X kaebus Siseministeeriumi 27.12.2021 vastuse nr 2-2/705-1, millega keelduti kaebaja Eesti kodakondsuse äravõtmise menetluse uuendamisest, tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Keelata kaebajal ja tema esindajal tutvuda Siseministeeriumi 08.02.2022 vastuse lisaga 1 ja saada sellest ärakirju.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
1.Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korraldusega nr 314 võeti X ära Eesti Vabariigi kodakondsus, kuna Vabariigi Valitsuse hinnangul ei sooritanud X kodakondsuse saamiseks nõutavat eesti keele eksamit ise (st eksami tegi tema eest Y).
2.X esitas 25.11.2021 Siseministeeriumile taotluse menetluse uuendamiseks, kuna asjas ilmnes uus oluline tõend. Taotluse kohaselt on uueks oluliseks tõendiks Y avaldus, milles ta kinnitab, et ta pole kuidagi seotud X eesti keele eksamiga.
3.Siseministeerium jättis 27.12.2021 vastuskirjaga nr 2-2/705-1 menetluse uuendamata. Käekirjaekspertiisi ja -uuringuga on tõestatud, et X ei ole eesti keele eksamite eksamitöid ise kirjutanud ning seda tegi tema eest kolmas isik. Lisaks andis X kriminaalasjas nr 15210000029 ütlusi, mille käigus kirjeldas detailselt kodakondsuse saamist ning väitis, et ta pole eesti keele B1-taseme eksamil käinud ega tea, kes selle tema eest sooritas.
4.X (kaebaja) esitas 26.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 27.12.2021 vastuse nr 2-2/705-1, millega keelduti kaebaja Eesti kodakondsuse äravõtmise menetluse uuendamisest, tühistamiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2022 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv ning kaebust täiendavalt põhjendada. Ühtlasi võttis kohus asja juurde haldusasja nr 3-21-1680 toimiku.
6.Kaebaja tasus 28.02.2022 riigilõivu ning esitas 08.03.2022 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja selgitas, et tema suhtes ei saa uuringuakt nr 16U-DK0016 kehtida. Kuivõrd käekirja eksperdile esitatud küsimused puudutasid väidetavalt kaebaja kirjutatud eksamitööd, siis tulnuks võrdlusmaterjaliks kasutada kaebaja käekirja nii nagu seda on tehtud uuringuakti nr 21U-DK0001 puhul. 1(4)
Seda ei tehtud, mistõttu ei saa ekspertiisi tulemus juba menetluslikus plaanis olla aus ja õiglane. Seda ka põhjusel, et käekirjaekspertiisi tulemus on alati tõenäosuslik. Eelnevast tulenevalt omavad tähtsust ka Y ütlused, mille kohaselt polnud ta kaebaja kirjaliku eksamiga seotud. Varem pole Y selle kohta ütlusi andnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 21 alusel tagastada, kuna kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus jääb ka käiguta jätmise määruses toodud asjaolude juurde ega korda neid täies ulatuses. Kohus võttis käiguta jätmise määrusega asja juurde ka haldusasja nr 3-21-1680 toimiku, s.o algse kohtuasja, kus kaebaja vaidlustas Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korraldust.
8.Kohus leiab, et käesolevas asjas on tegemist väheintensiivse riivega. Vaidlust ei ole selles, et haldusakt, millega isikult võetakse Eesti Vabariigi kodakondsus, võib riivata isiku põhiõiguseid. Austada tuleb samas kehtiva haldusakti õiguslikku siduvust, s.o selle resolutsiooni kohustuslikkust igaühele (HMS § 60 lg 2). Kaebajalt on Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korraldusega Eesti Vabariigi kodakondsus ära võetud ja tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kohus leiab, et kui isik taotleb haldusmenetluse uuendamist, siis sõltumata sellest, kas tegemist on (väidetava) HMS § 44 lg-s 1 toodud alustega või muu haldusorgani poolt kaalutava uuendamise alusega, ei ole uuendamisest keeldumine sama riivav isiku suhtes kui algne, keelduv haldusakt. Pelgalt menetluse uuendamata jätmine ei tähenda, et jaatada tuleks ka esialgse haldusmenetluse ja selle raames tehtud otsusega kaasnenud riive intensiivsust. Kohtu hinnangul tuleb menetluse uuendamise või uuendamata jätmise kohta tehtud otsuse õiguspärasuse ja riive intensiivsuse hindamisel arvestada konkreetsete asjaoludega.
