lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1818/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 16.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1818/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1579
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 41 lg 1, 2Vaidluse eseRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineHKMS § 133Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 47Kohtueelne menetlus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1818

Määruse kuupäev

16. märts 2022

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

C.C kaebus Viru Vangla vastu kahju summas 250 eurot hüvitamise nõudes seonduvalt pastapliiatsi mittevõimaldamisega

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ C.C Vastustaja ‒ Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-21-1818.
2.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.C.C (kaebaja) esitas 1. juunil 2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (dateeritud
31.mail 2021), milles nõudis 150 euro hüvitamist selle eest, et talle ei ole võimaldatud pastapliiatsit kirjade kirjutamiseks. Kaebaja leidis, et vangla on põhjustanud talle ülearuseid kannatusi ning vangla ebaõige käitumine alandas tema inimväärikust.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.juunil 2021 esitas kaebaja Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles 100 euro hüvitamist. Kaebaja oli seisukohal, et vangla on käitunud temaga inimväärikust alandavalt ja põhjustanud kannatusi, kui andis mõista, et poest saab korraga osta kolm pastapliiatsit, kuigi tegelikult saab ainult ühe.
2.Viru Vangla 2. augusti 2021. a otsusega nr 6-16/106-2 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 5. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise summas 250 eurot väljamõistmiseks seoses pastapliiatsi mittevõimaldamisega. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 27. mail 2021 Viru Vanglale taotluse eesmärgiga saada halduskohtule kirjutamiseks pastapliiats. Taotlus jäi rahuldamata. Kaebaja märgib, et talle on põhjustatud kannatusi, vaimse tervise kahjustusi sellega, et vangla ei andnud talle ametlike

3-21-1818 kirjade kirjutamiseks pastapliiatsit. Kaebaja sõnul on tal vaimse tervise probleemid ning vangla tegevus on seda süvendanud. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga, et ta peab ametlikud kirjad kirjutama enda pastapliiatsiga. Kaebaja osutab, et Viru Vangla kodukorra seletuskirja punkti 15.1.8 kohaselt saadetakse ametiasutustele adresseeritud kirjad vangla kulul, kirjavahetuse mõiste hõlmab nii saatmiskulusid kui ka kulutusi kirjatarvikutele (ümbrik, paber, kirjutusvahend). Kaebaja osutab, et poest saab korraga osta vaid ühe pastapliiatsi, mis ei ole piisav erakirjade kirjutamiseks. Seega on põhjendatud, et ametlike kirjade tarbeks annab kirjutusvahendid vangla, kui kinnipeetav seda küsib.

4.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 18. veebruaril 2022 kohtule Viru Vangla
2.augusti 2021. a otsuse nr 6-16/106-2 ning kaebaja 1. ja 3. juunil 2021 registreeritud kahju hüvitamise taotlused nr 6-16/106-1 ja 6-16/112-1.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus (HKMS § 41 lõige 1). Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lõige 2).
6.Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4). Kaebaja märkis kaebuses, et talle on põhjustatud kannatusi, vaimse tervise kahjustusi sellega, et vangla ei ole talle andnud ametlike kirjade kirjutamiseks pastapliiatsit. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja taotleb kohtult kahju hüvitamist üksnes seoses sellega, et pastapliiatsi andmata jätmine põhjustas talle tervisekahju.
7.Vangistusseaduse § 11 lõige 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 47 lõikest 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8.Eeltoodust tulenevalt saab kinnipeetav kohtus nõuda kahju hüvitamist ainult nende asjaoludega seoses, millega seoses ta nõudis enne kahju hüvitamist vanglalt. Kaebaja on 1. juunil 2021 registreeritud kahjunõude nr 6-16/106-1 esitanud seoses sellega, et vangla ei ole talle andnud kirjutusvahendit kirjade kirjutamiseks. Kaebaja märkis kahjunõudes, et vangla on käitunud tema suhtes ebaõiguslikult, alandanud tema väärikust ja põhjustanud tegevusetusega talle ülearuseid kannatusi. Seetõttu nõudis kaebaja kahju hüvitamist rahas. Kaebaja ei ole selles kahjunõudes kirjeldanud, et vangla oleks tema tervist kahjustanud ja et ta

3-21-1818 nõuaks selle eest kahju hüvitamist. Kaebaja kahjunõudes esitatud selgitustest saab järeldada, et väidetavaid kannatusi põhjustati talle seoses väärikuse alandamisega.

