Xi kaebus Politsei- ja Piirivaveameti 07.12.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 7002110085-1 tühistamise nõudes, Politsei-ja Piirivalveameti kohustamise nõudes vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 18.02.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.03.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
19.Kaebajale PPA 28.05.2021 tehtud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus on õiguspärane, piisavalt põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13.12.2011 direktiiviga 2011/95/EL (käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule) ja Genfi 1951. a pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku – (HKMS) § 165 lg 2).
20.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 (tagakiusamine rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu) ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos.
21.Vaidlust ei ole sellest, et kaebaja vanemad vennad F ja Y aitasid XXX. Kaebaja sõnul määrati mõlemale vennale selle eest vanglakaristus 10 a ja 6 kuud, ent tegelikkuses nähtub PPA-le esitatud materjalidest, et X jõudnud vennale Y määratud vangistus oli 1,5 aastat (vaidlustatud otsus lk 8). Vend Y põgenes X ja sai seal rahvusvahelise kaitse, ta on olnud seal 4-5 aastat. Vend F on olnud 8 aastat Xs vangis, kahe aasta pärast saab välja. Samuti ei ole kohtu hinnangul vaidlust selles, et 2015. ja 2016. aastal toimusid kaebaja kodus seoses tema vendade vahistamisega läbiotsimised.
22.Kaebuse kohaselt lahkus kaebaja Xst, kuna oli pandeemia ajal üsna isoleeritud ja kartis endale lõpuks viga teha. Ülikooli järgmisele kursusele jättis ta end ise registreerimata, kuna lahkus Xst. Xst lahkus ta, kuna mõistis, et tema karjäärivalikud Xs on piiratud ja soovis minna elama X oma vendade juurde. Kaebaja saabus Eestisse ebaseaduslikult läbi X inimkaubitsejate abil. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas kaks päeva peale Eestisse jõudmist siis, kui ta X laevale mineku eel piirivalvurite poolt kinni peeti ning oli selge, et X ta minna ei saa. 01.09.2021 küsitluse protokolli järgi oli kaebajal kaalukeeleks Xst lahkumisel tõdemus, et vend M saab tööd vaid erasektoris ja kaebaja ei näe endal Xs sobivat tulevikku. Algul oli tal plaan minna Erasmuse vahetusprogrammiga X, hiljem on kaebaja põhjendanud, et tema inglise keel ei olnud selleks piisav.
23.Tagakiusamise osas on kaebaja välja toonud järgmise: tema ja ta perekonna poliitilised vaated on erinevad X riigi poliitilistest eelistustest. Tema kaks venda on poliitilistel põhjustel saanud vanglakaristuse. Teda kui etnilist xxxx diskrimineeritakse, ta ei usu, et ta saaks avalikku teenistusse, teda on tema päritolu tõttu korduvalt solvatud. Kohtuistungil lisas kaebaja, et ei soovi tunda end marginaliseerituna, see tekitab tal stressi. Seega vajab kaebaja enda sõnul kaitset kahel põhjusel: tema kui xxx ja tema kui poliitilistel põhjustel süüdimõistetu pereliige. Kohtuistungil ütles kaebaja, et tema ainus eesmärk on saada haridus, elada vabalt ja mitte olla surve all. 21.09.2021 vestlusel küsis PPA, kas kaebaja on kogenud ka füüsilist vägivalda. Kaebaja ütles, et jah. See toimus politsei läbiotsimiste ajal, seega 5-6 aastat tagasi. Pere üritas politseil koju sisenemist takistada ja politsei lõi neid seepeale kumminuiadega.
24.Vestlusel PPA-ga 21.09.2021 on kaebaja öelnud, et tema kodus X plahvatas pomm ja midagi ei jäänud terveks. Aastatel 2016 ja 2017 tekkisid X füüsilised konfliktid xxxx ja xxxx vahel, selles asjaolus ei ole ka vaidlust. Kaebaja kinnitusel tuli seepärast politsei neile koju ja ütles, et kas hülgate kodu või jääte siia ja surete. Kaebaja pere oli sunnitud kodust lahkuma ning ühe aasta jooksul ei naasnud nad sinna. Kaebaja kinnitas selle väite kohtu küsimuse peale istungil ka üle. Kaebaja on haldusmenetluses lubanud anda PPA-le oma kodu aadressi ja esitada selle kohta tõendeid. Istungil
küsimuse peale, kas ta esitas need tõendid, vastas kaebaja, et palus oma advokaadil otsida selle kohta sotsiaalmeediast. Kaebaja ise tõendeid esitanud ei ole.
