Uus Teater MTÜ kaebus tühistada osaliselt Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldus nr 305 (muudetud Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korraldusega nr 373) ning tuvastada Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 ja Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korralduse nr 373 õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja – Uus Teater MTÜ, seaduslik esindaja Maarja Mänd Vastustaja – Vabariigi Valitsus, volitatud esindaja Merle Põld
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata kaebus nõudes tühistada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 (muudetud Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korraldusega nr 373) p 82 ja p 10 alapunkt 4 osas, mis kehtestab sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise piirangu ajavahemikus 23.00‒06.00.
2.Jätta kaebus muus osas rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.05.2022 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Vabariigi Valitsus võttis 19.08.2020 korraldusega nr 282 vastu „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud.“ (edaspidi: korraldus nr 282), mida on muudetud muuhulgas Vabariigi
Valitsuse 01.04.2021 korraldusega nr 132 (edaspidi: korraldus nr 132) ja 22.04.2021 korraldusega nr 146 (edaspidi: korraldus nr 146).
2.Uus Teater MTÜ esitas 26.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada Vabariigi Valitsuse korraldus nr 282 ja nr 146 osas, mis keelavad teha kaebajal kaebuses kirjeldatud viiruseleviku vaates ohutut teatrit autoteatri vormis selleks kunstilisest valikust lähtuval kellaajal, seega eelkõige osas, mis keelab avalikud üritused ajavahemikul 21.00-6.00; 2) tuvastada Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 ja nr 132 õigusvastasus osas, mis keelab teha kaebajal kaebuses kirjeldatud viiruseleviku vaates ohutut teatrit autoteatri vormis selleks kunstilisest valikust lähtuval kellaajal, seega eelkõige osas, mis keelab avalikud üritused ajavahemikul 21.00-6.00.
3.Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse (EÕK) korras lubada lavastuse „Kõigi piirangute lõpp“ esietenduse toimumist 6. mail ja etenduste toimumist mais 2021 algusega kell 21.00 Eesti Rahva Muuseumi B-parklas. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.05.2021 määrusega EÕK taotluse ja lubas lavastuse „Kõigi piirangute lõpp“ esietenduse toimumist 6. mail ja etenduste toimumist mais 2021 algusega kell 21.00 Eesti Rahva Muuseumi B-parklas. Kohus võttis sama määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 määruse nr 282 p 2014 alapunkt 6 (03.05.2021‒09.05.2021 redaktsioonis) ja p 15 alapunkt 41 (10.05.2021 redaktsioonis) osas, mis paneb teatrietenduse korraldajale kohustuse tagada, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikul kell 21.00‒06.00.
4.Kohus jättis tuvastamisnõude osas kaebuse käiguta. Kaebaja esitas täiendavad põhjendused 18.05.2021. Kaebaja esitas kohtule 02.11.2021 täiendava seisukoha, milles palus kaebust täiendada järgmiste nõuetega: „tuvastada Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korralduse nr 373 (edaspidi: korraldus nr 373) õigusvastasus osas, milles see ei jäta piisavat vacatio legist teatrile korraldusest tulenevate kohustuste täitmiseks“ ning „tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korraldus nr 373 ja sellega muudetav korraldus nr 305 osas, milles need sekkuvad teatri repertuaarivalikusse läbi etendustegevusele keeluaja 23:00-06:00 kehtestamise“.
5.Kohus otsustas 14.01.2021 määrusega lubada kaebust muuta ning menetleda kaebust nõuetes: „1) tuvastada Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 p 2014 alapunkti 6 (03.05.2021‒ 09.05.2021 redaktsioonis) ja p 15 alapunkti 41 (10.05.2021 redaktsioonis) õigusvastasus osas, mis pani teatrietenduse korraldajale kohustuse tagada, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikul kell 21.00‒06.00; 2) tühistada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 (muudetud Vabariigi Valitsuse
28.oktoobri 2021 korraldusega nr 373) p 82 ja p 10 alapunkt 4 osas, mis kehtestab sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise piirangu ajavahemikus 23.00‒06.00.“; 3) tuvastada Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korraldusega nr 373 „Vabariigi Valitsuse
23.augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ teatrile kohalduvate kohustuste õigusvastasus tulenevalt liiglühikesest vacatio legisest“.“
6.Kaebajal tuli informeerida hiljemalt 28.01.2022, kas ja milliseid nõudeid ta soovib käesolevas asjas täiendavalt esitada. Kaebaja andis 24.01.2022 teada, et ei soovi täiendavaid nõudeid esitada.
7.Vabariigi Valitsuse 14.03.2022 korraldusega nr 82 (edaspidi: korraldus nr 82) lõpetati avalikus siseruumis kella 23.00–06.00 viibimise piirang. Korraldus nr 82 jõustus 15.03.2022.
8.Kaebajal tuli hiljemalt 11.04.2022 teada anda, kas ta soovib kellaajalise piirangu osas (tühistamisnõue) jätkutuvastamiskaebuse esitamist. Kaebaja teavitas 11.04.2022 kohut, et ei soovi jätkutuvastamiskaebuse menetlemist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Tartu Uue Teatri teatriprojekt ‒ “Kõigi piirangute lõpp“ ‒ ei toimu ei siseruumides ega välistingimustes, vaid individuaalsetes ruumiüksustes ehk isiklikes autodes — st üks üksus, soovituslikult leibkond, tuleb etenduspaika (Eesti Rahva Muuseumi B-parkla) oma autoga, vaatab etendust autost väljumata (heli tuleb autoraadiost kindlalt raadiosageduselt) ja lahkub sama autoga. Kolm näitlejat tegutsevad reaalajas laval, kuid ei puutu vaatajatega füüsiliselt kokku (ei lubata avada autouksi, -aknaid ega autost väljuda). Puudub kontakt etendajate ja publiku vahel. Publikul pole kontakti väljaspool individuaalseid ruumiüksuseid. Autost-autosse liikumine ei ole lubatud. Etenduspaik on Eesti Rahva Muuseumi B-parkla (õues), mis on etenduse ajaks muudele sündmustele suletud. See teater nõuab erilisi valgusolusid, seega ei saa seda etendada täisvalguses, mistõttu ei saa seda alustada selliselt, et etendus lõppeks enne 21.00. Lavastus on tehtud selliselt, et viiruse edasikandumine oleks välistatud. Kohtumisel Terviseametiga hindas ka amet ürituse nakkusleviku ohutuks. 2) Eestis ei ole teada kultuuriürituselt (sh teater) alguse saanud nakkuskollet. On teada mitmed juhtumid, kus nakatunud inimene on istunud saalis, ent pole andnud viirust edasi. Küsimus ei ole õnnes või juhuses: teatrites kannavad inimesed maske juba oktoobrist 2020, mil teatrid palusid viirusturvalisuse nimel, et publik tuleks maskiga. Lisaks on teatrisaalides valdavalt hea ventilatsioon ning lisameetmena on kasutusel pooltühjad saalid ja muud hajutamise viisid. Lisaks sellele on desovahend käte puhastamiseks ja põhjalik teatri koristamine. Teadlased on uurinud viiruse levikut ja valitsuse kehtestatud meetmeid ja kõigis kaebajale kättesaadavates teadustöödes on jõutud järeldusele, et teater on viiruse leviku vaates madala riskiga koht, misläbi ei ole võimalik teatri keelamisega saavutada viiruse leviku märkimisväärset aeglustumist ega teatri lubamisega viiruse leviku kiirenemist. Professionaalsetel spordiüritustel ei ole kellaajalist piirangut juba küllalt pikalt (vt valitsuse korraldus nr 146 p 6), seega on valitsus ise hinnanud ja otsustanud, et professionaalselt korraldades on võimalik viiruse levikut ohjata ja kellaajaline piirang ei ole vajalik. 3) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 5 ja 6 alusel saab piirangu kehtestada üksnes nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja kehtestada üksnes vältimatult vajalike piiranguid. Valitsusel on lisaks keelamisele ja piiramisele ka teisi viiruse levikut tõkestavaid meetmeid. Üheks olulisimaks on valitsuse veetav vaktsineerimine. Mitte üheski korralduse seletuskirjas või korralduses endas ei ole analüüsitud, kas (teatri)kunsti keelamine kellaajaliselt on viirusega võitlemisel sobiv, vajalik ja mõõdukas ja seega põhiseadusega kooskõlas meede. Valitsus ei saanud piiranguid seada üldkorraldusega, vaid oleks pidanud seda tegema määrusega. On põhjust oletada, et kellaajad on valitud küllalt suvaliselt. Ei ole ühtegi viiruse leviku takistamise seisukohast mõistlikku selgitust, miks ei lubata alustatud etendusi lõpuni mängida. Lisaks on teater väga tehniline ja paraku vahel juhtub, et vaheaega on vaja pikendada või etendus ootamatult ajutiselt katkestada, et näiteks prožektori läbi põlenud pirn ära vahetada. See omakorda tähendab, et „ürituse“ kestus venib ja heas usus täiesti legaalsena alustatud etendus muutub lõpuosas illegaalseks (jääb teatrikeelu 21.00-06.00 kehtealasse). 4) Valitsusel ei ole võimalik õiguspäraselt seada keeldu teatrile ja publikule põhjusel, et valitsus ise ei ole võimeline või ei soovi teha järelevalvet enda kehtestatud reeglite täitmise üle. Valitsus ei või karistada inimesi ja organisatsioone iseenda tegemata või kehvasti tehtud tegude eest. Oluline on meeles hoida, et valitsus ei seadnud piiranguid eluvaldkondadele, kus ei kehti koroonatõendi kohustust, st kus osalevad ka vaktsineerimata inimesed, st need, kellel on kõrge
risk sattuda haiglasse. Näiteks kaubandus. Valitsus piiras just madala nakkusriskiga kontrollitud üritusi. Valitsuse korralduse mõjud ei ole süsteemselt läbi kaalutud – tekst on suvaline, piirangud tehtud meelevaldselt. Kui valitsuse eesmärk oleks olnud viiruse leviku tõkestamine, siis oleks valitsus laiendanud nn koroonapassi kohustust ka valdkondadesse, kus see seni ei kehtinud, näiteks kaubandusse. Tagab ju nn koroonapassi nõue selle, et immuunkaitseta inimesed, kel suur oht sattuda haiglasse, ei saa avalikest kohtadest nakkust. Kontrollitud ja madala nakkusriskiga ürituste asemele tulevad valitsuse otsuse tulemusel muud peod, kus viirus saab levida vabalt, kontrollimatult. Lisaks võttis valitsuse selline otsus pidudel käijatelt ära motivatsiooni ennast vaktsineerida. Valitsuse otsus seega osalt kiirendab viiruse levikut ja osalt aeglustab vaktsineerimishuvi, see teeb kaebajale muret, kuna on teada, et kui olukord läheb keerulisemaks, siis valitsus piirab taas kord teatrit. 