3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.03.2022 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Rapla maakonnas, Kehtna vallas asuva Sepahindreku kinnistu omanik X esitas 01.09.2021 Keskkonnaametile metsateatise nr 50000538484 sanitaarraieks eraldisel nr 33.
2.Keskkonnaamet keeldus 10.09.2021 otsusega metsateatise registreerimisest, kuna Keskkonnaameti hinnangul on kavandatud sanitaarraie Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorraga vastuolus ning võib kahjustada kaitse-eesmärkide saavutamist ning ka kaitseala seisundit.
3.X esitas 12.09.2021 Keskkonnaametile taotluse saamata jäänud tulu hüvitamiseks.
4.Keskkonnaamet jättis 11.10.2021 kirjaga nr 13-2/21/19387-2 X taotluse rahuldamata ning selgitas, et looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu ei kuulu kohesele kompenseerimisele (v.a kui otsus pole sundvõõrandamisega seotud) ning kehtiva õiguse kohaselt ei hüvita riik piirangute talumist eraldiste kaupa. Kui ala kaitsekord piirab sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Sepahindreku kinnistu puhul ei ole need kriteeriumid täidetud.
5.X esitas 13.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti vastu varalise kahju hüvitamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja ei vaidlusta Keskkonnaameti õigust looduskaitselistel kaalutlustel sanitaarraie Sepahindreku kinnistu eraldisel 33 keelata. Kaebaja ei ole taotlenud Sepahindreku kinnistu ega selle osa võõrandamist riigile. Keskkonnaameti 11.10.2021 vastusest ei nähtu lahendust tekkinud olukorrale. Jääb arusaamatuks, kuidas värske metsaelupaikade seisu kaardistamine Kõnnumaa maastikukaitseala ulatuses lahendaks raie keelamisega saamata jäänud tulu küsimuse ja millises ajalises perspektiivis. Mõistmatu on, miks ei ole Keskkonnaamet kaebajat teavitanud Sepahindreku kinnistul asuvatest metsamajandusliku tegevuse keelamist põhjustavatest metsaelupaikadest. 2) Sepahindreku kinnistu puhul on tegemist maatulundusmaaga. Looduskaitseseaduse (LKS) § 31 lg 1 kohaselt on piiranguvööndis majandustegevus lubatud. Metsakinnistu kasutamine väljendub eelkõige võimaluses metsa majandada. Sepahindreku kinnistu metsamajanduskava kanti 03.05.2021 pretensioonideta registrisse. Kaebajal on õiguspärane ootus Kõnnumaa piiranguvööndis asuvalt Sepahindreku kinnistult metsamajandusliku tulu saamiseks. 3) Kaebaja peab piiranguvööndis kehtivaid majandustegevust piiravaid reegleid üldiselt mõistlikuks. Natura piiranguvööndi metsatoetusega hüvitatakse piiranguvööndis kehtivad piirangud. Kõnnumaa piiranguvööndis kehtiva kaitsekorra kohaselt ei ole sanitaarraie keelatud. Vastustaja teeb arusaamatu järelduse, et omandiõigust on kitsendatud seaduse alusel. LKS ega Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri piiranguvööndis sanitaarraiet ei keela. Sanitaarraie keelamine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, kuid keelamise täpseid kaalutlusi vastustaja esitada ei soovi. Kaebaja esitas metsateatise sanitaarraie tegemiseks, mille eesmärk on metsa seisundi parandamine. Sanitaarraie keelamine kahjustab kaebajale kuuluvat Sepahindreku metsakinnistut laiemalt, sest haigused ja kahjurid levivad. Keskkonnaameti sanitaarraiet keelava otsuse kahjulik metsamajanduslik mõju on laiem ja ajas kasvav ning kaebajale kuuluvat metsakinnistut tulevikus negatiivselt mõjutav. Avalikes huvides looduskaitselisel kaalutlusel raie keelamisega tekitatud kahju jätmine eraomaniku kanda oleks ebaõiglane ja ebaproportsionaalne. 4) Riik on pikemat aega nõudnud maamaksu Sepahindreku metsakinnistu eest, mida metsamajanduslikuks tegevuseks kasutada ei saa. Kui suurel osal kinnistust on metsamajanduslik tegevus seoses metsaelupaikadega keelatud, on kaebajale teadmata, sest Keskkonnaamet ei ole kaebajat metsaelupaikadest teavitanud. Eraldise nr 33 osas selgus kaebajale metsaelupaikade olemasolu alles sanitaarraiet keelava otsuse saamisel.