25.Kohus leiab, et kirjeldatud rünnak ei olnud asjaoludest tulenevalt suunatud kaebaja pere vastu, see oli rühmitustevaheline konflikt, selle käigus võis puruneda mitmeid maju ja paljud pered kolisid seetõttu mingiks ajaks eemale. See juhtus 2015. a lõpupoole ja sellest on praeguseks hetkeks möödas üle 6 aasta. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et tema pere maja sai pihta ja hävis. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kaebajal ei oleks sellise sündmuse tagajärgedest kohtule fotosid esitada, kuna fotode tegemine 2015. aastal oleks olnud mobiiltelefoniga väga lihtne. Kui kohus fotode olemasolu kohta istungil küsis ja kommenteeris, et võib eeldada, et sellised fotod kaebaja olemas olema peaksid, ütles kaebaja vaid, et intsidendi kohta saab otsida sotsiaalmeediast. Kaebaja jutust saab väita, et neid fotosid ta teinud ei ole (selgitas, et ta ei olnud kohal). Kohtus selgitas istungil, et sotsiaalmeediast ei ole võimalik leida tõendit selle kohta, et kaebaja pere kodu hävitati. Istungil selgitas kaebaja, et kohal nad ei olnud, ent 200 m nende kodust oli plahvatus, kus hukkus 7 inimest ja et kui nad oleksid kodus olnud, oleksid nad ka ise surma saanud. Siis väitis kaebaja istungil (kl 11.05), et kodu ei saanud pihta, kuid sai kahjustatud. Kohus järeldab, et kaebaja enda kodu ei ole siiski pihta saanud. Kaebaja kodupiirkonnas küll plahvatusi toimus, kuid kaebaja väited ja tõendite puudumine viitab sellele, et kaebaja kodu ei hävinud. Pigem ongi kaebaja rääkinud kodust 200 m kaugusel toimunud plahvatusest. 03.12.2021 protokollis on kaebaja samuti kinnitanud, et enne Eestisse tulekut elas ta oma perekonna kodus X provintsis.
26.Istungil selgitas kaebaja, et kogu see intsident rikkus ka tema pere psüühikat. Sellega kohus iseenesest nõustub. Samas toimus see 5-6 aastat tagasi ja midagi taolist hiljem kordunud ei ole. Seetõttu ei ole mälestus sellest intsidendist siiski nii tõsine, et ei võimaldaks kaebajal enam Xs oma tavapärast elu elada.
27.Kohus nõustub PPA analüüsiga, et kaebajaga seotud asjaolud ei ole siiski sellised, mille tõttu vajaks ta rahvusvahelist kaitset või ei saaks tagasi pöörduda kas oma kodukohta või mõnesse muusse piirkonda Xs. Kohus selgitab oma seisukohta järgmiselt.
28.Hinnanguliselt on Xs üle 15 miljoni kodaniku xxxx päritolu ning xxxx moodustavad umbes 2025% X 82 miljonist elanikust. Seega on xxxx osakaal märkimisväärne ja Xs on mitmeid piirkondi, kus xxxx on enamuses. PPA esitatud päritolumaa info kohaselt võib küll esineda xxxx suhtes diskrimineerimist, mistõttu osad neist otsustavad isegi oma etnilist päritolu varjata, kuid kaebaja toodud näited (töökohale mittexxxx kandidaatide eelistamine, rahvuse tõttu tehtud juhuslikud solvangud jne) ei anna välja tagakiusamise mõõtu VRKS § 4 lg-s 1 mõttes ega riku Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklit 3 (piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld). Maailmas on paraku palju riike, kus olukord demokraatia ning inimõigustega ei ole Euroopa Liidu riikidega samal tasemel. Siiski ei ole igasugune diskrimineeriv käitumine tagakiusamine, mis annaks aluse taotleda rahvusvahelist kaitset, kui sellel ei ole piisavalt tõsiseid tagajärgi. Rahvusvaheline kaitse antakse juhul, kui isikul on päritoluriiki jäämine ohtlik või inimväärikust tõsiselt alandav. Pelgalt igapäevastest ebamugavustest rahvusvahelise kaitse saamiseks ei piisa.
29.Põhimõtteliselt on võimalik, et vähemintensiivsed diskrimineerimised erinevates vormides annavad kokku tagakiusu mõõte. Seda tuleb iga kord eraldi hinnata. Siiski tuleb arvestada, et erinevates ühiskondades leiab tihti aset ühe või teise inimgrupi erinevat kohtlemist. Sellise eristamise all kannatajad ei pruugi aga tingimata vajada rahvusvahelist kaitset. Rahvusvahelist kaitset vajataks siis, kui diskrimineerimise tõttu on tõsises ohus isiku võime teenida endale elatist, praktiseerida oma usku ja pääseda ligi tavapäraselt kättesaadavale haridusele. 1
1 HANDBOOK AND GUIDELINES ON PROCEDURES AND CRITERIA FOR DETERMINING REFUGEE STATUS under the 1951 Convention and the 1967 Protocol relating to the Status of Refugees Reissued Geneva, DECEMBER 2011, lk 12 ja 82.
30.Kaebaja lahkus Xst, olles 4. kursuse üliõpilane. Kaebaja jättis ülikooli pooleli vabatahtlikult, kuna ta oli otsustanud Xst lahkuda. Kaebaja on kinnitanud, et kui ta ei oleks Xst lahkunud, oleks ta ülikoolis edasi käinud. Samuti on kaebaja kinnitanud, et Xs on ülikooli väga raske sisse saada. Seega ei olnud kaebaja etniline päritolu ega tema vendadele määratud karistused takistuseks sellele, et kaebaja ülikoolis haridust omandada sai. Seejuures on selge, et kõrgharidus on Xs vaid väiksemal osal elanikkonnast. Enamus on vähem haritud.
31.Kaebaja on 22 ning ei ole veel jõudnud Xs erialast tööd teha. Kaebaja väitis, et tema vend M on hariduselt psühholoog, kuid ta ei ole saanud tööle avaliku sektorisse, ning peab leppima töökohtadega erasektoris. Sel põhjusel kardab ka kaebaja, et ta ei saa tööle avalikku sektorisse. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et avalikus sektoris on töötajatel rohkem hüvesid. Hirm karjäärivõimaluste piiratuse pärast ei ole aga asjaolu, mille tõttu inimestele antakse rahvusvahelist kaitset. Selline asjaolu on kahtlemata ebamugav, kuid ei ole piisavalt tõsine, et väita, et isiku eksistents oma päritoluriigis on ohus. Rahvusvahelise kaitse eesmärk ei ole parandada inimeste elujärge, vaid pakkuda kaitset nendele, kelle elu või inimväärne elu on päritoluriigis tõsises ohus.
32.Kohtu käsutuses olevatest materjalidest saab aga järeldada, et kaebaja soov Xst lahkuda oligi seotud peamiselt tema sooviga teha talle sobivat tööd. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et ta kardaks jääda üleüldse töötuks. Isegi kui mõnele töökohale eelistataks kaebajate mitte-xxxx või kui kaebaja ei saa omale meelepäraseid töökohti, ei ole põhjust arvata, et kaebaja üldse omale tööd leida ei suuda. Seejuures on asjaolu, et kaebaja on noor ja terviseprobleemideta (miinusprillid kohtu hinnangul märkimisväärne terviseprobleem ei ole, kuna seda saab prillidega lihtsalt korrigeerida) meesterahvas. Kohtumenetluses on kaebaja end näidanud ka hea argumenteerija ja kahtlemata intelligentse inimesena. Seega ei ole ohtu, et kaebaja ei suudaks hankida omale Xs elementaarseid elatusvahendeid.
