4.Välja mõista Aktsiaseltsilt XXXX XXXX OÜ kasuks võlgnevus 1977,50 eurot ja viivis 54,11 eurot.
5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2-16-14507
1.Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi XXXX kanda.
2.Välja mõista Aktsiaseltsilt XXXX XXXX OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 262,50 eurot ja õigusabikulud 660 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Aktsiaseltsil XXXX tasuda XXXX OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tagastada XXXX OÜ-le riigilõiv summas 12,50 eurot ja kanda see arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX Nordea pangas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja asjaolud
1.XXXX OÜ (hageja) esitas 26.09.2016 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi XXXX (kostja) vastu võlgnevuse 2653,50 euro ja viivise 54,11 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud järgmised tööettevõtulepingud: 12.05.2015 nr XXXX, 19.01.2016 nr XXXX, 02.02.2016 nr XXXX, 19.02.2016 nr XXXX, 14.03.2016 nr XXXX, 03.05.2016 nr XXXX ja 08.06.2016 nr XXXX. Lepingute alusel osutas hageja keeleõpetaja XXXX kostjale erinevaid keeleõppe teenuseid. Hageja esitas osutatud teenuste kostjale arveid. Hagi esitamise seisuga (26.09.2016) oli kostjal tasumata arvete (s.o 31.03.2016 nr X, 30.04.2016 nr X, 31.05.2016 nr X, 21.06.2016 nr X, 27.07.2016 nr X ja 31.08.2016 nr X) eest summas 2653,50 eurot. 20.09.2016 on kostja pearaamatupidaja XXXX väljastanud saldokinnituse, milles tunnistab võlgnevust täies ulatuses. Ka pärast saldokinnituse andmist ei ole hagejale midagi laekunud.
2.Kohus võttis 21.10.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3.24.10.2016 esitas hageja kohtule hagist osalise loobumise avalduse. Hageja selgitas, et kostja on pärast hagi kohtule esitamist tasunud hagejale 03.10.2016 summa 245 eurot ja 10.10.2016 summa 181 eurot. Seoses eeltooduga hageja avaldas, et loobub 426 euro ulatuses nõudest (osaliselt) ja taotles, et kohus võtaks nõudest osalise loobumise vastu.
4.Kostja esitas 08.11.2016 kohtule vastuse, milles märkis, et hageja nõue kostja vastu seisuga 08.11.2016 on summas 1977,50 eurot (2653,50 euro) asemel. Seejuures palus hageja, seoses kostja raske majandusliku olukorraga, jagada menetluskulud hageja ja kostja vahel.
5.09.11.2016 esitas hageja kohtule (24.10.2016) hagist osalise loobumise avalduse täpsustuse. Hageja avaldas, et kuivõrd kostja on tasunud hagejale 02.11.2016 täiendavalt 250 eurot, siis loobub hageja esialgsest nõudest kogusummas 676 euro ulatuses. Hageja selgitas, et nõude suuruseks jääb seega võlgnevus 1977,50 eurot ja viivis 54,11 eurot. Seejuures leidis hageja, et menetluskulud tuleb jätta, vaatamata hagist loobumisele, kostja kanda (lähtudes TsMS § 150 lg-st 5 ja § 168 lg-st 4), arvestades, et kostja on hageja nõude rahuldanud osaliselt pärast hagi esitamist. Hageja avaldas, et
2-16-14507 soovib menetluskulude väljamõistmist kogu ulatuses. Arvestades, et kostja on äriühing, mis ise on oma käitumisega andnud põhjuse kohtusse pöördumiseks, ei ole menetluskulude jagamise kostjapoolne ettepanek hageja hinnangul ei majanduslikult ega õiguslikult põhjendatud. Olukorras, kus kohus võtab nõudest osalise loobumise vastu, palus hageja talle tagastada seadusega ettenähtud ulatuses riigilõivu arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX Nordea pangas.
6.Kostja teatas kohtule 18.11.2016 esitatud vastuses, et võtab hageja hagi õigeks summas 1977,50 eurot ja tunnistab hagiavalduses esitatud viivise nõuet. Kostja selgitas, et hagiavalduses esitatud võlgnevusest summas 2653,50 eurost on (seisuga 17.11.2016) tasutud 676 eurot. Kohtu selgitused
7.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud (24.10.2016 ja 09.11.2016) avaldus hagist osaliselt loobumiseks on võimalik vastu võtta ning menetlus hageja hagis kostja vastu võlgnevuse 676 euro väljamõistmise osas lõpetada.
8.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid.
9.Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse hageja hagis kostja vastu võlgnevuse 676 euro väljamõistmise osas seoses hageja hagist osalise loobumisega.
11.Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
12.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 26.09.2016 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 275 eurot. Kuivõrd hageja loobub ülalnimetatud nõudest, jääb pärast hagist loobumise vastu võtmist menetlusse hagi tsiviilasja hinnaga 2031,61 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv summas 250 eurot. Seega kuulub hagejale tagastamisele enam tasutud osas riigilõivust pool summas 12,50 eurot (s.o 25 eurot / 2). Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXXNordea pangas.
13.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi
2-16-14507 esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagis esitatud nõudest on hageja osaliselt loobunud seoses võlgnevuse tasumisega kostja poolt pärast hagiavalduse kohtusse esitamist ning ülejäänud osas rahuldab kohus hageja hagi õigusvõtul põhineva otsusega, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda.
15.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 660 eurot (käibemaksuga). Kuivõrd eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hagist osalise loobumise tõttu hagejale riigilõivu summas 12,50 eurot, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 262,50 eurot ja õigusabikulud 660 eurot (käibemaksuga).
16.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.