lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2004/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-2004/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-2004/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja24.08.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-2004

Haldusasi

X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. augusti 2026. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24. augusti 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-2004 resolutsiooni punkti 3 peale läbivaatamatult.

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24. augusti 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-2004 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24. augusti 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-2004 resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.

Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetluse lõpetamise osas võib määruse resolutsiooni punkti 3 peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 2, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Menetlusabi taotlusi puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
X esitas Tallinna Halduskohtule 06.07.2026 kaebuse, milles palus mõista Tartu Vanglalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebaja esitas Tartu Vanglale 12.02.2024 kaks kahju hüvitamise taotlust, milles soovis hüvitist seoses sellega, et valvurid provotseerivad ja piinavad teda (põhjustavad käeraudade kasutamisel valu ja vigastusi), samuti seoses sellega, et kaebajat hoiti alates 30.06.2023 üksikvangistuses (see põhjustas kaebaja tervise halvenemise), kasutati iga päev käeraudu ja keelati spordisaali külastada. Tartu Vangla ei käsitlenud kahjunõuet lahendades küsimust, kas kaebajale tekitati kahju üksikvangistuses hoidmisega. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ja esitas 15.08.2026 taotluse riigi õigusabi saamiseks mh siinses haldusasjas.

3-26-2004

2.Tartu Vangla edastas vastuseks kohtunõudele 23.07.2026 dokumendid, millest nähtuvalt esitas kaebaja Tartu Vanglale 12.02.2024 kahju hüvitamise taotlused nr 1-13/24/152-1 ja nr 113/24/153-1 ning soovis mõlemas taotluses saada hüvitist 20 000 eurot. Taotlus nr 113/24/152-1 tugines sellele, et kaebajale põhjustati korduva käeraudade kasutamisega valu ning valvurid katkestasid õigusvastaselt kõnesid lähedastele ja advokaatidele. Taotluses nr 113/24/153-1 oli kahju tekitanud tegevusena toodud välja, et kaebajat hoiti alates 30.06.2023 üksikvangistuses, tema suhtes kasutati iga päev käeraudu ja tal keelati külastada spordisaali. Tartu Vangla jättis 12.04.2024 otsusega nr 1-13/24/152-2 kahju hüvitamise taotlused osaliselt läbi vaatamata, sest samal alusel esitatud kahjunõuded olid juba varasemalt lahendatud (vt Tartu Vangla 04.10.2023 otsus nr 1-13/142-2), ja osaliselt rahuldamata (s.o täiendavate julgeolekuabinõuna käeraudade kohaldamist, üksikvangistust ja spordisaalis käimist puudutavas osas).
3.Tallinna Halduskohus jättis 24.08.2026 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2) ning jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Kuna kohtu hinnangul puudub asja suhtes tungiv avalik huvi, siis ei ole riigi õigusabi andmine riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 kohaselt lubatav. Kaebaja 12.02.2024 kahju hüvitamise taotlused on lahendatud Tartu Vangla 12.04.2024 otsusega nr 1-13/24/152-2, mis sisaldas mh korrektset vaidlustamisviidet. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 järgi tuli kaebajal esitada hüvitise väljamõistmiseks kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul pärast Tartu Vangla 12.04.2024 otsuse saamist. Kuigi kaebaja ei ole esitanud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks, ei saa kohtu hinnangul esineda ka asjaolusid, mis annaksid aluse sellise taotluse rahuldamiseks. Kaebaja on vahepealse aja jooksul esitanud kohtule mitmeid kaebusi, seega ei saanud tal olla takistust ka selles küsimuses kohtusse pöörduda. Kaebaja ei väida, et ta ei oleks vangla vastust kätte saanud, vaid on leidnud, et vangla vastus oli puudulik. Tartu Vanglale ei ole alust heita ette ka 12.02.2024 taotluste lahendamist ühes otsuses, sest kahjunõuete asjaolud olid seotud. Ekslik on kaebaja väide, et vangla on jätnud kahju hüvitamise taotlused täielikult või mõne küsimuse osas lahendamata. Kuna 06.07.2026 kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel lõpetada kaebust menetlusse võtmata. Ühtlasi puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.X palub 24.08.2026 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada. Materiaalõiguse väärast tõlgendamisest tulenevalt andis halduskohus kaebaja huvile ebaõige hinnangu. Üldjuhul on isikul kaebeõigus, kui vaidlustatav haldusakt või toiming riivab tema subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1). Kuna tagastamisega keeldub kohus õigusvaidlust sisuliselt läbi vaatamast, riivab kaebuse tagastamine isiku kohtusse pöördumise õigust. Kaebuse aluseks olnud sündmus riivas märkimisväärselt intensiivselt kaebaja kõige fundamentaalsemaid põhiõigusi ja kaebajale tuleb tagada õigus tõhusale kohtulikule kaitsele. Halduskohus ei saanud tugineda üksnes vastustaja esitatud tõenditele, vaid pidi vajadusel kaebajat abistama täiendavate tõendite kogumisel. Õigusemõistmine mitte ainult ei pea olema, vaid peab ka näima õiglane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.08.2026 määruse resolutsiooni p 3 peale tuleb HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg-te 1 ja 2 alusel tagastada. Halduskohus ei ole lahendanud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust sisuliselt, vaid jättis selle läbi vaatamata. HKMS 119 lg 1 ei näe ette õigust esitada määruskaebust sellise määruse peale ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2026 määrus nr 3-252(4)

3-26-2004 3069, p 4). Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).

6.Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.08.2026 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 2, § 155 lg 5; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle lahendamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Määruskaebuses ei ole esitatud sisulisi vastuväiteid sellele, et kaebaja 12.02.2024 kahju hüvitamise taotlused on lahendatud Tartu Vangla 12.04.2024 vastusega nr 1-13/24/152-2, mis sisaldas viidet, et mittenõustumise korral võib 30 päeva jooksul esitada kaebuse halduskohtule hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). Kuigi 06.07.2026 kaebuses on leitud, et vangla ei ole kahjunõuet lahendades käsitlenud küsimust, kas kaebajat üldse tohtis üksikvangistuses pidada, nähtub Tartu Vangla 12.04.2024 vastusest nr 1-13/24/152-2 selgelt, et kahju hüvitamise taotlus jäeti mh üksikvangistust puudutavas osas rahuldamata. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus mingi osa kaebaja taotlusest oleks jäetud lahendamata. Kui kaebaja ei nõustunud vastustaja seisukohtadega, tuli tal pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul Tartu Vangla 12.04.2024 vastuse kättesaamisest. Kaebaja pöördus kohtusse alles 06.07.2026 ehk rohkem kui kaks aastat hiljem. Arvestades, et kaebaja on ajavahemikul 12.04.2024–06.07.2026 pöördunud erinevate kaebuste ja taotlustega halduskohtusse kokku 55 korral (sh algatas kaebaja ajavahemikul 16.04.2024–11.05.2024 ehk 30-päevase kaebetähtaja vältel viis kohtuasja, millest kaks olid kahju hüvitamise kaebused), nõustub ringkonnakohus halduskohtu hinnanguga, et kaebajal ei saanud esineda takistust esitada kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ja seetõttu ei kuuluks kaebetähtaeg ennistamisele. Halduskohus lõpetas menetluse HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel õiguspäraselt.
8.Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et kuigi kaebajal on kaebeõigus ja kahju hüvitamise nõude aluseks olevad sündmused võisid rikkuda tema põhilisi inimõigusi, ei anna see iseseisvat alust kaebust menetleda. Kohtusse pöördumisel tuleb järgida ka seaduses sätestatud tähtaega, millest kaebaja pidi selgelt olema teadlik. Kuna kaebaja ei pöördunud Tartu Vangla 12.04.2024 vastuses toodud selgitusele vaatamata hüvitamiskaebusega halduskohtusse tähtaegselt, vaid enam kui kaks aastat hiljem, ja tähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvat põhjust, siis ei ole alust väita, et menetluse lõpetamine oleks kaebaja suhtes ebaõiglane ja talle ei oleks tagatud tõhusat kohtulikku kaitset. Kohtulik kaitse tagatakse seaduses ettenähtud tingimustel.
9.Kuna halduskohus lõpetas menetluse halduskohtusse pöördumise tähtaja ületamise tõttu õiguspäraselt, siis on riigi õigusabi taotlus jäetud samuti rahuldamata õiguspäraselt. Olenemata sellest, kas siinsel juhul tulnuks möönda tungivat avalikku huvi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks (arvestades, et kahjuhüvitist on nõutud kaebaja väidetava piinamise eest), on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks kaebetähtaja olulise ületamise tõttu ilmselt vähene, mis välistab RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi andmise.
10.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.08.2026 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

3(4)

3-26-2004

11.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium