3-21-882 Uus Teater MTÜ kaebus Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 osaliseks tühistamiseks Kaebaja – Uus Teater MTÜ, seaduslik esindaja MM Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Kultuuriministeeriumi kaudu), volitatud esindaja Merle Põld
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. mai 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vabariigi Valitsuse (Kultuuriministeeriumi kaudu) määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Vabariigi Valitsuse määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. mai 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-882 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ (korraldus nr 282), mida on muudetud muu hulgas Vabariigi Valitsuse 01.04.2021 korraldusega nr 132 (korraldus nr 132) ja 22.04.2021 korraldusega nr 146 (korraldus nr 146), seati COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks muu hulgas piirangud avalikele üritustele, teatrietendustele, kontsertidele, kinoseanssidele ja meelelahutusteenuste osutamisele. Korraldusega nr 146 muudetud sõnastuses nägid korralduse nr 282 p 15 alap-d 3 ja 41 alates 03.05.2021 ette, et avaliku ürituse toimumine on lubatud vaid siis, ürituse korraldaja tagab, et õues ei oleks osalejate arv suurem kui 250 inimest ja et isikud on hajutatud ning osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00. Kuni 02.05.2021 ei lubanud korralduse p 2014 statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalike ürituste, sealhulgas konverentside, teatrietenduste, kontsertide ja kinoseanssid ning meelelahutusteenuste osutamist välistingimustes.
2.Uus Teater MTÜ esitas 26.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada Vabariigi Valitsuse korraldused nr 282 ja nr 146 osas, mis keelavad teha kaebajal
3-21-882 kaebuses kirjeldatud viiruseleviku vaates ohutut teatrit autoteatri vormis selleks kunstilisest valikust lähtuval kellaajal, seega eelkõige osas, mis keelab avalikud üritused ajavahemikul 21.00–06.00; 2) tuvastada Vabariigi Valitsuse korralduste nr 282 ja nr 132 õigusvastasus osas, milles need keelavad teha kaebajal kaebuses kirjeldatud viiruseleviku vaates ohutut teatrit autoteatri vormis selleks kunstilisest valikust lähtuval kellaajal, seega eelkõige osas, mis keelab avalikud üritused ajavahemikul 21.00–06.00. Tartu Uues Teatris oli valmimas teatriprojekt, mille pealtvaatajad viibivad isiklikes autodes. Soovituslikult leibkond (1–3 inimest) tuleb etenduspaika (Eesti Rahva Muuseumi B-parkla) oma autoga, vaatab etendust autost väljumata (heli tuleb autoraadiost kindlalt raadiosageduselt) ja lahkub sama autoga. Kolm näitlejat tegutsevad reaalajas laval, kuid ei puutu vaatajatega füüsiliselt kokku (ei lubata avada autouksi, -aknaid ega autost väljuda). Puudub kontakt etendajate ja publiku vahel. Autode vahel liikumine ei ole lubatud. Etenduspaik on koostöös Eesti Rahva Muuseumiga muudele sündmustele suletud. Etendus eeldab erilisi valgusolusid ning lavastust ei saa mängida täisvalguses. Seega ei saa etendust alustada nii, et see lõppeks enne kl 21.00. Terviseamet hindas ürituse nakkusleviku mõttes ohutuks. Kaebaja arvestas sellega, et teatrietenduse korraldamise keeld pidi täielikult lõppema 26.04.2021. Seega tekkis kaebajal õiguspärane ootus, et isegi kui Vabariigi Valitsus otsustab kehtestada teatrite tegevusele uued piirangud, ei keelata nakkusohutuid autokultuuri üritusi. Vabariigi Valitsus muutis 22.04.2021 korraldusega nr 146 korraldust nr 282, kuid seletuskirjas puuduvad põhjendused autoteatri korraldamise mittelubamise kohta. Korralduses on märgitud, et uued piirangud kehtivad kuni 09.05.2021, kuid ei ole välistatud, et piiranguid rakendatakse ka pärast nimetatud kuupäeva. Kaebajal ei ole võimalik etendustegevust planeerida. Puudub kindlus, et etendust saaks lavastada sügisel. Kui vaidlusalust lavastust ei saa etendada mais, ei pruugi see kunagi publikuni jõuda. Raisku lähevad loomingulise kollektiivi loometöö ning rahalised kulutused. Korralduse nr 132 seletuskirjas ei ole eraldi põhjendatud teatrile kehtestatud keelu seost viiruse levikuga. Eestis ei ole teada ühtegi statsionaarse istekohaga kultuuriürituselt (sh teater) alguse saanud nakkuskollet. Teatrites kannavad inimesed maske 2020. a oktoobrist alates. Lisaks on teatrisaalides valdavalt hea ventilatsioon ning lisameetmena on kasutusel pooltühjad saalid ja muud hajutamise viisid, samuti käte desinfitseerimisvahendid ja põhjalik teatri koristamine. Teadustöödes on jõutud järeldusele, et teater, isegi siseruumis, on viiruse leviku vaates madala riskiga koht, mistõttu ei ole võimalik teatri keelamisega saavutada viiruse leviku märkimisväärset aeglustumist. Teatri lubamine ei kiirenda viiruse levikut. Kaebaja korraldatav lavastus on autoteater, mis toimub õues. Teatrid ja kinod ei ole Terviseameti vaates nakkusriski murekohad. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg-te 5 ja 6 alusel saab piirangu kehtestada üksnes nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja kehtestada vältimatult vajalikke piiranguid. Valitsus on teatrite tegevust piiranud 09.03.2021 korraldusega nr 111 ja 22.04.2021 korraldusega nr 146. Korralduste seletuskirjades ei ole analüüsitud, kas teatri keelamine on viirusega võitlemisel sobiv, vajalik ja mõõdukas meede. Samuti ei ole selgitatud nakkusohutu autoteatri keelamise ja viirusega võitlemise omavahelist seost. Seda olukorras, kus Vabariigi Valitsus on pidanud 16.05.2020 korralduse nr 172 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ (korraldus nr 172) p-s 12 võimalikuks autokultuuri lubada. Lisaks ei selgu korraldustest ega seletuskirjadest, miks keelatakse nakkusohutu autoteater ajavahemikul kl 21.00–06.00. Seejuures on lubatud välispordiüritused ja kaubanduskeskuse siseruumidele seatud täituvuspiirang 25%. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Puuduvad põhjendused 2(9)
3-21-882 kellaajaliste piirangute kohta. Autoteater ei soodusta alkoholi tarbimist. Alates 03.05.2021 ei ole õues kohustust järgida 2+2 reeglit. Vabariigi Valitsus pidas 09.03.2021 korralduses nr 111 lubatavaks veebiülekandena korraldatavat konverentsi, kontserti või teatrietendust. Vabariigi Valitsus ei ole erinevate piirangute kehtestamisel arvestanud viiruse leviku tegeliku olukorraga, sh vaktsineeritute hulgaga.
3.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus lubada lavastuse „Kõigi piirangute lõpp“ esietenduse toimumist 6. mail ja etenduste toimumist 2021. a mais algusega kell 21.00 Eesti Rahva Muuseumi B-parklas. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgset õiguskaitset rakendamata võib teatri õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vaidlustatud korraldus ei võimalda vaidlusalust lavastust esietendada ega mängida vähemalt kuni 09.05.2021. Lavastuse spetsiifikast tulenevalt ei saa selle etendumist edasi lükata ning on oht, et lavastust ei olegi võimalik publikuni tuua. Etendusega seotud inimestele ei pruugi lavastuse uued mänguajad sobida. Lavastuse mängimiseks on oluline looduslik valgus ning seda saab mängida piiratud perioodil: aprill kuni mai ja august kuni september. 2021. a augustis ei ole võimalik etendada lavastust põhjusel, et etendatakse eelmisel suvel piirangute tõttu ära jäänud ja sellesse suvesse lükkunud lavastust. Lisaks kaasneb etenduste keelamisega otsene majanduslik kahju. Lavastamata jäänud etenduse loometööd rahaline hüvitis ei korva. Avalik huvi ei kaalu üles kaebaja erahuvi. Viiruse leviku takistamisega seonduv avalik huvi saab olla seotud vaid tegevustega, millega kaasneb viiruse levimise oht. Vaidlusaluses lavastuses see oht puudub. Rahuldades esialgse õiguskaitse taotluse, ei võtaks kohus seisukohta, et igasugune teatri tegemine vääriks esialgset õiguskaitset. Tegemist on unikaalse teatriprojektiga. Vabariigi Valitsus on lubanud inimestel kokku saada kuni 150-kesi, kui nad on jaotatud 10-liikmelistesse gruppidesse (korraldus nr 146, p 6). Seega on Vabariigi Valitsus hinnanud, et inimkontaktidest tulenev viiruse levimise risk on aktsepteeritav. Samuti ei ole nt professionaalsete spordiürituste korraldamisel kellaajalist piirangut. Nakkusohutu tegevuse keelamine ei ole õiguspärane. Vabariigi Valitsusel ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) kohaselt õigust keelata kultuuri tegemist (§ 38). Isegi kui keeld või piirang on seotud viirusega võitlemisega, peab valitsus kehtestama vaid proportsionaalseid piiranguid ning kohtlema isikuid võrdselt. Ka eriolukorra ajal ja vahetult selle järgselt lubati ohutuna autokultuuriüritusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus (Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19).
