M. M. hagi M. J. vastu 24.11.2011. a sõlmitud kinke- ja asjaõiguslepingu alusel saadu tagastamise nõudes
Tsiviilasja hind
75 000 eurot
Menetlusosalised ja
Hageja: M. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx
nende esindajad
Lepinguline esindaja – vandeadvokaat Geidi Sile, Advokaadibüroo Lentsius & CASUS; e-post: [email protected] Kostja: M. J. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx ; e-post: Lepinguline esindaja – vandeadvokaat Senny Pello, advokaadibüroo Concordia ; e-post: [email protected]
Kohtuistungi
22.november 2016.a.
toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada hagi tagamisabinõuna kohaldatud M. J. kuuluva 2/3 suurusele kaasomandiosale kinnisasjast, nimega xxxxxxxxxx, asukohaga xxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx , mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr.xxxxxx arestimine ja kustutada Tartu Maakohtu 20.10.2015.a. kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse M. M. kasuks sisse kantud nimetatud kinnistu M. J. kuuluva kaasomandi osa käsutamise keelumärge.
4.Välja mõista M. M. M. J. kasuks menetluskulude katteks 4329 (neli tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot. Menetluskulude hüvitis tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Concordia arvelduskontole nr EE662200221018272984 selgitusega J. ts asi 2-15-15584.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja §-de 632 lg 1, 647 otsuse jõustumine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) lg 1 ja 456 lg 1 ja 2 p 1 alusel
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile 2 (24)
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so 22.detsembrist 2016.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt (tl.1-3) kinkis hageja M. M. 24.novembril 2011.a. kostja M. J. 2/3 suuruse mõttelise osa temale kuuluvast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx asuvast kinnisasjast xxxxxxxxxx. Kinkelepingu sõlmimise ajal elasid hageja ja kostja koos, neil on ühised lapsed M. M. ja M. M. . Kuna kostja on käitunud hageja ja tema lähedastega tänamatult, taganes hageja xxxxxxxxxxxxxxxxx.a. avaldusega kostjaga sõlmitud kinnisasja mõttelise osa kinkelepingust. Hageja pöördus tahteavalduse kättetoimetamiseks kohtutäituri poole. 13.septembril 2015.a. võttis hagejaga ühendust kostja esindaja ning hiljemalt 15.septembril 2015.a., sai kostja oma esindaja vahendusel taganemisavalduse kätte. Kohtueelselt on kostja esindaja vahendusel teatanud, et kuna 24.novembril 2011.a. sõlmitud leping ei ole kinkeleping, siis ei kuulu kohaldamisele kinkelepingust taganemise sätted. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega kinkelepingu regulatsiooni mittekohaldatavuse kohta. Tehing on tõstatud notari poolt ning tulenevalt tõestamisseaduse § 18 lg 1 kajastab notar tehingu osaliste tahteavaldused selgelt ja ühemõtteliselt. Hageja on täitnud kinkelepingust tuleneva kohustuse ning andnud kostjale üle 2/3 suuruse mõttelise osa xxxxxxxxxx kinnisasjast. Kostja on kantud 30.novembril 2011.a. nimetatud osa omanikuna kinnistusraamatusse.
2.Hageja leiab, et täidetud on nii kinkelepingust taganemise formaalsed kui materiaalsed eeldused. Taganemisavaldus on kostjale tema lepingulise esindaja kaudu 15.septembril kätte toimetatud. Kuna kostja 3 (24)
on 4.oktoobri 2015.a. elektronkirjas hagejale teatanud, et ei tunnista lepingust taganemise kehtivust, ei saa olla vaidlust selles, et kostja on taganemisavalduse kätte saanud. Taganemise materiaalseks eelduseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p 1 alusel kingisaaja poolt üles näidatud jäme tänamatus kinkija või tema lähedase inimese vastu. Hagiavalduse kohaselt on kostja jäme tänamatus väljendunud alkoholijoobes olles agressiivses käitumises, vaimses ja füüsilises vägivallas hageja suhtes, mida on näinud pealt poolte alaealised lapsed. 8.mail 2015.a. teatas kostja hagejale laste ees, et kui hageja kavatseb lõpetada kostjaga kooselu, jäävad lapsed temaga, mille peale olid lapsed endast väljas, nutsid ja hüüdsid, et tahavad olla emaga koos. Samal õhtul lükkas kostja laste nähes ja jõudu kasutades hageja toa uksest välja. Õues tekkis kostjal sõnavahetus hageja emaga. Kui hageja läks koos kostjaga kõrvalmajas elava ema juurde, järgnes kostja neile ja nõudis, et lapsed läheksid koju. Kostja pöördus tütre poole sõnadega „ tuled koju või ei ole sul vaja enam kunagi koju tulla“. Kuna hageja keeldus koju tulemast, helistas kostja politseisse. 12.juunil 2015.a. toimusid hageja vanaema matused, millega seoses saabusid 11.juunil 2015.a. hageja ema juurde sugulased ja teised lähedased. Hageja ja kostja lapsed olid hageja ema juures omavanuste sugulastega mängimas, kui kostja 11.juuni 2015.a. pärastlõunal, olles alkoholjoobes ja meelestatud agressiivselt, võttis poja sülle ja hakkas temaga kodu poole minema. Laps ehmus ja hakkas nutma, ka poolte tütar hakkas nutma ja palus kutsuda politsei. Hageja järgnes kostjale, kuid kostja keeldus last tagasi andmast, tõmmates tuppa sisenedes ukse kinni selliselt, et hageja jäi ukse vahele ja sai viga. Toas lükkas kostja hagejat. Juhtumit nägi pealt hageja ema. Soovimata konflikti jätkata, hageja lahkus. Mõne aja pärast avastas hageja, et kostja on koos lapsega autoga kodust lahkunud. Kuna kostja oli ka alkoholijoobes, teavitas hageja sellest politseid. Politsei leidis kostja koos lapsega samal õhtul Tartus asuvast hotellist ning tõi ta koos lapsega Põlva maakonna piirile, kuhu hageja koos oma venna M. K. läks last vastu võtma. Kostja ei nõustunud alguses last vabatahtlikult üle andma, lõpuks politsei nõudmisel seda siiski tegi, olles samal ajal hageja suhtes verbaalselt agressiivne. Kostja viidi 4 (24)
politseiametnike poolt tagasi hotelli, kuid öösel saabus ta koju. Kuna kostja käitus agressiivselt, põgenes hageja koos lapsega akna kaudu kodunt. Politsei leidis kostja hiljem kodu lähedusest ning ta toimetati kainenema.
