lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-615/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-615/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
736
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

18.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-615

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Vangla vastu seoses individuaalse täitmiskava sõnastusega

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus selle esitajale.
2.Jätta läbi vaatamata menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1.Kaebaja esitas 14.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 13.01.2022 vastuse nr 5-8/21/31107-2 vastuse ja 08.03.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/46-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks kaebaja individuaalse täitmiskava (ITK) sõnastuse muutmiseks. Kaebuse kohaselt on vale ja ebaõiglane ITK-s sisalduv järeldus, et kaebaja on lastele ohtlik. Vangla ei saa sellist ennustust teha, sh süüteomenetluses tehtud otsusest. Selles asjas valetati ja vale tõttu ei tohi kaebajat eksponeerida ohtlikuna kõigile lastele. Kaebajal pole kunagi olnud lastega probleeme. Koos kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.

Tallinna Vangla edastatud materjalidest nähtub järgmine.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.1.Kaebaja on Tallinna Vanglale esitanud 30.11.2021 taotluse (reg nr 5-8/21/31107-1), mille kohaselt tuleb kaebaja ITK-s parandada väljamõeldis, et ta on lastele ohtlik ja vastav ohtlikkus peaks olema suunatud konkreetsele isikule. Kannatanu on juba täiskasvanu ja ta on ise kurjategija, kes valetas kaebaja peale.
2.2.Tallinna Vangla jättis 13.01.2022 vastusega nr 5-8/21/31107-2 taotluse rahuldamata, selgitades, et riskihindamise metoodika kohaselt antakse hinnang toime pandud kuriteo asjaoludest lähtuvalt kuriteo ajahetke arvestades ja kaebaja viidatud isik oli kuriteo toimepanemise ajal 14 a vana. Hinnangud kanduvad üle ITK-sse just sellises sõnastuses nagu see on 26.11.2021 kinnitatud täitmiskavas kajastatud. ITK ei kuulu selles osas muutmisele.
2.3.Kaebaja esitas 08.02.2022 vaide (reg nr 5-15/22/46-1), leides, et ohtlikkus lastele on liiga üldine hinnang ja selleks puudub alus.
2.4.Tallinna Vangla jättis 08.03.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/46-2 vaide rahuldamata. Vangla leidis, et 13.01.2022 vastuses on põhjendatud, miks on ITK-s kajastatud hinnang just sellise sõnastusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4.Justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Täitmiskava koostatakse kinnipeetava riskihindamise tulemuste ja muu kinnipeetavat puudutava materjali või teabe alusel (määruse nr 21 § 5 lg 1).
5.ITK on seega programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Vangla esitab selles kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s (vt RKHKo nr 3-3-1-95-09, p 26). Ka kaebaja väljatoodust ei nähtu, et ITK-s märgitud hinnang omaks tema suhtes praegu mistahes regulatiivset toimet.
6.Riigikohus on selgitanud, et riskihindamine ei oma eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele ja muudele turvalisusriskidele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Ei täitmiskava ega selle aluseks olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse eraldi haldusaktidega. Täitmiskavas märgitud ohtlikkusel ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega (nt RKHKm 10.04.2019, nr 3-18-111, p-d 13-14).
7.Seega ei ole praegusel juhul kaebaja ITK sõnastus eraldiseisvalt vaidlustatav ning kaebaja ei saa nõuda selle muutmist. Kaebajal on halduskohtus võimalik vaidlustada konkreetset haldusakti või toimingut, mis kaebaja hinnangul talle negatiivset mõju avaldab, tagades seeläbi oma õiguste kaitse (HKMS § 5 lg 1 ja § 37 lg 2)
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Seega jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium