Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
3-21-2320 04.04.2022 Reelika Kitsing X.X kaebus Viru Vangla ametniku tegevuse (17.08.2021 kaebaja ümberpaigutamine teise kambrisse) õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla
1.Tagastada X.X kaebus.
2.Jätta X.X taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
avaldamisel
kaebaja
nimi
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.X.X esitas 10.10.2021 Tartu Halduskohtule tuvastamiskaebuse. Kaebaja selgitas, et Viru Vangla üksuse juht M. Altermann paigutas ta 2021. aasta kevadel kinnipeetavaga B.B ühte kambrisse. Pärast konflikti kaaskinnipeetavaga otsustas M. Altermann isikud eraldi paigutada. 17.08.2021 otsustas üksuse juht taaskord paigutada kaebaja koos B.Biga ühte kambrisse. Kaebaja tundis ohtu enda elule ja tervisele ning teavitas sellest kontaktisikut. Samal päeval langes kaebaja kaaskinnipeetava rünnaku ohvriks. Kaebaja leiab, et tema tegevus on tekitanud üksuse juhile pahameelt ning seetõttu on teda viimase poole aasta jooksul paigutatud erinevate sektorite vahel ligi 10 korda. Kaebaja hinnangul kasutab üksuse juht tema suhtes ära enda võimupositsiooni. Kaebaja palub kohtul tunnistada ametniku tegevus õigusvastaseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 21.12.2021. a määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kohtule muu hulgas täpsustada kaebuse nõudega seonduvat ning selgitada enda põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamisel.
3.Kaebaja esitas 29.12.2021 kohtule kaebuse täienduse, milles palub kohtul tuvastada vanglaametnik M. Altermanni tegevuse õigusvastasus kaebaja paigutamisel 17.08.2021 ühte
3-21-2320 kambrisse B.Biga, kuigi M. Altermann oli teadlik, et kaebajal olid juba varasemalt B.Biga probleemid. Kaebaja palub kohtul tuvastada, et tema jätmine tema elule ja tervisele ohtlikku olukorda ajal, kui ta oli võimalikust konfliktist ametnikke eelnevalt hoiatanud, on õigusvastane. M. Altermann on hoone, kus kaebaja viibib, ülemus, kes vastutab kinnipeetavate paigutamise ja ohtlike olukordade ennetamise eest. M. Altermann oli võimalikust konfliktist teadlik, kuid jäi tegevusetuks. Selline vangla tegevusetus toimub vanglas süstemaatiliselt ning paljud olukorrad lõppevad kas füüsilise konflikti või agressiooniga. Eelnev toimub sellepärast, et inimesi paigutatakse vastu nende tahtmist kokku psühholoogiliselt kokkusobimatute kambrikaaslastega ning konfliktide ennetamisel ollakse tegevusetud. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine võimaldab kaebajal tulevikus sundida vanglat analoogses olukorras õigeaegselt tegutsema eesmärgiga ennetada konflikte. Õigusvastasuse tuvastamine aitab kaitsta kaebaja tervist ja elu. Õigusvastasuse tuvastamise vastu on suur avalik huvi, kuna vangla tegevusetus aitab kaasa paljude kinnipeetavate agressioonile, mis aga ei saa olla sotsiaalselt vastuvõetav. Kaebaja hinnangul hakkab õigusvastasuse tuvastamine aitama kaasa vangla praktika muutmisele sarnastes olukordades. Tuvastamiskaebus aitab kaebajal selgitada välja, milliseid tema õigusi rikuti lisaks nendele, mida kaebaja juba ise teab. See aitab hinnata kaebaja õiguste riive taset ja intensiivsust. Täiendavalt palub kaebaja tuvastada, kas M. Altermanni tegevuses olid avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lg-te 1 ja 2 rikkumise tunnused ning kas M. Altermanni tegevus oli tahtlik. Kaebaja palub kohtul vanglalt välja nõuda tõendid selle kohta, mitu korda on viimase kahe aasta jooksul B.Bi probleemide tõttu teistest kambrikaaslastest eraldatud. Lisaks palub kaebaja vanglalt välja nõuda informatsiooni B.Bi kui narkomaani staatuse ja tema võimaliku HIV haiguse ja hepatiidi kohta, mis tõendab võimalikku reaalset ohtu kaebaja elule. Veel palub kaebaja vanglalt välja nõuda informatsiooni intsidentide kohta, mis on seotud kinnipeetavate paigutamisega mittesobivate kambrikaaslaste juurde, mis viisid füüsiliste konfliktideni.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse, milles palub kohtul hinnata, kas vanglaametnik käitus õiguspäraselt, kui paigutas ta 17.08.2021 teise kambrisse B.Bi juurde, kellega ta ei sobi. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajal teise kambrisse ümberpaigutamisel uue kambrikaaslasega konflikt, mistõttu paigutati kaebaja koheselt uuesti ümber. Seega on kohtu hinnangul kaebaja tahe vaidlustada vangla tegevust seoses tema 17.08.2021 ümberpaigutamisega ja sellest tekkinud konfliktiga, kuigi ta oli võimalikule konfliktile ametnike tähelepanu varasemalt juhtinud.