4.Vabariigi Valitsus (Kultuuriministeeriumi kaudu) palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vaidlus puudutab tühistamisnõude osas Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 punkti 2014 alapunkti 6, mitte Vabariigi Valitsuse 22.04.2021 korraldust nr 146, millega muudeti korraldust nr 282. Korraldus nr 146 on oma õigusjõu kaotanud. Õigusvastasuse tuvastamise nõude osas on asjakohane korralduse nr 282 p 2014 alap 6 redaktsioonis, mis kehtis 05.04.2021–25.04.2021, mitte Vabariigi Valitsuse 01.04.2021 korraldus nr 132. Korralduse nr 282 p 2014 kehtivus on ajaliselt piiratud. Kuni 09.05.2021 ei kohaldata korralduse nr 282 punkte 9–11 ja 13–20. See hõlmab ka punkti 15, mis reguleerib mh õues toimuvate avalike ürituste korraldamist. Alates 10.05.2021 reguleerib kaebaja teatrietenduse korraldamist välitingimustes korralduse nr 282 p 15. Tuginedes kaebaja veebilehel avaldatud teabele, on vaidlusalused etendused plaanis lisaks 6. maile ka 7. ja 8. mail ning 11.–15. maini algusega kl 3(9)
3-21-882
21.00.Korralduse nr 282 p 2014 alap 6 alusel ei ole välitingimustes teatrietenduse korraldamine alates 03.05.2021 keelatud, kui osalejate arv on kuni 10 isikut rühmas ning kokku osalejaid mitte rohkem kui 150. Osalejad võivad viibida nii transpordivahendis kui ka väljaspool. Etendustegevuse korraldamine ei ole lubatud ajavahemikus kl 21.00–06.00. Kaebaja nõue on suunatud nimetatud ajavahemiku kohaldamata jätmisele kaebaja etendustegevusele. Korralduse nr 282 p 15 alap 3 kohaselt kehtib õues osalejatele piirang kuni 250 inimest hajutatult ning alap 41 sätestab ürituse korraldajale kohustuse, et osalejad ei viibiks ürituse toimumise kohas ajavahemikus kell 21.00 kuni 06.00. Avalike ürituste korraldamise ajaline piiramine korralduse nr 282 p 15 alap-s 41 kehtib alates 01.02.2021. Vahemikus 05.12.2020–31.01.2021 ei olnud avalikud üritused kuni 06.04.2021 lubatud alates kl 22.00. See piirang hõlmab avalikke üritusi nii siseruumides kui ka õues. Asjakohane ei ole korralduse nr 282 p 11, sest see säte reguleerib teatrietenduste korraldamist statsionaarsete istekohtadega siseruumis. See, et üritust jälgitakse transpordivahendist, ei muuda ürituste toimumise kohta (parkla) statsionaarsete istekohtadega siseruumiks. Kaebaja ei ole vaidlustanud korralduse nr 282 p 15 alapunkti 41 seadusega sätestatud tähtaja jooksul. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda haldusakti kehtivust. Seetõttu ei ole võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset planeeritud etenduste toimumisaja suhtes 11.–15. mail 2021. Etenduste korraldamine nii siseruumis kui ka välitingimustes on keelatud 11.03.2021–02.05.2021. Enne 11.03.2021 oli ja pärast 09.05.2021 on etenduste korraldamine reguleeritud korralduse nr 282 p-des 11 või 15. Kaebaja leiab, et tema etendustegevuse korraldamist piirab korralduse nr 282 p 2014 alap-s 6 sätestatud ajaline piirang ajavahemikus kell 21.00–06.00, kuna lavastuse mängimiseks on oluline looduslik valgus ning et õigel hetkel oleks pime. See ei ole piisav alus, et kohaldada esialgset õiguskaitset. Esiteks ei saanud selline ajaline piirang tulla kaebajale ootamatult, kuna samasugune piirang kehtis õues avalike ürituste, sh teatrietenduste korraldamisele alates 01.02.2021. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tekiks olukord, kus kohus asub hindama piirangute vajalikkust. Samuti muutub edasine sisuline vaidlus ainetuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise kaalub üles avalik huvi, mis seisneb rahva tervise kaitse vajaduses. Piirangute eesmärk on kaitsta Eesti inimeste tervist ja elu ning vältida tervishoiusüsteemi ülekoormamist. Riigil lasub kohustus viia nakkusoht miinimumini, sh võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Piirangute eesmärk on vähendada isikutevahelisi kontakte ning vältida inimeste koosviibimist