Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Hagejat sõimati ja ähvardati. 5. augustil 2017 käis kingisaaja elamus ja sõimas hagejat ning ähvardas kinkija süüdimatuks tunnistada. Kingisaaja teatas vallale, et S.P. elamus ei ela ja palus muuta S.P . elukoha kannet rahvastikuregistris. Kinnisasja võõrandamine O.S. le on tühine, kuna hageja oli kinnisasja võõrandamise ajaks kinkelepingust kehtivalt taganenud. Kingisaaja ei olnud seetõttu õigustatud kinnisasja edasi võõrandama. O.S. omandas kinnisasja pahauskselt. Kostjate vaheline võõrandamistehing ja käsutustehing on tühised heade kommete vastasuse tõttu. Omand ei ole üle läinud O.S. le.

MAAKOHTU LAHEND

iroonia ja see, kuidas vähemalt esialgu kingisaaja ärritumine teda lõbustas. Maakohus leidis, et kohtuistungil suhtus hageja kostjatesse aegajalt üleolevalt. Maakohus koges istungil, et kingisaaja suhtluslaad ongi väga emotsionaalne ja kohati kõvahäälne. Maakohus ei pidanud kingisaajat rahulikuks ja tasakaalukaks meheks. O.S. oli samas tasakaalukas ja rahulik inimene. Hageja väitis ka vande all, et kingisaaja ähvardas hageja hulluarsti juurde viia ja süüdimatuks tunnistada. Esitatud salvestise alusel on võimalik tuvastada, et tegelikkuses võtab psühhiaatri juurde viimise jutuks hageja ise seoses enda väidetega, et kingisaaja soovib võtta kinnistu tagatisel laenu. Seega ei ole hageja antud ütlused tõesed ja panevad kahtlema tema muude ütluste tõepärasuses. Hageja paneb kostjale suhu sõnu, mida ta on ise kasutanud. Nimetatu kinnituseks on hageja esitatud väide, et kingisaaja soovis teda „kuuse alla“ saata, kuid salvestises kasutab hageja just ise seda väljendit (1:14), millele kingisaaja vastab. Kingisaaja väitel ei kasutanud ta sellist väljendit. Muuhulgas selgub salvestiselt, et kingisaaja on kindel, et hooldab isa surmani ja tassib vajadusel haigla vahet (1:18-1:24), mille peale hageja ise ironiseerivalt vastab ja toob jutuks psühhiaatri. Kuigi ka tunnistaja S.P . väitel lubas kingisaaja 29.07.2017 kohtumise ajal isa „kuuse alla saata“, leidis maakohus, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Kuna seda mäletas tunnistaja sõna-sõnalt samamoodi kui hageja, kuid muud vestust üldse mitte, tekib kahtlus, et ütlused olid hageja ja tunnistaja varem kokku leppinud, kuid ei osatud arvata, mida veel küsitakse, mistõttu tunnistaja ei osatud ka täiendavatele küsimustele vastata. Kostja lubadus hageja “kuuse alla saata“ on eluliselt mitteusustav ja vastuolus muude tuvastatud asjaoludega. Hageja lolliks nimetamine kuuldub salvestiselt samuti teises kontekstis, kui seda väidab hageja. Salvestise kohaselt avaldas kingisaaja mitmel viisil arvamust, et kõigi lähedaste arvates ei ole hagejaga enam võimalik normaalselt suhelda. Ta „on läinud lolliks“ ja ennast „lolliks teinud“ ning seda elukaaslase S.P . mõjul. Tunnistaja S. P ja hageja ütluste kohaselt nimetas kingisaaja hagejat lolliks ka varem, nt 20.07.17 sündmuse käigus. Kingisaaja ütluste kohaselt pidas ta rumalaks isa plaani panna maja ette kännu otsa katkine televiisor ja ehtida see „smile näo“ ja lilledega. Kui isa plaanist ei soovinud loobuda, nimetas ta isa debiilikuks, sest leidis, et ta võiks oma ajaga muud paremat teha. Seega on kingisaaja hagejat nimetanud tõepoolest nii lolliks ja ka debiilikuks, kuid nimetatud väljendite kasutamist tuleb hinnata kontekstis. Olukord oli plahvatusohtlik juba varem ja eskaleerus eelkõige seetõttu, et hageja ei ole aru saanud oma seisundi muutumisest kinnisasja suhtes ja jätkas seal tegutsemist kui omanik. Sellele, et hageja tegutses kinnistul enda arvates jätkuvalt omanikuna, viitab selgelt tema tegevus kingisaaja rajatud karkassi lammutamisel, mis toimus 05.08.2017. Hageja tegevus varialuse karkassi lammutamisel ei olnud õiguspärane, sest nimetatud tegevusega ta kahjustas kingisaaja omandit. Hageja ütluste kohaselt ei esitanud ta nõuet ohtliku ehitise kõrvaldamiseks omanikule. Ta tegi seda alles 05.08.2017 ehk ajal, kui lammutamisega juba oli alustatud. Lepingu kohaselt oli hagejal küll kasutusõigus, kuid lepingu p 4.1.1. kohaselt on tal õigus kasutada lepingu eset (kinnistut) koos kingisaajaga. Kuna hageja eesmärk ja arvatav õiguslik seisund kinklepingu sõlmimisel ei olnud õiguslikult saavutatavad, ei saa hageja subjektiivset arusaama võtta eelduseks kinkija ja kingisaaja omavahelise suhte hindamisel ning määratlemisel, kas tegemist on jämeda tänamatusega. Seega tuleb lähtuda eelkõige üldistest eetilistest väärtustest kinkija ja kingisaaja suhetes.

