Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2017. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-19155
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma taotlus kohtu loa saamiseks TN ja KN omandis olevale kinnisasjale sisenemiseks ja seal viibimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. detsembri 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TN ja KN määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma Puudutatud isik I (võlgnik I) KN (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja TN Puudutatud isik II
XXXXXXXXXXX)
(võlgnik
II)
TN
(isikukood
Puudutatud isik III (sissenõudja) Osaühing Belesta Grupi (registrikood 10325468), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22. detsembri 2016. a määrus lõppjärelduses muutmata.
2.Muuta Harju Maakohtu 22. detsembri 2016. a määrusega Tallinna kohtutäitur Toomas Saarmale TN ja KN omandis olevale kinnisasjale sisenemiseks ja seal viibimiseks antud kohtu loa tähtaega ja määrata, et Tallinna kohtutäitur Toomas Saarmal on õigus siseneda ja viibida TN ja KN omandis oleva Harjumaal Kiili vallas Kangru alevikus XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) territooriumil ja sellel asuvate hoonete ruumides kinnisasja üleskirjutamise,
pildistamise ja arestimisakti kootamise eesmärgil üks kord 60 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
3.TN ja KN määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud solidaarselt TN ja KN kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja kaebuse sisu
1.Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma (avaldaja, kohtutäitur) esitas 21. detsembril 2016. a Harju Maakohtule taotluse kohtu loa saamiseks TN ja KN (võlgnikud) omandis olevale kinnisasjale sisenemiseks ja seal viibimiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 alusel.
2.Avaldusest nähtuvalt on kohtutäituri menetluses võlgnike suhtes täiteasi nr 194/2016/2026, mis on algatatud sissenõudja Osaühing Belesta Grupi täitmisavalduse alusel. Nõude sisuks on võlgnike ühisvara hulka kuuluva Harjumaal Kiili vallas Kangru alevikus XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) jagamine, müües nimetatud kinnistu kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015. a otsusele tsiviilasjas nr 2-12-6920. Täitmisteade ja täitedokument on võlgnikule II kätte toimetatud e-posti vahendusel ja võlgnikule I on kätte toimetatud volitatud isikule (võlgnik II) saatmisega e-posti vahendusel.
3.Lähtudes kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-12-6920 kavandas kohtutäitur kinnisasja suhtes arestimise ja üleskirjutamise täitetoimingu kinnisasja asukohas 28. detsembriks 2016. a kell 14:00. Täitemenetluse osalisi teavitati täitetoimingu läbiviimisest 16. detsembril 2016. a koostatud teatega, mis edastati võlgnikele e-posti vahendusel. Võlgnik II kinnitas teate kättesaamist 19. detsembril 2016. a. ning 20. detsembril 2016. a esitas võlgnik II kohtutäituri tegevusele kaebuse, milles palus keelata kohtutäituril kinnistule sisenemise planeeritud ajal.
4.Kohtutäituri avalduse esitamise ajaks on selge, et võlgnikud ei anna kohtutäiturile nõusolekut siseneda võlgnike valduses olevatesse ruumidesse või viibida nende valduses oleval maatükil. Kaebuses märgib võlgnik II muuhulgas, et kavandatud täitetoimingu läbiviimise ajal viibib ta koos perega plaanitud puhkusel Eestist ära. Samas nähtub võlgniku II 20. detsembri 2016. a e-kirjast, et võlgnik ei ole täitetoimingu läbimise ajal Eestist ära, vaid puhkusel Saaremaal. Jääb ebaselgeks, miks võlgnik II ei soovi teha täitemenetluses kohtutäituriga koostööd, kuigi selline võimalus on tal reaalselt olemas.
5.Kohtutäitur on seisukohal, et võlgnike arestimise juures mitteviibimine ei mõjuta täitetoimingu läbiviimist. Tulenevalt TMS §-st 70 toimub vara üleskirjutamine võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures eelnimetatud isikud ei viibi, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku. Seega on seadusandja selgelt ette näinud tegutsemise viisi, juhuks kui võlgnik või tema perekonnaliige arestimistoimingu juures ei viibi. Kohtutäitur kinnitab, et manukate või politseiametniku vara arestimise juurde kutsumisele ühtki takistust ei esine. Lisaks selgus hilisemast kirjavahetusest, et võlgnikel on esindaja. Seega on võlgnikel võimalik teostada oma õigusi kinnisvara üleskirjutamisel ka esindaja kaudu. Sissenõudja esindaja on täitemenetluses väljendatud seisukohta, et sissenõudja ei ole nõus täitetoimingute edasilükkamisega. Kuna täitemenetluse praktikat arvesse võttes tuleb arvestada sellega, et kinnisvara arestimise toimingut ei õnnestu läbi viia esimesel korral, palub kohtutäitur kohtul kaaluda kohtutäiturile loa andmist pikemaks perioodiks kui ainult kavandatud toimingu ajaks.
Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas 22. detsembri 2016. a määrusega kohtutäituri taotluse ja andis loa võlgnike nõusolekuta siseneda ja viibida võlgnike omandis oleva Kanguri I kinnistu, asukohaga XXX, Kangru alevik, Kiili vald, Harjumaa (registriosa nr XXXXXXXX) territooriumil ja ruumides ajavahemikus 28. detsembrist 2016. a kuni 30. jaanuarini 2017. a kinnisasja üleskirjutamise, pildistamise ja arestimisakti koostamise eesmärgil.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri avaldus põhjendatud, kuna võlgnikud ei ole täiturit vabatahtlikult oma ruumidesse lubanud. Maakohus tuvastas, et võlgnikele on täitmisteade kätte toimetatud ja võlgnikud on täitemenetlusest teadlikud. Kohus leidis, et võlgnike vastuseisu tõttu ei ole võlgnike kinnistul täitetoimingute tegemine võimalik ning kohtule esitatud materjalidega on tõendatud võlgnike nõusoleku puudumine varale juurdepääsu tagamiseks TMS § 28 lg 2 tähenduses, mistõttu asus kohus seisukohale, et kohtutäiturile tuleb TMS § 28 alusel anda vastav luba. Määruskaebus
8.Võlgnikud paluvad esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse põhjusel, et sundtäitmine täiteasjas nr 026/2016/2026, mille raames kohtutäitur arestimisakti koostamiseks kinnistule ja hoonetesse sisenemiseks kohtult luba taotles, on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega Harju Maakohtule vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-16-19098.
9.Võlgnikud leiavad, et vastupidiselt maakohtu seisukohale, on nad näidanud koostöövõimekust ja tahet kohtutäituriga koos töötada.
10.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt taotlesid võlgnikud põhjendatult oma kaebuses kohtutäituri tegevusele, et kohtutäitur pöörduks kinnisasja ja sellel asuvate hoonete hindamiseks maakohtu poole hindaja (riiklikult tunnustatud ehituseksperdi) määramiseks, sest hoonel ei ole riikliku ehitisregistri kohaselt ei ehitus- ega kasutusluba, hoone katusekonstruktsioon on amortiseerunud ja eeltoodust tulenevalt oleks hoone hindamiseks vajalik teha põhjalik ehitustehniline ekspertiis. Kohtutäituril, sissenõudjal ega võlgnikul ei ole selleks piisavaid erialaseid teadmisi. Arestimisakti teostamine ilma seal põhistatud hinna määramiseta ehitusekspertiisi tulemusena, on täitemenetluse ökonoomika kohaselt mõttetu ja viib määratud hinna vaidlustamiseni täitemenetluse osapoolte poolt.
11.Võlgnikud on 21. detsembril 2016. a esitanud maakohtusse hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja hagi tagamise avalduse täiteasjas nr 026/2016/2026 sundtäitmise peatamiseks (tsiviilasi nr 2-16-19098). Hagiavaldusest ja puuduste kõrvaldamisest nähtuvalt on hagi esitatud põhjusel, et sissenõudjal puudub nõue võlgnike vastu, millises olukorras on sundtäitmine lubamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega ning viib ilmselgelt hagi rahuldamiseni ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseni. Menetluse edasine käik
12.Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebus rahuldamata.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22. detsembri 2016. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei
anna alust eelnimetatud määruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
15.TMS § 28 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.
16.Kolleegium selgitab, et kohtutäituri avaldust kontrollides tuleb välja selgitada, kas võlgniku ruumidesse sisenemine on vajalik täitedokumendi täitmiseks (TMS § 28 lg 1 esimene lause) ja kas enne kohtu poole pöördumist on võlgnik keeldunud kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma. Kui võlgnik on sisenemisega nõus, puudub kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus (vt Riigikohtu 29. detsembri 2010. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p-d 10 ja 11). Riigikohus on leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (vt Riigikohtu 29. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Samuti on Riigikohus leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (vt Riigikohtu
3.oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p 11).
17.Praegusel juhul on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-6920, milles kohus rahuldas sissenõudja hagi võlgnike vastu ja otsustas jagada võlgnike ühisvaraks olev kinnistu, müües nimetatud kinnistu kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur peab enampakkumise korraldamiseks tegema kindlaks kinnistu väärtuse ja määrama alghinna, mida eelduslikult saab teha asja üle vaadates. Seega on kohtutäituril kinnisasja üleskirjutamise, pildistamise ja arestimisakti koostamise eesmärgil vajalik ruumidesse siseneda, millega on täidetud kohtu poolt vastava loa andmiseks esimene eeldus.
18.Teiseks on maakohus tuvastanud, et võlgnikke on nõuetekohaselt täitemenetlusest teavitatud ja võlgnike vastuseisu tõttu ei ole kohtueelselt võlgnike kinnistul täitetoimingute tegemine osutunud võimalikuks. Seega on tuvastatud võlgniku nõusoleku puudumine TMS § 28 lg 2 tähenduses. Lisaks on maakohus õigesti viidanud, et asja materjalidest nähtuvalt olid võlgnikud teadlikud kohtutäituri täitetoimingu tegemise soovist ja neil oli võimalik vabatahtlikult lubada kohtutäituril teha arestimistoimingud. Määruskaebuse väited võlgnike koostöö tegemise kohta ega kaebusele lisatud tõendid ei põhjenda võlgnike õigust keelduda kohtutäituri toiminguga nõustumisest. Isegi, kui võlgnikel olid planeeritud kohtutäituri määratud täitetoimingu läbiviimise ajaks töö- või puhkereisid, ei ole see asjaolu TMS §-st 70 tulenevalt aluseks vastava loa andmisest keeldumiseks, kuivõrd võlgnikud ei pea vaidlusaluse täitetoimingu juures viibima isiklikult. Seega on kolleegium võlgnike käitumist hinnates maakohtuga ühte meelt selles, et võlgnikud ei ole andnud vabatahtlikult nõusolekut kohtutäituril täitetoimingute läbiviimiseks.
19.Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud kõik kohtutäituri taotluse rahuldamise eeldused ning on põhjendatult rahuldanud kohtutäituri avalduse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, andes loa võlgnike nõusolekuta võlgnike omandise oleva kinnisasjal viibimiseks ja nende valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. Nähtuvalt kohtutäituri vastusest määruskaebusele on käesoleva määruse tegemise ajaks kohtutäitur võlgnike kinnisasja arestimise toimingu läbi viinud (tl 99-101), kuid sissenõudja vastuse kohaselt piirdus kohtutäitur kinnistu arestimisel üksnes hoonete
pildistamisega, jättes seni võlgnike eraelupuutumatust arvestades pildistamata eluruumid (tl 112-113).
20.Vastuseks määruskaebuse väitele, et kohtutäituril puudub pädevus antud kinnistu hindamiseks, selgitab kolleegium, et praeguse menetluse sisuks ei ole kohtutäituri pädevuse hindamine. TMS § 74 lg-te 3 ja 4 kohaselt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel ning selle puudumisel hindab vara kohtutäitur. Enampakkumise läbiviimise käigus kinnistu hinna määramine on kohtutäituri igapäevane töö, mistõttu ei ole põhjust selles osas kahelda kohtutäituri pädevuses. Kui võlgnik või sissenõudja ei ole täitemenetluses määratud hinnaga nõus, on võlgnikul õigus määratud hinda TMS § 74 lg 7 ja § 217 järgi vaidlustada.
21.Kuigi TMS § 74 lg 6 võimaldab kohtutäituril lasta vara väärtus hinnata eksperdil, kui asja hindamine osutub raskeks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul see kõnealusel juhul vajalik. Tegemist ei ole varaga, mille hindamisega kohtutäitur igapäevase töö raames kokku ei puutu (nt laeva või õhusõiduki hindamine). Lisaks põhjustaks eksperdi kasutamine täiendavat ja tarbetut kulu, mida seaduse alusel ei ole kohtutäituril võimalik ette nõuda. Lisaks märgib kolleegium, et arestimisaktis märgitud hind on enampakkumisel üksnes alghinnaks (TMS § 82 lg 1). Asja tegelik müügihind kujuneb välja enampakkumise käigus. Olukorras, kus arestimisel määratud hind osutub tegelikkuses turuhinnast madalamaks, müüakse asi eelduslikult enampakkumisel alghinnast kõrgema hinnaga. Võlgnike väited põhjaliku ehitustehnilise ekspertiisi vajalikkuse kohta on paljasõnalised ega seostu täituri taotletud toiminguga.
22.Kolleegium leiab, et määruskaebuses esitatud väited sissenõudja nõuete olemasolu, nende ebaselguse ja tasaarvestatavuse kohta ei ole praeguses tsiviilasjas asjassepuutuvad. Sellega ei ole võlgnikud sisuliselt vaidlustanud määrust nende eluruumi siseneda lubamise kohta, vaid on vaidlustanud täitemenetluse alustamise eeldused, mida praeguses hagita asjas teha ei saa. Nõuete, mille rahuldamiseks on algatatud täiteasi nr 026/2016/2026, selguse üle käib vaidlus teistes tsiviilasjades.
23.Kuna maakohus andis ruumidesse sisenemiseks loa kindlaks ajavahemikuks, mis nüüdseks on möödunud, siis muudab kolleegium maakohtu määrust osas, mis puudutab vaidlusalusele kinnisasjale sisenemise aega. Ringkonnakohtu arvates on otstarbekas määrata uus tähtaeg selliselt, et kohtutäituril on õigus siseneda võlgnike omandis olevale kinnisasjale ja sellel asuvatesse hoonetesse ning neis olevatesse ruumidesse täitetoimingute tegemise eesmärgil üks kord 60 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest.
24.Kolleegiumi arvates on praegusel juhul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt võlgnike kanda. Maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seega ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.