ja liikumist. Vabariigi Valitsus lähtub piirangute kehtestamisel epidemioloogilistest, laboratoorsetest ja kliinilistest teabest ning asjatundjate soovitustest abinõude kohta viiruse leviku tõkestamisel. Need eesmärgid kaaluvad üles kaebaja huvi etenduste andmiseks. Sarnased piirangud kehtivad välitingimustes spordi- ja liikumisürituste läbiviimisel, saunades, spaades, basseinides jm kohtades viibimisel, tegevustele muuseumides ja näitusasutustes ning kohapealse toitlustusteenuse osutamisel. Kellaajalist piirangut ei ole sätestatud professionaalsete sportlaste spordivõistlustele (korralduse nr 282 p 2014 alap 4), kuid sellistel üritustel ei ole pealtvaatajad lubatud. Viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmeid tuleb vaadelda kogumis. Seetõttu ei ole kohane analüüsida kellaaega üksnes ühe ürituse raames. Piirang lähtub eeldusest, et kui inimesed tarbivad õhtusel ajal kultuuri-, spordi-, meelelahutus- ja teisi teenuseid, ei pruugi nad piirduda ühe kohaga. Samuti tuleb silmas pidada muid sidusteenuseid. See omakorda võib suurendada nakkuse levikut. Tähtsust ei oma, et pealtvaatajad või teenuse tarbijad asuvad transpordivahendis. Kui isikud lahkuvad etenduselt, ei vastuta nende tegevuse eest ürituse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise tingimustes, kus korrakaitseorganid on piirangute 4(9)
3-21-882 täitmise järelevalveülesannetega üle koormatud, tuleb kaaluda korrakaitseorganite ressursi otstarbekohast kasutamist. Kuigi koroonaviiruse levik on stabiliseerunud ja Vabariigi Valitsus on järk-järgult asunud piiranguid ja meetmeid muutma, on viiruse leviku risk jätkuvalt väga kõrge. Vabariigi Valitsus ei saa hinnata igale üksikule üritusele erandi tegemist. See ei ole tervishoiualases hädaolukorras võimalik ega täida eesmärki. Kaebusest ei selgu, millist kahju ja mis ulatuses kaebaja silmas peab. Kaebus on suunatud perioodile alates 06.05.2021, kus etenduste korraldamine ei ole täielikult keelatud. Kultuuriministri 20.04.2021 määrusega nr 14 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuurikorraldajatele“ on kehtestatud toetusmeede eraõiguslike kultuurikorraldajate, sh teatrite toetamiseks, kelle tegevus on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangute tõttu peatatud või oluliselt mõjutatud, et leevendada koroonaviirusest põhjustatud kriisi mõju.
5.Tallinna Halduskohtu 04.05.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ja lubati lavastuse „Kõigi piirangute lõpp“ esietenduse toimumist 6. mail ja etenduste toimumist mais 2021 algusega kell 21.00 Eesti Rahva Muuseumi B-parklas. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest selle kohaldamata jätmisel lükkuksid etendused taas edasi. Ei ole tõenäoline, et asjas võiks jõustuda kohtulahend maikuu jooksul. Asjaolu, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks sisuliselt põhivaidluse ette ära otsustamist, ei välista selle rakendamist. Kaebajal peab olema võimalus enda õigusi efektiivselt kaitsta. Kaebaja on usutavalt põhistanud, et kunstilistel kaalutlustel sobiks etenduse jaoks just mai või august, sest ilmastikuolud (loomulik valgus õues) omavad projekti kunstilisel teostamisel olulist tähendust. PS § 38 lg 1 kohaselt on teadus ja kunst vabad. Kunstivabadus kaitseb kunsti loomist ning kunstilist eneseväljendust nii teose sisu kui ka vormi osas. Teose loojal on õigus otsustada selle üle, kuidas tema loomingut tuleb esitada ning ka kellajaline piiramine on kunstivabadusse sekkumine. Kaebust ei ole põhjust pidada perspektiivituks. Etenduse raames on suurt tähelepanu pööratud inimeste turvalisusele. Nakkuse risk sedalaadi etendusel on praktiliselt olematu, kuna publik viibib autodes ning ka näitlejad on üksteisest ja publikust eraldatud. Inimeste tervise kaitsmine on piirangute seadmise legitiimne põhjus. Põhjendused, mis olid piisavad haiguspuhangu