3.Kirjeldatud kostja käitumine on olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu. Kostja on agressiivse ja ähvardava käitumisega tekitanud hagejas hirmu ning sundinud teda keset ööd kodust põgenema hagejale emotsionaalselt raskel ajal, mil hageja valmistus oma vanaema matusteks. Kostja ei ole käitunud kingi vääriliselt. Eeltoodud asjaoludel + ja toetudes VÕS §-dele 267 p 1, 189 lg 1, 268 lg 1 ja 1028 lg 1 taotleb hageja kostja kohustamist andma hagejale tagasi hagejalt kinkelepingu alusel saadud kinnisasja mõttelise osa omandiõigus. AÕS § 641 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel taotleb hageja, et kohus tuvastaks kostja kohustuse anda nõusolek kinnisasja xxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxx omanikukande muutmiseks – M. J. 2/3 mõttelises osas omanikukande kustutamiseks ning M. M. sissekandmiseks kinnistu ainuomanikuna. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja ei tunnista hageja nõuet kinke- ja asjaõiguslepingu alusel saadu tagastamiseks (tl.40-44). Hagiavaldusele esitatud vastuväidete kohaselt esinevad TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja on minetanud õiguse kinkelepingust taganemiseks VÕS § 270 lg 1 tuleneva ajalise piirangu tõttu- hageja on ise hagiavalduses märkinud, et väidetavat kostja poolset jämedat tänamatust on esinenud enam kui aasta enne taganemisavalduse esitamist. Seetõttu taotleb kostja kohtult jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata/rahuldamata ka seetõttu, et tegemist ei ole kinkelepinguga, vaid hageja andis kinnisasjast 2/3 mõttelise osa kostja omandisse seetõttu, et kinnistu oli soetatud osaliselt kostja raha eest ning sellel olevad ehitused olid ehitatud või remonditud täielikult kostja vara arvelt. Kostja on tasunud osaliselt – summas 15 000 krooni xxxxxxxxxx kinnistu ostuhinna. Kinnistul asuvad ehitistest olid osad 5 (24)
kasutuskõlbmatud ning osad vajasid põhjalikku renoveerimist. Ehitiste lammutamiseks, uute ehitamiseks ja renoveerimiseks kasutas kostja temale kuulunud kinniasjade, asukohaga V. - ja V. müügist saadud vahendeid. Hageja ei käinud tööl ega saanud poolte kooselu ajal muid olulisi sissetulekuid, samuti ei panustanud kinnisasjal olevate ehitiste lammutamisse, uute ehitamisse ega säilinud ehitiste renoveerimisse. Seega hageja poolt kostjale 2/3 kaasomandi osa üleandmise näol ei olnud tegemist kinkega, kuna hageja sai kostjalt vastutasu ning kohaldamisele ei kuulu kinkelepingust taganemise regulatsioon. Asjaolu, et kinkelepingus on vastusoorituse tegemine sätestamata, ei tähenda, et tegemist oleks kinkelepinguga. Vaidluse korral tuvastab kohus, kas hageja sai kostjalt vastusoorituse või mitte.
5.Hageja poolt esitatud asjaolud kostja jämeda tänamatuse kohta ei vasta tegelikkusele. Kostja eitab hageja, oma laste või hageja lähisugulaste ähvardamist, alkoholijoobes agressiivset käitumist või oma poja M. xxxxxxxxxx ohtu seadmist. Kostja ei eita, et nii tema kui ka hageja on kodus ja laste juuresolekul tarvitanud alkoholi ja seda nii enne, kui pärast kinkelepingu sõlmimist, kuid seda ei saa käsitleda jämeda tänamatusena. Hageja ja kostja kooselu jooksul on korduvalt esinenud olukordi, kus hageja on oma soovide saavutamiseks pingestanud kodust olukorda ja tüli provotseerinud, et õigustada enda kodust lahkumist koos lastega, teades, et kostjale ei meeldi, kui hageja kasutab lapsi ära oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks 2014.a. suvel lahkus hageja koos lastega kodust ja oli ära 2,5 kuud. Ta ei vastanud kostja telefonikõnedele ning kostja ei saanud informatsiooni hageja ega laste asukoha kohta ka hageja vanematelt. Nimetatud sündmuse ajendiks oli hageja venna pöördumine kostja poole, mille kohaselt olevat hageja vennal nende kinnistuga omad plaanid. Kostja palus hagejal vennaga sellise käitumise osas rääkida, mis päädis hageja lahkumisega kodust. Kostja ei ole lapsi ähvardanud emast lahutamisega, ei ole hagejat uksest välja lükanud ega hageja vastu muul moel jõudu kasutanud, nagu ka hagejat kodust „välja visanud“. Hageja on ise erinevate arvamuste lahendamisest hoidunud ja ise kodust lahkunud, võttes kaasa ka lapsed ja minnes üle hoovi ema juurde. Kostja ei eita, et on öelnud, et lapsed peaksid koju jääma, kui hageja soovib lahkuda, kuid ta ei ole kunagi mingil viisil takistanud laste kaasa võtmist. 6 (24)
6.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja moonutanud ka 11.juunil 2015.a. aset leidnud sündmusi. Hageja ja kostja vahel oli erimeelsus selles, kas võtta poolte 3-aastane poeg kaasa hageja vanaema matustele, või mitte. Kostja seda ei soovinud, kuna leidis, et avatud kirstuga matus võib olla lapsele traumeeriv ning tõi oma poja hageja ema juurest ära koju, ehk läks pojaga poolte kinnistul oleva tiigi äärde kala püüdma. Pärast seda otsustas kostja, et läheb koos pojaga Tartusse ning kutsus selleks järgi oma sõbra Margus Matto. Kostja ei ole sealjuures kordagi last ohtu seadnud ning hageja pöördumine politsei poole oli alusetu. See, et vanem lahkub koos lapse või lastega kodust teist vanemat informeerimata oli poolte peres tavapärane- hageja on ise korduvalt selliselt käitunud. Ka hilisemal lapse üleandmisel, kui politsei oli kostja ja lapse toimetanud Põlva maakonna piirile, ei esinenud kostja poolt agressiivsust, kostja võtab omaks, et last üle andes ütles ta hagejale tõesti, et viimane on loll, kuna korraldas sellise skandaali ja traumeeris sellega last. Kostja hinnangul oli hageja tegevuse eesmärgiks tekitada olukord, mille kohta saaks väita, et kostja on olnud jämedalt tänamatu ja luua sellega eeldus kinkelepingust taganemiseks. Pärast 11.juuni 2015.a. sündmusi hageja enam koju ei tulnud sel ajal, kui kostja kodus oli. Lapsed on kostjaga koos olnud ka peale nimetatud aega, mistõttu kostja leiab, et hageja väited kostja agressiivsuse ja alkoholi tarvitamise kohta ei ole tõsiseltvõetavad – ei ole usutav, et nende väidete paikapidavuse korral jätaks hageja lapsed kostjaga üksi.