5) Korraldusega nr 373 kehtestatud muudatuste rakendamiseks jäeti kaebajale ebamõistlikult vähe aega: maskikohustuse jõustumise ja avaldamise vahele jäi alla nelja tunni (kõik tunnid töövälisel ajal), muude kohustuste jõustumise ja avaldamise vahele üks tööpäev. Korralduses ja selle seletuskirjas puudub igasugune selgitus, miks ei saanud valitsus vajalikke piiranguid kehtestades anda teatrile mõistlikku aega, et kohustuste/piirangute rakendamise saaks ka ette valmistada. Valitsuse korralduse ja seletuskirja tekst sai teatrile kättesaadavaks kriis.ee lehel neljapäeva (28.10.2021) õhtul kella 8 paiku, st ajal mil tavaline tööpäev oli juba lõppenud. Osa korraldusest jõustus juba järgmisel päeval s.o 29.10.2021. Korralduse avaldamise ja jõustumise vahele jäi seega aega alla 4 tunni. Ei ole mõistlik eeldada, et teatris on inimene, kes neljapäeva õhtuti klikib kriis.ee lehekülge, et sealt siis millalgi leida korraldus ja seletuskiri, ning see siis öösel läbi lugeda. Sest seda tuleb juba järgmisel päeval või lähipäevil rakendama asuda. Paraku on iga reegli rakendamise eelduseks muudatused teatri töökorralduses. Muutused ei sünni iseenesest, need tuleb viia kõigi teatri inimesteni, ka teatri vabatahtlike abilisteni. Muutmist vajab alati ka info kodulehel. Selleks, et midagi muuta, tuleb aru saada, mida muuta vaja on. Tihti on vaja midagi ka osta. 6) Korraldusest nr 373 tulenevalt on vaja teatris muuta nn koroonapassi kontrollimise praktikat. Kui 21.10.2021 oli valitsus otsustanud, et testiga enam kedagi teatrisse sisse lasta ei või, siis nüüd otsustas valitsus ümber, test muutus taas lubatavaks (noorte osas). Juhiseid selle kohta, kuidas Eesti tõendikontrolli lahendus töötab, korralduses ega seletuskirjas polnud. Esmaspäevaks, 25. oktoobriks oli kaebaja oma töötajad õpetanud ümber, oli andnud suunise, et testi alusel ei või sisse lasta. Nüüd tuli anda suunis, et osa publikust tuleb/võib lasta sisse testiga ent ei olnud selgust, mil moel eesti nn koroonapassi lahendus https://kontroll.digilugu.ee/ noorte teste kajastab. Seletuskiri suunab kaebajat kasutama Eesti kontrollilahendust, ent kaebaja kogemus sellega on, et see paraku ei tööta: on aeglane ja ei suuda telefonist näidatud tõendeid välja lugeda. Seni oli Andmekaitse Inspektsiooni suunis ja ka valitsuse korraldus öelnud, et dokumenti tuleb küsida vaid siis, kui on põhjendatud kahtlus, et isik kasutab võõrast nn koroonapassi. Nüüd lisandus kohustus, et ilma isikut tõendava dokumendita ei või kedagi teatrisse lasta. Seega pidi kaebaja oma inimestele selgeks tegema ka selle, kuidas isikut tõendavat dokumenti kontrollida. Teatri töötajad peavad teadma, millised dokumendid on isikut tõendavad dokumendid, mh näiteks aru saama, mis asi on ning milline näeb välja meremehe teenistusraamat, mis on seaduse kohaselt ka üheks isikut tõendavaks dokumendiks. Taas kord pani valitsus kaebaja olukorda, kus kaebaja tahtis olla oma publikuga professionaalne, ent valitsuse rapsiv otsustusstiil ja hilinenud otsused, juhendmaterjalid ja IT-lahendused, tegid selle kaebajale väga raskeks. 7) Samuti tuli hakata publikult nõudma maski kandmist. Seega oli oluline, et publikul oleks võimalik kohapealt mask ka saada, seega pidid teatril olema olemas maskid, mida publikule müüa või jagada. Enne korraldusega tutvumist oli ebaselge, mis tüüpi maske teatris kanda tuleb, ehk siis, mida osta tuleb. Ei olnud võimalik hakata tegema ettevalmistavaid tegevusi enne korralduse tekstiga tutvumist. Teatri töötajatele tuli selgitada ka seda, millised võivad olla
tõendid, mille alusel tervise tõttu maski mitte kandvad inimesed sisse lasta tuleks, seda olukorras, kus ühtegi sellise tõendi näidist kaebajale ei antud. Teatrile oli antud suunis, et olukorras, kus teatrisse on saabunud keegi, kes ei soovi kanda maski, on võimalus pöörduda Terviseametisse, ent ei ole antud vastavat telefoninumbrit ega selgitatud, kui kiiresti Terviseamet olukorra lahendab. 8) Valitsus keelas nn koroonapassita 12‒18-aastastel noortel teatri külastamise, noort publikut oli vaja teavitada sellest, et nad saavad sisse üksnes siis, kui neil on tehtud kindlatele nõuetele vastav test. Eraldi vajas selgitamist, et koolides tehtud testidega valitsus noori teatrisse ei luba. Seega klassiga plaanitud teatrikülastus, kuigi kogu klass on hommikul testitud ja kõik noored terved, ei ole võimalik. Teha tuli uus ja kallis test.
10.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Korralduse nr 282 vaidlusaluse redaktsiooni p 2014 alapunkt 6 ei keelusta lausaliselt välistingimustes avalike ürituste korraldamist, vaid seab sellele piirangud, mis puudutavad üritusel osalevate isikute arvu (osalejate arv ei oleks suurem kui 10 isikut rühmas, osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 150 isikut) ja ürituse läbiviimise kellaaega. Sealjuures võivad osalevad isikud (näiteks etenduse publik) olla kohal ilma, et nad oleks kuidagi mõne vahendi kaasabil eraldatud (näiteks viibivad transpordivahendis). Seega ei ole kohane rääkida teatrikeelust, sealhulgas autoteatrikeelust, vaid konkreetsetele tegevustele kehtestatud piirangutest ja meetmetest. Korralduse nr 282 vaidlusaluse redaktsiooni p 2014 alapunkt 6 ei keela etendusasutusel korraldada pakutavat etendust ka viisil, kus publik viibib transpordivahendis. Kaebaja on korduvalt välja toonud, et eriolukorra järel olid autokultuuriüritused lubatud ja sellele reeglid kehtestatud, kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et siis oli õiguslik olukord ja viiruse leviku ulatus, samuti inimeste ohutunne teine, kui käeolevas vaidluses. Avalikul üritusel osalemine transpordivahendis oli lubatud ajal, kui muul viisil avalikud üritused välistingimustes ei olnud lubatud. Koroonaviiruse leviku esimene laine Eestis perioodil 2020 märts kuni 2020 mai ja teine laine perioodil 2020 august kuni 2021 mai ei ole võrreldavad nakkusnäitajate, haiglas viibivate isikute või COVID-19 surnud isikute arvuga, nendel suhtarvudel on mitmekordne vahe. 2) Inimeste õigust nende tervise kaitsele (PS § 28 lg 1) kaitstakse seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid. VV korraldus nr 146, millega muudeti VV korraldust nr 282, kehtestati NETS § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 5 ja 8. Vaidlustatud korralduse kehtestamisel olid nimetatud eeltingimused täidetud. 3) Asjassepuutuv VV korraldus nr 282, mis kehtestas muuhulgas sisetingimustes teatrietenduste, kontsertide ja meelelahutusteenuste osutamisel kellaajalise piirangu, on nii vormilt kui sisult halduse üksikakt ehk üldkorraldus. Sellisel kujul määratles haldustegevuse vormi teadlikult Riigikogu 13.05.2020 NETS-i muudatusi vastu võttes. Muutuva viiruse tõrjel on haldusakti vormi näol nii üksikisiku kui avaliku huvi vaates tegemist sobivama lahendusega kui seda oleks määruse vorm. Vastasel juhul tekiks kahtlus õiguskaitse tõhususes. Piiranguid ja meetmeid kehtestades hindab Vabariigi Valitsus koroonaviiruse leviku riske universaalselt ning arvestades kõiki valdkondi, mida piirangud ja meetmed mõjutavad. Isegi, kui regionaalselt või valdkonna eripärast või üksikisiku vaatest võib tunduda konkreetse tegevuse risk madal, ei pruugi see tegelikkuses tõeseks osutuda. See, et kaebajale teadaolevalt ei ole kultuuriürituselt
saanud algust nakkuskollet või kaebuses nimetatud üksikjuhtumil ei ole viirus levinud, ei saa teha järeldust, et viirus teatris ei levi. Korralduse nr 146 kehtestamise ajal oli reaalsus, et suurem osa nakatanuid ei olnud teadlikud, kust nad viiruse said, mistõttu ei saanud olla põhjendatud teatritele või teistele avalike ürituste korraldajatele tehtav erand teistest avalikest üritustest. Kaebajal ei ole tegelikku kontrolli selle üle, mitu inimest sõidukist etendust jälgib, samuti ei ole kaebajal kontrolli selle üle, et sõidukis viibivad ühe leibkonna liikmed, et inimesed ei vahetaks autot vms. 3) Ekslik on kaebaja arusaam, et et avalike ürituste toimumise ajalise piiramise mõte on selles, et justkui kl 21.00–06.00 leviks koroonaviirus rohkem. Samasugune ajaline piirang kehtis õues avalike ürituste, sealhulgas teatrietenduste korraldamisele juba alates 01.02.2021 (alates kl 22.00 juba 05.12.2020). Seega ei ole tegemist sisuliselt uue piirangu kehtestamisega, mis tabanuks kaebajat ootamatult, või et kaebajal oli tekkinud õiguspärane ootus, et Vabariigi Valitsus maikuus seda piirangut ei kohalda. Kellaajalised piirangud on erinevatele tegevustele seatud, et vähendada inimestevahelisi kontakte ja liikuvust ning suunata inimesi püsima kodus. Erinevate liikumisvabaduse piirangute ühine eesmärk on takistada viiruse levikut, kellaajaline piirang on üks kasutatavatest meetmetest. Kellaajalised piirangud ühe meetmena on teiste meetmete kõrval proportsionaalsed ja vajalikud viiruse leviku tõkestamiseks. Kellajaline piirang ei keela piiranguga hõlmatud tegevusi, vaid seab neile üksnes piirid. Võttes arvesse, et sarnased kellaajalised piirangud on seatud erinevatele tegevustele ühetaoliselt, ilmneb nende mõju just koostoimes teiste kellaajaliste piirangutega ja nende koostoimet ei saa alahinnata. Olukorras, kus teised teenusepakkujad (nt toitlustusettevõtted) on avatud või teised avalikud üritused saavad toimuda kuni kl 21.00-ni ning etendusasutuste tegevus alles algab kl 21.00 on inimestel mugav liikuda erinevate teenusepakkujate vahel. Liikudes ühelt avalikult ürituselt või avalikust kohast teise, suurenevad inimestevaheliste kontaktide, sealhulgas nende, kes tavapäraselt kokku ei puutu, arv ning ka viiruse leviku risk. Ühetaoline kellaajaline piirang selliseid võimalusi aga vähendab ning seetõttu vähenebki inimeste liikumine erinevate teenusepakkujate vahel, vähendades erinevate inimeste kontakte ja seega nende võimalusi nakkust saada või edasi kanda. Olukorras, kus kehtib valdkondlik erand näiteks etendusasutustele, mis lubab ürituse korraldamist hilisemal kellajal, kui on lubatud teiste avalike ürituste või teenusepakkujate puhul, võib avalikkuse huvi olla laialdasem ja etendust võivad vaatama tulla inimesed üle Eesti. Ei saa nõustuda, et see kehtib ainult etenduste andmisele. Sarnased piirangud kehtivad nii sise- kui ka välistingimustes spordi- ja liikumisürituste korraldamisel, saunades, spaades, basseinides jms kohtades viibimisel, tegevustele muuseumides ja näituseasutustes, kohapealse toitlustusteenuse osutamiseks. Põhiseaduse § 38 lõikes 1 sätestatud kunstivabadus ei ole absoluutne, ka seda võib piirata teiste isikute põhiõiguste kaitseks, nt põhiõiguse tervise kaitsele huvides. 4) Korralduse nr 146 kehtestas Vabariigi Valitsus tingimustes, kus viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta oli Eestis endiselt kõrge, kuid 2021. aasta I kvartaliga võrreldes langustrendis. 22. aprilli 2021 seisuga oli viimase 14 päeva jooksul tehtud testidest osutunud positiivseks kokku 6805 testi, mis teeb suhtarvuks 100 000 elaniku kohta 512,05. 30. märtsil 2021 oli vastav näitaja 1364,21; 18. märtsil 2021 1515,60 ja 4. märtsil 2021 1196,79. Sellest lähtuvalt muudeti neid kehtestatud meetmeid ja piiranguid, mis selles olukorras olid seotud võimalikult väikese nakkuse levikuga, lubades suuremaid leevendusi tegevustele välistingimustes, sest väljas on nakkuse levik väiksem, kui sisetingimustes. Korraldus nr 146 on põhjendatud, isikute õigusi ja vabadusi on kaalutud ning seda kõike on tehtud Eesti kontekstis, võttes arvesse viiruse leviku iseloomu, taset ja ulatust ning praktikas tuvastatud nakatumiskohti ja ka teadmata nakatumise osakaalu, haiglaravikoormust, viirusest põhjustatud surmade arvu, vaktsineerituse taset ning teisi Eestis ja Euroopa Liidus kasutatavad mõõdikuid. Kehtestatud piirangute muutmisel hindas Vabariigi Valitsus nakkusohu riski kõrgeks ning leidis mõistliku tasakaalu, mis arvestab ka tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusega.