9.Vastupidine järeldus tekitaks olukorras, kus isik võib esitada mistahes dokumendi, pealkirjastatuna „uuendamise avaldus“ ja selle rahuldamisest keeldumisel tuleb vaikimisi lähtuda, et tegemist on algse haldusaktiga samaväärse põhiõiguse riivega. Selline lähenemine oleks aga põhjendamatu, takistaks põhjendamatute kaebuste esitamise tõttu tõenäoliselt efektiivset õiguste kaitset ning oleks vastuolus ka õigusrahu põhimõttega. Võimalus esitada haldusmenetluse uuendamise taotlus kaitseb ennekõike isiku põhiõigust menetlusele ja korraldusele. Seega saab kohtu hinnangul sellises olukorras võimalikuks pidada üksnes põhiseaduse §-i 14 potentsiaalset riivet.
10.Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kuigi kodakondsuse äravõtmine võib riivata isiku õigust perekonnaelule, siis kaebaja soov saada kodakondsus seondub ennekõike kaebaja seisukohaga, et on oma teenete eest Eesti Vabariigi ees kodakondsuse ära teeninud (sama korralduse lk 2, samuti kaebus haldusasjas nr 3-21-1680, p 4; 03.02.2021 puuduste kõrvaldamise avaldus haldusasjas nr 32-139 ning käesolevas asjas dtl 58). Kohus märgib ka, et kodakondsuse puudumine saab ennekõike mõjutada kaebaja poliitilisi õiguseid (õigust valida parlamenti), kuid kodakondsuseta isikut ei ole võimalik kodakondsusjärgsesse riiki välja saata, kuivõrd selline riik puudub.
11.Arvestades eeltoodut ning lähtudes sellest, et praeguses asjas on vaidluse all menetluse uuendamata jätmise õiguspärasus, peab kohus kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamiseks võtma seisukoha uuendamise taotluse põhjendatuse osas. Selguse huvides märgib kohus, et tegemist ei ole kaebaja õigusi kestvalt piirava haldusaktiga HMS § 44 lg 1 p 1 mõttes, s.o kaebajale püsivaid kohustusi või keelde seadva otsusega. 17.09.2020 korraldusega võeti kaebajal ära temal varem olnud kodanikuõigused ja tegemist on ühekordse mõjuga haldusaktiga, analoogselt eksmatrikuleerimise, tegevusloa äravõtmise või maksuotsusega.
12.Kaebaja on esitanud menetluse uuendamise taotluse haldusmenetluses, kus haldusakt on antud ning see kehtib. Sellise haldusakti õigusjõu murdmiseks peab olema mõjuv põhjus. Olukorras, kus 2(4)
sellist mõjuvat põhjust ei esine ning menetlus jäetakse uuendamata, ei ole tegemist intensiivse riivega.
13.Kohus leiab, et menetluse uuendamiseks haldusmenetluse seaduse § 44 järgi peab tegemist olema uute oluliste tõenditega, mis ei olnud haldusmenetluse ajal teada. Kaebajalt kodakondsuse äravõtmise keskseks küsimuseks oli see, et kaebaja ei teinud nõutavat eesti keele eksamit ise. Asjaolusid arvestades pidi kaebajale olema nii haldusmenetluse kui ka hilisema halduskohtumenetluse ajal teada, et tõendiks võinuks olla tunnistaja Y, s.o eeldusliku eksamitegija ütlused (vt ka Siseministeeriumi vastuse lisa 2, dtl 23 ja 27 kodakondsuse äravõtmise menetluse algatamise kohta). Juba haldusasjas nr 3-21-1680 nähtub esitatud dokumentidest, et riigi seisukoht on olnud, et eksami tegi keegi teine, s.o Y (vt ka kaebaja 27.11.2020 vaie). Seega oli kaebajal võimalik juba nii 17.09.2020 korraldusele eelnenud haldusmenetluse ajal kui ka vaidlustamisel tugineda vajadusele kuulata Y tunnistajana üle. Niisiis ei ole tegemist uue olulise tõendiga, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada (HMS § 44 lg 1 p 2).