algusfaasis, ei pruugi olla piisavad teise ja võimalike järgnevate viiruselainete olukorras. Piirangute põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii nakatumise taset, samuti vaktsineeritute ja haiguse läbipõdenute arvu. Lausaline avalike ürituste keeld ei pruugi olla proportsionaalne. Piirangud mõjutavad erinevaid kutsealasid erinevalt. Õigus vabale eneseteostusele on intensiivsemalt piiratud loomeinimestel, eeskätt teatriga seotud inimestel. Seetõttu ei mõju piirangud kõigile isikute gruppidele võrdselt ja seda tuleb nende kehtestamisel arvestada. Teatud kunstiprojektide läbiviimise lubamine ei tähenda automaatselt teiste avalike ürituste korraldajate ebavõrdset kohtlemist. Piirangud, mis ei võimalda sõltumata konkreetse tegevuse ohtlikkusest erandeid teha, ei pruugi olla proportsionaalsed. Halduskoormus võib olla erinevate piirangute seadmisel argumendiks, kuid ei saa olla piirangu ainsaks põhjenduseks. Avalik huvi ei kaalu üles kaebaja huvi tuua etendus välja just maikuus. Etenduse teema omab tähtsust antud ajahetkel ning aasta pärast võib see olla kaotanud aktuaalsuse. Avalik huvi võiks üles kaaluda kaebaja huvi siis, kui etendusega kaasneks suur nakkusoht. Sellele ei ole vastustaja tuginenud. Nakatumisnäitajad on langustrendis ning ühiskonnas toimub erinevate piirangute leevendamine. Ka juhul, kui kaebus jääb lõppastmes rahuldamata, ei saa etenduste toimumise tõttu avalik huvi ülemääraselt kahjustada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5(9)
3-21-882
6.Vabariigi Valitsus (Kultuuriministeeriumi kaudu) esitas 19.05.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 04.05.2021 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vabariigi Valitsus on korralduste andmisel ja piirangute kehtestamisel arvestanud asjaolu, et koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haigus vastab NETS § 2 p 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, sest see on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult, mille kulg on riskirühmadele raske või eluohtlik, viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Viiruse levik Eestis on Terviseameti hinnangul endiselt laialdane ja oht nakkuse levikuks suur. Iga uus kontakt toob kaasa võimaluse nakkus saada või seda levitada. Tegevuse lubatavuse hindamisel ei saa olla ainus argument oletus, et konkreetne tegevus on kaebaja hinnangul nakkusriski seisukohalt ohutu. Erandite tegemisel on määrav nende kumulatiivne mõju nakkusriskile ning lubatud eranditest tulenev ühiskondlik ootus. Seda ei ole halduskohus arvesse võtnud. Kehtestatud piirangute peamine eesmärk on küll rahva tervise kaitse ja nakkusriski vähendamine, kuid arvestades laia ühiskondlikku mõju, peavad kehtivad piirangud olema arusaadavad. Samuti on oluline tagada nende ühetaolisus ja samas sektoris tegutsevate inimeste võrdne kohtlemine. Ühe erandi tegemine toob kaasa vajaduse teha teisi erandeid. Piirangute kehtestamise eesmärk on koroonaviiruse leviku tõkestamine, kuid nende seadmine, vajaduse hindamine ja täitmise kontroll on kaasa toonud märkimisväärse töökoormuse kasvu. Suurim on koormus tervishoiusüsteemile. See toob kaasa rahalise kulu riigile. Nakatumistaseme liikumine madalale on oluline, et vältida tervishoiusüsteemi ülekoormust. Tervishoiusüsteemi toimimine on vajalik selleks, et tagada haiglavõrgu koormus, mille juures on tagatud plaaniline ravi täismahus. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sh võib selle eesmärgi saavutamiseks piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt kaalub avalik huvi üles kaebaja huvi tuua etendus välja maikuus kindlal kellaajal. Kellaajaline piirang etendustele kehtib pikemat aega. Kaebajal ei saanud tekkida ootust, et see piirang mais lõpetatakse seetõttu, et kaebajal on selleks kunstiline vajadus. Vabariigi Valitsus on muutnud piiranguid vastavalt koroonaviiruse olukorrale. Kaebaja on kaebuses märkinud, et etendust on võimalik mängida lisaks maikuule ka augustis ja septembris. Teatri veebilehelt on nähtav, et etendused on kavandatud septembrisse. Seega ei ole maikuu ainus võimalus kunstiliseks eneseväljenduseks. Eesti inimesed külastavad suvisel hooajal meelsasti vabaõhuetendusi, sh neid, mis algavad teistest etendustest oluliselt erinevatel kellaaegadel ja toimuvad mittetavapärastes etenduspaikades. Nakatumisriski vähendab järjest üha edenev vaktsineerimine. PS § 38 lg-s 1 sätestatud kunstivabadus ei ole absoluutne. Seda piiravad teiste isikute õigused ja avalik huvi. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele (PS § 28 lg 1), et riik teeks kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Piirangut õigustab ka avalik huvi vältida viiruse levikut ja inimeste massilist haigestumist ning tervishoiusüsteemi ülekoormust. Eraldi ei pruugi üksiku asutuse või tegevuskoha avamise või tegevuse lubamisega kaasneda suurt nakkusohtu ning risk koroonaviirusega nakatumiseks ei ole üksikul juhul Eestis enam kõrge. Küll aga tõstab nakkusriski kogu sektoris selliste leevenduste tegemine ning seetõttu peab Vabariigi Valitsus arvestama erinevate leevenduste mõju kogumis. Erinevate viiruse leviku takistamise meetmete kohaldamine viisil, kus peaks kaaluma iga üksiku tegevuse või ürituse ruumilisi tingimusi, lahendusi ja piisavust viiruse levikut välistavate tingimustega, ei ole hädaolukorras võimalik. 6(9)
3-21-882 Vabariigi Valitsus on piiranguid põhjendanud, õigusi ja vabadusi kaalunud ning võtnud arvesse viiruse leviku iseloomu, taset ja ulatust. Arvesse on võetud teadmata nakatumise osakaalu, haiglaravikoormust, viirusest põhjustatud surmade arvu, vaktsineerituse taset ning teisi Eestis ja Euroopa Liidus kasutatavaid mõõdikuid. Lisaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse kasutatavatele mõõdikutele on Vabariigi Valitsus kokku leppinud kaks põhimõõdikut ja viis lisamõõdikut, mille järgi hinnatakse Eestis valitsevat riskitaset. Enne iga korralduse andmist konsulteerib vastustaja teadusnõukoja ja Terviseametiga. Piiranguid ja meetmeid kehtestades hinnatakse koroonaviiruse leviku riske universaalselt, arvestades kõiki valdkondi, mida piirangud ja meetmed mõjutavad. Kellaajaline piirang ei ole seatud põhjusel, et viirus levib pärast kella 21.00 kiiremini. Piirang on seatud, et vähendada inimestevahelisi kontakte ja liikuvust ning see on ühe meetmena teiste meetmete kõrval proportsionaalne ja vajalik viiruse leviku tõkestamiseks. Ühetaoline kellaajaline piirang vähendab võimalusi liikuda erinevate teenusepakkujate vahel. Olukorras, kus üks erand lubab etendust algusega kell 21.00, on selle vastu avalikkuse huvi suurem ning etendust vaatama ei saabu üksnes Tartus elavad inimesed. On tõenäoline, et see võib kaasa tuua inimeste kontaktid, kes tavapäraselt omavahel ei kohtu. Kaebajal ei ole kontrolli selle üle, mitu inimest sõidukist etendust jälgib ning kas sõidukis viibivad ühe leibkonna liikmed. Etenduste toimumisele tehtud erand vähendab inimeste ohutaju. Viiruse leviku oht ei ole möödas. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu erandite lubamise pikaajalisem mõju omab suurt kaalu isikute käitumisele ja võib viia tulemuseni, kus selliste otsuste tõttu nakkusoht tõuseb. Samuti suureneb ühiskondlik kulu koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Kuna halduskohus lubas kaebajale etenduse toimumist mais algusega kell 21.00, tekkis ebavõrdne olukord võrreldes teiste etendusasutustega. Ka teised etendusasutused on esitanud sarnaseid kaebusi ja esialgse õiguskaitse taotlusi. Kui kohtud hakkavad erinevate avalike ürituste nakkusriski hindama ja annavad ürituste toimumiseks esialgse õiguskaitse kohaldamisega loa, hakkab erandite kumuleeruval mõjul nakatumiskordaja kasvama ning suureneb koormus haiglavõrgule.