5) Korraldus nr 373 võeti vastu 28.10.2021 ning avaldati samal päeval Riigi Teatajas ja tehti kättesaadavaks veebilehel kriis.ee. Üldine maskikandmise kohustus jõustus järgmisel päeval (29.10.2021), teised meetmed alates 01.11.2021. VV korraldused nr 373 ja nr 305 on vastu võetud NETS § 28 alusel. NETS § 28 lg 10 sätestab, et haldusakt NETS §-s 28 sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamise ning lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. HMS § 61 lg 1, mis reguleerib üldnormina haldusakti kehtivuse eeldusi, sätestab avalikult teatavaks tehtud haldusakti kehtima hakkamise 10. päeval pärast avaldamist. NETS § 28 lg 10 on selles suhtes erinorm, mis lähtub vajadusest nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks kehtestada või lõpetada meetmeid ja piiranguid ka lühema ajaga või avaldamisest. Tuleb arvestada, et nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed on vajalik rakendada võimalikult kiiresti, et need saaksid olla tõhusad. Siinjuures tuleb arvestades ka seda, et haldusakti adressaatide, sh kaebaja jaoks ei toonud see kaasa kohustusi, mis oleks olnud täiesti uued, millega ei oleks saanud selle aja vältel kohaneda või oleks see olnud ülemääraselt raske. See, et kriisi olukorras tuleb olla valmis kiiresti reageerima ja vastavalt sellele oma tegevusi kohandada, on paratamatu. 6) Vabariigi Valitsuse korralduse nr 373 seletuskirjast nähtub, et maskikandmise kohustuse laiendamise põhjuseks ka kontrollitud tegevustele oli väga kõrge nakatumise määr ning toimepidevust ohustav kõrge hospitaliseerimise tase. Sellest tulenevalt oli vajalik varasemast intensiivsemalt takistada viirusega nakatumist ja selle võimalikku edasikandmist ajutiselt ka vaktsineeritute hulgas. Vaktsineeritute maskikandmise kohustust õigustab asjaolu, et ka vaktsineeritud kannavad teatud määral viirust edasi, mistõttu võib kontrollitud tegevusel nakatunu levitada viirust mittevaktsineeritute hulgas muudes keskkondades, näiteks pereringis. See põhjendab kohustuse jõustamist järgmisest päevast. Maskikandmise kohustus nn kontrollimata tegevustes on kehtinud juba pikemat aega, seega on ühiskond selle kohustuse ja vajadusega kohanenud. Seega ei saanud selle kohustuse laiendamine kaasa tuua olulist inimkäitumise muudatust või vahendite soetamise vajadust. 7) Arvestades seda, et üldjuhul toimuvad etendused õhtuti, siis oli kaebajal piisav aeg töötajate juhendamiseks arvestades lisanduvate kohustuste mahtu. Kaebaja kodulehelt nähtub, et tal on üheksa töötajat, sealt ei nähtu küll publikuteenindajaid, kuid sellele vaatamata võib järeldada, et tegemist ei ole suure hulga inimestega. Kaebaja ei ole kaebuses ka välja toonud, kas tal toimus 29.10.2021 etendus või mitte. Tuginedes Eesti Teatriagentuuri andmetele kaebajal 29.10.2021 etendust ei olnud, vaid oli järgmisel päeval algusega kl 19.00. Sellele tuginedes oli kaebajal piisav aeg kohanemiseks ja muudatuse rakendamiseks. Maski kandmise kontrollimine ei nõua pikemaaegset ettevalmistusaega või teenusepakkuja töö ümberkorraldamist. Tegevuse eest vastutavale isikule ei tulene korraldusest kohustust pakkuda kohapeal maske, seda võib teha vabatahtlikult. 8) Nõustuda ei saa sellega, et COVID-19 tõendi kontrollimise nõue tekkis n-ö üleöö ning see tekitas kaebajale ülemääraseid raskusi. Tegevuse eest vastutav isik pidi ka varem olema valmis isikusamasust tuvastama, ehk vajadusel küsima isikutõendavat dokumenti. Seega ei tekkinud vajadus selgitada oma inimestele, kuidas isikut tõendavat dokumenti kontrollida, kõnealuse korraldusega nagu väidab kaebaja, vaid see nõue kehtis ka varem. Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 373 kohustust laiendati kõikidele isikutele, samas muutus kohustuse täitmise tegevuse eest vastutava isiku jaoks selgemaks ja ühetaoliseks ega ei ole tõenäoline, et dokumendi vaatamine koos COVID-tõendi kontrollimisega võtaks oluliselt kauem aega, kui ilma selleta. Ka teatrikülastajad pidid olema harjunud sellega, et kontrollitud tegevuste juures võib olla vajalik isikut tõendava dokumendi esitamine juba varasemast, ehk võis eeldada, et inimestel oli see käepärast.
9) 12‒18-aastasele väljastatud tõendid on samasugused kui täisealiste isikute tõendid. Tõepoolest, kaebaja pidi olema teadlik kehtestatud nõudest ja nõudest tõendit kontrollida, kuid selleks ei olnud vajalik teha eraldiseisvaid tegevusi juba olemasolevatele lisaks. Korraldusest ei tulenenud kaebajale kohustust teavitada muudatuse sihtrühma, ehk 12‒18-aastaseid isikuid. Kohustuse kehtestamise ja jõustumise vahel oli piisav vahe, et isik sai alla laadida või välja printida endale tõendi või ennast enne kontrollitud tegevuses osalemist testida. 10) Kaebaja kritiseerib Eesti kontrollilahendust, kuid see kriitika on paljasõnaline. Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt loodud veebirakendus võimaldab verifitseerida EL standardile vastavaid EL digitaalseid COVID tõendeid – immuniseerimise, läbipõdemise ja testi tõendit. Seda on selle loomise järgselt täiustatud. Vastustaja on ka varasemalt selgitanud, et alates 07.09.2021 on EL COVID tõendite kontrollimiseks piisanud ainult kontroll.digilugu.ee rakendusest; see näitab, et tõend on kehtiv ja möödas on piisav arv päevi. Samal ajal muudeti ka QR-koodi standardit võimaldades kiirema lugemise. Vastustajale teadaolevalt kasutati seda rakendust laialdaselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Korraldusega nr 82 lõpetati avalikus siseruumis kella 23.00–06.00 viibimise piirang. Korraldus nr 82 jõustus 15.03.2022. Kohus juhtis 28.03.2022 määruses kaebaja tähelepanu sellele, et korralduse nr 82 jõustumisel on kaebuse eesmärk osaliselt saavutatud haldusasja 321-882 menetlusest sõltumatult ning esineb alus menetlus tühistamisnõude osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus selgitas kaebajale, et HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebajal tuli hiljemalt 11.04.2022 kohut teavitada, kas ta soovib kellaajalise piirangu osas jätkutuvastamiskaebuse esitamist. Kaebaja teavitas kohut 11.04.2022, et ei soovi kellajalise piirangu osas jätkutuvastamiskaebuse esitamist. Kuna kaebaja ei soovi jätkutuvastamiskaebust esitada, tuleb tühistamisnõude menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole menetluse lõpetamisel korduva kaebuse esitamine lubatud.
12.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega võib kaebaja vaidlustada COVID-19 piiranguid osas, mis puudutavad tema enda kutsetegevust. Kaebaja ei saa esitada kaebust teiste teatrite, kultuuriasutuste ega ürituste korraldajate eest. Seaduses pole ette nähtud, et COVID19 piiranguid saaks vaidlustada avalikes huvides. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Kaebuse alus peab olema piisavalt konkreetselt määratletud, et läbi saaks viia kohtuliku kontrolli. Kaebaja ei saa vaidlustada piiranguid kui selliseid abstraktselt, vaid peab konkreetselt välja tooma, kuidas need piirangud tema kutsetegevust ebaproportsionaalselt pärsivad. Kaebaja abstraktseid väiteid vastustaja õigusvastasest tegevusest kohus seega hinnata ei saa. Kaebuses on välja toodud etendus, mille lavale toomist kaebaja väitel piirangud takistasid. See oli 06.05.2021 esietendunud lavastus „Kõigi piirangute lõpp“, mida mängiti 2021. a mais. Kohus märgib, et faktiliselt ei olnud kaebajal nimetatud etenduse esitamine takistatud, kuna kohus andis EÕK raames kaebajale õiguse lavastust 2021. a mais kaebaja soovitud ajal etendada. Kohtule pole teada, et hiljem oleks COVID-19 piirangud faktiliselt taksitanud selle etenduse mängimist.
13.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.