33.Kaebajal on Xs ema, kaks õde ja vabaduses kaks venda. Järelikult on neil Xs elamine jätkuvalt võimalik ja puudub põhjus, miks kaebajal see nii ei oleks. Kaebaja enda selgitustest nähtub, et kaebaja sai käia ülikoolis, taotleda passi, probleemideta maalt lahkuda. Kaebajal ei ole seoses enda isikuga tuua näiteid riigipoolsest ebavõrdsest kohtlemisest. Kaebaja eeldab vaid, et seoses tema kahe vennaga, kellest üks elab Xs ja teine Xs, võidakse teda taga kiusata. Kohus nõustub PPA-ga, et selliseks kartuseks piisavat alust ei ole. Kaebaja vennad ei olnud esiteks XXX-s piisavalt oluliselt positsioonil, et riigil oleks huvi tegeleda ka vendade pereliikmetega. Kaebaja suhtes Xs seni ühtegi kriminaal- ega adminsitratiivmenetlust alustatud ei ole. Politseiga on kokkupuuted vaid juhuslikud ja põgusad (v.a kodu läbiotsimine seoses vendade vahistamissooviga, ent see oli 5-6 aastat tagasi). Kaebaja on kinnitanud, et tema ise ei tegele xxxx aitamisega. Millestki ei ole näha kinnitust kaebaja väitele, et riik on võtnud ta range järelevalve alla.
34.16.02.2022 kohtule edastatud kirjas (eestikeelne tõlge) väidab kaebaja, et kui ta käis X ülikoolis, sai ta fašistlike natsionalistide käest peksa ja ähvardada. Lisaks, kuna riik paljastas teda, näidati teda nende fašistlike jõukude poolt konfliktide süüdlasena ja teda rünnati. Seetõttu pidi ta oma haridustee lõpetama. Sellised väited on vastuolus kaebaja enda väidetega, et kui ta ei oleks Xst lahkunud, käiks ta edasi samas ülikoolis.
35.Esmavestlusel PPA-ga 21.09.2021 on kaebaja väitnud ülikooliga seoses, et ta sai riigiülikooli sisse, kuid tema aadressil tehti rassistlikke märkusi ja õpetaja ütles, et talle ei meeldi xxxx ning samuti ei soovinud üks üürileandja talle oma korterit üürida. Kaebaja väitis, et kord koduteel solvasid kaks isikut teda, millele ta vastas, ja mis tõi kaasa tema füüsilise ründamise. Isegi kui märkused tema etnilise päritolu kohta ja sellest võrsuvad juhuslikud konfliktid ning ühe üürileandja soovimatus talle korterit üürida vastavad tõele, ei anna sellised asjaolud alust rahvusvahelise kaitse andmiseks. Juhuslik füüsiliseks minev tüli möödujatega (isegi kui üks neist oli kaebajaga samast ülikoolist) ei ole veel tagakiusamine. Neile asjaoludele VRKS § 4 lg 1 ei laiene ning need ei ole Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 3 rikkumised. Selleks peaksid erinevad intsidendid olema piisavalt
tõsised ja oht nende kordumiseks suur. Kohus rõhutab, et sellised olukorrad on kahtlemata ebamugavad, ent rahvusvahelise kaitse süsteem ei ole mõeldud katmaks ka selliseid juhtumeid. See kaitseb isikuid eksistentsiaalse ohu, mitte ebamugavuste eest.
36.Samuti väidab kaebaja kohtule 16.02.2022 saadetud dokumendis, kuidas riik asus kogu tema peret peale vend F vahistamist jälitama, kuidas kogu pere kohta tehti kõikides riigiasutustes märkused. Isegi kui sellised märkused on tehtud, ei ole kaebajale ja tema pereliikmetele sellest siiski tõsisemaid tagajärgi tekkinud. Nii ei olnud kaebajal takistus käia ülikoolis, saada pass ja lahkuda legaalselt riigist.
37.Kohus hindab oluliselt tõepärasematena kaebaja varasemalt antud ütlusi, millest nähtub, et kaebaja soovis asuda elama X ning selle põhjuseks ei olnud tagakiusamine Xs, vaid parema elujärje otsingud ja oma perekonnaliikmete juurde kolimine. Kaebaja on väitnud, et tal oli Xst lahkumise eel stress, kuna pidi olema palju isolatsioonis ning loengud toimusid interneti vahendusel, ja ta kartis, et võib endale viga teha. Pandeemiast johtunud stressi ja ebamugavusi on paraku pidanud taluma nii noored kui vanemad inimesed üle kogu maailma, kaebaja ei saa selles süüdistada Xt. Seetõttu leidis PPA õigesti, et kaebaja ütlused kaitsevajaduse kohta ei ühti päritoluriigi teabega.
38.25.11.2021 vastus arvamustele ja vastuväidetele toetab demokraatlikku rahvaparteid (XXX). Mainib lõpus ka soovimatust minna ajateenistusse. Kaebaja olukorda ei saa võrrelda tema vennaga Y, kes Xs rahvusvahelist kaitset sai. Vend Y oli XXX-d abistanud ja põgenes X ajal, kui tal oli kaebaja sõnul Xs juba karistus määratud. Seejuures nähtub PPA otsusest (lk 8), et X algul ei andnud vend Y rahvusvahelist kaitset, kuid tegi seda siis, kui laekus info Y määratud karistuse kohta. Kaebaja ei ole seotud XXX-ga ja talle ei ole mingit karistust määratud, tema suhtes mingit karistusmenetlust käimas ei ole ning neid ei ole ka varem olnud. Seega ei saa kaebaja väita, et kuna vend sai Xs rahvusvahelist kaitset, peaks ka tema seda Eestis saama. X jaoks lihtsalt xxxx olemine ja ka XXX-d toetava venna vangis viibimine seega rahvusvahelise kaitse alust välja ei andnud.
39.Seetõttu, et Y on Xs rahvusvahelist kaitset taotlenud ja selle ka saanud, ei pea kohus tõsiseltvõetavaks kaebaja väiteid, et ta ei olnud teadlik sellest, et rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada esimesel võimalusel peale esimesse turvalisse riiki jõudmist (isegi, kui riiki jõuti ebaseaduslikult). Pole kahtlust, et Xst lahkumine ja X jõudmine oli kaebajal vendadega planeeritud. PPA esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja hankis Xst lahkumiseks omale passi, kuid Eestis kinnipidamise eel oli ta jõudnud sellest juba vabaneda. Samuti püüdis kaebaja PPA piirivalvuri Terje Õuna 31.08.2021 ettekande kohaselt (vastustaja lisa 4) ka X viiva laeva reisiterminalis korduvalt piirivalvureid vältida. Seega puudus kaebajal Eestisse saabudes soov Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda ja ta tegi seda vaid riigist X tagasi saatmise vältimiseks. Kuna kaebaja rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole kinnitust leidnud, esineb tema osas ka VRKS § 201 lg-s 7 sätestatud alus (taotleja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või viibinud ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust) ning sellise aluse olemasolul loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks.
40.Kaebaja on toonud esile ka poliitilistest vaadetest tulenevad probleemid: et ta ei saa avalikult öelda oma poliitilisi eelistusi. Samas ei ole kaebaja ei XXX ega XXX liige ning ei ole kordagi väitnud, et ta varem oma poliitilist meelsust kuidagi avalikult väljendanud oleks.
41.Nagu kohus eelpool mainis, on Xs mitmeid piirkondi, kus elanikkond koosneb enamuses xxxx, eriti suurlinnades. Kaebaja on ka ise väitnud, et ta on suvevaheaegadel töötanud X, kus on palju xxxx ja kus ei ole tal tekkinud probleeme. Kahtlemata oleks üks võimalus tarbetu stressi vältimiseks asuda elama sellistesse piirkondadesse, kus loogiliselt võttes peaksid rahvusel põhinevad märkused ja solvangud olema vähetõenäolisemad.