Maakohtu hinnangul on hageja ka ise käitunud provotseerivalt ega ole püüdnud hoida või taastada häid suhteid pojaga. Mitte ainult lapsed ei pea vanemate suhtes käituma austavalt, vaid see reegel kehtib ka vanemate suhtumises lastesse. Lisaks juba eelpool analüüsitud hageja käitumisele, viitavad hageja provotseerivale käitumisele hageja ähvardused kinnistu müüa või jagada, kuigi hageja pidi teadma, et kingisaaja seda mingil tingimusel ei soovi ja selline jutt ärritab kingisaajat. Telefonikõnet müügi ja jagamise pakkumisega kinnitasid vande all nii hageja, tunnistaja S.P. kui kingisaaja. Kostja märkis ülekuulamisel, et ei tahtnud seda kohta müüa ega ole seda kunagi plaaninud ning seda kinnitas kostja ka salvestises (1:37). 15 000 euro pakkumine hagejale on õiguspärane: hageja loobub lepinguga talle ja tema lähedastele antud kinnistu kasutusõigusest ja saab sellel eest hüvitise. See ei ole jäme tänamatus. VÕS § 267 p 1(koostoimes § 268 lg1) saab mõista selliselt, et kingisaaja käitumine kinkija lähedase isiku suhtes saab olla kinkelepingust taganemise aluseks juhul, kui selles väljendub ühtlasi jäme tänamatus isiklikult just kinkija vastu (Tartu Ringkonnakohtu 05.06.2017 lahend 2-15-15584). Nii salvestiselt kui ka kostja I enda ütlusest selgus, et kingisaaja ei suhtu S.P. i hästi: ta on arvamusel, et S.P. rikub vaikselt hageja ja tema lähedaste suhted, mõjutab hagejat oma laste vastu, soovib ise asju korraldada (sh kinnistul). Kingisaaja kohtus antud ütlustest selgub, et tema hinnangul on S.P. hagejale „pähe istunud“ ja lähedased ei kiida seda heaks. Tunnistaja J. P ütluste kohaselt hakkasid poolte vahel tülid tekkima just pärast S.P . majja tulekut. O.S. selgituste kohaselt oli tal kingisaajaga ja tunnistajaga sama arvamus S.P . kohta. Isikute perekonnasisesid meeldimised/mittemeeldimised ja suhtumine üksteisesse on igapäevase elukondliku suhtlemise osa ning igaühel on õigus oma arvamusele teise isiku suhtes ning see võib olla ka negatiivne. Igal juhul ei ole kingisaaja negatiivne suhtumine kinkija elukaaslassesse koheselt jäme tänamatus, sest see rikuks põhiseaduslikku arvamusvabadust. Oluline on, kuidas seda negatiivset suhtumist väljendatakse ja kas sellele järgnevad ka reaalsed tegevused oma suhtumise väljendamiseks või selle isiku kahjustamiseks. On ilmne, et kostjad ja hageja suhtuvad S.P. i erinevalt, kuid seda ei saa kvalifitseerida jämeda tänamatusena hageja suhtes. On tõendatud, et kostja on kasutanud S.P . suhtes väljendeid „loll“, „loll lehm“, „puuküürnik“, „eit“. Need väljendid ei ole ropud. Sõnad ei ole viisakad, kuid hageja hinnang, et oma isa elukaaslast ei tohiks nii nimetada ja see on jämedalt ebaeetiline, ei veennud maakohut. See ei ole jäme tänamatus. Kuna kingisaaja oli kinnisasja võõrandamisel selle õiguspärane omanik, ei saa kostjate vahel 14.09.2017 sõlmitud leping olla tühine ega kehtetu ühegi hageja esitatud väite alusel. Omanikul on õigus oma asja käsutada (AÕS § 68 lg 1). Kuna hagejal puudub kostjate vastu saadu tagastamise nõue, ei saa rahuldada nõuet VÕS § 1032 lg 2 alusel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