3.juunil 2021 registreeritud kahjunõudes nr 6-16/112-1 on kaebaja avaldanud rahulolematust seoses sellega, et vanglaametnik andis talle 2. juunil 2021 eksitavat teavet selle kohta, kui mitu pastapliiatsit võib ühe poekorraga osta. Kaebaja märkis, et vanglaametniku tegu oli ennastõigustav, meelevaldne ja väärikust alandav ning vangla on kaebajale põhjustanud kannatusi. Ka selle eest nõudis kaebaja kahju hüvitamist rahas. Kahjunõude lõpus lisas kaebaja, et kui ta oleks teadnud oma õigusi, poleks ta kahjustanud oma närve. Kuna kaebaja ei ole kahjunõudes nr 6-16/112-1 nõudnud kahju hüvitamist pastapliiatsi andmata jätmise, vaid vanglaametniku poolt eksitava teabe andmise eest, ei saa see kahjunõue kinnitada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
9.Kuna kaebaja ei ole kohtueelses menetluses seoses pastapliiatsi andmata jätmisega tervisekahjule osutanud, ei saa ta vastavat kahjunõuet ka kohtule esitada ning kaebus kuulub HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kohus osutab, et isegi kui lugeda kohtule esitatud kaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. Nimetatud säte näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab seega olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
12.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on peetud võimalikuks HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis sätestab: „Kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.“ Tulenevalt eeltoodud sättest saab asuda seisukohale, et varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
13.Kaebaja taotleb Viru Vanglalt 250 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks.

3-21-1818

14.Kohtule esitatud kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt jäeti kaebaja 27. mail 2021 esitatud taotlus pastapliiatsi saamiseks rahuldamata, kuna 24. mail 2021 oli kaebajal kaubapäev ning ta sai sel kuupäeval varasemalt soetatud pastapliiatsi kätte. Kohtu hinnangul ei saanud pastapliiatsi andmata jätmine kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebamugavusi põhjustada, et seda saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja viitab vaimse tervise probleemide süvenemisele seoses vangla tegevusega pastapliiatsi mitteandmisel. Kohus märgib, et tervise kahjustamise näol on küll tegemist olulise põhiõiguse rikkumisega, kuid kohtu hinnangul ei ole mitte igasugune haldusorgani tegevus kaebaja õigusi intensiivselt riivav, kui kaebuses sellega seonduvalt tervisekahju tekkimisele viidatakse. Tervisekahju tekkimine peab olema ka tõendatud. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et väidetav vastustaja õigusvastane tegu oleks põhjustanud kaebaja tervise halvenemise. Kaebaja on ka ise osutanud, et ta ei ole konkreetse asjaoluga seoses meditsiiniosakonna poole pöördunud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks kaebaja tervisekaardi väljavõtet vanglalt küsida. Kohtu hinnangul ei ole see ka tõenäoline, et pastapliiatsi mittesaamine tekitaks kaebajal tervisekahju.
15.Kaebusest ja vangla otsusest ei nähtu ka teisi põhjuseid, mis võiks kaebajale tuua kaasa ebamugavusi ulatuses, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.
16.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
17.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama sätte lõike 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, punkt 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohus leiab, et arvestades kaebaja õiguste riive vähest intensiivsust ning asjaolu, et hüvitatava mittevaralise kahju tekkimine on ebatõenäoline, ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kohtupraktika järgi oleks õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
18.Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline.
19.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium