X kaebus pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Vastustaja — Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tuvastada, et X töötas täistööajaga 01.07.1992.a kuni 28.05.2010. a AS-is Renor (alates 17.04.1996. a ümberkujundatud OÜ-ks Renor Ehitus) ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 24441 märgitud töödejuhataja ametikohale hoonete ja rajatiste ehitusel, rekonstrueerimisel, ümberseadistamisel, restaureerimisel ja remondil.
3.Välja mõista Sotsiaalkindlustusametilt X kasuks menetluskulud 475,20 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.04.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X esitas 09.07.2020 Sotsiaalkindlustusametile vanaduspensioni määramiseks.
(SKA)
avalduse
soodustingimustel
2.09.10.2020 otsusega nr E09511-1 tuvastas SKA, et kaebaja poolt esitatud dokumentidest ja Rahvusarhiivi poolt 14.07.2020. a esitatud vastusest ei nähtu, et kaebajal oleks täidetud pensionile õigust andev soodusstaaži nõue. Seetõttu otsustas SKA 09.10.2020. a otsusega nr E09511-1 peatada kaebaja poolt esitatud pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel
3-21-1429 vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 28.06.2021 X kaebus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku asjaolu tuvastamiseks. Kaebaja palub tuvastada, et X (isikukood xxxxxxxxxxxx) töötas 01.07.1992.a kuni 28.05.2010. a AS-is Renor (alates 17.04.1996. a ümberkujundatud OÜ-ks Renor Ehitus) hoonete ja rajatiste ehitusel, rekonstrueerimisel, ümberseadistamisel, restaureerimisel ja remondil erialakoodi 24441 alusel töödejuhatajana. Kaebaja taotles ka tunnistajate ülekuulamist.
4.Tallinna Halduskohus võttis 02.07.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks SKA, kes esitas vastuse kaebusele 05.08.2021.
5.Kohus määras 28.01.2022 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning esitas kirjalikud küsimused kaebaja poolt taotletud tunnistajatele. Tunnistajad esitasid vastused küsimustele 14.02.2022 ja 26.02.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et kaebaja töötas 01.07.1992.a kuni 28.05.2010. a AS-is Renor (alates 17.04.1996. a ümberkujundatud OÜ-ks Renor Ehitus) hoonete ja rajatiste ehitusel, rekonstrueerimisel, ümberseadistamisel, restaureerimisel ja remondil erialakoodi 24441 alusel töödejuhatajana.
7.Kaebaja on esitanud kohtule:
7.1.koopia tööraamatust, millest nähtub kanne kaebaja tööle asumise kohta töödejuhatajana ASs Renor alates 01.07.1992, kuid puudub kanne töötamise lõpetamise kohta.
7.2.Eesti Töötukassa 07.05.2010. a otsuse nr 210002353 „Kindlustushüvitise määramine koondamise korral“ millest nähtub, et kaebaja tööstaaž OÜ-s Renor Ehitus on kokku 17 aastat 9 kuud ja 24 päeva.
7.3.17.04.1996. a AS Renor ümberkujundamisotsuse, millest nähtub, et AS Renor kujundati ümber OÜ-ks Renor Ehitus, mis lõpetati OÜ Renor Ehitus osanike üldkoosoleku otsusega 26.05.2010.a. Lisaks on OÜ Renor Ehitus 31.05.2010 lõpetamiskanne nähtav äriregistri teabesüsteemis.
8.Nimetatud tõenditega soovib kaebaja tõendada, et asus küll 01.07.1992. a tööle AS-i Renor, kuid ettevõte kujundati ümber 17.04.1996 OÜ-ks Renor Ehitus, milles töötamine kuni 28.04.2010. a kajastub Eesti Töötukassa 07.05.2010. a otsuse punktis 1 (avalduse esitamise aeg) ja punktis 2.1. (töö- või teenistussuhte pikkus) ning mida kinnitab äriregistri teabesüsteemis 31.05.2010. a tehtud kanne ettevõtte lõpetamise kohta.
9.Kaebaja töötamise kohta soodusstaaži õigust andval töökohal, saab oma tööülesannete täitmisest lähtuvalt tunnistada A, kes töötas kaebajaga koos AS-is Renor alates 01.11.1997. a kuni OÜ Renor Ehitus (endine AS Renor) lõppemiseni. Samuti saab kaebaja tööülesandeid ning ülesannete täitmise kohta anda ütlusi B kes oli kaebaja töökaaslane aastatel 02.01.2006. a kuni OÜ Renor Ehitus (endine AS Renor) lõppemiseni. Vastustaja seisukoht
10.Haldusmenetluses kogutud dokumentide alusel saab kaebaja soodusstaaži hulka arvata töötamise perioodid töödejuhatajana OÜ-s Hege Torutööd alates 17.11.2010 kuni 04.11.2011, kokku 11 kuud ja 19 päeva. Dokumentide alusel ei saa X soodusstaaži hulka arvata töötamise aega töödejuhatajana AS-s Renor ja OÜ-s Renor Ehitus, kuna dokumentidest (tööraamat) nähtub küll X tööle asumise kuupäev 01.07.1992, kuid ei nähtu töötamise lõpetamise kuupäev. 2(4)
3-21-1429
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni muuhulgas isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötanud nendel töödel.
13.Eelpoolnimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta.“
14.Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus 19.02.2014 haldusasjas nr 3-11-675).
