Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
8. märts 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2819
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 1. novembri 2021. a vastuse nr 5-8/24950-2 ja 2. detsembri 2021. a vaideotsuse nr 5-15/21/522-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale menetlusse.
2.Jätta läbi vaatamata X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
3.Jätta rahuldamata X taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
Määruse punktide 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse osalist tagastamist ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1 ja § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla registreeris 30.09.2021 X taotluse, et tema invakambrisse paigutataks voodi kohale seina peale häirenupp, sest tal on südamega probleemid ning ta ei jõua vahel voodist stentofonini või WC juures oleva häirenupuni.
3-21-2819
2.Tallinna Vangla jättis 01.11.2021 vastusega taotluse rahuldamata põhjusel, et X ei viibi kambris üksinda ning sinna on paigutatud talle määratud isiklik abistaja, kes vajadusel saab abi kutsuda. Kui taotleja terviseseisund peaks vajama suuremat meditsiinilist järelevalvet, paigutatakse ta meditsiinikambrisse.
3.X esitas vangla 01.11.2021 vastusele vaide, mis jäeti 02.12.2021 vaideotsusega rahuldamata.
4.X esitas 06.12.2021 Tallinna Halduskohtusse kaebuse Tallinna Vangla 01.11.2021 vastuse nr 5-8/24950-2 ja 02.12.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/522-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks paigutada X kambrisse tema soovitud kinnipeetav isiklikuks abistajaks. Kaebajal on probleemid südamega. Häirenupp on vajalik, et kaebaja saaks vajadusel kohe abi kutsuda. Kaebaja abistaja vabanes vanglast 03.12.2021. Kaebaja on kambris üksinda. Kaebaja pakutud isikliku abistaja kandidaadi kohta selgitas kontaktisik, et ta on vahistatu staatuses, mistõttu ei saa teda kaebajale abistajaks määrata. Kaebaja hinnangul ei vasta see väide tõele, sest kaebaja pakutud isik on süüdimõistetu. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5.Tallinna Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et 16.12.2021 seisuga on kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel isik, keda kaebaja soovib enda isiklikuks abistajaks, vahistatu staatuses. Süüdimõistev kohtuotsus ei ole jõustunud. Kuna vangistusseaduse (VangS) § 12 lg 1 p 3 alusel hoitakse vanglas eraldi kinnipeetavaid ja vahistatuid, ei saa vangla kaebaja soovi rahuldada. Samas on kaebajale leitud vangla poolt teine kinnipeetav, kes oli nõus olema kaebaja isiklikuks abiliseks alates 16.12.2021. Isik on paigutatud kaebaja kambrisse.
6.Tallinna Halduskohtu 21.12.2021 määrusega tagastati kaebus osaliselt isikliku abistaja määramiseks kohustamise nõudes (p 1) ja jäeti kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (p 2). Isikliku abistaja määramiseks kohustamine ei olnud kohtueelse menetluse esemeks, mistõttu on kaebajal selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 ja VangS § 11 lg 5). Kaebajal tuleb taotlus konkreetse isikliku abistaja määramiseks esitada esmalt vanglale. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Võttes aluseks kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmed perioodil 06.08.2021–05.12.2021, on kaebaja nelja kuu kahekordne keskmine sissetulek 11,48 eurot. Kaebuse eduväljavaated on aga vähesed. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 7 lg 1 paneb paika, milline saab olla kambri sisustus. Tavakambri sisustuse hulka ei kuulu häirenupp. Seejuures võib meditsiiniteenuse osutamiseks mõeldud kamber mõnevõrra erineda, tulenevalt sihtotstarbest. Kaebaja on paigutatud invakambrisse, kus häirenupp asub WC juures. Samuti asub kambris stentofon, mille kaudu kinnipeetav saab vanglaametnikega kambrist suhelda. Vangla ei ole hinnanud kaebaja tervislikku seisundit niivõrd tõsiseks, et esineb vajadus paigutada ta meditsiinikambrisse. Kaebajale on alates 16.12.2021 määratud isiklik abistaja, kes on paigutatud temaga samasse kambrisse. Kui kaebajal esinevad terviserikked, mille tõttu ta ei ole võimeline kõnelema, on tal võimalik anda isiklikule abistajale muul viisil (liigutustega) märku oma abivajadusest. 2(4)
3-21-2819
MÄÄRUSKAEBUSE VÄITED
7.X palub 27.12.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.12.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Samuti palub kaebaja rahuldada menetlusabi taotluse. Kaebaja ei läbinud isikliku abistaja määramise osas kohustuslikku kohtueelset menetlust, sest kohtueelne menetlus oleks kestnud maksimaalselt 30 päeva, aga abistaja määramisega oli kiire. Kaebaja pöördus suuliselt nii kontaktisiku kui ka teise üksuse juhi poole. Ajavahemikus 03.12.2021–16.12.2021 puudus kaebajal isiklik abistaja. Kaebaja vajab abi igapäevaseks toimetulekuks. Kaebaja teeb ise ettepaneku määrata abistajaks sobilik isik ning abistajat ei peaks otsima vangla. Kaebajal on probleemid südamega ning eelinfarkti seisundis on isik kõnevõimetu. Isiklik abistaja ei pea avatud osakonnas vabal ajal olema kogu aeg kaebaja kõrval kambris. Stentofon asub kambriukse juures, mis on voodikohast rohkem kui 5 m kaugusel. Sama kaugel on WC-s asuv häirenupp. Terviserike võib juhtuda öörahu ajal, kui isiklik abistaja magab. Lisaks on kaebuse esitamine riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12; vt ka Riigikohtu 12.05.2010 määrus nr 3-3-1-12-10). Määruskaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks, samuti taotlus tõendite väljanõudmiseks Ida-Tallinna Keskhaiglalt ajavahemikus 24.01.2021– 14.02.2021, SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla ajavahemikus 10.06.2021–12.06.2021 ja Tallinna Vangla meditsiiniosakonnalt ajavahemikus 03.08.2020–26.12.2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 119 lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9), mistõttu jääb läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
9.Kaebaja taotlus tõendite väljanõudmiseks Ida-Tallinna Keskhaiglalt, Põhja-Eesti Regionaalhaiglalt ja Tallinna Vangla meditsiiniosakonnalt jääb rahuldamata. Kaebaja tervislik seisund ega sellele antav hinnang ei ole praeguse vaidluse esemeks. Kaebaja on vaidlustanud kambrisse häirenupu paigaldamata jätmist. Vangla tegevusele hinnangu andmine ei sõltu kaebaja tervislikust seisundist, vaid sellest, kas vanglal on seadusest tulenev kohustus häirenupp paigaldada.
10.VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. VSKE § 7 lg 1 sätestab elemendid, mis peavad kuuluma kambri sisustusse. Sellest erinev on meditsiiniteenuse osutamiseks kasutatava kambri sisu (VSKE § 7 lg 3). Need sätted ei pane vanglale kohustust paigutada kaebaja voodi juurde häirenupp, vaid häiresüsteemi 3(4)
3-21-2819 paigaldamise vajalikkuse üle saab vangla otsustada kaalutlusõiguse alusel (vt ka Riigikohtu 12.12.2007 otsus nr 3-3-1-70-07, p-d 10 ja 12).
11.Kuna vanglal on kohustus tagada kinnipeetava tervise kaitse, saab häirenupu paigaldamata jätmine olla õigusvastane eelkõige siis, kui konkreetsel juhul puuduvad kinnipeetaval muud tõhusad viisid, kuidas ta saaks võimaliku terviserikke korral abi kutsuda (vt viidatud Riigikohtu lahendi p-d 12 ja 13). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajale tagatud piisavad alternatiivsed meetmed, et vajadusel abi kutsuda. Kaebaja kambrisse on paigaldatud kambriukse juurde stentofon ning WC-sse häirenupp. Kaebajat aitab isiklik abistaja, kes viibib kaebajaga samas kambris. Lisaks saab kaebaja pöörduda valvurite või inspektor-kontaktisikute poole. Xi tervise halvenemisel on vanglal võimalik viia ta meditsiiniosakonda, sest vanglal on kohustus pidevalt jälgida kinnipeetava terviseseisundit (viidatud Riigikohtu lahendi p 13). Kaebaja ei ole väitnud, et ta on jäänud varem häirenupu puudumise tõttu vajaliku meditsiinilise abita. Kaebus ei ole riigilõivuvaba, sest kaebaja ei ole esitanud kaebust kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisega seonduvalt, vaid taotlenud vangla kohustamist sooritada toiming (paigaldada häirenupp).
12.Kaebus on tagastatud õigesti osas, mis puudutab isikliku abistaja määramist, sest selles osas ei olnud kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Asjaolu, et kaebaja hinnangul oli abistaja määramisega kiire, ei anna kaebajale alust jätta kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata (vt ka VangS § 11 lg-d 4 ja 5). Asja kiireloomulisele on kaebajal võimalik taotluses tähelepanu juhtida. Vaidemenetluse ajal saab isik esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2). Lisaks ei ole sellise taotluse esitamine enam ka vajalik, sest alates 16.12.2021 on kaebajale määratud isiklik abistaja.
13.Eelnevast tulenevalt jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.12.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.