7.Uus Teater MTÜ vaidleb määruskaebusele vastu. Lavastust „Kõigi piirangute lõpp“ on lisaks teatri veebilehel toodud mängukavale plaanis etendada festivali DRAAMA raames, mis toimub 06.09.2021–12.09.2021. Lavastust on võimalik mängida aprillist maini ja augustist septembrini. 2021. a augustis pole etendusi võimalik mängida muu mängukava tõttu. Vabariigi Valitsus kehtestab piiranguid teatrile 19.08.2020 korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalik meetmed ja piirangud“ ning selle korralduse muutmise korraldustega. Viidatud korraldustes ei ole teatrit, sh autoteatrit puudutavaid selgitusi. Pole hinnatud, kas (teatri)kunsti keelamine kellaajaliselt on viirusega võitlemisel sobiv, vajalik ja mõõdukas meede. Vaidlusaluse lavastuse etendamisel on viiruse levik vähetõenäoline. Kui Vabariigi Valitsus oleks soovinud viiruse levikut miinimumini viia, ei oleks ta nt loonud olukorda, kus üritused peavad lõppema hiljemalt kell 21.00 ja alkoholi müük poodides jätkub kuni 22.00 ning õues (alates 3. maist) on lubatud inimestel liikuda ja tegutseda ilma piiranguteta. Samuti võib kaubandus olla avatud ööpäev läbi. On üldteada, et viiruse levikut soodustavad enim väiksed seltskondlikud koosviibimised kehva ventilatsiooniga ruumides, mitte organiseeritud üritused, kus tagatakse nii järelevalve inimeste käitumise üle kui ka head ventilatsiooniolud. Poes saab käia ka muul ajal kui 22.00–06.00, aga teatrisse saab minna üksnes töövälisel ajal. Kui kehtib kellaajaline keeld, jääb kultuur kogemata. Seega piirab valitsuse keeld meelevaldselt kultuurivaldkonda. 7(9)
3-21-882 Autoteatri lubamine ei soodusta soovimatut reisimist erinevate Eesti piirkondade vahel. Samas soodustab nt liikumist erinevate piirkondade vahel ka vaktsiiniturism. Pole välistatud, et selle käigus külastatakse ka muid asutusi, sh restorane. Ei ole usutav, et etenduse järgselt minnakse massiliselt muudesse kogunemiskohtadesse. Lisaks ei kehti nt alates 03.05.2021 õues 2+2 reegel. Vastupidi, vastustaja otsusel keelata teater ajavahemikul 22.00–06.00 võib olla rahva liikumist soodustav mõju. Kui valitsus ei oleks ajalist keeldu kehtestanud, oleks etendus lõppenud ajal, mil muud meelelahutuskohad on suletud. Eriolukorra ajal hinnati viiruse levikut autokultuuri üritustel väheoluliseks ja autokultuuri lubati. 03.02.2021 kuulutati lavastus „Kõigi piirangute lõpp“ välja teatri Facebooki lehel. Samal päeval pandi müüki piletid. 03.02.2021 jõustus korralduse nr 282 redaktsioon, mille p 11 kohaselt teater on lubatud, kuid piiratakse publiku hulka. Teatrietenduste kellaajalist keeldu ei olnud. Ajaline keeld 21.00–06.00 kehtis meelelahutusteenusele (p 10). Seega ei olnud kaebajal põhjust eeldada, et loometegevuses tuleb arvestada ajapiirangutega. Lavastuse väljatoomisega alustati 2020. a mais, kui oli alust eeldada, et ka kõige keerulisemates oludes (eriolukorras) võib eeldada, et autoteater on lubatud kellaajaliste piiranguteta (vt korraldus nr 172, p 11). Korraldus nr 197 keelab teatrietendused ajavahemikul 22.00–06.00 tähtajatult. See ei ole proportsionaalne ega õiguspärane. Sügisel on võimalik vaidlusaluse etendusega alustada kell 19.00 ja hiljemalt kell 22.00 on etendus lõppenud. Kahtluse all on hetkel siiski lavastuse toimumine festivali DRAAMA ajal. Keeld teha teatrit ajavahemikul 22.00–06.00 keelab mitmete lavastuste etendamise, nt Eesti Draamateatri etenduse „Lehman Brothers“, Kõrveaial etendunud lavastuse „Lindude äratamine“ ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ja Theatrumi koostöölavastuse. Kui teatrilt võetakse võimalus etendada lavastust, mida ta tahab, on tegu teatri keelu, mitte piiranguga. Nii sekkutakse kunstilisse vabadusse. Kui valitsus sunnib teatrit alustama 18.00, siis osa publikust, kes ei ela teatrilinnades, võivad jääda võimaluseta teatrit külastada. Teater, hoides inimesed kogu õhtu vältel ühes kohas, panustab viiruse leviku peatamisse ja hoiab liikuvuse madala. Kõrtsi või klubi jaoks tähendab ajaline keeld 22.00–06.00 eelkõige seda, et kliendid tuleb saata varem koju. Teatri jaoks tähendab keeld, et lavastused, mida ei jõua lõpuni mängida või mis sõltuvad looduslikust valgusest, on keelatud. Seega ei saa teatrit ja meelelahutust hinnata samade keeldude ja piirangutega. Puudub kaebaja ebavõrdne kohtlemine teiste etendusasutustega, kuna kaebaja lavastatud etendus oli ainulaadne autoteater. Kunstivabadust ei ole piiratud