14.Vaidlustatud korraldustega kehtestatud piirangud avalike ürituste läbiviimisele on antud üldkorralduse vormis. Kaebaja leiab, et piirangud oleks tulnud kehtestada määrusega. Korralduse nr 282 seaduslikuks aluseks oli kuni 31.05.2021 kehtinud NETS v.r § 28 lg 5 p-d 2 ja 3 ja lg 6. NETS v.r § 28 lg 5 p-de 2 ja 3 kohaselt eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks NETS § 28 lg-s 2 nimetatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise ning kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. NETS v.r § 28 lg 6 kohaselt, kui NETS § 28 lg-s 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. Analoogne sõnastus sisaldub ka kehtivas NETS § 28 lg 5 p-des 2 ja 3 ning lg-s
6.NETS § 28 lg 8 kohaselt võib uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks rakendada muu hulgas nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. NETS § 2 lg 1 p-ga 3 on määratletud, millistele tunnustele vastavat haigust saab lugeda uudseks ohtlikuks haiguseks. Senine kogemus ja teadmine on andnud vaieldamatu arusaama, et COVID-viirus on suure nakatuvusega ning jätkuvalt tundmatu ja muteeruv viirus, mida teadlased järjepidevalt tundma õpivad. See levib kiiresti ja ulatuslikult üleriigiliselt kehtestatud piirangutele ja meetmetele vaatamata. Selle kulg on raske või isegi eluohtlik suurele osale elanikkonnast (eelkõige eakad ja kaasuvate haiguste inimesed). Kättesaadav efektiivne ravi hetkel puudub ja haiglate ravivõimekuse piir on korduvalt kätte jõudnud. Haiglates on tulnud ajutiselt peatada paljude mitte-COVID patsientide plaaniline ravi. See, et seadusandja on pidanud uudse ohtliku nakkushaiguse all silmas COVID19 viirust, nähtub ka meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE seletuskirjast (vt seletuskiri muudetud kujul, lk 3 ja 8). Järelikult vastab õigusakti vorm seaduse nõuetele.
15.Üldkorralduse ja volitusnormi temaatikat NETS kontekstis on põhjalikult käsitletud Tallinna Halduskohtu 07.02.2022 otsuses haldusasjas nr 3-21-2458 (p-d 32 ja 33) ja 11.02.2022 otsuses haldusasjas nr 3-20-2585 (p-d 30‒39). Nimetatud kohtuotsused ei ole küll praeguseks hetkeks jõustunud, kuna apellatsioonimenetlus on alles pooleli, kuid kohus jagab haldusasjades nr 3-21-2458 ja 3-20-2585 võetud halduskohtu seisukohti ning toetub nendele, viidates asjakohastele punktidele nimetatud kohtuotsustest.
15.1.Vaidlustatud korraldused ei ole õigusvastased põhjusel, et neil on väga lai adressaatide ring – kogu Eesti elanikkond. NETS § 28 lg 8 võimaldab rakendada eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ette nähtud nõudeid, meetmeid ja piiranguid ka uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning neid meetmeid võib NETS § 28 lg-st 6 tulenevalt kehtestada ka vastustaja korraldusega (3-20-2585, p 36).
15.2.Põhiseadusevastaseks ei saa pidada NETS § 28 lg-t 8, mis annab vastustajale pädevuse rakendada uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks mh nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seadusandja tahet delegeerida sellise pädevuse andmist saab põhjendada sellega, et erinevalt Riigikogust on vastustajal võimalik kiiremini ja paindlikumalt ohuolukorrale reageerida. Arvestades COVIDviiruse kiiret levikut ja sellega kaasnevaid raskeid tagajärgi, on tulnud meetmeid ja piiranguid kiiresti seada, et tõkestada viiruse levikut kogu riigis ja ära hoida drastilisi tagajärgi (tervisekahjustuste tekkimist, surmasid, haiglate ülekoormust, riigi toimepidevuse katkemist). Lisaks tuleb arvestada, et meetmeid ja piiranguid on tulnud tihti ja kiiresti üle vaadata ja muuta, olenevalt viiruse leviku ulatusest, ajutistest viiruse taandumise perioodidest ja uute tekkinud viirusetüvede ootamatust käitumisest. Sellises olukorras ei ole mõeldav, et piiranguid kehtestaks Riigikogu, kelle poolt seaduseelnõude menetlemine kestab reeglina pikemat aega. Riigikogu peab hakkama piirangute ja meetmete üle otsustama olukorras, kui on piisavalt selgelt ette näha, et neid peaks hakkama kehtestama pikemaajaliselt. Seega ei ole vastustajale uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kiirete meetmete kohaldamiseks pädevuse
andmine põhiseadusevastane. Pealegi allub vastustaja tegevus kohtulikule kontrollile (3-202585, p 38, 3-21-2458, p 32).
15.3.Vaidlusalused korraldused on haldusaktid ehk üldkorraldused HMS § 51 lg 2 mõttes. Esiteks on seadusandja andnud vastustajale õiguse kehtestada uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks meetmeid korraldusega, mitte määrusega. Seega on vastuvõetud korraldus kooskõlas seadusandja volitusnormiga. Nõustuda tuleb sellega, et vaidlusalused korraldused ei reguleeri üksikjuhtumit. See aga ei tähenda automaatselt, nagu oleks tegemist määrusega HMS § 88 mõistes. Erinevus määrusest seisneb selles, et üldkorralduse kehtivus peab olema piiratud kas isikuliselt, ruumiliselt või ajaliselt. Antud juhul oli korralduse nr 282 kehtivus piiratud ajaliselt, st piirangud olid kehtestatud ajutiselt. Korralduse nr 282 p-st 22 nähtuvalt hinnati meetmete ja piirangute vajalikkust hiljemalt iga 2 nädala tagant. Seda on vastustaja ka teinud (vt korraldust nr 282 muutvaid erinevaid korraldusi), karmistades või leevendades meetmeid ja piiranguid olenevalt aktuaalsest olukorrast. Kui vastustaja kehtestab piirangud sedavõrd pikaks ajaks, et neid ei saa enam pidada ajutisteks, võib vastustaja tegevus osutuda õigusvastaseks, kuid ei muutu iseenesest akti liik. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada kellaajalisi piiranguid kaebuste esitamise aja seisuga sedavõrd pikaajaliseks, et õigustaks nende õigusvastaseks tunnistamist vale õigusakti liigi tõttu. Piirangute kehtestamine haldusaktiga kaitseb paremini isikute õigusi ka seeläbi, sest üksikisikutel on võimalik korraldusega seatud piirangute peale kaebusega halduskohtu poole pöörduda. Õigustloovate aktide (nt määruse) peale esitatud kaebusi ei ole halduskohus pädev lahendama (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Üksikisikul aga puudub võimalus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlusega Riigikohtu poole pöörduda (PSJKS § 4).
