee mõjudele. Staadioni 63 hoone on ehitatud 1889. aastal, vundament on ilma hüdroisolatsioonita ning on arusaamatu, kuidas saab väita, et keldri niiskumise probleemi pole varem olnud. Isegi kui varasemalt on pinnas olnud vähem niiske, ei saa hoone omanik eeldada, et see ei muutu. Mõjutusi võivad tingida ehitustööd naaberkrundil, aga ka oluliselt kaugemal. Ebapiisavalt niiskuse vastu kaitstud hoone omanik ei saa kõigilt teistelt nõuda, et tema krundi niiskusrežiim püsiks aastakümneid stabiilsena. Hoonete kaitsmine pinnasevee eest tagatakse vajadusel hoone projektiga (hüdroisolatsioon, drenaaž). Lisaks, fotod, mida ekspert ei kasutanud, lubavad arvata, et Staadioni 65a elamu ehituse käigus on rajatud parkla alla imbala. Kindlasti arvestaks rajatud süsteem kinnistu eripäradega paremini, kui see ühendataks tänava sademeveetorustikuga, samuti võiks eemaldada Tartu Vesi AS nõudmisel ehitatud põndaku. Osaühingu Tari projektijuht leidis kokkuvõtlikult, et hoolimata ekspertarvamuses välja toodud puudustest, täidab sademeveesüsteem oma ülesande – vihma tagajärjel ei jää püsivaid lompe ja sademevesi ei ujuta midagi üle.
48.Kohus leiab käesolevas asjas koostatud eksperdiarvamuse pinnalt, et Staadioni 65a elamu muudatusprojektis-2 ette nähtud lahendus ei ole kooskõlas ehitusvaldkonnas kehtiva hea tavaga. Eksperdi hinnangust tuleneb selgelt, et nn puhveralana projekteeritud immutusväljak ei saaks võtta vastu Staadioni 65a elamu katuselt kogutud sadevett, mis on juhitud restkaevu ja sealt edasi sademeveetorustikku. Immutusalal puudub jaotustorustik ning restkaev, kuhu katuselt tulev vesi juhitakse, on osast immutusalast kõrguslikult madalamal. Kokkuvõtlikult on sademevee suured vooluhulgad, mis Staadioni 65a elamu ehitamisega suurenesid peaaegu 3 korda, suunatud Staadioni 63 elamu kõrval asuvasse restkaevu ja seda ümbritsevale alale enne põndakut, kust see intensiivselt imbub pinnasesse ja sealt ka Staadioni 63 hoones asuvasse keldrisse. Ekspert on selgesõnaliselt leidnud, et eeltoodu on põhjustanud lekkeid läbi Staadioni 63 hoone vundamendi/keldri seina korteri nr 2 keldriboksi. Eksperdi seda hinnangut ei saa ümber lükata Osaühingu Tari projektijuhi poolt välja toodud asjaolu, et tegelikkuses oli parkla-alale immutusväljak rajatud (foto projektijuhi 07.11.2023. a e-kirjas, dtl 856), kuivõrd eksperdi hinnang projekteeritud sademeveesüsteemile tugineb projektidele ja teostusjoonisele, mitte sellele, mis tegelikkuses ehitati. Eksperdi hinnangust saab selgelt järeldada, et ka projektis märgitud ulatuses imbväljaku tegeliku rajamise korral oleks Staadioni 63 hoone restkaevu läheduse tõttu niiskusest ohustatud.
49.Kohus leiab, et M. Poola eksperdihinnang kinnitab seda, et vastustaja jättis muudatusprojekti-2 kooskõlastamise menetluses kaebajate välja toodud väited projekteeritud sademeveesüsteemi mittevastavusest heale tavale ja sellest tulenevast ohust vajalikul määral kontrollimata. Vastustaja 23.04.2021. a otsuse põhjendused, muu hulgas väide, et veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti on koostanud vastava kutsetunnistusega insener, ei saa seetõttu veenvalt ümber lükata kaebajate esitatud kahtlusi, mida toetab ka kohtumenetluses antud eksperdi hinnang. Haldusorgan on sellega rikkunud tal lasuvat uurimiskohustust (HMS § 6), mis on mõjutanud muudatusprojekti-2 nõuetelevastavuse sisulist hindamist ning toonud kaasa muudatusprojekti-2 kooskõlastamise materiaalse õigusvastasuse. Kohtumenetluses esitatu pinnalt on piisava selgusega tuvastatav, et kaebajate osutatud sademeveesüsteemi puuduste näol on tegemist ehitisele esitatavatele nõuetele, eelkõige heale ehitustavale, mittevastavusega EhS § 44 p 1 tähenduses. Kohtu hinnangul hõlmab hea ehitustava mõiste ka seda, et kinnistule sademeveesüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel oleks arvestatud sellesse suunduvat (sh suurenevat) vee vooluhulka ning see oleks võimeline vett ära juhtima, ilma et vesi kahjustaks sademeveesüsteemi läheduses paiknevaid kinnisasju. Hea ehitustavaga ei saa olla kooskõlas see, kui teadvalt projekteeritakse sademeveesüsteem, mis võib hakata kahjustama samal kinnistul paikneva hoone vundamenti,
3-21-1957 kuna see ei ole (ehitajale teadaolevalt) niiskuse eest piisaval määral kaitstud. Seejuures ei oma tähtsust kolmanda isiku I väited ja esitatud tõendid sellest, et maapind Staadioni 63 hoone vundamendi kõrval ei ole hoone poole kaldu – eksperdihinnangust nähtuvalt ohustab vesi hoonet pinnasesse imendumise kaudu. Praegusel juhul ei saa välistada, et heale ehitustavale mittevastavalt projekteeritu ja sellest tingitud Staadioni 63 hoone vundamendi liigniiskusega ohustatus kujutab endast Staadioni 63 hoone elanikele püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4).
50.Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et kaebus Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 õigusvastasuse tuvastamiseks kinnistule projekteeritud sademeveesüsteemi puudutavas osas tuleb rahuldada. V
51.Kaebajad leiavad, et Tartu Linnavalitsuse 27.04.2021. a otsusega nr 481 on õigusvastaselt väljastatud Staadioni 65a korterelamule kasutusluba osas, mis puudutab kinnistule rajatud sademeveesüsteemi.
52.EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud EhS §-s 55. Vastavalt EhS § 55 p-le 1 keeldub pädev asutus kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta nõuetele. Kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt. Muu hulgas tuleb haldusorganil kasutusloa väljastamise otsustamisel hinnata ka seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist (vt Riigikohtu 11.10.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 32 ja seal viidatud praktika). Kasutusluba ei saa väljastada ehitisele, mis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, ning kasutusloa väljastamiseks pädev haldusorgan peab tagama kasutusloa andmise menetluses ehitisest lähtuda võivate ohtude asjatundliku ja objektiivse hindamise, kaasates vajaduse korral menetlusse teisi haldusorganeid või eksperte (vt Riigikohtu 08.06.2021. a otsus asjas nr 3-17-2591, p-d 17 ja 18). Kui ehitisele kasutusloa andmise menetluses ilmnevad asjaolud, mis viitavad ohu olemasolule, kuid haldusorganil puuduvad piisavad