42.Eelnevast tulenevalt on PPA õigesti jõudnud lõppjäreldusele, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset ning tal on võimalus pöörduda tagasi kodukohta X. Kaebaja väljendatud hirm ei ole otseselt seotud ühegi VRKS § 4 lg 1 kajastatud 1951. a Genfi konventsioonist tuleneva alusega. Ettekirjutus lahkumiseks ning sissesõidukeelu kohaldamine
43.PPA tegi kaebajale VSS § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks X vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva, ning kohaldas VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. VSS § 74 lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. VSS seletuskiri täpsustab, et Eestis on lubatud kohaldada sissesõidukeeldu kõikide välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Riigil peab olema võimalik piirata välismaalase, kes on kuritarvitanud talle antud riigis viibimis- või elamisluba, riiki sisenemist ning kohaldada talle sissesõidukeeldu. Riigikohus selgitas 01.10.2019 otsuses haldusasjas nr 3-18-1891 p-s 16, et VSS § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine.
44.Kuivõrd PPA lükkas õigesti kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, on tema seaduslik alus Eestis viibimiseks lõppenud, mistõttu kohaldub VSS § 7 lg 1. PPA tõi vaidlustatud otsuses õigesti välja, et kaebaja kuritarvitas rahvusvahelise kaitse süsteemi, esitades taotluse üksnes enda väljasaatmise vältimiseks (lk 15-17). Vastustaja on piisavalt põhistanud, et kaebajal on võimalik naasta kodakondsusjärgsesse riiki X. Kaebaja on lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu menetluses kinnitanud, et ta prooviks kindlasti uuesti põgeneda Euroopa Liitu. Seega on sissesõidukeeld Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi kuritarvitamise tõkestamiseks vajalik. Sissesõidukeelu kohaldamisel on PPA võtnud arvesse asjaolu, et kaebajal puuduvad Eestis ja Schengeni alal perekondlikud sidemed, tal ei ole siin vara ja ta ei räägi eesti keelt.
45.PPA päritoluinfo näitab, et XXX pereliikmed võivad saada X naastes süüdistuse, kuid mitte taga kiusatud. XXX loetakse XXX sõsarorganisatsiooniks. PPA kinnitusel ei ole X võimud seni kahe poja kriminaalasjade tõttu kaebaja teisi pereliikmeid süüdistanud. Vaidlust ei ole selles, et PPA ei jaga Xle informatsiooni kaebaja Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse kohta.
46.03.12.2021 vestluses PPA-ga tõi kaebaja välja ka, et kuna ta ei ole üliõpilane, võib X võtta ta sõjaväkke ja saata suure sõjariskiga piirkonda. Kaebaja sellised väited ei ole aga lahkumisettekirjutusele takistuseks. Riigi kodanikel on vastavate tingimuste olemasolul ajateenistuse kohustus. See riigi nõue ei ole tagakiusamine. Kohtupraktikas on leitud, et sõjaväeteenistusega seonduvalt olla tõsiseks ohuks või tagakiusamiseks olukord, kus: sõjaväeteenistuse tingimused oleksid nii karmid, et need iseenesest oleksid käsitatavad tagakiusamisena; sõjaväeteenistusse võetaks isikuid rassi, usu, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast; sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjate karistused on kohaldatavad ainult teatud isikutele arvestades nende etnilist tausta, poliitilisi vaateid või usulisi veendumusi või on teatud rassi, usu, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu isikute karistused karmimad; sõjaväeteenistusest kõrvale hoidjat karistataks ebaproportsionaalselt karmilt või tema kinnipidamistingimused oleks võrreldes teiste kinnipeetavatega halvemad; isikule ei ole tagatud õiglast kohtupidamist.
47.Sõjaväeteenistusest kõrvalehoidujat võiks käsitada ohustatuna ka sel juhul, kui isik tõendab või muudab eluliselt usutavaks, et sõjaväekohustuse täitmine (sh osalemine sõjategevuses) oleks
sügavalt vastuolus tema moraali, usuliste või poliitiliste veendumustega ning nendel alustel oleks moraalselt väär nõuda temalt sõjategevuses osalemist.2 Kohtul puudub alus arvata, et kaebajat koheldaks ajateenistuses teistmoodi võrreldes teiste ajateenistujatega. Pelgalt soovimatus sõjaväeteenistuse ees või kartus sõjategevuse ees ei ole pagulasseisundi tunnustamise aluseks. PPA on õigesti välja toonud, et kaebajal puudub teave selles osas, millisesse väeossa ning milliseid ülesandeid ta täitma võidakse saata. Kaebaja selgitustest ei saa järeldada, et tema soovimatus aega teenida oleks seotud usu, rahvuse, rassi, poliitilise meelsuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumisega. Samuti ei nähtu, et kaebajat võidakse ajateenistusest kõrvale hoidmise eest ebaproportsionaalselt karistada. Ajateenistust puudutavaid väiteid on kaebaja varem esitanud vaid põgusalt 25.11.2021 vestlusel, mistõttu saab järeldada, et kirjeldatu ei ole tegelikkuses kaebaja jaoks suur probleem, vaid püüe leida X naasmisele täiendavaid takistusi.
48.Olukorras, kus kaebaja suhtes peaks jõustuma rahvusvahelise kaitse menetluses talle tehtud negatiivne otsus, esineb kaebajal kohtu hinnangul põgenemisoht. See omakorda välistab vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmistähtaja määramise VSS § 72 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja ei üritanud leida seaduslikke viise Euroopasse jõudmiseks ning korraldas oma ebaseadusliku sisenemise Euroopa Liitu vahendajate kaudu. Kaebaja kinnitas, et ta ei proovinudki viisat saada, kuna vend M oli seda 56 korda tulutult proovinud. Seda võib veel mõista, kuid mitte seda, et kaebaja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Euroopa Liitu (eelduslikult X) jõudes, vaid liikus Euroopa Liidus edasi inimsmugeldajate abil eesmärgiga jõuda X. Samuti on kaebaja kinnitanud, et sooviks esimesel võimalusel uuesti põgeneda Euroopasse. Seetõttu ei ole tõenäoline, et kaebaja lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täidaks. Seega jättis PPA õigesti lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise aja kohaldamata. Kaebajal ei ole sellised tervislikke, sotsiaalseid ega majanduslikke põhjuseid, mis tingiksid talle lahkumiskohustuse panemata jätmise või kaaluksid üles sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemise. Haldusasjas nr 3-21-2004 25.02.2022 tehtud määruses leidis kohus, et Xi ei tule pidada kinni kinnipidamiskeskuses, vaid selle asemel tuleb leida mõni leebem tõkend VRKS §-st 29 lg 1. Kohtus leidis, et kaebaja ei lahkuks olukorras, kus tal on pooleli rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamine, kuna ta on teadlik, et ta ei saa teises liikmesriigis taotlust esitada ning tema tabamisel saadetaks ta tagasi Eestisse. Kui tagasilükkav otsus peaks jõustuma, siis põgenemisoht kahtlemata suureneb. Seega ei teinud PPA valesti, jättes otsuse vabatahtliku täitmisaja määramata. Sissesõidukeeld
49.VSS § 74 lõike 2 kohaselt kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates. Seega tuleneb PPA kohaldatud sissesõidukeeld seadusest.
50.Riigikohus on sissesõidukeelu osas väljendanud, et selle kohaldamise peatamine või tühistamine võib olla humaansetel kaalutlustel põhjendatud näiteks tulenevalt isiku enda või tema lähedase haigusest, haiglas viibimisest või operatsiooni järgsest ravist arsti järelevalve all, samuti perekonnaliikmega seotud tõsise ja ootamatu õnnetuse puhul, seejuures on kohtupraktikas märgitud, et isiku tervislik seisund saab olla sissesõidukeelu kohaldamist välistavaks asjaoluks vaid väga erandlikel juhtudel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2019 otsuse nr 3-16-2123 p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Lisaks võib olla muid põhjuseid, mis välistavad sissesõidukeelu kohaldamise humaansetel kaalutlustel, nt ohu tõttu isiku elule. Praeguses asjas neid ei nähtu.
51.Kõike eelnevat arvesse võttes kohaldas PPA kaalutlusõigust õigesti, mistõttu puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
Vt nt Tallinna Halduskohtu 24.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-393.
52.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.