XXXX, XXXX hagi OÜ XXXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/2026
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX), volitatud esindaja XXXX; Hageja II: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX; epost XXXX); Kostja: Osaühing XXXX (registrikood XXXX; asukoht XXXX; e-post XXXX, XXXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda XXXX, XXXX hagi OÜ XXXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/2026 menetlusse võtmisest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud võrdselt XXXX ja XXXX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
1.XXXX ja XXXX esitasid 21.12.2016.a Harju Maakohtule hagi OÜ XXXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/2026. Hagis sisaldus ka hagi tagamise taotlus. Tsiviilasi on asja lahendava kohtunikuni jõudnud 21.12.2016.a kell 13:31.
2.Kohus jättis 21.12.2016.a määrusega hagi käiguta ning palus hagejatel kõrvaldada hagis esinevad puudused. Hagejad esitasid 22.12.2016.a puuduste kõrvaldamise avalduse. Kohtumääruse põhjendused
2-16-19098
3.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
4.Hagist nähtub, et hagejate XXXX’i ning XXXX’i suhtes on algatatud täitemenetlus nr 194/2016/2026 abikaasadele kuuluva XXXX kinnistu (kinnistu nr XXXX) müümiseks ja kinnistu müügist saadud vahendite jagamiseks abikaasadest hagejate vahel võrdselt. Täitedokumendiks on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-6920, mille kohaselt hagejatele kuuluv ühisvara – XXXX kinnistu – tuleb müüa täitemenetluses ning müügist saadud vahendid jagada hagejate vahel.
5.Hagejad märgivad, et käesoleval hetkel on hagejate ja kostja vahel pooleli tsiviilasjad nr 213-29313 ning nr 2-14-52157. Hagejad on viidatud tsiviilasjades vaidlustanud kostja algatatud täitemenetlused nr-ga 027/2012/683 ja 027/2012/1021. Hagejad on viidatud tsiviilasjades vaidlustanud kostja algatatud täitemenetlused põhjustel, et kostja nõuded hagejate vastu on osaliselt kas (a) tasaarvestatud või tasaarvestatavad XXXX nõudega kostja vastu või (b) aegunud TsÜS § 157 lg 1 järgi.
6.Hagejad leiavad, et ei saa pidada kostja algatatud täitemenetlust nr 194/2016/2026 lubatavaks põhjusel, et sellise nõude sundtäitmine ei ole (a) hea usu põhimõttega kooskõlas, kuna kostja on loovutanud väidetavad nõuded XXXX vastu kolmandale isikule ning (b) hagejate ja kostja vahel on pooleli tsiviilasjad nr 2-13-29313 ja 2-14-52157, kus vaidlusaluseks küsimuseks on, kas kostjal üldsegi eksisteerivad nõuded hagejate vastu või on need tasaarvestatud XXXX nõudega kostja vastu või hoopiski aegunud TsÜS § 157 lg 1 alusel. Nõudeid, mida saaks täita kinnistu müügist saadud raha eest, kostjal tänasel hetkel pole. Hagejad paluvad rahuldada hagi ning tunnistada lubamatuks sundtäitmine Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma menetluses olevas täiteasjas nr 194/2016/2026.
7.Kohus leiab, et hagi on selgelt perspektiivitu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-11-15 p-ides 9-12 selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Hagi on võimalik rahuldada ka nii, et sundtäitmine tunnistatakse lubamatuks osaliselt (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 16). Sel juhul ei ole alust täitemenetlust täielikult lõpetada.
8.Täiteasjas nr 194/2016/2026 on täitedokumendiks 22.04.2015.a jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-6920, millega jagati Osaühingu XXXX (registrikood XXXX) nõudel XXXX’i ja XXXX’i ühisvaraks olev kinnistu XXXX (registriosa nr. XXXX), müües nimetatud kinnistu kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel. Kohus otsustas, et kinnistu müügist saadud rahast pool tuleb jätta XXXX’ile ja pool XXXX’ile. Nimetatud kohtuotsusest tulenevalt oli kostjal õigus algatada hagejate suhtes täitemenetlust kinnistu müümiseks ning seda on kostja ka teinud.
2-16-19098
9.Hagejad ei ole hagiavalduses ega puuduste kõrvaldamise avalduses esile toonud ühtegi sisulist vastuväidet täitedokumendis (s.o Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2015.a kohtuotsuses nr 2-12-6920) dokumenteeritud nõudele, s.o kinnistu täitemenetluses võõrandamise nõudele. Hagejad keskenduvad hagis üksnes väidetele, et kostjal puuduvad nende vastu nõuded, mille alusel kinnistu müüki nõuda. Kohus märgib, et nimetatud vastuväited ei saa olla täiteasja nr 194/2016/2026 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele. Nimetatud väited („kostja nõuded on aegunud ja tasaarvestatud“) tuleb ja saab maksma panna üksnes vaidlustades täitedokumente, millest nimetatud kostja nõuded hageja(te) vastu tulenevad.
10.Hagejad märgivad, et käesoleval hetkel on hagejate ja kostja vahel pooleli tsiviilasjad nr 2-13-29313 ning nr 2-14-52157, kus hagejad on vaidlustanud kostja algatatud täitemenetlused nr 027/2012/683 ja 027/2012/1021 põhjustel, et kostja nõuded hagejate vastu on osaliselt kas (a) tasaarvestatud või tasaarvestatavad XXXX nõudega kostja vastu või (b) aegunud TsÜS § 157 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt järeldavad hagejad, et nõudeid, mida saaks täita kinnistu müügist saadud raha eest, kostjal tänasel hetkel pole. Kohus märgib, et hagejate vastav seisukoht on asjakohatu ning ekslik. Esmalt ei puuduta nimetatud tsiviilasjades tehtavad lahendid täiteasjas nr 194/2016/2026 sundtäidetavat kinnistu võõrandamise nõuet (kui iseseisvat sundtäidetavat nõuet). Isegi, kui asuda vastupidisele seisukohale, on selge, et tsiviilasjades nr 2-13-29313 ning nr 2-14-52157 puuduvad jõustunud kohtulahendid, mistõttu on ainetu väita, et nõuded puuduvad üksnes nende vaidlustamise fakti tõttu.
11.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagiga ei ole hagejate taotletavat eesmärki, s.o sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuete puudumise tõttu, võimalik saavutada.
12.Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Kohus märgib tulenevalt eeltoodud Riigikohtu lahendist, et käesoleva hagi menetlemine tekitaks hagejatele täiendava menetluskulude tasumise kohustuse, kuivõrd hagejate poolt kohtuni toodud asjaolude pinnalt ei ole käesoleval hagil edu perspektiivi.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
14.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4).
2-16-19098
15.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).
16.Hagis sisaldus hagi tagamise taotlus. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlemast, ei lahenda kohus eelnimetatud taotlust.
17.Hagejad on tasunud 475 eurot riigilõivu. Kohus selgitab, et hagejatel on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.