andmed otsustamaks, kas kahju saabumine lähitulevikus on tõenäoline, siis on ka EhS alusel tegemist ohukahtluse olukorraga. Sellises olukorras on haldusorganil uurimispõhimõttest (HMS § 6) tulenevalt kohustus enne kasutusloa väljastamist ehitisest lähtuva ohu olemasolu või puudumine välja selgitada ning jõuda vajalikku hoolsust rakendades ja vajaduse korral täiendavaid andmeid kogudes selgusele, kas ehitisest lähtub konkreetne oht või mitte. Hindamine peab toimuma seda põhjalikumalt, mida olulisemat hüve ähvardava kahju saabumise võimalusele ohukahtlus viitab. Kui kasutusloa andmise menetluses on haldusorganil ohukahtlus tekkinud või pidi objektiivse ja asjatundliku hinnangu järgi tekkima, kuid jääb kõrvaldamata, siis on kasutusluba igal juhul õigusvastane sõltumata sellest, kas ehitisest lähtuv oht tegelikult esines. (Vt Riigikohtu 08.06.2021. a otsus asjas nr 3-17-2591, p 19)
53.Kohus leiab, et praegusel juhul on olnud vastustajale kasutusloa andmise menetluses teada asjaolud, mis viitasid sademeveesüsteemiga seotud ohu kahtlusele, mis oli sealhulgas piisavalt tõsine, s.o seondus ohuga Staadioni 63 hoone püsivusele, kuid mille olemasolu või puudumise jättis vastustaja nõuetekohaselt välja selgitamata. Kaebajate poolt enne kasutusloa väljastamist haldusorganile esitatud väited ja 07.06.2020 tehtud pilt Staadioni 63 hoone korteri nr 2 keldrile tekkinud niiskuskahjustustest (dtl 122, 168, 547) olid kohtu hinnangul sellise ohu kahtluse tekkimiseks piisavad. See, et sademeveesüsteemist tulenev oht Staadioni
3-21-1957 63 hoone vundamendile on reaalne ja piisavalt tõsine, on saanud kinnitust käesoleva kohtumenetluse raames koostatud eksperdihinnangus. Samuti leidis kohus käesolevas otsuses eespool, et vastustaja andis õigusvastaselt kooskõlastuse Staadioni 65a hoone ehitusprojekti muudatusprojektile-2 osas, milles see käsitles Staadioni tn 63//65//65a kinnistule projekteeritud sademeveesüsteemi, millesse on ühendatud Staadioni 63 ja Staadioni 65a hoonete katuselt tulev sademevesi ja kivikattega parkla-ala sadeveed. Ehitusloa õigusvastasus ei välista küll alati kasutusloa andmist, kuid õigusvastasele ehitisele saab anda õiguspäraselt kasutusloa vaid juhul, kui ehitusloa muutmine või kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik (näiteks kui ehitusloa adressaadi usalduse kaitse kaalub üles avaliku või kolmandate isikute huvi) (Riigikohtu 30.11.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 20). Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine ning Staadioni 65a hoone kasutusluba on sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi puudutavas osas õigusvastane ning tuleb tühistada nii vastustaja poolt nõuetekohaselt uurimiskohustuse täitmata jätmise kui ka ehitusloa (s.o täpsemalt ehitusprojekti muudatusprojekti-2) vastavas osas õigusvastasuse tõttu.
54.Seega tühistab kohus Tartu Linnavalitsuse 27.04.2021. a otsuse nr 481 Staadioni tn 65a korterelamule kasutusloa väljastamise kohta osas, milles see puudutab Staadioni tn 63//65//65a kinnistule projekteeritud sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi. Kasutusloa tühistamise korral tuleb haldusorganil teha isikule ettekirjutus õiguspärase olukorra saavutamiseks (vt Riigikohtu 30.11.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 21). VI
55.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ka osas, milles kaebajad paluvad tühistada Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021. a korralduse nr 746 ehk vaideotsuse osas, mis puudutab sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi.