15.Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja soodusstaaži hulka saab arvata töötamise töödejuhatajana OÜ-s Hege Torutööd alates 17.11.2010 kuni 04.11.2011, kokku 11 kuud ja 19 päeva (vt SKA 09.10.2020 otsus nr E09511-1, dtl 19-20). Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva tuvastamiskaebuse tinginud asjaolu, et SKA ei saa kaebaja soodusstaaži hulka arvata töötamise aega töödejuhatajana AS-s Renor (hilisemalt OÜ Renor Ehitus), kuna dokumentidest (tööraamat) nähtub küll kaebaja tööle asumise kuupäev 01.07.1992, kuid ei nähtu töötamise lõpetamise kuupäev.
16.Asjas esitatud tõenditest nähtub järgnev:
16.1.Kaebaja poolt kohtule esitatud tööraamatu väljavõtte (dtl 7-18) kohaselt asus kaebaja 01.07.1992 töödejuhatajana tööle AS-is Renor;
16.2.AS Renor kujundati 17.04.1996 otsusega ümber OÜ-ks Renor Ehitus (dtl 23);
16.3.OÜ Renor Ehitus lõpetati osanike üldkoosoleku otsusega 26.05.2010 (dtl 24 - 25);
16.4.Eesti Töötukassa 07.05.2010 otsuse nr 210002353 „Kindlustushüvitise määramine koondamise korral“ (dtl 21-22) kohaselt maksis Eesti Töötukassa kaebajale OÜ Renor Ehitus poolt 28.05.2010 esitatud avalduse alusel kindlustushüvitist koondamise korral. Otsuses on märgitud kaebaja tööstaažiks OÜ-s Renor Ehitus kokku 17 aastat 9 kuud ja 24 päeva.
16.5.Asjas küsitletud tunnistajad on andnud järgmisi ütlusi (dtl 58-61 ja 62-65):
16.5.1.B töötas kaebajaga OÜ-s Renor Ehitus samas struktuuriüksuses 02.01.2006 kuni 26.04.2010. Kaebaja töötas täistööajaga töödejuhatajana ja B projektijuhina. Kaebaja tööülesanneteks oli: ehitusobjekti eelarvega tutvumine; ehitusobjekti ettevalmistamine; igapäevane tööde organiseerimine objektil; tööohutuse tagamine; tööliste instrueerimine objektil tööohutusest ja töötamisel tervistkahjustavate ainetega (värvid, lahustid, lakid, isolatsioonivillad); tööliste varustamine kaitsevahenditega ja tervist kahjustavate tööde otsene juhendamine; objekti varustamine vajalike materjalide ja töövahenditega; suhtlemine alltöövõtjatega. Tunnistaja sõnul kaebaja tööülesanded ei muutunud.
16.5.2.A töötas koos kaebajaga OÜ-s Renor Ehitus OÜ 01.11.1997–aprill 2010. Kaebaja töötas täistööajaga töödejuhatajana ja A projektijuhina. X tööülesanneteks töödejuhatajana olid: ehitustööde juhtimine ja alltöövõtjate töö koordineerimine objektil; ehitustööde teostamise ajagraafiku jälgimine; suhtlemine tellija, alltöövõtjate ja järelevalvega; objekti varustamine materjalide ja seadmetega, nende käitlemine; ehitusprahi äraveo korraldamine; meeskonna 3(4)
3-21-1429 juhtimine ja juhendamine, töögraafikutest kinnipidamise jälgimine; ohutus- ja kaitsevahendite olemasolu ja kättesaadavuse tagamine objektil; tööohutus- ja töötervishoiunõuete järgimise tagamine; tööde kvaliteedi vastavuse tagamine ehitusnormidele ja projektidokumentatsioonile; jooksvate probleemide lahendamine. Kaebaja tööülesanded aja jooksul ei muutunud.
17.Leian, et eelpoolviidatud tõendite põhjal saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja töötas ajavahemikul 01.07.1992–28.05.2010 töödejuhatajana AS-s Renor (ümberkujundamise järgselt OÜ Renor Ehitus). Samuti saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja ametikoht vastas Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 24441 märgitud töödejuhataja ametikohale hoonete ja rajatiste ehitustel, rekonstrueerimisel, ümberseadistamisel, restaureerimisel ja remondil. Märgin siinkohal, et vastustaja ei ole selles osas käesoleva haldusasja raames ka vastuväiteid esitanud.
18.Seega saab kaebuse rahuldada ja tuvastada kaebaja töötamise ajavahemikul 01.07.1992– 28.05.2010 AS-s Renor (ümberkujundamise järgselt OÜ Renor Ehitus) ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 24441 märgitud töödejuhataja ametikohale hoonete ja rajatiste ehitustel, rekonstrueerimisel, ümberseadistamisel, restaureerimisel ja remondil. Menetluskulud
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1).
20.Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos asjakohaste kuludokumentidega, millest nähtub, et kaebaja menetluskuluks on riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulu kokku 475,20 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on kaebajale õigusabiteenuseid osutatud 3,25 h ulatuses, millele lisandub kulu äriregistri väljavõtetelt (3 tk). Asja materjale arvestades on selline kulu mõistlik ja põhjendatud.
21.Kuivõrd kaebus kuulub rahuldamisele tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskuluna kulud õigusabile 475,20 eurot. Kaebaja poolt tasutud riigilõiv tagastati kaebajale 02.07.2021 määruse kohaselt. Isikute nimede asendamine lahendis
22.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.