Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-21-2897 7. märts 2022 Karin Jõks Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõuetes seoses Tartu Vangla 25.06.2021.a otsusega nr 1-13/135-2 Kaebaja - Nikolai Lilitškin Vastustaja - Tartu Vangla
1.Tagastada kaebus vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
2.Lõpetada menetlus kahju hüvitamise nõudes.
3.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
6.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 13).
1.Tartu Vangla jättis 25.06.2021.a otsusega nr 1-13/135-2 (edaspidi vaidlustatud otsus) rahuldamata kinnipeetav Nikolai Lilitškini (edaspidi kaebaja) taotluse kahju hüvitamiseks. Kaebaja taotles varalise kahju 0,90 euro ja mittevaralise kahju 10 euro hüvitamist. Nõude aluseks oli valvuri tegevus 04.04.2021 välja saadetava kirja avamisel ja kontrollimisel. Vangla leidis, et vanglateenistuja toimis 04.04.2021 kaebajalt kirja vastu võtmisel ning selle kontrollimiseks avamisel õiguspäraselt. Sel juhul ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alust. Kaebaja sai otsuse kätte 25.06.2021.
2.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille vanglale üleandmise ajaks on kaebaja ümbrikul märkinud 10.12.2021. Kaebaja palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse ja mõista välja rahaline hüvitis mittevaralise kahju eest. Kaebusele oli lisatud vaidlustatud otsus. Kaebuse kohaselt ei täitnud Tartu Vangla vaidlustatud otsuse tegemisel selgitamiskohustust, ei kaasanud tõlki ja ei teinud koopiat kaebaja taotlusest. Vangla selline tegevus on jätkuv. Kaebaja sai 26.11.2021 vanglaametnikult teada, et vangla ei hakka seadust täitma. Kahju hüvitamise nõude saab esitada sellest kolme aasta jooksul.
Kaebaja esitas taotlused vaadata asi läbi kohtuistungil, osutada menetlusabi kaebuse tõlkimisel, määrata tasuta riigi õigusabi ja vabastada riigilõivu tasumisest.
3.Kohus jättis 14.02.2022.a määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli täpsustada, kas ta soovib esitada eraldi tuvastamisnõude. Kui jah, siis tuli kaebajal põhjendada, miks on see tema õiguste kaitseks vajalik. Kohus selgitas, et kaebaja on ületanud kaebetähtaega hüvitamisõude esitamisel ja andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja sai kohtumääruse ja selle tõlke vene keelde kätte 16.02.2022, tähtaeg kohtule vastamiseks oli 23.02.2022. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Kohtu seisukoht
4.Kaebaja nimetas kaebuses, et ta soovib esitada vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Kaebusele oli lisatud vaidlustatud otsus. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja pöördus kohtusse samas küsimuses, mida on käsitletud vaidlustatud otsuses, s.t taotles 04.04.2021 välja saadetava kirja avamise ja ümbriku sisu kontrollimise õigusvastasuse kindlakstegemist ning eeltooduga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja tegi kaebuses etteheiteid vaidlustatud otsuse tegemiseks läbi viidud haldusmenetlusele (koopia saamine kahju hüvitamise taotlusest, tõlgi kaasamine, selgitamiskohustuse täitmine). Tegemist on menetlustoimingutega, mida saab koos põhinõudega vaidlustada.
5.Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja on esitanud tõhusama ehk kahju hüvitamise nõude, tuvastamisnõue on sellega hõlmatud. Kaebaja ei ole iseseisva tuvastamisnõude esitamise vajadust põhjendanud. Eraldi tuvastamisnõude esitamine väidetavalt kahju põhjustanud tegevuse õiguspärasuse hindamiseks ei ole lubatud.
6.Kohus lõpetab menetluse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 ning § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vangistusseaduse § 11 lg 8 näeb kinnipeetava kahju hüvitamise kaebuse puhul ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja viitas kohustusliku kohtueelse menetluse osas vaidlustatud otsusele. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimise korral võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kaebaja sai kohtueelset menetlust lõpetava lahendi ehk vaidlustatud otsuse kätte 25.06.2021, viimane päev tähtaegselt kaebusega kohtu poole pöördumiseks oli 26.07.2021. Kaebaja esitas kaebuse 10.12.2021. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.
7.Kaebaja viitab sellele, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 alusel tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamise nõudes esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
Kohus selgitab, et kohustusliku kohtueelse menetluse puhul tähendab see säte, et kaebajal tuli esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale RVastS § 17 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Kohtule kaebuse esitamise tähtaja kehtestab kohustusliku kohtueelse menetluse korral HKMS § 47 lg 2.
8.Kaebaja märgib kaebuses, et ta sai 26.11.2021 vanglaametnikult teada, et ei hakata täitma seadust asjas nr 1-13/352. Kohtu hinnangul on kaebaja eksinud kohtueelse menetluse numbriga, õige number on 1-13/135. Tartu Vangla selgitas kohtule, et menetlus nr 1-13/352 ei olnud seotud kaebajaga. Kohtu hinnangul pidi kaebajale vaidlustatud otsuse saamisel olema arusaadav, et tema kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata ning vaidlustatud otsuse kaebajale teatavaks tegemisega lõppesid haldusmenetluse menetlustoimingud, s.h selgituste andmine ja tõlgi osalemine menetluses. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikaajaline ja ulatuslik kogemus. Vangla praktika haldusaktide teatavaks tegemisel kinnipeetavale, kes eesti keelt ei valda, on aastaid olnud sama - vanglaametnik annab haldusakti kätte eestikeelsena ja vajadusel selgitab selle sisu vene keeles. Kaebaja pidi mõistma, et vaidlustatud otsuse teatavaks tegemisega 25.06.2021 algas 30-päevane tähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks kohtule. Kaebaja väide, et ta sai alles 26.11.2021 teada oma õiguste rikkumisest, ei ole usutav ja ei ole millegagi põhjendatud. Kaebust ei saa selle kaebaja väite alusel pidada tähtaegseks.
9.HKMS § 71 lg 1 alusel saab kohus kaebetähtaja ennistamist kaaluda üksnes menetlusosalise taotluse alusel. Kohus andis kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kaebaja seda ei teinud.
10.Kokkuvõttes tuleb menetlus kahju hüvitamise nõudes lõpetada. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja kohtule uuesti esitada sama nõuet samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2).
11.Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi (esindaja) saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja läbis iseseisvalt kohtueelse menetluse ning koostas ja esitas kohtule kaebuse.
12.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks. Selle taotluse lahendamiseks puudub praegu vajadus, kuna kaebuse tõlkis eesti keelde kohtu tõlk ning õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest. Kaebuse tagastamisel ja menetluse lõpetamisel enne kaebuse menetlusse võtmist puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks.
13.Kohus selgitab kaebajale, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.