5) 2021 sügisel on Kõnnumaa piiranguvööndis Sepahindreku naaberkinnistul ja läheduses paiknevatel kinnistutel toimunud suuremahulised metsaraied. Kaebaja peab ilma kompensatsioonita taluma looduskaitselisi piiranguid, kuid teised Kõnnumaa piiranguvööndi metsaomanikud saavad metsamajanduslikku tulu teenida. Keskkonnaamet on 10.09.2021 otsusega keelata sanitaarraie ja 11.10.2021 saamata jäänud tulu kompenseerimisest keelduva vastusega eiranud võrdsuspõhiõiguse ning proportsionaalsuse põhimõtet. 6) Keskkonnaametil ei ole keelatud kompenseerida eraomanikule looduskaitselistel kaalutlustel kehtestatud piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu kompenseerimisest keeldumine on kaalutlusotsus, mida peab veenvalt põhjendama. 7) Käesoleval juhul jääb kaebajale omand vormiliselt alles, aga kui piiranguvööndis asuval metsamaal isegi sanitaarraiet teha ei saa, on tegemist kõrge intensiivsusega piiranguga, mis põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt hüvitada tuleks. Õiguskantsler on 07.09.2016 Riigikogule esitatud ettepanekus rõhutanud, et seadusandja on olnud põhiseadusvastaselt tegevusetu, kuna on jätnud sätestamata õiglase regulatsiooni avalikes huvides looduskaitselistel kaalutlustel kehtestatud piirangute hüvitamiseks. Seadusandja ei ole seda tänaseni teinud. 8) Kaebaja arusaamise kohaselt on kohtul hüvitamisnõude põhjendatuse hindamisel võimalik vajadusel hinnata ka 10.09.2021 otsuse õigusvastasust. 10.09.2021 sanitaarraiet keelavas otsuses esitatud põhjendused raie keelamiseks on oletuslikud. Ettevaatusprintsiibi rakendamise eelduseks võiks olla kaks tingimust: 1) ootamatult tekkinud olukord ning 2) otsustajal ei ole olnud piisavalt aega põhjendatud otsuse tegemiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks. Käesoleval juhul ei ole need tingimused täidetud, sest sanitaarraie keelamise põhjenduseks esitatud metsaelupaigad ei teki üleöö. Vastustaja ei ole selgitanud, millal ja kelle poolt antud hinnangule toetub väide sanitaarraie keelamist põhjustavate metsaelupaikade olemasolust Sepahindreku kinnistul. Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamine toimus 25.09.2015-25.04.2019. Kaebaja osales selles menetluses, kuid Keskkonnaamet ei teavitanud kaebajat Sepahindreku kinnistul asuvatest metsaelupaikadest. Metsaelupaikade olemasolu ei tõstatatud ka metsamajanduskava kandmisel metsaregistrisse. 9) Vastustaja võtab hüvitise maksmise eelduseks avalikes huvides looduskaitselistel kaalutlustel kehtestatud piirangute õigusvastasuse. Kaebaja vaates võivad avalikes huvides looduskaitselistel kaalutlustel kehtestatud piirangud olla põhjendatud, kuid nendega kaasnev majanduslik kahju tuleb eraisikust metsaomanikule hüvitada. Kui riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ei võimalda avalikes huvides looduskaitselistel kaalutlustel kehtestatud piirangute õiglast hüvitamist, siis saab kohus alustada menetlust RVastS § 7 lg 1 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks.
7.Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Keskkonnaamet selgitas kaebajale 10.09.2021 otsuses põhjalikult, miks ta ei saa lubada sanitaarraiet Sepahindreku kinnistu eraldisel nr 33. Kaebaja ei ole Keskkonnaameti 10.09.2021 otsust vaidlustanud ning on kaebuses rõhutanud, et ei vaidlusta Keskkonnaameti õigust metsateatise nr 50000538484 registreerimisest keeldumise otsuse tegemisel. Omandiõiguse kitsendused eraldisel nr 33 tulenevad LKS-ist ja Vabariigi Valitsuse 25.04.2019 määrusest nr 41 „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (määrus nr 41). Kuna käimas olevas vaidluses ei hinnata 10.09.2021 otsuse õiguspärasust, ei pea Keskkonnaamet menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks välja tuua otsuse aluseks olevaid kaalutlusi, sh kaitseala valitseja kaalutlusõiguse ulatust metsateatiste menetluses. Eeltoodust järeldub, et kaebaja omandiõigust on kitsendatud seaduse alusel. 2) Metsateatises nr 50000538484 märgitud eraldis nr 33, suurusega 2,7 ha, on osa suuremast katastriüksusest, kus metsa osaline majandamine ei ole hetke teadmiste kohaselt välistatud. Keskkonnaamet on seisukohal, et Sepahindreku kinnistu katastriüksusel 29202:003:0361 ei ole
metsamajandamine piiratud määral, millega oleks täidetud Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ § 31 kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks. Kehtiv õiguskord ei näe ette looduskaitselistest piirangutest tulenevate omandikitsenduste talumiskohustuse tõttu maksta hüvitist metsaeraldiste kaupa. Kui kaitstava ala kaitsekord piirab kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Asjaolu, et kaebaja hinnangul ei ole Keskkonnaameti põhjendused veenvad, ei anna alust teha järeldust, et Keskkonnaameti 11.10.2021 kiri on põhjendamispuudusega. 3) Keskkonnaamet hindab kaitseala valitsejana kaitseala piiranguvööndis esitatud metsateatistes kavandatavate raiete kooskõla kaitstava ala kaitse-eesmärkidega igakordselt. Juhul, kui konkreetsel metsateatises märgitud eraldisel lähevad kavandatavad raied vastuollu kaitstava ala kaitse-eesmärkidega või võivad neid ohustada, tuleb Keskkonnaametil keelduda raiete metsaregistris registreerimisest. Raied Kõnnumaa piiranguvööndis asuvatel metsaeraldisetel, mis kaitseala valitseja hinnangul ei ohusta kaitseala kaitse-eesmärke, ei riku kaebaja võrdsuspõhiõigust ega ole vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega. 4) Keskkonnaamet ei nõustu kaebajaga, et tal tekkis õiguspärane ootus kavandatavale raiele eelkõige Sepahindreku kinnistule tellitud metsamajanduskavast tulenevalt. Metsamajanduskava ei ole metsateatise kinnitamise aluseks. Kava on soovituslik dokument, milles olevad soovitused on abiks metsaomanikule tegevuste planeerimisel. Kava ei loo õigustatud ootust, et kavas toodud mahus raied on igal juhul lubatud. Seda, milliseid raieid metsaomanik soovib teostada, väljendab ta Keskkonnaametile esitatud metsateatises ning kavandatud raie lubamise otsustab Keskkonnaamet kehtiva õiguse alusel. 5) RVastS § 7 lg 1 kohaselt kuulub riigi poolt tekitatud kahju hüvitamisele vaid juhul, kui kannatanule tekitatud kahju ei olnud võimalik vältida ega muu hulgas kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudega. Ainult juhul, kui isikule on kahju tekkinud tulenevalt haldusorgani õigusvastasest tegevusest ja seda ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti vaidlustamisega, on tal õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole Keskkonnaameti 10.09.2021 otsust vaidlustanud ei vaide- ega ka kohtumenetluses, otsus on kehtiv ja õiguspärane, järelikult puudub käesoleval juhul õigusvastane tegevus, mis saaks olla kahju hüvitamise nõude aluseks. 6) Lisaks on kaebajal eraldisel nr 33 õigus taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on 09.12.2021 avalduses muutnud nõutava kahjuhüvitise suurust ning sellega seoses taotlenud enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kaebaja soovib hüvitise väljamõistmist summas 2459 eurot varasema 5000 euro asemel. HKMS § 49 lg 3 p 2 kohaselt pole rahalise nõude vähendamine kaebuse muutmine. 2459 euro suuruse nõude esitamisel kuulus 09.12.2021 kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tasumisele riigilõiv summas 73,77 eurot. Kaebaja on kaebuselt kokku tasunud riigilõivu 165 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tuleb niisiis enamtasutud riigilõiv tagastada. Seega tagastab kohus kaebajale enamtasutud riigilõivu summas 91,23 eurot.
9.Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja hinnangul oli Keskkonnaameti poolt 10.09.2021 kaebaja esitatud metsateatise nr 50000538484 registreerimisest keeldumine õigusvastane, oli kaebajal võimalik see vaidlustada. Kohus jättis 12.11.2021 määrusega kaebuse käiguta ning selgitas, et kaebajal võib olla otstarbekas kaebust täiendada Keskkonnaameti 10.09.2021 metsateatiste registreerumisest keeldumise otsuse tühistamise nõudega. Kaebaja ei soovinud
seda teha, leides, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga. Siiski on kaebaja menetluse käigus asunud esitama seisukohti nagu talle oleks õigusvastase keeldumisega kahju tekitatud. Kaebajal ei ole aga enam võimalik RVastS § 7 lg 1 alusel õigusvastase keeldumisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kuna ta ei ole keeldumist vaidlustanud. Õigusvastase keeldumise tühistamine oleks välistanud kaebajale kahju tekkimise. Kuivõrd eelnevast tulenevalt ei oleks kaebajale ka Keskkonnaameti 10.09.2021 metsateatise registreerimisest keeldumise õigusvastasuse korral võimalik kahjuhüvitist välja mõista, ei pea kohus võimalikuks nimetatud haldusakti õigusvastasust hinnata ning lähtub eeldusest, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga. Niisiis ei käsitle kohus kaebaja väiteid 10.09.2021 keeldumise õigusvastasusest. Seejuures kordab kohus aga 12.11.2021 määruses väljendatud seisukohta, et kaebajal ei ole takistusi eraldisel nr 33 sanitaarraie teostamiseks uue metsateatise esitamiseks ning vajadusel selle registreerimisest keeldumise hilisemaks vaidlustamiseks.
10.Kohtul on aga võimalik hinnata, kas Keskkonnaamet on õiguspärase keeldumisega kaebajale kahju tekitanud viisil, mis võimaldaks kohtul selle eest ka hüvitise välja mõista. RVastS § 16 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses.
11.Kaebaja hinnangul tekitas talle kahju Keskkonnaameti poolt looduskaitselistel eesmärkidel Sepahindreku kinnistu eraldisel nr 33 10.09.2021 otsusega sanitaarraie metsateatise nr 50000538484 registreerimisest keeldumine. Selle tulemusel ei olnud kaebajal võimalik sanitaarraiet teostada ega raiutud puitu müüa, mistõttu jäi kaebajal saamata tulu. Kohus saab aru, et kaebaja hinnangul ei ole piirangud tekitanud olukorda, mis kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist piiraks viisil, mida saaks käsitleda kinnisasja faktilise sundvõõrandamisena PS § 32 lg 1 tähenduses, vaid tegemist on omandikitsendusega PS § 32 lg 2 teise lause mõttes. Kaebaja eesmärgiks ei ole see, et riik Sepahindreku kinnistu kaebajalt võõrandaks. Riigikohus on selgitanud, et põhiseadus ei nõua igasuguse üldistes huvides isikule seatud omandikitsenduse hüvitamist. Samuti ei tulene põhiseadusest nõuet, et hüvitise maksmise kohustuse korral oleks hüvitis täielik ja kohene. Seejuures on isiku kohustus tema omandile seatud kitsendusi hüvitiseta taluda seda suurem, mida tugevam üldine huvi omandikitsendust õigustab (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.06.2021 otsus nr 5-21-3 p 40).
12.10.09.2021 metsateatise registreerimisest keeldumise otsusest nähtub, et Keskkonnaamet pidas sanitaarraiet eraldisel nr 33 võimalikuks 0,57 ha-l. Seega keeldus Keskkonnaamet sanitaarraie lubamisest sisuliselt eraldise nr 33 2,7 ha-st 2,13 ha-l. Kohus nõustub kaebajaga, et sanitaarraie keelamine on iseenesest intensiivne piirang metsamajandamisele. Samas tuleb sanitaarraie registreerimise mõju hindamisel esmalt arvesse võta asjaolu, et kogu Sepahindreku kinnistu, sh eraldis nr 33, asub Kõnnumaa maastikukaitsealal ning seal on ka varasemalt piirangud kehtinud (nt on määruse nr 41 kohaselt Kõnnumaa piiranguvööndis piiratud uuendusraiete tegemine). Niisiis ei ole tegemist tavapäraselt majandatava metsa puhul sanitaarraie lubamisest keeldumisega võrdväärse mõjuga olukorraga.