15.4.Eeltoodust tulenevalt on vastustajal olemas õiguspärane alus COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks piirangute ja meetmete kehtestamiseks, mh teatrietenduste toimumise kellajaliste piirangute seadmise osas.
16.Järgnevalt hindab kohus piirangute materiaalset õiguspärasust. Põhiõiguse riivel peab olema PS-iga kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Riive mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (vt Riigikohtu 17.12.2019 otsus asjas nr 519-40, p 52 ja seal viidatud kohtupraktika).
17.Avalike ürituste korraldamise ajaline piiramine korralduses nr 282 kehtib alates 05.12.2020. Piirang hõlmas avalike ürituste korraldamise piiranguid nii siseruumides kui ka õues. Ajavahemikus 11.03.2021‒23.05.2021 ei olnud sisetingimustes avalikud üritused lubatud. Korraldusega nr 146 lubati alates 03.05.2021 teatrietendusi välitingimustes, kuid kehtestati lisatingimused osalejate arvule ning läbiviimise kellaajale (keeld kehtis 21.00‒6.00). Vabariigi Valitsuse 13.05.2021 korraldusega nr 197 kehtestati avalike ürituste, sh teatrietenduste keeld ajavahemikus 22.00‒06.00 ja lõpetati muul ajal siseruumides teatri tegemise keeld. Vabariigi Valitsus andis 28.05.2021 korralduse nr 213, mille kohaselt alates 14.06.2021 oli lubatud siseja välitingimustes avalike ürituste, teatrietenduste ja kontsertide korraldamine ning meelelahutusteenuse osutamine selliselt, et üritused pidid olema lõppenud südaööks (kl 00.00).
18.Korralduse nr 146 seletuskirja kohaselt oli korralduse väljatöötamisel arvestatud seda, et Terviseameti hinnangul on Eestis viiruse üleriigiline ulatuslik epideemiline levik ning haigestumise intensiivsus väga suur. Ehkki viimasel nädalal on viiruse leviku kiirus alanenud, oli oht koroonaviirusega nakatuda endiselt kõrge (seletuskiri, lk 2). Välja oli toodud, et Eestis on nakkuse levik laialdane ja ulatuslik, seetõttu ei ole valdkondlike või regionaalsete piirangute mõju tõenäoliselt piisav nakkuse leviku piisavaks pidurdamiseks muu hulgas seetõttu, et suur
hulk inimesi ei ole teadlikud, kust nakkus saadi. Teadusnõukoja hinnangu kohaselt näitas reproduktsiooni alusarv R ehk nakatamiskordaja R, et haigestumine on endiselt laialdane, kuid langustrendis (sealsamas). Viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta oli 512,05. See oli küll langustrendis, kuid endiselt kõrge. Seletuskirjas oli ka välja toodud, et Eesti tervishoiusüsteem on endiselt suure surve all. Korraldusega nr 146 nähti ette võrreldes varasemaga leevendusi ‒ lubati avada korralduse andmise hetkel suletud kauplused, korraldada välitingimustes avalikke üritusi ja pakkuda meelelahutusteenuseid, viibida saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates ning viibida välitingimustes toitlustusasutuste müügi- ja teenindusaladel. Kõikidele lubatud tegevustele nähti ette viiruse leviku tõkestamiseks vajalikud usaldusmeetmed, nt ruumide täituvuspiirang ja ürituste läbiviimise kellajalised piirangud. Kohus märgib, et piirangute leevendamises ei ole iseenesest midagi õigusvastast. Ka kaebaja seda ei väida. Kaebaja arvates ei tohtinuks kellajalisi piiranguid teatri tegemisele üleüldse olla.
19.Erinevate tegevustele seatud kellaajaliste piirangute eesmärgina on vastustaja välja toodud soovi ennetada nakkuse levikut ning vähendada ja lühendada inimestevahelisi võimalikke kontakte. Vastustaja on rõhutanud, et viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmeid tuleb vaadelda kogumis ning pidada silmas, et avamisajapiirang on inimeste jaoks ühetaoline ega sõltu pakutava teenuse sisust. Piirang lähtub eeldusest, et kui inimesed tarbivad kultuuri, spordi, meelelahutus- ja teisi sarnaseid teenuseid piiramatu aja jooksul, suureneb võimalus, et kasutatakse pikema aja jooksul mitmeid teenuseid ning viibitakse erinevates teenuse osutamise kohtades, mh mis võivad asuda erinevates Eesti piirkondades. Viimane suurendab inimestevaheliste kontaktide arvu ning nakkuse leviku võimalusi. Seetõttu pidas vastustaja kellaajalised piirangud ühe meetmena teiste meetmete kõrval proportsionaalseks ja vajalikuks viiruse leviku tõkestamiseks. Kohtu arvates oli kellajalistel piirangutel legitiimne eesmärk ja piirangute seadmist ning nende järk-järgulist leevendamist on vastustaja piisavalt põhjendanud. Vastustaja on rõhutanud, et avalike ürituste korraldamisele seatud piiranguid vaadeldi koosmõjus, kuna avaliku ürituse olemuslikuks sisuks on inimeste hulga koosolemine, seda sõltumata sellest, mis on avaliku ürituse eesmärk (teatrietendus, kontsert, spordivõistlus, konverents vmt). Sellisena ei ole ka võimalik ühte avaliku ürituse liiki teistest eristada ning väita, et just teatrietenduste ajaline piiramine on ebaproportsionaalne. Kohus nõustub, et kasutatavad meetmed töötavad efektiivselt siis, kui neid kohaldatakse ühetaoliselt. Sellisena oleks teatrite eristamine kinodest, restoranidest, spaadest ja teistes meelelahutuskohtadest kunstlik ega aitaks täita seda eesmärki, mille saavutamiseks on piirangud kehtestatud. Olukorras, kus vaktsineerituse tase oli alles madal (mais 2021 massiline vaktsineerimine alles käivitus), nakatumisnäitajad kõrged ning meditsiinisüsteem ülekoormatud, pidi vastustaja kasutusele võtma meetmeid, mis aitaksid olukorra halvenemist ära hoida ning tagaksid meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse. Piirangute seadmine oli kõigi Eesti inimeste tervisekaitse huvides. Kohus nõustub vastustajaga, et ei ole kohane analüüsida ühte meedet eraldiseisvana ja püüda hinnata, kas eraldiseisvana ühe tegevuskoha piires on selle mõju viiruse leviku vastu oluline. Erinevate liikumisvabaduse piirangute ühine eesmärk on takistada viiruse levikut ning kellaajaline piirang on üks kasutatavatest meetmetest. Mõeldav poleks