tervise kaitseks. Piirangud sekkuvad meelevaldselt kunstivabadusse. Vastustaja selgitused sellest, et teatrit on vaja kinni hoida, et inimestel püsiks õige ohuhinnang, ei ole õiguspärased. Ohutaju langemist saab seostada Vabariigi Valitsuse enda otsusega, millega loobuti 2+2 reeglist õues ning aruteludega maskide kandmise kohustuse kaotamisest. Lavastusega seotud viiruse leviku risk on kordades madalam tegevustest, mida vastustaja lubab. Alates 31. maist on siseruumides lubatud valdav osa tegevusi, nt kaubandus, spaad jmt. Üldiseks reegliks on, et ruumi täituvus ei tohi ületada 50%, inimesed peavad üldjuhul kandma maske ning hoidma distantsi (2 meetrit). Kaebaja lavastus on samas endiselt keelatud. Lisaks ei ole ainus proportsionaalne meede ürituste keelamine, vaid nt on publikut võimalik testida. Esialgne õiguskaitse maikuuks antavate etenduste lubamiseks on ammendunud. Kuna valitsus on menetluse käigus muutnud korraldust nr 282 viisil, mis seab teatri tegemisele tähtajatu kellaajalise piirangu (22.00–06.00), taotleb kaebaja muuta halduskohtu 04.05.2021 määruse punkti 1 ja pikendada õiguskaitse kestvust festivali DRAAMA ajaks s.o 06.09.2021– 12.09.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 253 lg 1) või alternatiivselt nii, et 8(9)
3-21-882 kaebaja saaks esialgse õiguskaitse korras mängukavakohase etendustegevuse puhul lähtuda etenduste loomingulistest valikutest, mitte kellaajalisest keelust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on vastuses määruskaebusele soovinud esialgse õiguskaitse määruse muutmist viisil, millega võimaldataks etenduse „Kõigi piirangute lõpp“ mängimist 2021. a septembris. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa sellist taotlust lahendada ise. HKMS § 208 lg 2 võimaldab ringkonnakohtul määruskaebuse lahendamisel kohaldada esialgset õiguskaitset üksnes määruskaebuse tagamiseks. HKMS § 252 lg 3, mis näeb ette esialgse õiguskaitse määruse jõustumise üldjuhul teatavakstegemisest, välistab esialgse õiguskaitse küsimustes esitatud määruskaebuse lahendamisel sellise vajaduse. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatud ka ajal, kui käimas on määruskaebemenetlus ringkonnakohtus esialgse õiguskaitse määruse peale, kuid sellises olukorras ei ole esialgse õiguskaitse taotlust pädev lahendama ringkonnakohus. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus, kelle menetluses põhivaidlus parajasti on (K. Pikamäe. HKMS § 249 kommentaar, p B.I.2 – K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2013, lk 685). Halduskohus ei ole teinud asjas lõpplahendit ning põhivaidlus on seega halduskohtu menetluses.
9.Kaebaja taotles halduskohtult esialgset õiguskaitset konkreetse lavastuse etendamiseks üksnes 2021. a mais. Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset taotletud ulatuses. Mais etendati lavastust „Kõigi piirangute lõpp“ 06.–15.05.2021. Määruskaebuse esitamise ajal ei olnud rohkem etendusi maisse kavandatud ja mängukavasse lisati sama lavastus taas septembriks. Tartu Uue Teatri Facebooki lehel 14.05.2021 postitusest nähtub, et sel kevadel sellele etendusele lisaetendusi mängukavasse ei kavatsetud lisada. Vastustaja esitas määruskaebuse 17.05.2021. Esialgse õiguskaitse määrus oli määruskaebuse esitamise ajaks seetõttu sisuliselt ammendunud. Isegi kui arvata, et esines võimalus, et kaebaja oma maikuu mängukava selle etendusega veel täiendab – seda oletust ei saa pidada siiski eluliselt usutavaks –, ammendus esialgse õiguskaitse määrus maikuu lõpus.
10.Sellises olukorras ei ole määruskaebusega võimalik Vabariigi Valitsuse väidetud avalikku huvi enam kaitsta. Halduskohtu määruse õiguspärasuse hindamine ei aita menetlusosaliste õigusi, kohustusi ega huve tagada. Vastustajal on võimalik esialgse õiguskaitse määruse seisukohtadele vastu vaielda asja sisulise läbivaatamise käigus ja seeläbi saavutada kaebuse osalise või täieliku rahuldamata jätmise. Esialgse õiguskaitse määruse õiguspärasuse hindamine selle teatavakstegemise aja seisuga ei teeni menetluse otstarbeka läbiviimise eesmärki ega ole kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega. Esialgse õiguskaitse ammendumise tõttu tuleb Vabariigi Valitsuse määruskaebus jätta rahuldamata.
11.Seetõttu ei ole ringkonnakohtul vajalik hinnata väiteid, mis puudutavad kaebuse eduväljavaateid või kaebaja huvi ja avaliku huvi kaalukust.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.