13.Kuigi kaebaja on hüvitamisnõuet põhjendanud vaid eraldisel nr 33 keelatud sanitaarraiega, ei pea kohus võimalikuks kahjuhüvitist määrata eraldise põhiselt. Selline lähenemine ei võimalda hinnata riigi tegevuse piirava mõju erakordsust RVastS § 16 lg 1 mõttes isiku omandiõigusele tervikuna (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.06.2021 otsus nr 5-21-3, p 35). Eelnevat arvestades ei pea kohus Sepahindreku kinnistu ühel eraldisel osalist sanitaarraie piirangut niivõrd erakordselt kaebaja omandiõigust piiravaks tegevuseks, et selle alusel oleks võimalik kaebajale kahjuhüvitis välja mõista. Nimelt on Sepahindreku kinnistu kokku 23,95 ha suurune, mistõttu sanitaarraie keeld sellest vaid 2,13 ha-l ei ole erakordselt piirav. Keskkonnaamet on öelnud, et metsamajandamine ei ole kinnistul hetke teadmiste kohaselt välistatud. Seda väidet toetab asjaolu, et ka eraldisel nr 33 ei olnud
sanitaarraie tervikuna keelatud. Kohus märgib, et samamoodi ei pruugi ka teistel Kõnnumaa piiranguvööndis asuvatel kinnistutel olla metsamajandamine tervikuna välistatud.
14.Lisaks on Keskkonnaamet viidanud kaebaja võimalusele seoses raiekeeluga taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust, kuivõrd Keskkonnaameti keeldumine on seotud Natura 2000 ala kaitsega. Natura 2000 erametsamaade omanikel on võimalik saada maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 39 “Natura 2000 erametsamaa toetus“ alusel rahalist kompensatsiooni, hüvitamaks võimalikku tulu, mis neil looduskaitseliste piirangute tõttu muidu saamata jääks. Sellega on ettenähtud meede, mis vähendab Natura 2000 alast tulenevate piirangute ebasoodat mõju. Kaebaja ei ole kohtule arusaadavalt nimetatud toetust taotlenud ning on seisukohal, et Natura 2000 erametsamaa toetus ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna Kõnnumaa piiranguvööndis ei ole sanitaarraie iseenesest keelatud, vaid Keskkonnaamet otsustas kaalutlusõiguse tulemusel kaebajal eraldisel nr 33 osaliselt sanitaarraie lubamisest keelduda. Kuivõrd kohus eeldab, et Keskkonnaameti 10.09.2021 keeldumine metsateatise nr 50000538484 registreerimisest oli õiguspärane, ei pea kohus toetuse asjakohasuse osas määravaks, et kaebaja metsateatise nr 50000538484 registreerimisest keelduti looduskaitseliste piirangute tõlgendamise teel, mitte tuginedes konkreetsele keelavale sättele. Kuigi Natura 2000 erametsamaa toetuse suurus (piiranguvööndis kuni 60 eurot hektari kohta) ei ole samas suurusjärgus kaebaja taotletava hüvitise summaga, on tegemist toetusega, mida on võimalik taotleda iga-aastaselt, mistõttu selle mõju on kumuleeruv. Looduskaitselise piirangu hüvitis ei peagi olema täielik ega kohene.
15.Kui tulevikus ilmneb, et Sepahindreku kinnistule kohaldatavad piirangud ei vasta Kõnnumaa piiranguvööndi piirangutele, vaid on ilma õigusliku aluseta intensiivsemad, mistõttu ei hüvita Natura 2000 erametsamaa piiranguvööndi toetus piirangute talumist piisavalt, on kaebajal võimalik sellel alusel taotleda kahju hüvitamist.
16.Kokkuvõttes jääb kaebaja hüvitamiskaebus rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.