näiteks lubada teatrietendusi, aga keelata kinos käimine. See tähendaks isikute ja ettevõtete ebavõrdset kohtlemist. Kl 21.00 ürituse tegevuse lõpu ajana piiras küll teatrite loomevabadust, kuid ei sundinud neid tegevust lõpetama. Arvestada tuleb sellega, et korralduse nr 146 jõustumisega jäid veel mitmed tegevusvaldkonnad suuremate piirangute alla. Kaebaja ei olnud halvemas olukorras võrreldes teiste kultuuri- ning meelelahutuse pakkujatega. Oluline on ka see, et kellaajaline piirang ‒ kuni kl 21.00 ‒ jäi lühiajaliseks. Alates 24.05.2021 sai väliteatrietendusi korraldada kuni kl 22.00-ni, alates 14.06.2021 nihutati nii sise- kui välistingimustes ürituste lõppemisaeg südaööle, mille järgselt vähenes piirangu mõju kunstivabadusele veelgi. Kohtu arvates ei ole kaebaja toodud võrdlused kaubanduse ja spordiüritustega kohased. Vastustaja on õigesti välja toonud, et spordiüritustel
ei olnud publiku osalemine lubatud. Kaubanduses on vähesel määral poode, mis on öösel avatud. Nakkusrisk neis ei ole võrreldav avalike üritustega. Kuna nakatumiskordaja mais 2021 vähenes sedavõrd, et alates 14.06.2021 oli võimalik piiranguid veelgi leevendada, kõneleb see selle poolt, et tegemist oli vajalike piirangutega. Ka aastavahetuse 2021/2022 järel, mil öine kellaaja piirang oli ajutiselt peatatud, kasvas haigestumine noorte hulgas hüppeliselt. 2022. aasta teise nädala seisuga kasvas 14 päeva haigestumus võrreldes eelnevaga keskmiselt 58% võrra ja 7 päeva keskmine hospitaliseeritute arv 35% võrra (VV 14.03.2022 korraldus nr 82 seletuskiri, lk 2). See näitab, et öise meelelahutuse piiramisel on otsene seos nakatumisnäitajatega. Kohtu arvates oli tegemist ka mõõduka piiranguga. Tegemist ei olnud kaebajat ootamatult tabanud kitsendusega, vaid piirangud erinevate avalike ürituste läbiviimiseks olid kehtinud juba mõnda aega, st kaebaja sai ja pidi nendega arvestama. Arvestades, et kaebaja loomevabadus oli ajaliselt piiratud, kaebaja soovitud kunstilise vormi kasutamine ei olnud takistatud juunis ega ka hiljem, ei saa väita, et tegemist oleks intensiivse kunstivabaduse piiramisega. Kaebaja sai etendusi esitada enda poolt soovitud ajal tulenevalt EÕK määrusest. Hiljem ei ole kohtule teadaolevalt COVID-19 piirangud etendust „Kõigi piirangute lõpp“ takistanud. Kohtu arvates kaalus avalik huvi ja igaühe põhiõigus tervise kaitsele üles kaebaja loomevabaduse mõningase piiramise. Kohtu arvates on vastustaja piirangute seadmist piisavalt põhjendanud ning piirangud olid proportsionaalsed.
20.Korraldus nr 373 võeti vastu 28.10.2021 ning see jõustus osaliselt 29.10.2021, osaliselt 01.11.2021. NETS § 28 lg 10 sätestab, et haldusakt NETS §-s 28 sätestatud nõuete, meetmete ja piirangute kehtestamise ning lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. Õiguslikus mõttes on vaidlusaluste korralduste jõustumise aeg kooskõlas NETS-ga. Kohus nõustub vastustajaga, et nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed on vajalik rakendada võimalikult kiiresti, et need saaksid olla tõhusad. Seetõttu tavapärasest vacatio legisest (10 päeva) nende aktide puhul rääkida ei saa. Tegemist on kriisi olukorraga, kus normiadressaatidelt eeldatakse kiiremat reageerimist ja ka panustamist kriisi lahendamisse. Mõnepäevane aeg korraldamise avaldamise ja jõustumise vahel ei ole õigusvastane. Õigusvastane ei ole ka korralduse jõustamine järgmisest päevast peale selle avaldamist. Selles, et teater peab oma tegevuse ümber korraldama, pole midagi õigusvastast. Selline kohustus oli paljudel normiadressaatidel ja ka eraisikutel. Õigusvastasust ei esine ka seetõttu, et õigusakti kohaldamisel võib praktikas tekkida tõlgendusküsimusi. Õigusvastane pole seegi, et teatritele pandi lisakohustusi ja sellega seoses eksisteeris vajadus kiiresti oma töötajaid koolitada. Kohtule ei nähtu, et oleks esinenud selliseid olukordi, mis oleks kaebaja õigusi rikkunud. Seoses korraldusega nr 373 on kaebaja välja toonud mitmeid olukordi, mis kaebajat negatiivselt mõjutasid. Kohus ei pea vajalikuks asuda neid ükshaaval analüüsima. Kohtu arvates ei tõenda kaebaja toodud näited seda, et normiadressaatidele jäetud vacatio legis oleks ebapiisav. Vastustaja on kaebaja väidetele põhjalikult vastanud ja kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluste korralduste jõustamine ei olnud õigusvastane. Vacatio legise piisavust ehk mõistlikkust saab hinnata, arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu (RKÜKo 3-4-1-8-09, p 83). Ühest küljest tuleb arvestada, et tegemist on jätkuva tervishoiukriisi ja pandeemia ajaga. Teisalt on vastustaja põhjendatult välja toonud, et kaebaja väidetud kohustuste näol ei olnud tegemist n-ö üleöö tekkinud kohustustega, millega kohanemiseks aega ei olnud. Näiteks COVID-tõendi kontrollimise nõue ei olnud uus nõue, mis tekkis VV korralduse nr 373 jõustumisest, vaid see hakkas kehtima alates 09.08.2021, kui vastavasisuline muudatus viidi sisse VV korraldusse nr 282 (VV korraldus 30.07.2021 nr 270). Ka maske kanti varasemalt ning nende kohustuslik kontrollimine ei ole selline kohustus, mis eeldaks pikemat
kohanemisaega ja töötajate koolitamist. Kohus jagab vastustaja seisukohta ka seonduvalt COVID-tõendite ja isikut tõendavate dokumentide kontrollimisega. COVID-tõendi kontrolllahenduse toimimise kriitika on kaebaja menetlusdokumentides jäänud üldsõnaliseks. Kohtu arvates oli kaebajal piisavalt aega, et end kohustuse täitmiseks ette valmistada. See, et kiiresti muutuvate nõuetega sammu pidamine võib olla keeruline ja segadust tekitav, ei ole piisav, et sedastada vacatio legise põhimõtte rikkumist.
21.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus osas, mis kuulus sisulisele läbivaatamisele, jätta rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.