14.Kohus rõhutab, et uuendamise taotlemisel ei oma tähtsust see, millal isik saab teada, et võimalik tunnistaja on nõus tema kasuks ütlusi andma, vaid oluline on üksnes see, et võib olemas olla isikuline tõend, s.o tunnistaja konkreetse asjaolu kohta. Isiku ülesleidmine on vajadusel mh haldusorgani ülesanne. Arvestades tunnistaja süüdimõistmist kriminaalasjas nr 1-17-9671, oli tunnistajale määratud 5-aastane katseaeg, mis tähendab, et tema leidmist riigi poolt ei saanuks eelduslikult pidada keeruliseks. Kohus märgib, et tunnistaja selgituste kogumise taotlus haldusmenetluses ei sõltu sellest, kas tunnistaja on taotlejale, s.o haldusakti adressaadile kättesaadav. Kuivõrd praegusel juhul pidi kaebaja juba varasemalt mõistma, et Y ütlused võivad asja lahendamisel tähtsust omada, ei saa alles 25.11.2021 esitatud menetluse uuendamise taotlust pidada uue tõendi kohta eistatuks HMS § 44 lg 1 p 2 mõttes ega ka tähtaegseks taotluseks HMS § 44 lg 3 mõttes, s.o esitatuks ühe kuu jooksul (maksimaalselt ühe aasta jooksul – HMS § 34 lg 3) tunnistaja olemasolust teadasaamisest.
15.Haldusasjas esitatud tõendeid, haldusasja nr 3-21-1680 materjali ning kriminaalasjas nr 1-1611625 tuvastatut (vt ka Tallinna Halduskohtu 31.01.2022 määrust käesolevas asjas) arvestades leiab kohus, et menetluse uuendamise taotlemine kaebaja esitatud asjaoludel oli perspektiivitu. Asjas ei oma määravat tähtsust see, kes konkreetselt kaebaja eest eesti keele eksami sooritas, vaid ennekõike asjaolu, et kaebaja seda eksamit ei teinud. Kaebaja soovitud tunnistaja ütlustega ei ole võimalik tõendada asjaolu, et eksami sooritas siiski kaebaja ise.
16.Kohtule nähtub ka Siseministeeriumi vastusest järgmist: - 19.05.2016 uuringuakti kohaselt oli uuringu objektiks kaebaja eesti keele eksami 15.09.2013 I vihik, 1 kahepoolsel lehel ning Y proovide ja ekspertiisimaterjalide koopiad, samuti avaldus KMA-le. Uuringu tulemuseks oli, et kaebaja eksamitöö kirjutamisosad on kirjutanud Y (dtl 3234). - 05.07.2016 ekspertiisiakti kohaselt oli ekspertiisiobjektiks kaebaja eesti keele eksami eksamitöö kokku 2 lehel ja võrdlusmaterjalina Y ekspertiisimaterjali võtmise protokoll ja eksperimentaalproovid kokku 4 lehel (dtl 37-38). Eksperdiarvamuse kohaselt on kaebaja eesti keele eksamitöö tekstid kirjutanud Y (dtl 41). - 10.03.2021 uuringuakt (dtl 64 jj), milles uuringuobjektiks oli Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamitöö (1 lehel), võrdlusmaterjaliks kaebaja avaldused kokku 9 lehel ning Irina proovid ja avaldused 16 lehel. Uuringu tulemuseks oli, et põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamitöö üleandmise kohta allkirja väga tõenäoliselt ei ole kirjutanud kaebaja (arvamuse skaala „-3“ ehk väga tõenäoliselt erinevad kirjutajad, dtl 69).
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=302236074. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemi vahendusel kohtuotsuse originaali, et õigele isikule vastavad initsiaalid G.V.
3(4)
Juba 2016. aasta uuringust, mille aluseks oli eksamitöö ise (dtl 28-29) kinnitasid eksperdid, et eksamitöö on kirjutanud Y. Seega igal juhul ei ole eksamitöö kirjutajaks olnud kaebaja. Ka tunnistaja ütlustega ei ole võimalik kinnitada, et eksamitöö kirjutas siiski kaebaja ise.
17.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et sõltumata Siseministeeriumi põhjendustest puudub asjas uuendamise alus, s.o tõend, mille olemasolust ei saanud kaebaja varasemalt teadlik olla. Menetluse uuendamata jätmist toetab ka asjaolu, et tunnistaja ütlustega käesolevas asjas ei ole võimalik kinnitada, et kaebaja sooritas eesti keele eksami ise. Seega ei saaks need ka lõpptulemust, s.o kodakondsuse äravõtmise otsust mõjutada. Kohus märgib, et olukorras, kus puudub uuendamise alus (s.o uus tõend HMS § 44 lg 1 p 2 mõttes) ja järgimata on ka tähtaeg, ei ole kaebajal samas võimalik avada sisulist arutelu kõikvõimalike muude tõendite ja küsimuste üle, mis kaebajal asjas tekkinud on. Need võimalused on kaebajal ammendunud juba kohtuasjades nr 3-21-139 ja 3-21-1680.
18.Esitatud põhjendusi silmas pidades on kohus seisukohal, et kaebusega kaitstava õiguse (s.o õigus menetlusele ja korraldusele) riive on väheintensiivne ning juba kirjeldatud põhjustel on ka kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel tagastada.
19.HKMS § 77 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 ja 3 alusel võib kohus kuulutada menetluse või osa menetlusest kinniseks muu hulgas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe ja menetlusosalise või muu isiku eraelu kaitseks.
20.Reeglina on menetlusosalisel õigus tutvuda kõigi asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on rõhutanud (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17), et kogutud tõendi menetlusosalisele avaldamata jätmine saab toimuda üksnes HKMS § 88 lõike 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. HKMS § 88 lg 3 esimese lause kohaselt võimaldatakse menetlusosalisel toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.
21.Kohus leiab, et menetlusega mitteseotud isikute eraelu kaitseks on vaja piirata kaebaja ja tema esindaja tutvumist toimikuga osas, milles see puudutab Siseministeeriumi 08.02.2022 vastuse lisa 1. Nimetatut dokument sisaldab teiste seas ka eesti keele B1-taseme eksamitöö kirjaliku ja suulise osa üleandmisprotokolle, uuringuakti nr 16U-DK0016 ning 05.07.2016 ekspertiisiakti. Kõrvaliste isikute eraelu kaitse (s.t info selle kohta, kes käisid eksamil ning kelle osas viidi läbi uurimine ja ekspertiis) on käesoleval juhul kaalukam kaebaja õigusest nende dokumentidega tutvuda. Eksamil osalejate nimekiri ei mõjuta kuidagi kaebaja õigusi ega ole tema õiguste kaitseks vajalik. Uuringuaktid 16U-DK0016 (19.05.2016) ja 21U-DK0001 (10.03.2021) on kaebajale ja tema esindajale nähtavad kujul, kus kõrvaliste isikute nimed on kustutatud (Siseministeeriumi 08.02.2022 vastuse lisa 5). Lisaks on need kaebajale edastatud ka Politsei- ja Piirivalveameti 12.04.2021 kirjaga nr 15.2-15/645 (Siseministeeriumi 08.02.2022 vastuse lisa 5 lk 13). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.