Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
3-21-2320 04.04.2022 Reelika Kitsing X.X kaebus Viru Vangla ametniku tegevuse (17.08.2021 kaebaja ümberpaigutamine teise kambrisse) õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja – X.X Vastustaja – Viru Vangla
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
avaldamisel
kaebaja
nimi
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
3-21-2320 kambrisse B.Biga, kuigi M. Altermann oli teadlik, et kaebajal olid juba varasemalt B.Biga probleemid. Kaebaja palub kohtul tuvastada, et tema jätmine tema elule ja tervisele ohtlikku olukorda ajal, kui ta oli võimalikust konfliktist ametnikke eelnevalt hoiatanud, on õigusvastane. M. Altermann on hoone, kus kaebaja viibib, ülemus, kes vastutab kinnipeetavate paigutamise ja ohtlike olukordade ennetamise eest. M. Altermann oli võimalikust konfliktist teadlik, kuid jäi tegevusetuks. Selline vangla tegevusetus toimub vanglas süstemaatiliselt ning paljud olukorrad lõppevad kas füüsilise konflikti või agressiooniga. Eelnev toimub sellepärast, et inimesi paigutatakse vastu nende tahtmist kokku psühholoogiliselt kokkusobimatute kambrikaaslastega ning konfliktide ennetamisel ollakse tegevusetud. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine võimaldab kaebajal tulevikus sundida vanglat analoogses olukorras õigeaegselt tegutsema eesmärgiga ennetada konflikte. Õigusvastasuse tuvastamine aitab kaitsta kaebaja tervist ja elu. Õigusvastasuse tuvastamise vastu on suur avalik huvi, kuna vangla tegevusetus aitab kaasa paljude kinnipeetavate agressioonile, mis aga ei saa olla sotsiaalselt vastuvõetav. Kaebaja hinnangul hakkab õigusvastasuse tuvastamine aitama kaasa vangla praktika muutmisele sarnastes olukordades. Tuvastamiskaebus aitab kaebajal selgitada välja, milliseid tema õigusi rikuti lisaks nendele, mida kaebaja juba ise teab. See aitab hinnata kaebaja õiguste riive taset ja intensiivsust. Täiendavalt palub kaebaja tuvastada, kas M. Altermanni tegevuses olid avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lg-te 1 ja 2 rikkumise tunnused ning kas M. Altermanni tegevus oli tahtlik. Kaebaja palub kohtul vanglalt välja nõuda tõendid selle kohta, mitu korda on viimase kahe aasta jooksul B.Bi probleemide tõttu teistest kambrikaaslastest eraldatud. Lisaks palub kaebaja vanglalt välja nõuda informatsiooni B.Bi kui narkomaani staatuse ja tema võimaliku HIV haiguse ja hepatiidi kohta, mis tõendab võimalikku reaalset ohtu kaebaja elule. Veel palub kaebaja vanglalt välja nõuda informatsiooni intsidentide kohta, mis on seotud kinnipeetavate paigutamisega mittesobivate kambrikaaslaste juurde, mis viisid füüsiliste konfliktideni.
3-21-2320 preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 04.11.2015. a otsus nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud praktika). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu 09.06.2010. a otsus nr 3-3-1-32-10, p 12; 02.04.2009. a määrus nr 3-3-1-101-08, p 28). See tähendab, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eeldusteks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine oleks isiku jaoks kasulik ehk aitaks teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Praeguse vaidluse asjaolude pinnalt ei ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav.
3-21-2320
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.