5.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 38 lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt on tuvastamiskaebus erandlik nõude liik ning preventiivseid tuvastamiskaebusi saab esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Kui kaebajal esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks, siis ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav (vt HKMS § 45 lg 2 esimene lause). Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2 teine lause). Kohtu hinnangul ei ole seaduses sätestatud eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ja menetlemiseks praegusel juhul täidetud.
6.Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel võivad olla rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid. Kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse esitamist eelkõige preventiivsete eesmärkidega ning leiab, et kaebuse rahuldamine aitab tal tulevikus analoogses olukorras sundida vanglat õigeaegselt tegutsema (mitte paigutama teda kokku kinnipeetavaga, kellega kaebajal on probleeme) ja ennetama võimalikke konflikte. Tuvastamisnõude esitamisel
3-21-2320 preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 04.11.2015. a otsus nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud praktika). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu 09.06.2010. a otsus nr 3-3-1-32-10, p 12; 02.04.2009. a määrus nr 3-3-1-101-08, p 28). See tähendab, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eeldusteks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine oleks isiku jaoks kasulik ehk aitaks teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Praeguse vaidluse asjaolude pinnalt ei ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav.
7.Kaebaja leiab, et kohtu poolt vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aitab muuta vangla praktikat kinnipeetavate ümberpaigutamisel (et arvestataks kokku paigutatavate isikute sobivust) ning kaitsta tema tervist ja elu. Lisaks aitab tuvastamiskaebus kaebajal tema hinnangul välja selgitada, milliseid tema õigusi rikuti ning milliseid seaduseid ametnik M. Altermann rikkus. Kohus selgitab, et praeguses asjas kaebuse sisulisel lahendamisel hindaks kohus vangla tegevuse õiguspärasust üksnes seoses 17.08.2021 toimunud kaebaja ümberpaigutamisega. Selle vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kohustaks aga vanglat edaspidi mingil kindlal viisil käituma (nt arvestama edaspidi kaebaja sobivust kokku paigutatavate isikutega). Ühtlasi ei ole vanglasisese paigutamise korda õigusaktides detailselt reguleeritud ning seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest vanglasisesel paigutamisel lähtutakse (Riigikohtu 28.04.2011. a otsus nr 3-3-1-10-11, p 13-14). Kohus märgib, et kinnipeetaval puudub üldjuhul subjektiivne õigus endale meelepärase kambrikaaslase valimiseks. Samuti saab isik esitada kaebuse halduskohtule üksnes enda õiguste kaitseks, mitte aga teiste kinnipeetavate õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1).
8.Seoses kaebaja nõudega tuvastada, kas ametnik M. Altermanni tegevuses seoses kaebaja ümberpaigutamisega 17.08.2021 teise kambrisse olid ATS § 51 lg-te 1 ja 2 rikkumise tunnused, ning kas M. Altermanni tegevus oli tahtlik selle valguses, et ta oli kohustatud eeldama enda tegevusetuse võimalikke tagajärgi ja nende ohtu kaebaja tervisele, märgib kohus järgmist. ATS sätestab avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi (ATS § 1). Seega kohaldub ATS vangla ja ametniku vahelistes suhetes ega anna kaebajale õigust nõuda hinnangu andmist ametniku tegevusele ja/või tegevusetusele vastavalt ATS-le.
9.Kohtu hinnangul saab kaebuses esitatud asjaolude valguses (mh arvestades seda, et kaebaja ei viibi praegusel ajal kambris koos kinnipeetavaga, kellega taheti teda 17.08.2021 kokku paigutada) pidada kaebaja kasutuses olevaks efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks vanglale kahjunõude esitamise võimalust. See tähendab, et juhul, kui kaebaja leiab, et vangla on seoses tema 17.08.2021 teise kambrisse ümberpaigutamisega käitunud õigusvastaselt ja tekitanud sellega kaebajale mittevaralist kahju, saab ta taotleda vanglalt kahju hüvitamist. Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ning hiljem vajadusel kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses eelnevalt Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Küll tuleb kaebajal hüvitamisnõudega kohtusse pöördumiseks eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. Jakovlevi kaebuse ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
3-21-2320
12.Kohus asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja taotlusel tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4) (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.