Jevgeni Nurtdinovi kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Jevgeni Nurtdinov Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Jevgeni Nurtdinovi kaebus.
2.Võtta asja materjalide juurde Jevgeni Nurtdinovi vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte perioodi 09.05.2021–08.09.2021 kohta.
3.Jätta Jevgeni Nurtdinovi taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte. Kaebajale tagastatakse vastavalt tema taotlustele Viru Vangla 16.07.2021. a vastus nr 6-10/15359-2, 03.09.2021. a vastus nr 6-10/21682-2 ja 10.08.2021. a vastus nr 6-16/126-2 ning haldusasja toimikusse jäetakse nende dokumentide koopiad.
1.Jevgeni Nurtdinov esitas 09.09.2021 kohtule kaebuse, milles palub tunnistada ebaseaduslikuks vanglaametniku K. Luuri 15.06.2021. a korralduse võtta kogu poest tellitud kaup (1 kg lihapalle, 1 kg banaane, 10 pakki kiirnuudleid, halvaa jm) ühekorraga kauba jagajalt käest kätte. Kaebaja viibis 15.06.2021 kartseris, kus ei tohi omada vangla poest ostetud lisatoitu. Sellel hommikul võeti kaebaja kartserist välja ning K. Luuri käskis võtta kätte kogu poest ostetud kauba, kuid kaebajale ei mahtunud kõik asjad ühekorraga kätte, sest ta ei saa vasaku käega hoida raskeid asju ning paremas käes on tal kark. Kuna kaebaja ei võtnud kõiki asju kätte, leidis K. Luuri, et kaebaja keeldus nendest asjadest, mida ta kätte ei võtnud. Kaebaja ütles
3-21-2278 korduvalt, et ta ei keeldu kaubast, kuid ametnik kordas varasemalt antud korraldust. Kaebaja hinnangul oli ametniku korraldus invaliidi üle mõnitamine, sest kaebajal oli füüsiliselt võimatu korraldust täita. Kuna kaebajal ei tohi kartseris poekaupu olla, pidi müüja panema asjad lattu, kuid K. Luuri kohustas tagastama lihapallid põhjendusel, et kaebaja keeldus nende vastuvõtmisest. Kaebajal ei võimaldatud panna asju karbi sisse. Kaebaja selgitab, et toidujagaja P. Krivonogov, kes tõi ka poe kaubad, käitub ebaeetiliselt ja amoraalselt ning kaebaja ei taha temaga kokkupuudet. Kaebaja on ka keeldunud P. Krivonogovilt toidu vastuvõtmisest, kuid K. Luuri pikendas tema töötunde toidujagajana mitmekordselt. Kaebaja ei söönud üle 3 kuu ja teatas vanglale, et ta ei soovi P. Krivonogoviga kokku puutuda, kuid K. Luuri toob P. Krivonogovi kaebajale poekaupu jagama, et ta katsuks kaebaja toitu ja kaebajat käest kätte. Seda tehes ei näe K. Luuri, et ta rikub ise kodukorda, kui käsib kaebajal võtta kaupa kätte olukorras, kus ta kannab kartserikaristust. Kaebaja palub veel pöörduda Terviseametisse dokumendi väljanõudmiseks, mille kaebaja saatis ja millelt nähtub, et kui kaebaja kaupa kätte ei võtnud, loeti see kaubast keeldumiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja avalduse enda vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Tartu Halduskohus jättis 29.12.2021. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. Kohus selgitas kaebajale, et tuvastamiskaebuse esitamise õigus on seadusega piiratud ja sellisele kaebusele on esitatud lisatingimusi. Kaebajal tuli kohtule teatada, millised negatiivsed tagajärjed talle saabusid seoses ametniku tegevusega ning millise eelise see tulevikus talle annab, kui kohus peaks tuvastama ametniku tegevuse õigusvastasuse. Kaebajal tuli kohtule selgitada ka kaebuse eesmärki ehk seda, kas tema soov on üksnes tuvastamisnõude esitamine või soovib ta kahju hüvitamist (selgitada, millal ja kelle poolt kahju tekkis ja milles kahju väljendus).
3.J. Nurtdinov esitas 10.01.2022 kaebuse täpsustuse, milles märgib, et K. Luuri poolt 15.06.2021 kaebajale antud korraldus oli ebaadekvaatne ja ebamõistlik. Kaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil, et tulevikus K. Luuri ei rikuks kaebaja või teiste kinnipeetavate õigusi. Kaebaja viibis kartseris ning sellises olukorras ei anta kinnipeetavale poekaupu, vaid need paigutatakse hoiule kinnipeetava kartserist vabanemiseni. Kuivõrd kaebajale antud käsk oli õigusvastane ja ta ei saanud võtta poest tellitud kõiki asju kätte, jäi ta poeasjadest ilma ja pidi seetõttu nälgima. Kaebaja pidi taluma alandust ja mõnitamist, mille tagajärjel tekkisid tal psüühikahäired. Kaebuse eesmärk on vältida sarnase intsidendi kordumist.
4.Tartu Halduskohus jättis 07.02.2022. a määrusega kaebuse teist korda käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et tuvastamisnõudega ei saavuta ta seda, et tulevikus sarnast olukorda ei teki. Vanglaametniku korralduse õigusvastaseks tunnistamine ei muudaks ka kuidagi kaebaja olukorda (see tähendab, et ta ei saa temalt ära võetud lisatoitu tagasi), ei annaks talle mingisuguseid täiendavaid õigusi ega paneks vastustajale mingeid kohustusi. Kohus selgitas veel, millised tõhusamad õiguskaitsevahendid kaebajal on. Kaebajal tuli kohtule teatada, millise kaebuse nõude ta kohtule esitab, arvestades kohtu antud selgitusi.
5.J. Nurtdinov esitas 16.02.2022 kohtule hüvitamisnõudena pealkirjastatud puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et talle 15.06.2021 antud korraldus oli ebaõiglane. Kaebaja on invaliid ja tal on kark, mistõttu ei saanud ta ühekorraga kõiki kauplusest soetatud asju kätte võtta. Ühtlasi kandis kaebaja kartserikaristust ja seetõttu ei tohtinud ta omada lisatoitu. Kaebaja soovib, et talle kompenseeritaks ebameeldivused. Pärast kartserist vabanemist soovis ta enda soetatud kaupu, kuid ei saanud neid ametniku vale korralduse tõttu. Kaebaja taotleb kohtult hüvitiseks kahekordset summat selliselt, et sellelt on juba maha arvatud 70% erinevatesse fondidesse.
3-21-2278
6.Viru Vangla selgitas 25.02.2022. a vastuses kohtule, et J. Nurtdinov loobus 15.06.2021 tema poolt tellitud kaubast, mistõttu tühistati tema rahaliste vahendite broneering ning kauba soetamiseks broneeritud raha (8,60 eurot) tema vangla arvelduskontolt maha ei võetud (dtl 65).
KOHTU SEISUKOHT
7.Pärast korduvaid kaebuse täpsustusi mõistab kohus kaebajat selliselt, et tema tahe on see, et kohus mõistaks Viru Vanglalt tema kasuks välja kahjuhüvitise seoses 15.06.2021 toimunud intsidendiga, mille tulemusel jäi kaebaja ilma vangla kauplusest soetatud toidukaupadest. Samuti mõistab kohus kaebajat selliselt, et tema hinnangul oli vangla tegevus tema inimväärikust alandav. Kaebaja palub mõista vanglalt välja kahekordse kaupade väärtuse, mis kantaks tema arveldusarvele selliselt, et summalt oleks juba tehtud mahaarvamised erinevatesse fondidesse. Kuna kõnealuste toidukaupade väärtus oli 8,60 eurot (dtl 64), mõistab kohus, et kaebaja soov on saada hüvitisena 17,20 eurot.
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.1.Kaebaja nõudis kohtueelses menetluses vanglalt, et kui talle ei tagastata ära võetud kaupu, tuleb see talle hüvitada kümnekordselt (s.o 86 eurot – kohtu märkus). Kohtule esitatud kaebuse täpsustuses taotleb kaebaja mõista vanglalt hüvitisena välja kahekordne summa, s.o 17,20 eurot. Seega jääb antud juhul vaidluse all oleva varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning seda arvestades saab pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Selle sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
9.2.Samuti ei saanud kohtu hinnangul ühel korral vangla kauplusest soetatud kaubast ilma jäämine riivata kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt, et vajalik oleks selles asjas täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine. On ebatõenäoline, et kaebajale korralduse andmine võtta kätte poest tellitud kaup olukorras, kus tema tervislik seisund seda väidetavalt ei võimaldanud, ning sellest tulenevalt ühel korral lisatoidust ilma jäämine oleks saanud kahjustada kaebaja inimväärikust määral, et tema õigusi saaks pidada intensiivselt riivatuks. Kaebajal ei olnud takistusi vangla kauplusest kauba soetamiseks uue tellimuse tegemisel ning varasemalt tellitud toidukaupade saamine lükkus ajas üksnes edasi. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja sai uued poekaubad juba 06.07.2021 (vt Viru Vangla 10.08.2021. a otsus, dtl 22).
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse
3-21-2278 alandamise raskus seda õigustab. Kohtu hinnangul on kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
10.1.Viru Vangla 25.02.2022. a vastusest nähtub, et kaebaja loobus 15.06.2021 tema poolt tellitud kaubast, mistõttu tühistati tema arvelduskontol tehtud rahaliste vahendite broneering ning kauba soetamiseks broneeritud raha (8,60 eurot) tema vangla arvelduskontolt maha ei võetud (dtl 65). Ka kaebaja isikukonto väljavõttelt ei nähtu, et tema kontolt oleks 07.06.2021. a tellimislehel nr 5135379 välja toodud kaupade eest kinnipidamisi tehtud. Kohus võtab kaebaja isikukonto väljavõtte kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu pikkuse perioodi kohta asja materjalide juurde. Seega ei ole kaebajale tekkinud varalist kahju, mille väljamõistmist ta vanglalt praegusel juhul taotleda võiks.
10.2.Kaebaja hinnangul oli vanglaametniku antud korraldus võtta poest tellitud kaup ühekorraga kätte õigusvastane ja tema inimväärikust alandav, kuna kaebaja on invaliid ning tal on ühes käes kark. Kaebaja palub kompenseerida talle tekitatud ebameeldivused (kaebajale anti korraldus, mida ta ei saanud enda tervislikust seisundist tulenevalt täita, ta ei saanud kõiki asju kätte võtta, kaebaja pidi tundma nälga ja tema inimväärikust alandati). Kohus on seisukohal, et kaebaja kirjeldatud võimalikud ebameeldivused ja asjaolu, et ta ei saanud ühel korral kauplusest soetatud kaupu, ei saanud talle põhjustada rahaliselt hüvitamisele kuuluvat kahju. Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub kaebaja rahulolematus kauba toonud kinnipeetav P. Krivonogoviga ning sellega, et kaebajale anti korraldus võtta kaup käest kätte, mis oli aga kaebajale vastumeelne. Kaebaja on ka ise kaebuses kinnitanud, et on vanglale esitanud korduvalt pöördumisi seoses P. Krivonogoviga ning et kaebaja ei soovi temaga kokkupuudet. Seega on kohtu hinnangul kaebaja põhjendused, et ta ei saanud võtta kõiki ostetud kaupu ühekorraga kätte enda tervisliku seisundi tõttu, vähemalt osaliselt otsitud. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebajale 15.06.2021 antud korraldus oleks olnud õigusvastane või tühine, mistõttu oli kaebajal kohustus see täita (vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1).
10.3.Kaebajale on vanglas tagatud toitlustamine vangla poolt (VangS § 47 lg 1). Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et kaupadest ilma jäämise tõttu pidi ta nälgima. Samas märgib ka kaebaja ise, et kuna ta viibis kartseris, ei oleks olnud tal võimalust soetatud kaupu kartserisse saada, vaid vangla pidi need paigutama lattu. Kaebaja väite tõesust kinnitab ka justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 60, milles on loetletud kartseris lubatud asjad ning kauplusest soetatud toiduained nende hulka ei kuulu. Seega ei oleks kaebaja ostetud kaupu mingil juhul koheselt kätte saanud. Pärast 15.06.2021 toimunud kaupadest ilma jäämist sai kaebaja uue tellimusega soetatud kaubad 06.07.2021 (dtl 22). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et 15.06.2021 kaebajale antud korraldusega ja ühel korral poekaupadest ilma jäämisega ei saanud kaebajale tekkida selliseid üleelamisi, mis tuleks talle rahaliselt hüvitada. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale kaasnenud mingeid reaalseid negatiivseid tagajärgi ning seetõttu ei ole kohtule esitatud kahjunõue perspektiivikas.
11.Kuna kaebuse rahuldamist tuleb pidada ebatõenäoliseks ning sellega kaitstavat õigushüve väheintensiivseks, tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
12.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.