7.Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et juhul, kui eeldada, et lepingut on üldse võimalik käsitelda kinkelepinguna ning sellest taganemisele rakendada kinkelepingu regulatsiooni, ei ole hageja poolt täidetud kinkelepingust taganemise materiaalsed ega ka formaalsed eeldused. Seonduvalt taganemisavalduse kostjale kättetoimetamisega, millest sõltub selle kehtivus, märgib kostja, et vastava asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal. Hageja arvamus seoses kostja vastusega
8.Kirjalikus seisukohas kostja vastuse kohta hagile (tl 63-64) leiab hageja, et kostja poolt viidatud aegumisevastuväide ei ole kohane. VÕS 7 (24)
§ 270 lg 1 sätestatud üheaastase tähtaja näol ei ole tegemist hagi aegumistähtajaga vaid õigust lõpetava tähtajaga iga konkreetse taganemist õigustava teo suhtes. Sündmused, millega kostja on täitnud jämeda tänamatuse koosseisu, on toimunud vähem kui aasta jooksul enne taganemist. Kinkijal tekib tulenevalt VÕS § 270 lg 1 igakordselt, kui kingisaaja käitub kinkija suhtes jämedalt tänamatult, õigus kinkelepingust taganeda. Hageja ei ole saanud kostjalt kinnisasja 2/3 mõttelise osa kinke eest vastusooritust, 24.novembril 2011.a. sõlmitud ja notariaalselt tõestatud kinkelepingus ei sisaldu poolte kokkulepet vastusoorituse kohta, tegemist on kinkelepinguga nii sisult kui vormilt. Kostja väited osaliselt kinnistu ostuhinna tasumise kohta ei ole tõelevastavad. Hageja sai kinnisasja omanikuks 14.novembril 2003.a., ehk enne poolte tutvumist. Hageja ja kostja kooselu algas 2005.aastal ja kestis ligi 10 aastat. Otsus kinkida 2/3 mõttelist osa xxxxxxxxxx kinnistust kostjale ei olnud põhjustatud lootusest saada selle eest vastutasu. xxxxxxxxxx kinnistul oli ka kostja kodu ning hoonete ehitamine ja remontimine teenis eesmärki parandada pereliikmete elukvaliteeti. Kooselus on tavapärane, et suurema sissetulekuga pool toetab teist, tegemist on mittetäieliku kohustusega, mille täitmisena üleantut ei saa VÕS § 4 lg 3 kohaselt tagasi nõuda. Hageja hinnangul ei ole kostja väited parenduste ulatuse ja väärtuse kohta asjakohased. Parenduste tegemine ega nende väärtus ei saa olla omandi tekkimise ega säilimise aluseks ning ei saa muuta hageja ja kostja vahelise lepingulise suhte olemust. Kinkija õigust kinkelepingust taganeda ei mõjuta asjaolu, et kingisaaja on teinud kingitud esemele parendusi.
9.Seonduvalt taganemisavalduse kostjale kättetoimetamisega märgib hageja, et hageja esindaja saatis taganemisavalduse kostja esindajale 15.septembril 2015.a. elektronposti teel aadressil [email protected] , millist aadressi kasutab esindaja tööalaselt ehk majandus- ja kutsetegevuses. Eeldades, et vandeadvokaat kontrollib tööpäeva jooksul korduvalt talle tööaadressile saabunud elektronkirju, on hageja seisukohal, et kostja sai taganemisavalduse kätte 15.09.2015.a.
8 (24)
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused
10.TsMS § 438 esimene lause sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lõikest 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
11.Käesolevas asjas on tõendina esitatud kinnisasja, registriosa nr xxxxxx , nimega xxxxxxxxxx elektroonilise registriosa väljatrükk (tl.19), millest nähtub, et M. K. (kelle isikukood ühtib M. M. isikukoodiga) on kantud nimetatud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse 14.11.2003.a. 30.11.2011.a. on 24.11.2011.a. asjaõiguslepingu alusel kantud kinnisasja kaasomanikena kinnistusraamatusse M. M. , kellele kuulub 1/3 kaasomandist ja M. J. , kellele kuulub 2/3 kaasomandist. Põlva notar Kaire Salomoni poolt 24.11.2011.a.koostatud ja tõestatud notariaalakti - kinnisasja mõttelise osa kinke- ja asjaõiguslepingus (tl.10 pöördel -13) on kingisaaja, st kostja kinnitanud, et võtab lepingu eseme vastu seisundis, nagu see on lepingu sõlmimise hetkel. Ta ei ole teinud avaldusi, mis seaksid kahtluse alla tehingu tasuta iseloomu. Lepingu eseme väärtuseks on lepingupooled hinnanud 7000 eurot. Lepingu p. 6.3 nähtub, et notar on pooltele selgitanud, et VÕS § 265 kohaselt võib kinkelepingus näha kingisaajale ette koormisi või kohustusi, p. 6.3 on selgitus, et lepingusse tuleb märkida kõik lepinguobjekti kinkimisega seotud kokkulepped. Selgitatud on kinkelepingust taganemise õigust ja tingimusi vastavalt VÕS §-dele 268 ja 270. Tl.15 on hageja lepingulise esindaja Margus Lentsiuse poolt kostjale adresseeritud avaldus M.xxxxxxxxxx nimel xxxxxxxxxx kinnistu mõttelise osa kinkelepingust taganemiseks kostja poolt jämeda tänamatuse ülesnäitamise tõttu M.xxxxxxxxxx, ühiste laste, samuti M.xxxxxxxxxx ema ja venna vastu. Samas kirjalikus dokumendis on esitatud ka nõue kinnistu mõttelise osa omandiõiguse üleandmiseks. 9 (24)
Kostja on esitanud kohtule kodukindlustuslepingu poliisi (tl.46), tõendamaks asjaolu, et on kindlustanud kaasomandis oleval kinnisasjal asuvad ehitised ja koduse vara. Kindlustuspoliisi lisast nähtub, et kinnistul asuv eluhoone on ehitatud 2006.aastal ja abihoone 2009.a.
12.Kohus on hageja taotluse alusel nõudnud välja politsei- ja piirivalveametist andmed sündmuste ja väljakutsete kohta, mis on seotud M. J. , M. M. , M. xxxxxxxxxx ja M. xxxxxxxxxx ajavahemikul 1.09.2014-19.10.2015. PPA vastuses (tl.78) on esitatud andmed kolme juhtumi kohta – 11.05.2015.a. kell 21.22 on joobes M. J. teatanud, et tema elukaaslane ei ole koos lastega koju tulnud. Politseametniku poolt on võetud M.xxxxxxxxxx, kes viibis koos lastega sünnipäeval, telefoni teel ühendus, M. M. kinnitas, et lastega on kõik korras, politsei sekkumine ei olnud vajalik. 12.06.2015.a.kell 19.13 on M. M. teatanud, et joobes elukaaslane M. J. võttis 3-aastase lapse ja ei anna teda tagasi. Kõne ajal osapooled rahunesid ja politsei sekkumist ei soovinud. Samal päeval kell 19.55 teatas M. M. , et M.J. on koos 3-aastase pojaga autoga kodust lahkunud. Füüsilist vägivalda ei ole peretüli käigus esinenud. M.J. leiti kella 23.10 ajal koos lapsega Pallase hotellist, laps toimetati koju ema juurde, M.JH. jäi hotelli, kuna M. M. ei soovinud tema koju pöördumist. M.J. siiski lahkus öösel hotellist ning ta leiti oma maja tagant magamas. M.J. toimetati kainenema. 4.08.2015.a. teatas M. M. , et 1.08. 2015.a. ähvardas alkoholijoobes M.J. õhupüssiga tulistada M.xxxxxxxxxx koera. M. M. avaldas soovi, et politsei ja ohvriabi töötaja vestleksid M.J. , kuid M.J. keeldus kohtumisest.
13.Kostja taotlusel on kohus nõudnud välja S. P. fotod xxxxxxxxxx kinnistust, tõendamaks M.J. poolt tehtud parendusi kinnisasjal asuvatele hoonetele. Kohtuistungil (tl.129) on asja juurde võetud fotod tl.83-86 ja 88, kostja poolt esitatud maa-ameti 2006.a., 2011.a. ja 2015.a. ortofotod kinnisasjast (tl.94, 101 ja 104) ning fotod kinnistul asuvatest hoonetest (tl.95-100, 102-103, 105).
10 (24)
Tl.106-110 on kinnistu müügileping 06.04.2006.a., millega kostja soovib tõendada, et on saanud oma R. kinnisasjade müügist 1 150 000 krooni, millise raha arvelt on ehitanud enne xxxxxxxxxx kinnistu kaasomanikuks saamist kinnistule uue elumaja ning parendanud olemasolevaid hooneid.
14.22.novembril 2016.a. toimunud kohtuistungil (protokoll tl.129-138) on kohus kuulanud vande all ära hageja ja kostja, hageja poolt taotletud tunnistajatena I. K. (K. ) ja M. K. (K. ) ning kostja poolt taotletud tunnistajatena R. J. , M. K. ja J. J. . . M. M. seletuse kohaselt sai tema xxxxxxxxxx kinnistu omanikuks 2003.aastal, kinnistu müügihind oli sümboolne – 10 000 krooni, millise rahasumma sai hageja oma vennalt M. K. . Müüjaga oli kokkulepe, et ta saab käia oma sünnikodus elu lõpuni. Kostjaga kohtus hageja 2004.a. lõpus ning nende kooselu algas 2005.a. aprillis. Kooselu ei olnud probleemitu eelkõige M.J. alkoholi tarvitamise ja sellest tuleneva agressiivse käitumise tõttu. Tülid tekkisid igapäevastest asjadest, kostja agressiivsus oli pigem verbaalne, kuid esines ka lükkamisi. Kodurahu saavutamise eesmärgil otsustas M. M. kinkida 2011.a. osa temale kuuluvast kinnisasjast, kus oli ka perekonna elukoht, M.J. . Ta lootis, et mees tunneb end hästi, kui on peremees ja kodune olukord muutub paremaks. Mingeid kokkuleppeid vastusoorituse osas M.J. ei olnud, kuid M. M. ei eita kinnistul asuvate hoonete renoveerimist ja ehitamist. Seda tehti ühiselt ja ühiste vahendite arvelt, M. M. on näiteks võtnud kaks korda õppelaenu, mida kasutati ehitamiseks. Ta on panustanud kinnisasja korrashoidu ka oma füüsilise tööga. Hageja leiab, et kostja ei ole käitunud kingi vääriliselt. Viimasel aastal enne kinkelepingust taganemist esines vähemalt kaks sündmust, mille käigus kostja näitas üles jämedat tänamatust hageja ja tema lähedaste isikute – laste, hageja ema ja venna suhtes. Üks neist seisnes selles, et kostja lükkas hageja uksest välja, öeldes, et lapsed jäävad koju. Kuna lapsed tahtsid emaga tulla, siis hageja tuli tagasi, olles oma sõnade kohaselt „madalam kui muru“. Õhtul, kui kostja oli purjus, tekkis sõnavahetus õues, mida kuulis ka hageja ema, kes elab naaberkinnistul. M.J. sõimas ja mõnitas hageja ema ja venda, kasutades ebatsensuurseid väljendeid. Kui hageja läks koos lastega ema poole, tuli ka kostja sinna, käsutas lapsi koju ja helistas politseisse, teatades, et temalt on lapsed 11 (24)
ära võetud. Kui hageja jäi siiski lastega ema juurde, siis nägi ta aknast, et kostja põletas lõkkes laste asju. Teine juhtum leidis aset 2015.a. juunikuus, kui oli surnud hageja vanaema. Kostja ei lubanud tol ajal 3-aastasel pojal hageja venna lastega mängida ning viis lapse vastu tema tahtmist hageja ema juurest koju. Kuna laps nuttis, järgnesid hageja koos oma emaga neile. Majja sisenedes tõmbas kostja ukse kinni selliselt, et hageja jäi ukse vahele. Last neil kostjalt kätte saada ei õnnestunud. Hiljem sõitis kostja lapsega hageja teadmata Tartusse, kust politsei nad hilisõhtul hotellist kätte sai. Laps anti öösel üle hagejale, kostja solvas hagejat lapse üleandmisel sõnadega „värdjas“. Kostja toimetati politsei poolt tagasi hotelli, kuid öösel tuli ta koju ning kolkides ustele ja akendele, nõudis majja laskmist. Hageja kartis kostjat ja põgenes koos lapsega majast akna kaudu. Kostja leiti hiljem kinnistult magamas ja toimetati politsei poolt kainenema. Hageja on kirjeldanud ka juhtumeid, kus kostja on haavlipüssist lasknud auklikuks peenral kasvavaid lilli ja ähvardanud hagejat lapse juuresolekul.
15.Kostja M. J. on kohtuistungil vande all antud ütlustes kinnitanud, et müüs 2006.aastal temale kuulunud xxxxxx asuvad kinnistud, et koos hagejaga asuda elama xxxxxxxxxx kinnistule. Kostja andis hagejale 15 000 krooni, mis hageja väitel oli veel xxxxxxxxxx kinnistu ostuhinnast tasumata, kuigi hageja seda ei küsinud. Kinnistute müügist saadud rahaga asuti xxxxxxxxxx asuvaid hooneid korda tegema ning uusi ehitama,2006.aastal ehitati uus elumaja. Kostja on kohtuistungil üksikasjalikult kirjeldanud kinnistul tehtud ehitus- ja hoonete taastamise töid, lisaks ehitamisele ja parandamisele on kinnistule kaevatud tiik, rajatud imbväljak ja laste mänguväljak. Mõne aja pärast tundus kostjale, et ta ei ole peremees, sest hageja vend M. K. otsustas igapäevaseid asju, sekkus, sõitis kinnistul motokrossi, sõlmis maa rendilepinguid, tõi naaberkinnistule oma koera, kes kahjustas xxxxxxxxxx kinnistut. Hageja ja tema ema olid vennast rahaliselt sõltuvad. Kostja püüdis hagejaga sellest rääkida, sellest tekkisid tülid, lõpuks teatas kostja, et kui selline olukord jätkub, siis ta enam ehitamisse raha ei panusta. Enamus töid oli selleks ajaks juba tehtud. Pärast seda jutuajamist tegi hageja kostjaga kinkelepingu, kinkides 2/3 xxxxxxxxxx kinnistust kostjale. Pärast kinget jätkas kostja 12 (24)
kinnistul ehitamist ja korrastamist, sel perioodil on ehitatud laste mänguväljak, hooldatud katused. Kostja eitab vägivaldset käitumist hageja, nende ühiste laste, hageja ema või venna suhtes, ta ei mäleta, et näiteks 8.mail 2015.a. õhtupoolikul oleks midagi sellist juhtunud, mida hageja on hagiavalduses kirjeldanud. Lapsega kodust lahkumise kohta 11.juunil 2015.a. on kostja selgitanud, et ta ei olnud nõus 3-aastase lapse viimisega matustele ja seetõttu tõi lapse ära hageja ema majast. Ta ei mäleta, et laps oleks nutnud. Alguses nad püüdsid lapsega koos tiigist kalu, hiljem palus ta oma sõbral nad viia Tartusse, kus ta veetis lapsega koos toreda päeva, õhtuks mindi hotelli ööbima. Kui politsei tuli, siis ei tuvastanud nad midagi lapse jaoks ohtlikku, kuid kuna lapse ema oli nõudnud, siis toimetati kostja koos lapsega Põlva maakonna piirile, kus kostja andis lapse hagejale üle. Kostja võtab omaks, et sel hetkel ta tõesti ütles hagejale, et viimane on loll, konkreetselt selle sündmuse korraldamise pärast. Kostja viidi pärast seda Tartusse hotelli tagasi, kust ta lahkus ja sõitis taksoga koju. Ta nägi, kuidas hageja nende majast akna kaudu lahkus, sel ajal sõitis hoovile politseiauto. Kostja viidi kainenema, kuigi keegi tema joovet ei tuvastanud. Ka hageja on kodust koos lastega lahkunud nii, et kostja ei teadnud, kus nad on. Kostja eitab alkoholi tarvitamist igapäevaselt. Ta tunnistab, et tema ja hageja vahel on olnud tülid, nagu peretülid ikka on, kuid tülide ajendiks on olnud hageja venna otsustamine hageja ja kostja elu üle. Kostja möönab, et on teinud suhetes hagejaga, nende ühiste laste ja hageja emaga vigu. Kohtuistungil antud seletuses tunnistab kostja kinkelepingust taganemise avalduse kättesaamist, kinnitades, et loeb tema nimele saadetud e-kirju, kuid ta ei oska konkreetselt nimetada, millal ta avalduse kätte sai.
16.Hageja ema I. K. on tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et ta ei ole üldiselt seganud tütre ja kostja elu vahele enne, kui tülid väljusid nende kinnistu piirest. Ükskord, kui ta kuulis karjumist, läks ta vaatama, siis nägi ta, et M.J. viskas jalgrattaga tütre suunas ja sõimas tunnistajat nii nagu vähegi oskas. M.J. sõimas pidevalt ka xxxxx poega M. K. 13 (24)
ebatsensuursete väljenditega, mis on tunnistaja ütluste järgi kantud kohtuistungi protokolli. xxxxx ütluste kohaselt oli M.J. sageli purjus ja just siis muutus ta agressiivseks- küll sõnadega, sest tunnistaja ei ole märganud, et ta kellelegi kallale oleks läinud. Ukse kinni tõmbamine xxxxx ees, siis kui M.J. noorema lapse tunnistaja juurest matustele eelneval päeval ära viis, oli vihahoos. Väike M. karjus täiest jõust, kui isa ta ära viis. Siis jooksis ka tunnistaja koos xxxxx ja nende tütrega M.J. järele. Viimane ei andnud last ära ja lõpuks asi rahunes. Tunnistaja teab, et laps oli vahepeal kadunud, kuid nad leiti. Tunnistaja teab, et kostjal on püss ja ta on lasknud tunnistaja koera suunas, seda rääkis tunnistajale xxxxx laps. Lapsed on tunnistajale öelnud, et nad kardavad koju minna. Kinkelepingust kostjale rääkis tunnistajale tema tütar xxxxx alles siis, kui nende suhted olid läinud halvaks, nii, et ei olnud võimalik enam koos elada. Siis xxxxx ütles, et taotleb lepingu tühistamist.
17.M. K. on andnud ütlusi selle kohta, et tema õde xxxxx ja kostja M. J. elasid koos xxxxxx vallas, xxxxxx, neil sündisid lapsed ja alguses oli kõik hästi. Nad pidid kunagi abielluma. Lõpus aga õde ja lapsed kannatasid isa ja elukaaslase kohatu käitumise pärast. Tunnistaja kirjeldas vahejuhtumit enne vanaema matuseid, kui kostja takistas tunnistaja ja xxxxx laste mängimist – haaras oma poja sülle ja viis ära. Laste nutt ja kisa oli suur, ka väike M. nuttis. Tunnistaja läks hiljem koos oma õega lapsele maakonna piirile vastu. Kui M.J. tuli koos lapsega politseiautost välja, siis ta karjus koledasti xxxxx peale, kasutades väljendeid „värdjas ja loll“. Öösel, umbes tund peale kojujõudmist helistas xxxxx, et M.J. lõhub ja karjub akende taga, mistõttu tunnistaja helistas politseisse. M.J. leiti majast umbes 25 m eemal vaarikate vahelt, kus ta teeskles magajat. Politsei viis ta kaasa, tunnistaja hinnangul oli M.J. purjus. Tunnistaja väitel tarbib M.J. peaaegu iga päev alkoholi, ta on veetnud M.J. koos nädalaid. Viimati nägi tunnistaja M.J. vanaema matuste ajal, enne seda viimase aasta jooksul nad praktiliselt ei kohtunud. M.K. sai kinnistu 2/3 osa kinkimisest M.J. teada kohtumenetluse käigus. Ta kinnitab, et on andnud oma õele raha kinnistul ehitamiseks ja parendamiseks. Enne seda, kui xxxxx ja M. sinna elama tulid, oli kinnistu ühises kasutuses ning siis võisid tunnistajal olla sellega ka 14 (24)
plaanid, kuid M.J. ei ole ta väitnud, et tal ka hiljem on mingid plaanid olnud. Tunnistaja on tõepoolest kinnistul mootorrattaga sõitnud, kuid see oli enne kinkelepingut, nagu ka metsast tuulemurru koristamine. Puud kasutati kohaliku elamise tarbeks.
18.Tunnistajad J. J. . , M. K. ja R. J. on andnud ütlusi xxxxxxxxxx kinnistul asuvate hoonete seisukorra kohta enne nende remontimist ning hoonete ja kinnisasja parendamiseks tehtud töid. Kuna hoonete ehitamise ja taastamise fakti üle vaidlus puudub, siis ei pea kohus vajalikuks kohtuotsuses nimetatud tunnistajate ütlusi üksikasjalikult refereerida. J. J. . on kinnitanud, et ka M. M. aitas kinnistul tehtavate taastamistööde juures, näiteks aitas koristada, prahti lõkkesse vedada, katuselaaste sorteerida ja tõrvata. Tunnistajate ütluste kohaselt valmistas M. M. kinnistul töötavatele inimestele lõunatoidud. xxxxxxxxxx kinnistul olevate hoonete olukorda ja kinnistu seisundi muutumist aastatel 2006-2015 tõendavad ka fotod (tl.83-86, 95100102-103) ja ortofotod (tl.94, 101 ja 104), mille alusel ei ole kahtlust, et kinnistul on tehtud nimetatud ajavahemikul hulgaliselt parendusi.
19.Kohtule esitatud ja kohtu poolt uuritud tõendite alusel tuleb kohtul võtta kõigepealt seisukoht, kas hageja ja kostja vahel 24.11.2011.a. sõlmitud kinkelepingu näol on tegemist kinkega VÕS § 259 lg 1 tähenduses, st kas kinkija on võtnud endale kohustuse anda kingisaajale üle talle kuuluv mõtteline osa omandist kinnisasjale tasuta. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-09 märkinud, et kui kinkija kohustub rikastama kingisaajat vastusoorituse tingimusel, ei ole tegemist kinkelepinguga. Samas tulenevalt VÕS § 265 võib kinkelepingus ette näha kingisaajale koormisi või kohustusi. Käesolevas asjas ei ole pooled notariaalses kinkelepingus ette näinud ei tasu kingi eest ega ka koormisi ega kohustusi kingisaajale. Ka poolte seletustest ei tulene, et tasu või kohustuste üle oleks enne lepingu sõlmimist läbi räägitud. Kohtu poolt uuritud tõendite alusel saab lugeda tuvastatuks, et kostja poolt väidetud nn vastusooritus – kinnistul asuvatele hoonetele tehtud kulutused olid suures osas tehtud enne kinkelepingu sõlmimist. Kuna pooled elasid koos ühise perekonnana,
15 (24)
neil oli ka juba ühine laps, siis tuleb neid kulutusi, mida kostja väidetavalt oma vahendite arvelt tegi, pidada nii kostja enda kui tema lähedaste (elukaaslase ja tütre) elutingimuste ja –kvaliteedi parandamiseks tehtud kulutusteks. Pärast kinkelepingu sõlmimist ei ole tehtud kinnistule enam olulisi parendusi, hooned olid selleks ajaks remonditud ja uus elumaja ehitatud.
20.Tulenevalt VÕS § 29 lg 1 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest tuleb tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, st mida pooled lepingut sõlmides silmas pidasid. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja väitel oli tema poolt kostjale kinke tegemise eesmärgiks kostja enesehinnangu tõstmine („et mees tunneks ennast peremehena“) ja seeläbi ka omavaheliste suhete paranemine, sest nii hageja kui kostja on kinnitanud, et neil esines palju konflikte. Kostja seletusest nähtuvalt oli tülide põhjuseks peamiselt asjaolu, et hageja vend sekkus nende ellu just kinnistuga seonduvalt. Kinke tegemise ettepanek hageja poolt tuli pärast seda, kui kostja oli palunud hagejal oma venna käitumisele tähelepanu pöörata. Kas ja mil viisil ning kas õigustatult või õigustamatult hageja vend ka tegelikult poolte ellu sekkus, ei oma kohtu arvates käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähendust. Kohtu hinnangul on hageja seletuse ja tema ema ütlustega tõendatud asjaolu, et kostja suhtumine hageja vennasse ei olnud positiivne ning see tekitas poolte omavahelistes suhetes pingeid, mida hageja lootis maandada kinnistu osa kinkimisega kostjale. Seega kuivõrd kohus ei ole tuvastanud, et hageja poolt kinkelepinguga võetud kohustusele kinnisasja omandi mõttelise osa üleandmiseks kostjale korrespondeeruks kostja kohustus vastusoorituse tegemiseks, tuleb lugeda tuvastatuks, et 24.11.2011.a. poolte vahel sõlmitud kinkelepingu näol ei ole tegemist tasulise tehinguga.
21.Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas kinkeleping on taganemisega lõppenud ehk kas on täidetud kinkelepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused.
16 (24)
Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 järgi lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3 ettenähtud juhtudel. Hageja on toetunud osundatud paragrahvi p. 1 - kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 270 lg 1 sätestab kinkelepingust taganemise tähtaja – ühe aasta jooksul alates ajast, mil kinkija sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kinkelepingust taganemise formaalseks eelduseks on tulenevalt VÕS § 188 lg 1 vastavasisulise teate esitamine kingisaajale, mis hakkab TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kehtima alates jõudmisest teise pooleni. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust taganemise formaalse eelduse täitmise üle – kostja on kohtuistungil omaks võtnud, et hageja 15.09.2015.a. avaldus kinkelepingust taganemiseks on kätte saadud 4.oktoobril 2015.a., kui kostja on sellele vastanud (tl.7-8).
22.Riigikohus on 22.02.2007.a. kohtulahendis nr.3-2-1-153-06 p.12 märkinud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on muuhulgas eetiline hinnang. Sellise käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid.
23.Hinnates kostja käitumist jämeda tänamatuse aspektist tuleb tõdeda, et jämedaks tänamatuseks ei saa pidada iseenesest asjaolu, et kostja ja 17 (24)
hageja omavahelised suhted kinkelepingu sõlmimise järgselt ei paranenud, mis oli hageja eesmärgiks lepingu sõlmimisel. Isiklikest suhetest tulenev hea ja lugupidav suhtumine teise isikusse on vastavalt VÕS § 4 lg 2 p 2 kõlbeline kohustus, mille võlgnik osundatud sätte 1.lõike järgi võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Kui hageja lepingu sõlmimisel eeldas ja soovis poolte suhete paranemist, mida aga ei toimunud, siis pidi ta oma õiguse lepingust taganeda realiseerima VÕS § 270 lg 1 kohaselt ühe aasta jooksul taganemise õiguse tekkimisest. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et poolte suhete halvenemine toimus just viimase aastal enne kinkelepingust taganemist, pigem võib hageja seletuse põhjal teha järelduse, et suhete paranemist lepingu sõlmimise järgselt ei toimunud. VÕS § 270 lg 1 eesmärk on kingisaaja kaitse kinkija poolt lepingust taganemise eest määramata aja jooksul.
24.Hagiavalduses ja hageja seletuses on jämeda tänamatusena heidetud kostjale peamiselt agressiivsust nii kinkija kui tema lähedaste- poolte ühiste laste, hageja ema ja venna suhtes. Kostja agressiivsus ei seisnenud mitte otseselt füüsilistes rünnetes eelnimetatud isikute vastu, vaid solvavate väljendite kasutamises, kusjuures hageja venna M. K. suhtes väljendus kostja solvavalt hageja ja M. K. emale, mitte M. K. vahetult. Tulenevalt VÕS § 270 lg 1 sätestatud taganemise ajalisest piirangust tuleb hinnata kostja käitumist jämeda tänamatuse aspektist aasta jooksul enne taganemisavalduse esitamist. Hageja ongi sellest lähtuvalt oma nõudes toetunud sündmustele, mis toimusid 8.mail 2015.a. ja 11.juunil 2015.a. Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja vande all antud seletuse ja tunnistaja I. K. ütlustega tõendatuks, et 8.mail 2015.a. oli hageja ja kostja vahel tüli, mis päädis sellega, et hageja lahkus lastega oma ema poole. Hageja on pidanud jämedaks tänamatuseks seda, et kostja lükkas ta uksest välja, öeldes, et lapsed jäävad siia. Kuigi hageja sõnade kohaselt ei saanud lapsed asjast eriti aru, tahtsid nad ikkagi koos emaga tulla, mistõttu ka hageja tuli tagasi. Samal õhtul tülitsesid hageja ja kostja õues ning kuna sõnavahetus oli väga vali, tuli kõrvatalust poolte juurde hageja ema. Kostja oli alkoholijoobes ja hakkas valimatute 18 (24)
sõnadega hageja ema sõimama, väljendudes solvavalt ka hageja venna suhtes. Kui hageja oli koos lastega läinud oma ema juurde, tuli ka kostja sinna ja käsutas lapsi koju tulema ning kui I.K. teda takistas, helistas ise politseisse, tunnistades sealjuures, et on purjus. M.J. väitel ta seda sündmust ei mäleta. Tõendatuks tuleb lugeda ka 11.juunil 2015.a. toimunud sündmus, mille käigus kostja võttis oma poja teiste laste juurest mängimast, väljendudes samal ajal ebasündsalt („minu poeg ei ole linna värdjate lõbustaja“), viis nutva lapse oma kinnistule, hiljem sõitis koos lapsega hageja teadmata Tartusse, kavatsusega seal ööbida ning kui politsei vahendusel oli sunnitud lapse emale üle andma, siis solvas lapse ema sõnadega „loll ja/või värdjas“. Kui kostja öösel xxxxxxxxxx kinnistule saabus, tundis hageja enda sõnade kohaselt surmahirmu. Nimetatud sündmus on fikseeritud ka PPA andmebaasis sündmuste ja väljakutsete kohta kuupäevaga 12.juuni 2015.a. , esimene teade on tulnud M.xxxxxxxxxx kell 19.13 selle kohta, et joobes M.J. keeldub last teisele vanemale tagasi andmast, kõne ajal on vanemad rahunenud ja politsei abi ei vajanud. Teade M.J. lahkumisest koos lapsega on politseile edastatud kell 19.55 ning laps on toimetatud hotellist Pallas, kus ta viibis koos isaga, ema juurde peale kella 23.10. Lisaks kirjeldatud sündmustele on hageja teatanud 04.08.2015.a. ohvriabi töötajale, et kostja ähvardas 01.08.2015.a. õhupüssist tulistada M.xxxxxxxxxx koera. Hagejaga koos oli sel ajal ka poolte 3-aastane laps. M.J. on keeldunud ohvriabi töötajaga kohtumisest.