56.Arvestades, et vastustaja kooskõlastas õigusvastaselt muudatusprojekti-2 ning väljastas õigusvastaselt kasutusloa Staadioni 65a hoonele kasutusloa sademeveesüsteemi puudutavas osas, olid kaebajate vaided põhjendatud. Vaideotsuses esitatud vastustaja põhjendused ei ole kooskõlas käesolevas kohtuotsuses eespool tehtud järeldustega ning jätavad arvestamata kaebajate esitatud väidete tõsidusega ega tugine asjaolude põhjalikule uurimisele. Vastustaja on jätnud küll kaebajate vaide muudatusprojekti-2 kooskõlastamise otsusele lõppjäreldusena õigesti HMS § 85 p 4 alusel rahuldamata, sest selle kehtetuks tunnistamine ei olnud selle kehtivuse kaotamise tõttu enam võimalik. Kuivõrd vaie on aga jäetud selles osas rahuldamata põhjendustel, mis ei ole kohtu hinnangul õigusaktidega kooskõlas (vt eespool esitatud kohtu põhjendusi Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 ja 27.04.2021. a korralduse nr 481 õigusvastasusest), mõjutas see siiski vaideotsuse õiguspärasust ning vaideotsus tuleb tühistada ka osas, mis puudutab Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsust nr O-21-0003 sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi puudutavas osas.
57.Eeltoodud põhjendustel tühistab kohus Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021. a korralduse nr 746 sademevee kogumise, ärajuhtimise ja immutamise süsteemi puudutavas osas. VII
58.Kohus leiab kokkuvõtlikult, et kaebajate kaebus tuleb jätta Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 osaliselt tühistamise nõudes läbi vaatamata ja Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 osalise tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Kohus rahuldab kaebuse muus osas ehk Tartu Linnavalitsuse 23.04.2021. a otsuse nr O-21-0003 osalise õigusvastasuse tuvastamise nõudes, Tartu Linnavalitsuse 27.04.2021. a otsuse nr 481 osalise tühistamise nõudes ja Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021. a
3-21-1957 korralduse nr 746 osalise tühistamise nõudes. Selliselt on kohtu hinnangul kaebus rahuldatud 100% ulatuses, kuivõrd läbi vaatamata ja rahuldamata jäänud nõuetega alternatiivselt esitatud õigusvastasuse nõude on kohus tervikuna rahuldanud.
59.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 8 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.
60.Kohtule 10.05.2024 esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 946–948) kohaselt oli selleks ajaks kaebajatele osutatud õigusabi mahus 38,75 h, detsembris 2022. a (2 h) tunnihinnaga 130 eurot ja seejärel tunnihinnaga 140 eurot, kokku summas 6050,60 eurot (sh käibemaks). Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus poolt on kaebajatele väljastatud järgmised arved: nr 19041 (31.12.2022, dtl 949), nr 19331 (31.03.2023, dtl 650, 950), nr 19426 (19.04.2023, dtl 651, 951), nr 19669 (30.06.2023, dtl 952), nr 19815 (31.07.2023, dtl 953), nr 19962 (30.09.2023, dtl 954), nr 20107 (31.10.2023, dtl 955) ja nr 20630 (10.05.2024, dtl 956). Kaebajad esitasid täiendava menetluskulude nimekirja kohtule 29.10.2024 (dtl 1045–1047), mille kohaselt osutati kaebajatele täiendavalt õigusabi mahus 16,5 h tunnihinnaga 140 eurot kokku summas 2818,20 eurot (sh käibemaks). Kohtule esitati täiendavalt arved nr 20663 (30.04.2024, dtl 1050), nr 20630 (10.05.2024, dtl 1048), nr 20797 (31.05.2024, dtl 1051) ja nr 21062 (31.08.2024, dtl 1049). Kokku on kaebajad kandnud õigusabikulusid 8868,80 eurot (kokku 55,25 h). Sellele lisandub kaebajate tasutud riigilõiv 45 eurot ning ekspertiisikulud 2400 eurot.
61.Staadioni Varahaldus OÜ leiab, et kaebaja kulud õigusteenusele ei ole põhjendatud ennekõike põhjusel, et kaebajate lepinguline esindaja liitus kohtumenetlusega, mis algas 26.08.2021, alles poolteist aastat hiljem, seega oli esindaja liitumise ajaks sisulise mahu poolest ära toimunud ligi kolmveerand kohtumenetluse mahust. Kolmanda isiku I hinnangul saaks olla põhjendatud 1⁄4 kaebajate menetluskulude nimekirjas näidatud kulust või 1⁄4 kolmanda isiku I kohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks hinnatud menetluskulude mahust.
62.Kaebajate poolt menetluskulude kandmine või kandmise kohustus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb kohtul arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust (Riigikohtu 15.12.2014. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1).
63.Kohus leiab, et isegi kui asjas lahendamisel olnud õiguslikke probleeme ei saa pidada kuigivõrd keerukaks, siis on asi siiski olnud mahukas ja menetlus on kestnud pikalt ning asjas on olnud vajalik hinnata ja läbi töötada suures mahus ehitusvaldkonna spetsiifilisi materjale. Kohus ei nõustu kolmanda isikuga I, et kaebajate menetluskulusid tuleks vähendada põhjusel, et esindaja ei liitunud kohtumenetlusega kohe selle algusest. Kaebajate esindaja on esitanud käesolevas asjas kaebajate nimel kohtule esimese menetlusdokumendi 19.04.2023 ning selleks ajaks oli kohtumenetlus tõepoolest kestnud üle pooleteise aasta, mil kaebajad olid osalenud menetluses ilma esindajata. Kuigi kohtumenetlusega liitumisel nõustus esindaja ka kaebajate varem esitatud seisukohtadega neid üle kordamata, ei tähendanud see siiski seda, et täiendavate seisukohtade esitamiseks, sh kohtunõuete täitmiseks oleks esindajal puudunud vajadus end vaidluse asjaolude ja kohtumenetluse materjalidega põhjalikult kurssi viia. Arvestades, et esindaja poolt esimese menetlusdokumendi esitamise ajaks koosnes kohtuasja digitoimik 641 leheküljest, tuleb pidada 19.04.2023. a seisukoha (ca 6 leheküljel) koostamisele koos sellele eelnenud asja materjalidega tutvumise ja 2022. a detsembris kliendi nõustamisega kokku kulunud 19 tundi põhjendatuks. Kohtu hinnangul on olnud põhjendatud
3-21-1957 ka ülejäänud menetlusdokumentidele ning kohtu ja kaebajatega suhtlusele kulunud aeg. Küll aga on kohtule pärast menetluse uuendamist (30.07.2024. a määrusega) esitatud korduvalt 10.05.2024. a arve nr 20630 (dtl 956, 1048; 982,10 eurot, esindaja tööd 5,75 h). Lisaks ei pea kohus võimalikuks HKMS § 109 lg 1 alusel aktsepteerida 29.10.2024 kohtule esitatud 30.04.2024. a arvel nr 20663 (dtl 1050) märgitud kulu (256,20 eurot, esindaja tööd 1,5 h, kohtule arusaadavalt esindamine 2023. a novembris ja 2024. a aprillis), sest hiljemalt 10.05.2024 tekkinud menetluskulude kohta oleks tulnud kohtule tõendid esitada hiljemalt 10.05.2024 (vt kohtu 09.04.2024. a määrus). Seega peab kohus põhjendatuks kaebajate esindaja poolt kaebajate esindamisele kulutatud ajaks 48 tundi ning kaebajate põhjendatud õigusabikuluks 7630,50 eurot (sh käibemaks).
64.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kaebuse rahuldamise tõttu vastustajalt koos ekspertiisikulude ja riigilõivuga kaebajate menetluskulude katteks välja 10 075,50 eurot (7630,50+2400+45).
65.HKMS ei sätesta alust väljamõistetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivise väljamõistmiseks ega viita vastavas osas TsMS-le (TsMS § 177 lg 4; vt ka Riigikohtu 15.02.2021. a otsus asjas nr 3-182294, p 27). Seega jääb rahuldamata kaebajate 19.04.2023. a menetlusdokumendis esitatud taotlus väljamõistetavatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise väljamõistmiseks.
66.Nii kolmanda isiku I menetluskulud kui ka ülejäänud menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 8 ls 2 ja § 109 lg 1 ls 4 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.