- alternatiivselt tunnistada kehtetuks S.S. ja O.S. vahel 14. septembril 2017 sõlmitud XX kinnisasja võõrandamis- ja asjaõigustehing ja tunnistada ebaõigeks kinnistusraamatu kanne; - kohustada S.S. t ja O.S. t tagastama XX kinnisasi; - kohustada S.S. t ja O.S. t andma tahteavaldus O.S. kandmiseks XX kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse; - asendada S.S. ja O.S. vajalikud tahteavaldused; - alternatiivselt mõista S.S. lt ja O.S. lt välja 77 000 eurot XX kinnisasja väärtuse hüvitamiseks; - jätta menetluskulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas maakohus vääralt VÕS § 268 lg 1 ja VÕS § 267, leides, et kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Taganemise materiaalsed eeldused on täidetud. Kingisaaja oli kinkija ja tema lähedase S.P . suhtes jämedalt tänamatu. Jäme tänamatus seisnes kinkija ja S.P . solvamises ja ebatsensuursete väljendite kasutamises nende kohta. Kingisaaja nõudis hageja kolimist kuuse alla; 2) ei põhjendanud maakohus, miks ei peetud hageja esitatud tõendeid usaldusväärseks. Sellega rikuti TsMS § 232 lg 1. Hageja väited on tõendatud. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks 05.08.2017 või 10.08.2017 vestluse salvestuse, tema enda vande all antud ütlused 20.07.2017,

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kategooria. Kingisaaja käitumisele tuleb anda hinnang eetilisuse seisukohast, kusjuures käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ja arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Ringkonnakohus nõustub asjas esitatud tõenditele antud maakohtu hinnanguga ning maakohtu järeldusega, et kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata ja ei korda kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 maakohtu põhjendusi.

Käeolevas vaidluses soovis hageja (isa) oma pojale (kostja I) kingitud kinnisasja tagastamist tuginedes asjaolule, et poeg (kostja I) oli jämedalt tänamatu. Asjas on tuvastatud, et poja (kostja I) käitumist saab pidada tänamatuks, etteheidetavaks ja taunimisväärseks, kuid mitte jämedalt tänamatuks. Seda arvestades oleks hagejalt kostja I kasuks menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane ning ringkonnakohus jätab kostja I kulud TsMS § 162 lg 4 alusel tema enda kanda. Kostja II maakohtus kantud kulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjatel I ja II oli ühine esindaja, kes esitas menetluskulude nimekirjad teenuse eest ühes dokumendis. Maakohus määras kahe kostja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 4577 eurot (sh km). Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled ise ei ole menetluskulude suurust eristanud, tuleb eeldada, et kulud olid võrdsed ning hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista 2 288,5 eurot (sh km).

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.