25.Kohus leiab, et kuigi kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud kostja käitumist võib pidada taunitavaks, ei ole see tervikuna hinnates siiski objektiivselt sedavõrd hukkamõistetav, et täidaks VÕS §-des 268 lg 1 ja 267 p 1 kinkelepingust taganemise koosseisu. Kohtu arvates ei ole mõistlik eeldada, et kui kinkija ja kingisaaja on elukaaslased, seega lähedased isikud, siis pärast kinkelepingu sõlmimist ei teki nende vahel eriarvamusi ega ka tülisid. Isikute käitumine konflikti olukorras, sealjuures ka sõnakasutus sõltub nende kultuurilisest taustast ja kasvatusest. On ilmne, et eelpoolkirjeldatud olukordades, eeldades, et kostja võis olla ka alkoholi mõju all, ei suutnud kostja kontrollida oma käitumist sellisel määral, nagu tavaolukorras. Esimesena kirjeldatud 19 (24)
sündmuse puhul teatas hageja kostjale kooselu võimalikust lõpetamisest. Teisel juhtumil ei soovinud kostja, et tema väike poeg viibiks matustel, kuid hageja eiras kostja soovi ja viis lapse maja juurde, kus kostjale teadaolevalt oli hageja vanaema surnukeha. Emotsionaalse pinge olukorras, mida lähedaste inimeste vaheline konflikt põhjustab, ei saa iga sõnakasutust ja ka tegu hinnata tahtliku teist isikut kahjustava käitumisena ehk jämeda tänamatuse väljendusena. Kostja ei ole tahtlikult kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda. Kohtule esitatud tõendite valguses võib teha järelduse, et kostja soovis luua oma lastele ja elukaaslasele head elamistingimused, ehitades ja parandades hooneid ning heakorrastades hagejale kuuluvat kinnistut, pärast kinkelepinguga kinnisasja kaasomanikuks saamist rajas lastele mänguväljaku. Eeltoodu valguses ei saa ainuüksi lähtuvalt kinkija subjektiivsest hinnangust kostja käitumisele lugeda tuvastatuks kingisaaja jämedat tänamatust. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Kohus on 20.10.2015.a määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluva 2/3 kaasomandi osa kinnisasjast, registriosa nr. xxxxxx arestimist ja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse M. M. kasuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tuleb hagi rahuldamata jätmise korral hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega käesolevas asjas hageja. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige 20 (24)
sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja on esitanud taotlused menetluskulude, so õigusabikulude summas 7130,40 eurot (sh käibemaks) väljamõistmiseks (tl 121-124). Hageja on esitanud kostja menetluskulude nimekirjale oma vastuväited (tl 139). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja on nimetatud kinnituse andnud. Seejuures selgitab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud ka tegelikkuses kandnud. Nimetatud seisukohta on kinnitanud mitmeid kordi ka Riigikohus, muuhulgas oma 13.11.2013.a. lahendi 3-2-1-115-13 punktis 26. Seega ei ole kohane hageja vastuväide kostja menetluskuludele, et kostja vastavast kinnitusest puudub sõna „kantud“. TsMS § 174 lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
28.Kostjat on menetluses esindanud Advokaadibüroo Concordia vandeadvokaat Senny Pello hinnaga 150 eurot tunnis (käibemaksuta). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes 21 (24)
sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohtu hinnangul on esindaja töötunni põhjendatud hind 156 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduste kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja hagejale õigusabi kokku 42 tunni ulatuses (33 h 40 m + 8 h 20 m).
29.Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirjas õigusabikulusid ajavahemikul 17. augustist 2015. a kuni 2. oktoobrini 2015. a, kuna tegemist oli kohtueelses menetluses kantud kuludega. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja hagi tagamise taotlusega soovitud tulemust ei saavutanud, ei saa sellega seotud 5.11.2015 ja 10.11.2015. a menetluskulusid pidada põhjendatud ja vajalikeks kuludeks. Samuti ei saa lugeda põhjendatuks 11.10.2016. a ja 1.11.2016. a menetluskulusid seoses vastuhagi esitamisega, kuna kostja menetluses vastuhagi ei esitanud. Samuti ei ole kohtule esitatud 14.12.2015. a tehtud registriväljavõtet, mistõttu selle saamiseks tehtud kulutus ei ole olnud vajalik. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-65-13, p 13) TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. 22 (24)
Seetõttu jätab kohus hagejalt kostja kasuks välja mõistmata 16. septembril 2016. a esindaja sõidule kulunud aja eest 112 eurot. 22.11.2016. a kohtuistungil osalemise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda kohtuistungi protokollis (tl.129-138) kajastatud istungi alguse ja lõpu aegade alusel 6 tundi.
30.Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et menetluskulude väljamõistmisel ei arvestata lepingulise esindaja ajakuluna konsultatsioone ega nõupidamisi kliendiga, kuna kliendiga suhtlemine ja temale õigusliku olukorra selgitamine on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejalt kostja kasuks välja mõistmata õigusabikulud 22.10.2015, 26.10.2015, 17.11.2015, 4.02.2016, 4.07.2016, 8.07.2016, 5.08.2016 ja 25.08.2016 (telefoni)nõupidamiste eest. Arvestades menetluse tulemuslikkust ja eeltoodud põhjendusi, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajakulu kliendi huvide kaitseks on 27 tundi ja 45 minutit. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 4329 eurot (sh käibemaks). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak 23 (24)
Kohtunik
24 (24)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.